2-25-113094/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2025. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-113094

Tsiviilasi

Tallinn, Majaka põik 5 korteriühistu maksekäsu

avaldus A. K. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine,

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/nõude esitaja: Tallinn, Majaka põik 5

korteriühistu (registrikood 80317082, asukoht Majaka

põik 5, 11414 Tallinn)

Avaldaja lepinguline esindaja: Heino Juurikas (e-post

info@allikuhaldus.eu)

Kostja: A. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post

xxxx)

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada Tallinna, Majaka põik 5 korteriühistu ja A. K. vahel sõlmitud

kompromiss, mille kohaselt:

1. A. K. (edaspidi võlgnik) kohustub tasuma Tallinn, Majaka põik 5

korteriühistule (edaspidi ühistu) alates juuni 2025. a tekkinud kommunaal- ja

majandamiskulude võlgnevuse vastavalt alljärgnevale graafikule:

Maksepäev

Tasuda EUR

Lubatud võlajääk

Võla algjääk

914,52

28.06.2025

130,65

783,87

28.07.2025

130,65

653,22

28.08.2025

130,65

522,57

28.09.2025

130,65

391,92

28.10.2025

130,65

261,27

28.11.2025

130,65

130,62

28.12.2025

130,62

0,00

Kokku

914,52

2. Võlgnevuse tasumine peab toimuma käesoleva kohtumääruse resolutsiooni

punktis 1 määratud graafiku alusel ja jääk ei tohi olla väiksem graafikul

märgitust.

3. Võlgnevuse tasumisel on võlgnik kohustatud ära märkima korteriga seotud

viitenumbri.

4. Juhul, kui võlgnik jätab peale kokkuleppe allkirjastamist ühistule tähtajaks

tasumata ühe väljastatud kommunaal- või majandamiskulude arve ja/või ei

ole tasunud kohtumääruse resolutsiooni punktis 1 mainitud võlgnevuse

fikseeritud kuupäevaks, on ühistul õigus ilma võlgnikku hoiatamata alustada

menetlust võlgnevuse sissenõudmiseks Eesti Vabariigis kehtivate

õigusaktidega ettenähtud korras kogu võlgnevuse väljamõistmiseks.

5. Kokkuleppes sätestatud tingimused jõustuvad kokkuleppe allkirjastamise

päevast.

6. Kokkuleppega reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis

kehtivatest õigusaktidest.

II. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas 2-25-

113094.

III. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Määrus saata pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus

Tallinn, Majaka põik 5 korteriühistu esitas 09.05.2025. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse A. K. vastu 914,52 euro saamiseks. 12.05.2025. a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku,

16.06.2025. a esitasid avaldaja ja võlgnik Pärnu Maakohtule kompromisslepingu võlgnevuse tasumiseks

osade kaupa maksegraafiku alusel ning 26.06.2025. a kinnitas võlgnik kohtule, et on allkirjastanud

avaldajaga sõlmitud kokkuleppe nõude osade kaupa tasumise kohta. Pärnu Maakohtu 26.06.2025. a

määrusega anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 486 (kiirmenetluse muutumine

hagimenetluseks) lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu

kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud

kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus on seisukohal, et menetlusosaliste poolt sõlmitud kompromissleping vastab seadusest

tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et

menetlusosaliste poolt sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja asjas menetlus lõpetada.

Tulenevalt TsMS §-st 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi

sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

(allkirjastatud digitaalselt)