2-25-4073/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Siret Siilbek ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

03.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-4073

Kohtuasi

Luminor Bank AS hagi N.J vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.05.2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.J apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Luminor Bank AS (registrikood 11315936),

lepinguline esindaja Madis Meristo

Kostja N.J (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta N.J apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 16.05.2025. a otsuse peale

menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud N.J kanda. Luminor Bank AS-il ei ole

ringkonnakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

2-25-4073

Edasikaebamise kord ja tähtajad

Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid

teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-25-4073

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Luminor Bank AS (hageja) esitas 14.03.2025 hagi N.J (kostja) vastu võla saamiseks,

paludes kostjalt välja mõista põhivõla 11 230,19 eurot, intressid 266,98 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 724,03 eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise põhinõudelt

alates 15.03.2025.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.06.2022 laenulepingu nr EXP-XXXXX, mille

kohaselt sai kostja 13 000 eurot laenu intressimääraga 8% aastas. Kostja ei täitnud

laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis hageja 30.07.2024 kostjale

võla teatise. Hageja edastas kostjale 09.08.2024 teate nii laenulepingu nr EXP-XXXXX kui

ka pooltevahelise eluasemelaenulepingu võla kohta ja ülesütlemise hoiatuse (nii postiga kui

ka e-kirjaga), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võla tasumiseks hiljemalt 23.08.2024.

Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlas järgmiste osamaksetega:

10.06.2024 (160,31 eurot), 10.07.2024 (161,17 eurot) ja kohe oli sissenõutavaks muutumas

12.08.2024 osamakse (159,46 eurot). Kokku oli võlg laenulepingu nr EXP-XXXXX alusel

09.08.2024 seisuga 321,48 eurot, millest 167,24 põhiosa, 151,68 eurot intress ning 2,56 eurot

viivis. Hageja ütles 27.08.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlga ka täiendava tähtaja

jooksul. Kokku oli laenulepingu nr EXP-XXXXX alusel võlgnetava laenu põhiosa 11 230,19

eurot, tasumata intress 266,98 eurot ja viivis 7,72 eurot.

1.2. Hageja lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluses (igakuised

netosissetulekud 1650 eurot ja kulutused 800 eurot, laenu eesmärk remondi tegemine),

avalikes registrites (maksehäireregistri kohaselt kehtivad maksehäired puudusid) ning kostja

kontoväljavõttes avaldatud andmetest. Laenutaotluse kohaselt soovis kostja laenu remondi

tegemiseks. Kostja töötas tähtajatu töölepingu alusel elektriinsenerina ning tema

netosissetulek oli 1650 eurot. Kostjale kuulus korter väärtusega 97 000 eurot ning

väärtpaberid. Kostja igakuised kulud olid kokku 800 eurot. Hageja omandas teabe kostja

varalise seisundi ja kohustuste kohta ning kontrollis krediidivõimelisust iseloomustavat

teavet, sh regulaarse sissetuleku suurust, võimalikke muid kohustusi ja kostja maksekäitumist.

Hageja tutvus mh kostja pangakonto väljavõttega ja Krediidiinfo andmebaasiga. Kostja esitas

ka kinnituskirjad kohustuste puudumise kohta Inbank AS-is, Bondora AS-is ja Coop Finants

AS-is ning EMTA maksuandmete tõendi. Hageja analüüsis kogutud ja kontrollitud teavet

ning koostas selle alusel krediidiotsuse, mille kohaselt on kostja tööandja XXX ning

netosissetulekuna arvestati konservatiivsemalt 1423,59 eurot, ilma õppetoetuseta.

Krediidiinfost ei nähtunud negatiivseid asjaolusid kostja kohta. Kostja kohustuste (kuumakse)

ja sissetuleku vahe moodustas 34%, mis on sobilik (lubatav määr kuni 40%). Kostja likviidsus

oli positiivne ning sissetuleku ja laenu suhe moodustas 5,9, mis on sobilik (lubatav määr kuni

6). Kostja taotletud laen oli fikseeritud intressimääraga, mistõttu laenu nõuetekohasel

täitmisel ka rahalised kohustused ei saa suureneda väliste faktorite tõttu (nt EURIBOR).

Hageja esitas kostjale ka laenusaaja meelespea, sidevahendi abil sõlmitud lepingute eelinfo ja

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo ning kostja on nimetatud dokumentide kättesaamist

kinnitanud digitaalse allkirjaga. Kokkuvõtvalt järgis hageja vastutustundliku laenamise

põhimõtet ja tuvastas, et kostja oli krediidivõimeline.

2. Kostjale toimetati hagiavaldus kätte avaliku e-toimiku kaudu 27.03.2025. Seega tuli hagile

vastata hiljemalt 10.04.2025.

2-25-4073

3. Kostja saatis 27.03.2025 e-posti teel teate, milles andis teada, et ta ei ole rahaliselt

võimeline hageja nõuet täitma ning on saatnud võlausaldajale avalduse eraisiku pankroti

alustamiseks.

4. Maakohus jättis 28.03.2025 määrusega kostja vastuse käiguta ning kohustas kostjat esitama

nõuetekohase hagivastuse hiljemalt 10.04.2025, mis on ühtlasi 27.03.2025 määrusest tulenev

vastuse esitamise tähtaeg. Kostjale oli 28.03.2025 kohtumäärus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 3141 lg-s 2 sätestatud korras e-postile XXX saatmisega kätte toimetatud

04.04.2025. Kostja ei esitanud tähtaegselt (s.o 10.04.2025) hagivastust. Kostjale toimetati

kohtukutse 07.05.2025 kohtuistungile TsMS § 3141 lg-s 2 sätestatud korras e-postile XXX

saatmisega kätte 18.04.2025, kuid kostja 07.05.2025 kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles

asja sisulist läbivaatamist kostja osavõtuta.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 11 230,19

eurot, intressid 266,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 724,03 eurot ning

seadusjärgses määras edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 15.03.2025 kuni põhivõla kohase

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 11 230,19 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja

kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus mõistis koos seadusjärgses määras

viivisega kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 980 eurot.

5.1. Maakohus tuvastas järgmist:

- pooled sõlmisid 09.06.2022 laenulepingu nr EXP-XXXXX, mille kohaselt kostja sai 13 000

eurot laenu;

- pooltevaheline leping oli tarbijakrediidileping.

5.2. Maakohus hindas, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48). Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija

selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus

asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega.

Hageja selgitas, et hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses, avalikes registrites

ja kontoväljavõttes esitatud andmete alusel. Maakohus leidis hageja esitatu põhjal, et hageja

järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tuvastas, et kostja oli krediidivõimeline.

5.1. Maakohus leidis, et kuna kostja oli lepingu ülesütlemise hoiatuse (09.08.2024) ja lepingu

ülesütlemise seisuga s.o 27.08.2024 võlgu kolme järjestikuse osamaksega (s.o 10.06.2024,

10.07.2024 ja 12.08.2024 maksetega), oli lepingu ülesütlemine 27.08.2024 kehtiv. Maakohus

leidis, et hageja põhinõue on põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista. Samuti on

põhjendatud laenu põhiosa jäägilt arvestatud intress, mistõttu tuli ka intressinõue 266,98 eurot

rahuldada. Samuti on põhjendatud põhinõudelt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis

724,03 eurot ning põhinõudelt nõutav seadusjärgses määras edasiulatuv viivis.

5.2. Kuna maakohus rahuldas hagi, jäi 18.03.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõuna kehtima kostjale kuuluvale kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek suurusega 15

896,53 eurot kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

5.3. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja

kanda ning määras need rahaliselt kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja.

2-25-4073

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas kajana pealkirjastatud apellatsioonkaebuse, milles selgitab, et tal ei ole nõude

täitmiseks vajalikke rahalisi vahendeid. Kostja selgitas, et tema majanduslikud raskused

algasid 2022. aastal ning ta taotles võlgade ümberkujundamist (tsiviilasi nr 2-23-2169) ja talle

määrati usaldusisik. Kostja soov oli korter alles jätta, kuna kostjal on kaks last ja neil on vaja

kindlat elukohta. Hageja ei olnud enam nõus kokkuleppeid tegema. Hageja andis kostjale

refinantseeringu leidmiseks kaks nädalat aega, kuid kostja ei leidnud endale tol hetkel

vajalikku krediiti. Hageja andis nõude täitmiseks kohtutäiturile. Korter osteti enampakkumisel

95 000 euroga ära. Korterit ostes tegi kostja 10% sissemakse. Kostja tahab teada, kas see

peaks hüpoteegist maha minema. Samas see kostja hinnangul midagi ei muudaks. Kostja

selgitas, et usaldusisik ei ole teda aidanud ning ta pidi ise kava esitama. Kostja selgitas, et

töötab täiskohaga, kuigi on osalise töövõimega, omandab magistrikraadi ning kasvatab lapsi.

Kostja oli maakohtu istungi toimumise ajal töölähetuses, mistõttu ei saanud istungil osaleda.

Isegi kui ta oleks istungil osalenud, ei ole tal nõude kohta midagi öelda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS

§ 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast

põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste

kuludega.

6. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p

12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks

olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile

vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018,

2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes

apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

7. Praeguses asjas kvalifitseeris maakohus hageja ja kostja võlasuhte õigesti

tarbijakrediidilepinguks ning kontrollis, kas hageja on kostja krediidivõimelisust VÕS § 4034

lg 2 kohaselt nõuetekohaselt hinnanud. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et

hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. Apellatsioonkaebuses selgitas kostja, et tal ei ole võimalik nõuet täita, kuna tal on

makseraskused. Kaebuses selgitas kostja mitmeid asjaolusid hageja ja kostja vahel sõlmitud

eluasemelaenu lepingu nr MLFXXX täitmise kohta, muuhulgas seda, kuidas toimus laenu

tagava kinnisasja müük täitemenetluses. Samuti soovis kostja teada, kas vaidluse lahendamist

võiks mõjutada, et ta tegi kinnisasja ostes sissemakse 10% kinnisasja hinnast. Kolleegium

selgitab, et kostja argumendid ei seondu praeguse vaidlusega tarbimislaenu üle. Kostja esile

toodud asjaoludest ei saa järeldada, et 09.06.2022 laenuleping nr EXP-XXXXX ja

eluasemelaenu leping nr MLFXXX moodustaks õiguslikult ühe terviku või oleks muul viisil

omavahel seotud.

2-25-4073

9. Seoses kostja selgitusega, et tal on makseraskused, märgib kohus, et kaebusele lisatud

tõendid viitavad, et Harju Maakohtu määrusega kinnitati kostja võlgade

ümberkujundamiskava, kuid laenulepingust nr EXP-XXXXX (ja eluasemelaenu lepingust nr

MLFXXX) tulenevaid kohustusi sellega ei hõlmatud. Seega oli maakohus kohustatud

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 32 lg 2 järgi hagiavaldust menetlema tegi

õigesti asjas otsuse.

10. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei

ole kostjal apellatsioonimenetluses hagejalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid

tekkinud ning neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

11. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, mistõttu ei ole vaja seda TsMS §

150 lg 1 p 2 alusel tagastada.

12. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Siret Siilbek, Neve Uudelt