2-25-7223/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlustoiming

Karina Kukkes

4. juuli 2025, Võru kohtumaja

2-25-7223

I.D hagi A.O vastu kahju hüvitamiseks

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I.D (isikukood XXX)

Kostja: A.O (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda I.D hagi A.O vastu kahju väljamõistmiseks menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud I.D kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte I.D-le .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

alates.

ASJAOLUD

1. I.D (hageja) esitas 9. mail 2025 hagiavalduse A.O (kostja) vastu kahju väljamõistmiseks.

Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse.

12. mai 2025 määrusega jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.

3. Kohus saab esitatud hagiavaldusest aru hageja nõuab kostjalt varalise kahju hüvitamist 30

000 eurot ja viivise väljamõistmist. Samas on tsiviilasja hinnana on hageja märkinud

300 000 eurot. Hageja on hagiavalduses menetlusosalisena märkinud oma nõustajaks M.T,

kes on ka hagile alla kirjutanud.

4. Hagiavalduse sisule esitatavad nõuded on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 363 lg-s 1. Selliselt tuleb hagiavalduses märkida järgmist: 1) hageja selgelt

väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad asjaolud (p 2); 3) tõendid, mis kinnitavad

hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada

soovitakse.

TsMS § 371 lg 1 p-d 9, 10 ja 12 sätestavad, et kohus võib keelduda avalduse menetlusse

võtmisest seoses hagiavaldusele kehtestatud vorminõuete olulise rikkumise, tasumata

riigilõivuga ning, kui õigustatud isiku nimel hagivalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma

esindusõiguse olemasolu.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada

5. Kohtule esitatud hagiavalduses puudub selgelt väljendatud nõue, hagi on raskesti jälgitav

ega pole võimalik aru saada, millist kohustust on kostja rikkunud ja milles seisneb tema

tekitatud kahju.

Hagiavalduses toodud asjaolud viitavad sellele, et hageja ja V.Q.N vahel oli sõlmitud kahe

sõiduauto kohta müügileping. Hageja on ka märkinud, et tema ja ja kostja vahel oli sõlmitud

suuline leping vara kasutamiseks. Samas nõuab hageja kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 115

lg 1 järgi varalise kahju 30 000 euro hüvitamist, kuna kostja on rikkunud lepingust tulenevat

kohustust tulenevalt VÕS § 208 lg-st 1.

VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Kahjustatud lepingu pool, s.o ostja (hageja) saab nõuda müügilepingut rikkunud poolelt,

s.o müüjalt kahju hüvitamist. Seega, kui müügileping oli sõlmitud hageja ja V.Q.N vahel,

saab hageja kahju hüvitamist nõuda müüjalt ehk V.Q.N-ilt .

Seega on hagi aluseks olevad asjaolud ebaselged. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt ei ole

võimalik hinnata hagi õiguslikku perspektiivi.

6. Hagile on alla kirjutanud hageja nõustaja M.T , kes ei saa menetlus menetlustoiminguid

teha. Samuti taotleb hageja menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning advokaadi

õigusabi eest kulude maksmisest vabastamiseks. Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud

nõuetekohaseid menetlusabi/riigi õigusabi taotlusi ega teatist majandusliku seisundi kohta. Ka

nende esitamiseks tuleks kohtul määrata tähtaeg. Seega eeldaks praeguses asjas puuduste

kõrvaldamine täielikult uue hagi koostamist.

7. Kooskõlas TsMS §-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks

tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 4 lg 2 järgi

määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste

ja kaebuste esitamise ning vastavalt TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

8. Esitatud hagiavaldus ei vasta vormi osas TsMS § 338 nõuetele ja sisu osas TsMS §-s 363

sätestatud nõuetele ja see on selliste ulatuslike puudustega, mida ei ole võimalik kõrvaldada.

TsMS § 340¹ lg 1 eesmärgiks ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega

menetlusdokumendi koostamiseks. Selleks, et praeguses hagis saaksid puudused kõrvaldatud,

eeldaks see uue hagiavalduse koostamist, mistõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega

TsMS § 340¹ lg 1 mõttes. Kui hagi on esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise

käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda hagejale

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud hagi menetlusse võtmisest keelduda (vt

Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-19-9416, p 6).

Kuivõrd hagiavaldus on esitatud niivõrd ulatuslike puudustega, mis ei võimalda selle

menetlusse võtmist, ei pea kohus võimalikuks anda hagejale tähtaega käesolevas menetluses

niivõrd ulatuslike puuduste kõrvaldamiseks.

Seega, lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, jätab kohus hagiavalduse menetlusse

võtmata. Keeldumine ei välista hageja õigust esitada uus nõuetekohane hagi kostja vastu.

9. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale

kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

hagejale. Loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS

§ 372 lg-d 4 ja 6). Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud

elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks.

10. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja

kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

11. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse

ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimene

lause võimaldab esitada käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik