3-21-2882/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2882

Haldusasi

S.M kaebus tuvastada Rahapesu Andmebüroo

12.11.2021 ettekirjutuse nr 3-1/1095-2 ja 10.12.2021

ettekirjutuse nr 3-1/1176-2 õigusvastasus

Menetlusosalised

Kaebaja S.M, esindajad vandeadvokaadid Risto Käbi

ja Tõnis Loorits

Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, esindajad Sirle

Kalma ja Merlin Suurna

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.11.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

S.M apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 10.06.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta S.M apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.11.2023

otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 04.08.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-21-2882

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) kohustas 12.11.2021 ettekirjutusega nr 3-1/1095-2

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 55 ja § 57 lg 1 alusel

AS-i LHV Pank kehtestama S.M (kaebaja) kontol olevale 750 000 eurole käsutuspiirang 30

kalendripäevaks. RahaPTS § 55 lg 2 alusel on ettekirjutust põhistavad faktilised asjaolud

kajastatud eraldi 12.11.2021 dokumendis nr 3-1/1095-1. Kaebajal on õigus esitada RAB-le

tõendid vara legaalse päritolu kohta ja kui vara legaalne päritolu leiab tõendamist, siis

tühistatakse piirang viivitamatult.

2. Kaebaja esitas RAB-le 19.11.2021 taotluse tutvuda 12.11.2021 dokumendiga nr 3-1/1095-

1. RAB väljastas 25.11.2022 kaebajale kõnealuse dokumendi osaliselt varjatuna.

3. Kaebaja selgitas RAB-le 06.12.2021 seisukohas mh, et ta soovis osta Prantsusmaal

kinnisvara ja tehing pidi toimuma 15.11.2021. Kinnisvara ostmiseks tasus kaebaja abikaasa Y

27.08.2021 Prantsusmaa notari deposiiti 50 500 eurot. Ostu finantseerimiseks sai kaebaja

20.10.2021 laenulepingu nr 20/10 alusel 750 000 eurot laenu Kanada äriühingult Sali

Investment Ltd, mille aktsiad kuuluvad kaebajale. Laenulepingu alusel kanti kaebaja AS-i

LHV Pank kontole 750 000 eurot, et kaebaja saaks kanda selle edasi Prantsusmaa notari

kontole. Kaebaja kavatseb müüa Prantsusmaal temale ja tema abikaasale kuuluvat kinnisvara,

mille müügist saadava rahaga täidab laenulepingust nr 20/10 tulenevad kohustused.

4. RAB palus 08.12.2021 kirjas kaebajal saata 06.12.2021 seisukohale lisatud võõrkeelsete

dokumentide tõlked. Kaebaja esitas need osaliselt 10.12.2021.

5. RAB kohustas 10.12.2021 ettekirjutusega nr 3-1/1176-2 RahaPTS § 57 lg 3 p 1 alusel

AS-i LHV Pank pikendama kaebaja kontol oleva 750 000 euro käsutuspiirangut 60

kalendripäeva võrra, sest vara valdaja või omanik ei ole tõendanud RAB-le vara legaalset

päritolu. RahaPTS § 55 lg 2 alusel on ettekirjutust põhistavad faktilised asjaolud kajastatud

eraldi 10.12.2021 dokumendis nr 3-1/1176-1. Kaebajal on õigus esitada RAB-le tõendid vara

legaalse päritolu kohta ja kui vara legaalne päritolu leiab tõendamist, siis tühistatakse piirang

viivitamatult.

6. S.M esitas Tallinna Halduskohtule 13.12.2021 kaebuse (täiendatud 07.03.2022,

25.09.2023 ja 16.10.2023), mida kohus menetles nõuetega tuvastada RAB-i 12.11.2021 ja

12.12.2021 ettekirjutuste õigusvastasus.

Ettekirjutuste tõttu ei saanud kaebaja kasutada oma kontol olevat raha ja kinnisvara ostutehing

Prantsusmaal nurjus. Läbirääkimiste tulemusel tagastati kaebajale ja tema abikaasale 25 000

eurot deposiiti kantud rahast. Seega oli kaebaja otsene kahju tehingu ärajäämisest 25 000

eurot.

Ettekirjutused on ebaproportsionaalsed. Rahapesukahtlusel ei saanud olla mingit alust. RAB

ei saa RahaPTS § 57 lg-te 1 ja 3 kohaldamisel pöörata tõendamiskoormust ümber selliselt, et

kaebaja peab hakkama pimesi tagasiulatuvalt tõendama enda rahaliste vahendite päritolu.

Vastustaja ei täitnud uurimiskohustust, mis oleks võimaldanud tal endal kahtlused

kummutada.

Rikutud on põhjendamiskohustust. Ettekirjutused ei sisalda infot selle andmise faktiliste

aluste kohta. Neist ei selgu, millised asjaolud vajavad piirangute tühistamiseks tõendamist.

RAB andis kaebajale üksnes võimaluse „esitada tõendeid vara legaalse päritolu kohta“.

Kaebaja taotles faktiliste asjaoludega tutvumise võimaldamist, et mõista, miks on kahtlus

tekkinud ja mida tuleb teha raha legaalse päritolu tõendamiseks. RAB väljastas faktilised

2(15)

3-21-2882

asjaolud üksnes osaliselt. RAB-l puudus alus jätta ettekirjutuste aluseks olevad faktilised

asjaolud osaliselt avaldamata. Seadus ei keela RAB-l anda infot, milles rahapesu kahtlus

seisneb ja milliste asjaolude tõendamist eeldatakse.

Vastustaja on läinud mõiste „vara legaalne päritolu“ sisustamisel liiga kaugele, leides, et see

hõlmab ka „tehingus kasutatavaid varasid, tehingut ennast, aga ka tehingu täitmist“. Kaebajale

tulnuks anda selgitusi, mitte eeldada, et ta saab infot omamata probleemist aru, esitab

vastustaja nõudmistele vastavad tõendid ja mõistab, et ei piisa sellest, kui raha pärineb

legaalsest tulust. Rahapesu legaaldefinitsioon on sätestatud RahaPTS § 4 lg-s 1. Sellest

tulenevalt ei ole tegemist rahapesuga, kui tegu ei ole kuritegevusest saadud või selle asemel

saadud varaga. Kui vara pärineb legaalsest tulust, ei saa sellega tehingute tegemist pidada

rahapesuks. Vastustaja lai tõlgendus ei võimaldanud kaebajal mõista, kui kaugele tema

tõendamiskohustus ulatub.

RAB tegi 31.01.2022 avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks, kriminaalmenetlust alustati

03.02.2022 ja Harju Maakohus arestis 11.02.2022 määrusega nr 1-22-853 konfiskeerimise

tagamiseks kaebaja arvelduskontol olevad 750 000 eurot. Maakohtu määrusest selgub, et

vastustajal oli tekkinud rahapesu kahtlus kaebaja abikaasa Y suhtes. Samas ei ole RAB-i

avalduses täpsustatud Y varasemate, väidetavalt ebaselgete tehingute ja kahtlase tegevuse

tüpoloogiaid. Esimesena välja toodud juhtumi puhul oli kaebaja abikaasa kostjaks Harju

Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas, mille kohta märgitakse, et RAB-l ei õnnestunud

tõendada raha kuritegelikku päritolu. Teine juhtum puudutas aastatel 2015–2017 Talus

Finance Corp Eesti pangakontolt Sali Investment Ltd Läti pangakontole tehtud ülekandeid

(kokku 1 290 000 eurot), mille puhul oli RAB-l kahtlus, et tegemist on sama 750 000 euroga,

mille Sali Investment Ltd kandis hiljem laenu nime all kaebaja pangakontole. Teise juhtumi

puhul ei ole maakohtu määruses kontrolli tulemust välja toodud, kuid ilmselt on

rahapesukahtlus on olnud ka selle puhul alusetu. Maakohtu määrusest selgub, et RAB on

varem uurinud Y tegevust seoses rahapesu kahtlustega, kuid ei ole tuvastanud vahendite

kuritegelikku päritolu. Harju Maakohtu 11.02.2022 määrusest nr 1-22-853 tuleb järeldada, et

vastustajal ei saanud olla vaidlustatud ettekirjutuste tegemiseks alust. Ettekirjutuste tegemise

ajal olid RAB-le olulised asjaolud teada. Vastustaja jättis arvestamata info, mille ta oli

varasemates menetlustes kaebaja abikaasa kohta kogunud ehk asjaolu, et rahapesukahtlus ei

leidnud kinnitust. Kui raha kuritegelikku päritolu ei õnnestu tõendada, siis ei ole tegu

rahapesuga. Kaebaja abikaasat ei saa igavesti rahapesus kahtlustada.

Kaebaja abikaasat ei ole varasematest rahapesukahtlustest teavitatud ega temalt selgitusi

küsitud. Alles 13.01.2022 pöördus RAB kaebaja poole, ent vastustaja küsimused ei

puudutanud kaebaja abikaasaga seotud asjaolusid, ehkki maakohtu 11.02.2022 määrusest

nähtuvalt moodustasid just need peamise osa rahapesukahtlusest. Vastustaja küsimused ei

viidanud sellele, et kaebaja peaks vastama oma abikaasat puudutavatele kahtlustele. Kaebaja

abikaasa on majanduslikult hästi kindlustatud, tema vara päritolu on kontrollitav ja tegevus

legaalne, kõik kaasnevad maksukohustused on täidetud. Vastustaja saab kontrollida kaebaja

abikaasaga seotud väärtpaberi- ja kinnisvaratehinguid Eestis. Neist saadud tulu on liikunud

pangaarvetel, mida vastustaja on analüüsinud. Kaebaja abikaasa on olnud Eestis tegutseva

krediidiasutuse aktsionär, ta müüs oma osaluse märkimisväärse summa eest ja on teeninud

suurt tulu kinnisvaratehingutest. Need tehingud on kontrollitavad ja vastustaja pidanuks seda

tegema, mitte eeldama vara pärinemist kuritegevusest.

Vastustaja peab oma kahtlusi põhjendama – ei piisa kokkuvõttest, et tehingud, mille kohta

pole selgitusi küsitud, jäävad ebaselgeks ja on tüüpilised rahapesule. Vastustaja peab

selgitama, millises osas on tehingud kahtlased ja mismoodi saab selliste tehingute kaudu

tüüpiliselt toimuda rahapesu. Isegi kui kaebajale laekunud 750 000 eurot oli pärit rahast, mille

kaebaja abikaasa ettevõte Talus Finance Corp kandis aastatel 2015–2017 Sali Investment Ltd-

3(15)

3-21-2882

le selgitusega „ülekanne investeerimiseks“, ei saa rääkida kaebaja raha ebaselgest päritolust.

Sisutu on võrrelda kaebaja sissetulekuid Sali Investment Ltd-lt saadud laenusummaga, sest

tegemist on jõuka mehe abikaasaga, kelle omandis on mitu äriühingut. Jõukus ei pea olema

teenitud palgatööga. Vastustajale oli teada, et kaebaja oli Sali Investment Ltd Liechtensteini

pangakonto tegelik kasusaaja, mis viitab, et ta oli ka selle äriühingu tegelik aktsionär. Kaebaja

esitas enda ja abikaasa poolt müüdava Prantsusmaal asuva kinnisvara kohta maaklerilepingu,

mille vastustaja lükkas alusetult tõendina tagasi. Hiljemalt 10.12.2021 oli vastustajal

väidetavalt tekkinud kahtlus, et ostetavat kinnisvara ei ole olemas, kuid kaebajalt küsiti

kinnisvara kohta alles kuu aega hiljem ja sedagi kaude.

Hoolimata kaebaja esitatud tõenditest, ei olnud vastustajal kavatsust kaebaja vara vabastada.

Seda kinnitab nii vastustaja tegutsemise tempo kui ka asjaolu, et kaebajale ei antud teada

põhilisi asjaolusid, mida tuleks tõendada. Vastustaja 13.01.2022 küsimustele vastamine ei

oleks aidanud kaasa raha vabastamisele, sest küsimused ei puudutanud kaebaja abikaasat.

Kuna kaebajal polnud aimu, et RAB-l on tekkinud rahapesukahtlus tema abikaasa suhtes,

puudus reaalne võimalus, et kaebaja suudaks ilma sellise kahtluse kohta teavet omamata

iseseisvalt tõendada raha legaalset päritolu. Tõendite puudumine on RAB-i poolse varjamise

ja aeglase menetlemise tulemus. Arusaam, et esmalt esitab kaebaja tõendid ja alles seejärel

teeb RAB kaebajale teatavaks asjaolud ning juhised, on ebaloogiline.

Kaebaja esitas 25.09.2023 järgmised taotlused: a) võimaldada kaebajal tutvuda kogu

haldusasja toimikuga, sh selle teabega, millele seati juurdepääsupiirang Tallinna Halduskohtu

21.11.2022 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 26.07.2023 määrusega; b) kohustada

RAB-i esitama kohtule kogu haldusmenetluse toimik koos selgitustega, millistele tõenditele ja

kaalutlustele tema järeldused põhinevad ning milliseid toiminguid on RAB teinud enne

12.11.2021 ja 10.12.2021 ettekirjutuste tegemist ning pärast 10.12.2021 ettekirjutuse tegemist

selle kehtivuse ajal; c) lubada täiendada kaebust nõuetega mõista vastustajalt välja rahalise

kahju hüvitis 45 342,47 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis kohtu määratud õiglases ulatuses.

Kaebaja esitas 16.10.2023 taotluse võtta vastu tõendid kaebajale tekitatud varalise kahju

kohta. Ilmnenud on uued asjaolud. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 04.04.2023 määrusega

vabastati kaebaja 750 000 eurot aresti alt, kuna ei leidnud kinnitust, et tegu oli kuritegelikust

tegevusest pärineva rahaga. Politsei- ja Piirivalveameti 06.04.2023 määrusega lõpetati

kriminaalmenetlus aluse puudumisel. Kaebaja sai 17.04.2023 teada, et Y ja Sali Investment

Ltd eeluurimine Liechtensteinis on lõpetatud. See näitab, et vastustaja kahtlus oli algusest

peale alusetu. Kohtul on sellises olukorras eriti intensiivne uurimiskohustus. Määrused

juurdepääsupiirangute kohta ei ole enam asjakohased. Õigusvastased ettekirjutused on

tekitanud kaebajale varalist kahju (laenuintress, kaotatud deposiit, kapitalilt teenimata jäänud

tulu) ja kahjustanud pöördumatult kaebaja mainet, mille tulemusel lõpetas pank kaebajaga

koostöö. Kaebaja ei saa enam Eestis pangateenuseid kasutada. Vastustaja õigusvastane

tegevus on alandanud kaebaja väärikust. Kuna kohtuasi tuleb lahendada mõistliku aja jooksul,

on kahjunõude lisamine otstarbekas.

7. RAB palus jätta kaebus rahuldamata.

Haldusmenetlust alustati rahapesu kahtluse uurimiseks. Kuna vara legaalne päritolu ei olnud

30 päeva jooksul tõendatud ja rahapesu kahtlus püsis, pikendati käsutuspiirangut 60 päevaks.

Käsutuspiirangute põhjendused on kooskõlas RahaPTS § 55 lg-ga 2 vormistatud eraldi

dokumentidena. RAB ei rikkunud selgitamiskohustust, vaid järgis seadusest tulenevaid

aluseid keelduda teabe avaldamisest, et tagada rahapesu tõkestamise süsteemi toimimine ning

rahapesu kahtluse analüüsimine ja kontrollimine. Vastustaja ei venitanud menetlust. Rahapesu

kahtluse kontrollimiseks ja vara säilimise tagamiseks on seadusandja näinud ette võimaluse

seada käsutuspiirang ja seda pikendada. Uurimiskohustuse täitmine nähtub kohtule esitatud

4(15)

3-21-2882

faktiliste asjaolude dokumentidest. Lisaks puudutatud isikult selgituste küsimisele tuleb saada

vastused päringutele ning infot analüüsida ja kontrollida. See võtab aega.

Kaebajal oli võimalus esitada dokumente ja põhjendusi vara legaalse päritolu kohta ning

kaebaja on seda ka teinud, kuid vara legaalne päritolu jäi tõendamata. Igasuguse dokumendi

esitamine ei ole vara legaalse päritolu tõendamine. „Vara legaalne päritolu“ on laiem mõiste

kui see, et vara pärineb legaalsest tulust, ning hõlmab tehingus kasutatavat vara, tehingut

ennast, aga ka tehingu täitmist. Piirangute tühistamise eeldus on kahtluse ümber lükkamine ja

veendumine vara legaalses päritolus. RAB ei saa anda täpseid juhiseid, milliseid dokumente

on vaja vara legaalse päritolu tõendamiseks esitada. Arvestades RahaPTS §-s 60 ja § 61 lg-s 2

sätestatud piiranguid, on vastustajal keelatud avaldada rahapesu kahtluse olemust ja menetluse

sisu. RAB ei saa puudutatud isikule näidata, kuidas ja milliste meetoditega ta oma järeldusteni

jõudis. Kaebajale oli teada, et kahtlane oli Sali Investment Ltd kontolt kaebaja kontole

laekunud 750 000 euro päritolu. Kaebajal paluti esitada selle kohta täiendavaid tõendeid, kuid

kaebaja seda ei teinud. Ettekirjutuses on välja toodud, millega seoses kahtlus tekkis.

RAB-l on õigus pikendada piirangut kuni 60 päevaks, et koguda täiendavaid tõendeid.

Kaebaja selgitas vara päritolu kohta, et talle kuuluvad Sali Investment Ltd aktsiad ja 750 000

euro saamiseks sõlmiti äriühinguga 20.10.2021 laenuleping, kuid see ei tõenda raha legaalset

päritolu. RAB küsis 13.01.2022, kust pärinevad Sali Investment Ltd rahalised vahendid, mis

jõudsid laenulepingu nr 20/10 alusel kaebaja arvelduskontole, ning palus esitada vara päritolu

tõendavaid dokumente. Kaebaja ei vastanud nendele küsimustele, mistõttu ei saanud varasid

vabastada. Kui Sali Investment Ltd on kaebajale kuuluv ettevõte, siis on raha päritolu

kaebajale kindlasti teada. Kui isik ei suuda ise näidata vara täpset päritolu – millisest

tegevusest või kellelt on raha laekunud – viitab see teabe varjamisele, mis on kahtlust

süvendav asjaolu. Asjakohased ei ole kaebaja etteheited, et talle pole selgitatud, milliseid

tõendeid on vaja esitada. Vara legaalset päritolu saab tõendada üksnes isik, kes seda teab. Kui

varal puudub legaalne päritolu, siis puudubki võimalus seda tõendada.

Kahtlust tekitanud raha laekus erinevate kanalite kaudu. Kuritegeliku tulu integreerimine

kinnisvarasse on kurjategijate jaoks atraktiivne, kuna kinnisvara hind enamasti suureneb aja

jooksul ja kinnisvara välja üürides on võimalik saada täiendavat tulu. Kinnisvara ostmine on

üks viis, kuidas lõimida nn musta raha seaduslikku majandusse. Kaebaja esitatud dokumente

ei olnud võimalik täielikult mõista, sest kaebaja esitas need võõrkeelsetena. Faktilisi

asjaolusid kajastava dokumendi allkirjastamise ajaks ei olnud kõik tõlked veel saabunud. Ka

hiljem ei lükanud need kahtlust ümber. RAB küsis kaebajalt 13.01.2022 lisainfot mh

kinnisvara kohta. Kaebaja on selgitanud, et saab legaalset tulu ettevõttest Beljaeff OÜ, millel

on variettevõtte tunnused. Sellel ei näi olevat füüsilist tegevuskohta, töötajaks on ainult

miinimumpalka saav kaebaja ja reaalne äritegevus puudub.

Väär on kaebaja seisukoht, et rahapesu kahtlust ei olnud ja kriminaalmenetluse lõpetamine

kinnitab piirangu alusetust. Põhjendatud kahtluse olemasolu kinnitab algatatud

kriminaalmenetlus. Harju Maakohus leidis 11.02.2022 määruses. et rahapesu kahtlus on

olemas. Käsutuskeelu seadmisel ei pea RAB-l olema selget teadmist, et piiratav vara on

saadud kuritegeliku tegevuse tulemusel. Rahapesu tõkestamise finantsvaldkonna regulatsioon

põhineb suuresti mõistel „kahtlus“, mida tuleb sisustada majandus- ja ärisuhete toimimise

põhimõtete alusel, kus hoolsuse mõõdupuuks on leida tehingutest või toimingutest

ratsionaalsus. Kahtlus vajab analüüsimist. Raha hilisem vabastamine aresti alt ei tähenda, et

kahtlus oli algusest peale alusetu. Kuni oli alus põhjendatud kahtluseks, olid ka kehtestatud

käsutuspiirangud õiguspärased ja vajalikud.

Kaebaja 25.09.2023 ja 16.10.2023 taotlused tuleb jätta rahuldamata.

5(15)

3-21-2882

8. Tallinna Halduskohus jättis 03.11.2023 otsusega rahuldamata kaebaja taotluse tutvuda

haldusmenetluse toimikuga täies ulatuses (resolutsiooni p 1) ja taotluse koguda täiendavaid

tõendeid (resolutsiooni p 2), keeldus 25.09.2023 kaebuse muutmise avalduse vastuvõtmisest

(resolutsiooni p 3), tagastas kaebaja 16.10.2023 avalduse lisad (resolutsiooni p 4) ning jättis

kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 5) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda

(resolutsiooni p 6).

Kaebaja esitas taotluse lubada tal tutvuda haldusasja kogu toimikuga, sh osas, millele

kehtivad halduskohtu 21.11.2022 määruse ja ringkonnakohtu 26.07.2023 määrusega

kehtestatud juurdepääsupiirangud. Kaebaja hinnangul ei ole ringkonnakohtu määruses toodud

põhjendused enam asjakohased, sest kriminaalmenetlused on lõpetatud nii Eestis kui ka

välismaal, mistõttu ei oleks kaebajal selgituste „moonutamiseks“ enam põhjust. Kaebaja

taotlus jääb rahuldamata, sest asjaolud ei ole pärast ringkonnakohtu 26.07.2023 määruse

tegemist muutunud. Vajadus hoida salajas, millisest riigist või allikast on RAB mingit teavet

saanud ja milliseid järeldusi sellest teinud, ei ole ära langenud.

Kaebaja palus kohustada vastustajat esitama haldusasja toimik teavet kinni katmata, et

kontrollida vaidlustatud ettekirjutuste aluseks olnud asjaolusid. Kaebaja hinnangul puudub

selgus, millisele teabele ja tõenditele tuginedes on vastustaja vaidlustatud ettekirjutused

teinud. See taotlus jääb rahuldamata. RAB on esitanud asjakohased selgitused ja tõendid,

arvestades RahaPTS §-des 55 ja 60 sätestatut. Kohtule on ettekirjutuse faktilised asjaolud ja

vastustaja selgitused nähtavad varjamata kujul. Juurdepääsupiirangud on lahendatud

määrustega, mis on jõustunud. Kuna ettekirjutused põhinevad prognoosil, siis on paratamatu,

et see sisaldab mh hinnanguid. Ettekirjutuste tegemise eelduseks ei ole rahapesu tõendatus

(RahaPTS § 57 lg 1). Kohus kontrollib rahapesu kahtluse olemasolu vastustaja esitatud

materjalide põhjal, arvestades mh Harju Maakohtu määruses nr 1-22-833 toodud põhjendusi.

Kaebaja soovis täiendada kaebust käsutuspiirangute seadmisega tekitatud kahju hüvitamise

nõudega. Kaebuse muutmine ei ole otstarbekas. Kuigi kaebaja esitas kahjunõude kohtu

määratud tähtaja jooksul (selle viimasel päeval), eeldaks selle nõude läbivaatamine

eelmenetluse toimingute tegemist, mille tõttu tuleks vältimatult edasi lükata kohtuotsuse

tegemise aeg. Menetluses olevate nõuete eesmärgi saavutamiseks ei ole kahjunõue vajalik.

Kaebajal säilib võimalus esitada kahjunõue hiljem eraldi menetluses.

RahaPTS § 57 lg-d 1 ja 3 võimaldavad puudutatud isikul endal anda RAB-le selgitusi, samuti

RAB-l koguda materjale vara seoste kohta rahapesu kahtlusega, sh analüüsida isiku antud

selgitusi ning vajadusel koguda teavet teiste riikide rahapesu andmebüroodelt. See võib olla

aeganõudev. Kokkuvõttes on käsutuspiirangu eesmärk võimaldada kontrollida

rahapesukahtlust, tagades vara säilimise. Rahapesu tõendatus ei ole ettekirjutuse tegemise

eeldus. Ettekirjutuse õiguspärasuse jaatamiseks peab selle põhjendustest nähtuma rahapesu

kahtluse olemasolu. Ettekirjutuste õiguspärasuse kontrollimine eeldab tuvastamist, millisele

eesmärgile ja kaalutlustele tuginedes seati kontole käsutamispiirang ning kas põhjendused

olid piisavad (Riigikohtu 23.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 16).

Vaidlustatud ettekirjutuste kohaselt oli käsutuspiirangute eesmärk tagada vara säilimine. RAB

on ära näidanud piisava rahapesu kahtluse olemasolu. RahaPTS § 55 lg 2 alusel koostatud

faktiliste asjaolude dokumentidest nähtuvalt puudutas rahapesukahtlus kaebaja

arvelduskontole Kanada äriühingu Sali Investment Ltd Liechtensteini kontolt 28.10.2021

laekunud 750 000 eurot, mille selgituseks oli märgitud „loan agreement 20/10“. 12.11.2021

faktiliste asjaolude dokumendis on välja toodud, et see raha laekus kaebaja kontole Sali

Investment Ltd kontolt, mille tegelik kasusaaja on kaebaja. RAB-l oli kahtlus, et Sali

Investment Ltd kontole laekus raha kaebaja abikaasa kontolt. Viimase puhul tekkis RAB-l

kahtlus, et kaebaja abikaasa võis kasutada kaebajat ja kaebaja nimel olevat offshore ettevõtet

6(15)

3-21-2882

Sali Investment Ltd enda võimalikust kuritegelikust tegevusest saadud rahaliste vahendite

suunamiseks Prantsusmaale. Vastustaja on tuginenud mh kaebaja abikaasa varasematele,

rahapesuskeemide tüpoloogiale vastavate suuremahuliste tehingute tegemisele.

RAB on kohtumenetluses täpsustanud, et kahtlust tekitanud raha laekus kaebajale erinevate

kanalite kaudu, sh läbis lühikese aja jooksul erinevaid jurisdiktsioone ning see plaaniti edasi

kanda Prantsusmaale, et osta kinnisvara. Mitmete eri jurisdiktsioonide kasutamine raha

liigutamiseks on rahapesu tüpoloogia, mida kasutatakse eesmärgiga varjata vahendite

tegelikku päritolu ja vähendada võimalust, et kohalikud krediidiasutused tuvastaksid

ebatavalisi tehinguid. RAB viitab, et just tehinguid kinnisvaraga kasutatakse sageli

rahvusvaheliselt rahapesu toimepanemiseks.

Vastustaja on seega piisavalt põhistanud kahtlust seoses kõnealuse raha päritoluga, mida oli

vaja asuda kontrollima ja mille kohta saada kaebajalt selgitusi. Kuna tegu oli tõenäosuse

hindamisega, siis ei olnud nõutav uuritavate asjaolude või kahtluse eelnev tõendatus.

RahaPTS § 57 lg 1 kohaldamise eelduseks ei saa olla tõsikindel teadmine kuritegelikust

tegevusest. RAB-i tegevusele kohalduv tõendamisstandard ettekirjutuste tegemisel ja

põhistamisel ei saa olla kõrgem kui järgnevas kriminaalmenetluses kohalduv standard.

Vastustaja on põhjendanud, miks ta leidis, et kaebaja ei suutnud esmalt 30 ja seejärel 60 päeva

jooksul esitada tõendeid rahaliste vahendite legaalse päritolu kohta. Kaebajat teavitati, et

kahtlane oli Sali Investment Ltd kontolt kaebaja kontole laekunud 750 000 euro päritolu.

Kaebaja selgitas 06.12.2021 raha päritolu sellega, et ta sai selle laenulepingu alusel Sali

Investment Ltd-lt eesmärgiga kanda see edasi Prantsusmaa notari kontole, et osta kinnisvara.

Põhjendamatu ei ole vastustaja hinnang, et ainuüksi laenulepingu sõlmimine või soov osta

kinnisvara ei tõendanud piisavalt raha legaalset päritolu. Olukorras, kus tehingute ja

ülekannete sisu on määratud suvaliselt, on tehingute eesmärk peamiselt vara päritolu

varjamine ning suurtes summades ülekannete põhiliselt laenuandmisega selgitamisest ei piisa,

et teha järeldusi tegelike majandussuhete kohta (vt Riigikohtu 22.06.2015 otsus nr 3-1-1-94-

14, p 218).

RAB selgitas kaebajale, et tõendada tuleb vara legaalset päritolu ning kaebajalt kui Sali

Investment Ltd tegelikult kasusaajalt küsiti konkreetselt, kust pärinesid Sali Investment Ltd

rahalised vahendid, mis laekusid laenulepingu alusel kaebaja kontole. Äriühingu tegeliku

kasusaajana pidanuks kaebaja olema teadlik ja suutma selgitada, kust tema äriühingule

kuuluvad rahalised vahendid pärinevad. Seega ei saa väita, et 2022. a veebruariks ei olnud

vastustaja esitanud kaebajale ühtegi küsimust või kaebaja ei teadnud, mille kohta tal tuli

dokumente esitada. Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, et kuna ainus selgitus oli see, et

Sali Investment Ltd on kaebajale kuuluv ettevõte, ent selgitusi selle ettevõtte raha päritolu

kohta ei esitatud, tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebaja kui Sali Investment Ltd omanik võib

varjata rahaliste vahendite päritolu. Põhjendamata on kaebaja väide, et vastustaja küsimustele

vastamine ei oleks kindlasti aidanud kaasa raha vabastamisele. Seda ei kinnita kuidagi

asjaolu, et vastustaja pöördus 31.01.2022 prokuratuuri poole kriminaalmenetluse

alustamiseks.

Haldusakti põhjendamise nõudeid ei ole rikutud. Ettekirjutuste põhjendused on vastavalt

RahaPTS § 55 lg 2 nõuetele eraldi faktiliste asjaolude dokumentides, mis on kohtule

edastatud. Asjaolu, et osa põhjendusi, mida RAB haldusmenetluses ei avaldanud, sai

kaebajale kohtumenetluse käigus teatavaks, ei mõjuta ettekirjutuste sisu ega materiaalset

õiguspärasust. Ei nähtu, et vastustaja oleks tarbetult menetlusega venitanud või rikkunud

uurimiskohustust. Harju Maakohtu määruses on viidatud kriminaalasja materjalides

sisalduvale RAB-i e-kirjavahetusele (oktoober–november 2021) AS-i LHV Pank

kliendiandmespetsialistiga. 10.12.2021 faktiliste asjaolude dokumendis (p-d 8–11, 16) on

7(15)

3-21-2882

kirjeldatud RAB-i esimese ettekirjutuse tegemisele järgnenud toiminguid, sh pöördumisi

erinevatel kuupäevadel (19.11.2021, 22.11.2021, 29.11.2021, 08.12.2021) ja vastuseid

(26.11.2021, 03.12.2021, 06.12.2021). Samuti on käsitletud kaebaja esindaja 06.12.2021

selgitusi ja dokumente, sh selgitatud vajadust edastada võõrkeelsena esitatud dokumendid

eesti keeles. Vastustaja on põhjendanud, et viide, et dokumente ei olnud võimalik mõista,

tulenes asjaolust, et need olid esitatud võõrkeeles ja tõlked saabusid hiljem. Kuigi

ettekirjutuses sisaldus ka viide küsitavusele seoses ostetava kinnisvara asukohaga, ei olnud

see ettekirjutuse tegemisel esmatähtis, sest ehkki vastustaja küsis kaebajalt kinnisvara kohta

lisainfot, tegeleti eelkõige 750 000 euro legaalse päritolu kontrollimisega.

Üksnes asjaolust, et kaebaja suhtes lõpetati kriminaalmenetlus 06.04.2023 määrusega aluse

puudumisel, ei saa tuletada ettekirjutuste õigusvastasust. RAB-l oli rahapesu kahtlus vähemalt

kuni kriminaalmenetluse alustamiseni. Sarnaselt leidis Harju Maakohus 11.02.2022 määruses,

et 750 000 euro päritolu oli rahapesukahtlase taustaga. Prokuratuuri määruses on asutud

seisukohale, et kuigi kaebajale rahapesukuriteo toimepanemises kahtlustuse esitamiseks

esines piisav ja põhjendatud alus, ei ole kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid seda

kuriteokahtlust kinnitanud. Sellega ei ole sedastatud ja see ei tõenda, et vastustaja kahtlused

kaebaja suhtes olid algusest peale alusetud. Eelnevat ei lükka ümber ka eeluurimise

lõpetamine Liechtensteinis. Põhjendatud kahtlus võib esineda ka siis, kui hilisemas

kriminaalmenetluses ei leita kuriteokahtluse kinnituseks piisavalt tõendeid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. S.M palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada.

Kaebaja eesmärk on kohtusse pöördumise ajaga võrreldes muutunud. Esialgu oli kaebuse

eesmärk eemaldada kaebaja arvelduskonto käsutamise piirang, kuid nüüd on eesmärk

kaebajale vastustaja õigusvastase tegevusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamine ning kaebaja hea maine taastamine. Muutunud eesmärgi tõttu taotles kaebaja

kaebuse muutmist.

Ringkonnakohus pidas 26.07.2023 määruses toimikule juurdepääsu piiramist põhjendatuks

eeskätt põhjusel, et kaebajale avaldatav teave võib olla oluline kriminaalmenetluses. Kaebaja

viitas 25.09.2023 taotluses uuele asjaolule, et kriminaalmenetlus Eestis ja Liechtensteinis oli

lõppenud, samuti esitas kaebaja 25.09.2023 kahjunõude, mille täpsemaks sisustamiseks on

kaebajal vaja juurdepääsu kogu teabele.

Halduskohus jättis alusetult rahuldamata kaebaja taotluse kohustada vastustajat esitama kogu

haldusmenetluse toimik ja selgitused koos viidetega konkreetsetele tõenditele. Kaebajal ei ole

võimalik oma õigusi kaitsta, kui tal ei ole juurdepääsu kõigile dokumentidele. Vastustaja

selgitused on paljasõnalised. Ettekirjutuste õiguspärasuse kontrollimiseks tuleks tõendite abil

välja selgitada, kuidas vastustaja on täitnud uurimiskohustust ja mille põhjal on vaidlusalused

ettekirjutused tehtud.

Halduskohus jättis vääralt rahuldamata taotluse kaebuse täiendamiseks kahjunõudega. See on

vastuolus HKMS § 2 lg-s 2 nimetatud põhimõttega lahendada asi mõistliku aja jooksul ja

võimalikult väikeste kuludega. Kaebuse muutmise eesmärk oli vältida uue kaebuse esitamist.

Hüvitamisnõude rahuldamise üks eeldusi on vaidlusaluste ettekirjutuste õigusvastasuse

tuvastamine, s.o nõuded on omavahel seotud. Kaebaja peaks esitama uue hüvitamiskaebuse

halduskohtule olukorras, kus ettekirjutuste õigusvastasuse üle vaieldakse ringkonnakohtus.

Kaebaja esitas kaebuse muutmise taotluse tähtaegselt. Halduskohus tagastas kaebajale

ebaõigesti 16.10.2023 esitatud tõendid, mis seondusid kahjunõudega.

8(15)

3-21-2882

Vaidlustatud ettekirjutused on õigusvastased. Vastustaja praktika on selline, et isiku õigus

saada teavet rahapesu kahtluse aluseks olevate asjaolude kohta on muudetud sisutuks. Seega

pole käsutuspiiranguga koormatud vara omanikul või valdajal sisuliselt võimalik vara

legaalset päritolu tõendada, sest ta ei tea, millistel asjaoludel põhinevat kahtlust ta peab ümber

lükkama. Selline teave peaks reeglina olema puudutatud isikule kättesaadav.

Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et vastustaja on ära näidanud piisava

rahapesukahtluse olemasolu. Sali Investment Ltd on Kanada äriühing, mida on alusetu

nimetada offshore ühinguks. RAB on Y tegevust varemgi uurinud, rahapesu kahtlusele

kinnitust saamata. Tema suhtes ei saa lõputult eeldada uusi rahapesukahtlusi ja seada selle

tõttu tema varale piiranguid. Y on teinud Eestis suure mahuga tehinguid ja olnud

krediidiasutuse aktsionär. Sellised isikud on tavapärasest suurema järelevalve all, sh seoses

rahapesu kahtlusega. Halduskohtu otsusest ei selgu, milles seisnes kahtlus, et varem

krediidiasutuse aktsionäriks olnud isiku tehingutes kasutatav raha võib pärineda

kuritegevusest. Selliseks kahtluseks puudub igasugune alus. Y taust oli vastustajale teada juba

varem – tegemist ei olnud asjaoluga, mida oli alles vaja hakata kontrollima. Kaebajale ja tema

abikaasale heidetakse ette, et Venemaalt saadud raha on suunatud Y konto kaudu esmalt

nende investeerimisettevõttele Sali Investment Ltd, et laenata see kaebajale kinnisvara

soetamiseks. Halduskohus ei tuvastanud tõendite alusel iseseisvalt, kas vastustajal oli alust

pidada kaebaja tehinguid kahtlaseks. Kaebaja on seadnud kahtluse alla mitmeid ettekirjutustes

esitatud väiteid, mida halduskohus ei hinnanud. Halduskohus leidis vääralt, et nõutav ei ole

uuritavate asjaolude tõendatus, kuna sellisel juhul ei saa rääkida „faktilistest asjaoludest“

RahaPTS § 55 lg 3 tähenduses. RAB ei saa rahapesu kahtluse aluseks olevaid asjaolusid ise

välja mõelda.

Vastutaja venitas haldusmenetlusega. RAB, kes teeb igapäevaselt rahvusvahelist koostööd, ei

saa venitamist vabandada sellega, et tal puudusid võõrkeelsete dokumentide tõlked (mis

esitati osaliselt 10.12.2021 ja täies ulatuses 15.12.2021). Vastustaja ei toetanud kaebaja

püüdlusi anda vastuseid tekkinud küsimustele. Kaebaja selgitas juba 06.12.2021, kust

käsutuspiiranguga raha pärineb ja milleks seda kavatsetakse kasutada. Vastustaja ei andnud

juhiseid, millised asjaolusid tuleks kaebajal veel tõendada. Vastustaja saatis küsimused alles

13.01.2022, kuid need ei puuduta kahtlusi seoses Y tegevusega. Seega jääb selgusetuks,

kuidas saanuks vastused neile küsimustele kõrvaldada väidetava rahapesu kahtluse. Kaebajale

ei olnud selge, mida ta pidi tõendama. Kaebaja poolt 06.12.2021 esitatud materjali maht ei

olnud kuigi suur ja võõrkeelsete materjalide tõlke küsimine oli lihtsalt ettekääne.

10. RAB palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade

juurde.

Kohtud on kontrollinud toimikule juurdepääsu piirangute õiguspärasust. Kaebaja juurdepääsu

on piiratud üksnes välisriikidega seotud teabevahetusele. Täiendava info avaldamine ei ole

põhjendatud (vt ka haldusasjad nr 3-23-2907, nr 3-23-122 ja nr 3-20-972). Seda ei õigusta ka

kahjunõude esitamine. Kuna vaidlustatud ettekirjutused on õiguspärased, on kahjunõue

nagunii alusetu. Kohus jättis kaebuse muutmise taotluse põhjendatult rahuldamata ja tagastas

kahjunõudega seotud tõendid. Vastustaja on esitanud kohtule kõik asjakohased selgitused ja

tõendid ning nende alusel oli kohtul võimalik kontrollida rahapesukahtluse põhjendatust.

Vaidlustatud ettekirjutused on õiguspärased. Halduskohus tuvastas õigesti, et ettekirjutuste

tegemise materiaalsed eeldused (RahaPTS § 57 lg-d 1 ja 3) olid täidetud. See, et alustatud

kriminaalmenetlus ei lõppe süüdimõistva kohtuotsusega, ei muuda RAB-l tekkinud kahtlust ja

sellele järgnenud tegevusi õigusvastaseks, sest muidu ei saakski RAB kahtluse põhiselt

käsutuspiiranguid seada. See muudaks RahaPTS § 57 lg-d 1 ja 3 sisutuks. RahaPTS ei sisalda

eraldiseisvalt rahapesu kahtluse mõistet. Rahapesu vastase võitlusega kaitstakse normaalselt

9(15)

3-21-2882

toimivat majanduskeskkonda. Kahtlust tuleb seega sisustada majandus- ja ärisuhete toimimise

põhimõtete kaudu, kus hoolsuse mõõdupuuks on leida tehingutest või toimingutest

ratsionaalsus. Kahtlus võib seisneda ühes eraldiseisvas või mitmes asjaolus kogumis, mida

RAB peab analüüsima ja kontrollima. Vastustaja on põhistanud oma kahtlust ettekirjutuse

faktilistes asjaoludes ja 16.10.2023 vastuses kaebusele.

Kaebaja ise peab kõige paremini teadma, millised tõendid võiksid tõendada tema raha

legaalset päritolu. Vastustaja ei saanud anda selle kohta juhiseid, eriti arvestades, et kaebajale

ei tohtinud avalikustada rahapesu kahtluse olemust ja menetluse sisu (RahaPTS § 60 ja § 61

lg 2). Kaebajale oli teada, et kahtlane oli Sali Investment Ltd kontolt kaebaja kontole

laekunud 750 000 euro päritolu. Lisaks esitas vastustaja kaebajale konkreetsed küsimused

vara päritolu kohta, kuid kaebaja ei vastanud neile. Varale käsutuskeelu seadmisel ei pea

vastustajal esinema selget teadmist, et vara on saadud kuritegevuse tulemusel. Vastustaja

tegevus ei olnud meelevaldne, vaid kaebaja juurdepääsu teabele piirati seaduses sätestatud

alustel.

Vastustaja ei tegutsenud rahapesu kahtlust kontrollides liiga aeglaselt, vaid arvestas seaduses

sätestatud tähtaegu. Lisaks kaebajalt selgituste küsimusele tuli saada vastused esitatud

päringutele, koguda täiendavat infot ning seda analüüsida ja kontrollida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

I

12. Halduskohus jättis 03.11.2023 otsusega rahuldamata kaebaja korduva taotluse

võimaldada tal tutvuda kogu haldusasja toimikuga. Ringkonnakohus leiab samamoodi kui

halduskohus, et ringkonnakohtu 26.07.2023 määruse alusel seatud juurdepääsupiirangute

muutmiseks ei ole alust.

13. Kaebaja juurdepääsu on osaliselt piiratud vaidlustatud ettekirjutuste faktilisi asjaolusid

kirjeldavatele dokumentidele (12.11.2021 dokument nr 3-1/1095-1, dtl 79–81 ja 265–267

ning 10.12.2021 dokument nr 3-1/1176-1, dtl 82–84 ja 280–282). Esimesena nimetatud

dokumendis on varjatud ühte lauset, mis puudub RAB-i kahtlust käsutuspiiranguga vahendite

päritolu kohta (p 7) ja dokumendi koostanud RAB-i ametniku nime. Teises dokumendis on

kaebaja eest varjatud p-e 8–11, 15–16 ja osaliselt p-i 18, mis puudutavad RAB-i tehtud

päringuid välisriikide rahapesu andmebüroodele, neilt saadud vastuste sisu ja selle põhjal

tehtud järeldusi, samuti dokumendi koostanud RAB-i ametniku nime.

14. Pole vaidlust, et kaebaja pangakontole 28.10.2021 laekunud 750 000 euroga seotud

kriminaalmenetlused Eestis ja Liechtensteinis on lõpetatud. Sellega on ära langenud oht, et

piiratud juurdepääsuga teabega tutvumine võiks ohustada tõe väljaselgitamist Eestis ja

Liechtensteinis toimuvates kriminaalmenetlustes. Jätkuvalt pole aga välistatud, et kõnealusele

teabele juurdepääsu piiramine on vajalik mõnes kolmandas riigis kriminaalmenetluse

läbiviimiseks (vt mh 10.12.2021 dokumendi nr 3-1/1176-1 p-d 11 ja 18). Ära ei ole langenud

ka vajadus kaitsta välisriikidele tehtud päringutega seotud teavet. Piirangud ei takista kaebajal

siinses asjas oma õiguste efektiivset kaitsmist (vt täpsemalt allpool; vrd Riigikohtu

23.05.2024 määrus nr 3-23-671, p 16). Juurdepääsupiiranguid ei ole vaja muuta ka põhjusel,

et kaebaja taotles halduskohtult kaebuse täiendamist kahjunõudega (vt täpsemalt allpool).

Seetõttu jääb ringkonnakohus juurdepääsupiirangute osas 26.07.2023 määruses võetud

seisukoha juurde.

II

10(15)

3-21-2882

15. RAB kehtestas 12.11.2021 ettekirjutusega kaebaja pangakontole laekunud 750 000

eurole käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks ja 10.12.2021 ettekirjutusega pikendas piirangut

veel 60 kalendripäevaks. Ringkonnakohus hindab vaidlustatud ettekirjutuste õiguspärasust

nende andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Haldusakt on õiguspärane, kui see

on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 54).

12.11.2021 ettekirjutus

16. RahaPTS § 57 lg 1 sätestab, et RAB võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse

korral, kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks või teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse

alusel ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontole, kontol olevale varale või

tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi

rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse

kättetoimetamisest arvates.

17. RAB-i 12.11.2021 ettekirjutuses on märgitud, et käsutuspiirangu kehtestamine on

vajalik rahapesu kahtlusega tehingu kontrollimiseks.

18. RahaPTS § 4 lg 1 alusel on rahapesu kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle

asemel saadud vara: 1) muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku

päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude

õiguslikest tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on

teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse,

päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga

seotud muude õiguste varjamine. RahaPTS § 4 lg-st 2 tulenevalt hõlmab rahapesu mh

RahaPTS § 4 lg-s 1 nimetatud tegevustes osalemist või neile kaasaaitamist ning RahaPTS § 4

lg-te 3 ja 5 järgi on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel

saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil ning sellise kuritegeliku

tegevuse üksikasjad ei ole kindlaks tehtud (vt ka Riigikohtu 31.03.2025 määrus nr 3-23-2858,

p 24.1).

19. RAB-i üks põhiülesandeid on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, mille

käigus kontrollitakse saadud andmete olulisust rahapesu või sellega seotud kuritegude

tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks; rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB

vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ja edastab kuriteo tunnuste avastamisel

materjali viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja lg-d 2‒3). See, kas

rahapesu kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse

lõppastmes kriminaalmenetluses. RAB ei otsusta, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on

toimunud (nt Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10; vrd ka 31.03.2025 määrus

nr 3-23-2858, p 24.2).

20. RAB-i 12.11.2021 dokumendi nr 3-1/1095-1 kohaselt (mida ringkonnakohus refereerib

mahus, mis on kohtumenetluses avaldatud ka kaebajale) sai RAB-le teatavaks, et 28.10.2021

laekus Kanada äriühingu Sali Investment Ltd Liechtensteini kontolt kaebaja LHV Pank AS-s

asuvale kontole 750 000 eurot selgitusega „loan agreement 20/10“. RAB-le oli teada, et Sali

Investment Ltd tegelik kasusaaja oli kaebaja ning et kaebaja selgituste kohaselt oli laenu

eesmärk rahastada Prantsusmaal kinnisvara ostmist. 12.11.2021 seisuga ei olnud rahalised

vahendid Prantsusmaale edasi liikunud, sest kaebaja ei esitanud tehingute kohta

hoolsusmeetmete täitmiseks vajalikus ulatuses selgitusi ja vara päritolu tõendavaid

dokumente.

21. RAB-le oli kõnealuse dokumendi kohaselt veel teada, et kaebajale on väljastatud Eestis

elamisluba töötamiseks Beljaeff OÜ-s, mille juhatuse liige ja tegelik kasusaaja on tema

11(15)

3-21-2882

abikaasa Y. RAB-l oli kahtlus, et tegemist on variettevõttega, sest äriühingu kontole laekusid

üksnes vahendid Beljaeff OÜ Monacos asuvalt kontolt sellises ulatuses, et maksta väikest tasu

kaebajale ja tema abikaasale, kuid muud majandustegevust ettevõtte arvelduskontolt ei

nähtunud. RAB-le oli teada ka see, et 29.09.2021 oli Sali Investment Ltd kontolt laekunud Y

kontole raha seoses lepinguga, mille kohaselt Belize äriühing Talus Finance Corp loovutab

400 000 euro suuruse nõude Sali Investment Ltd vastu Yle. RAB pidas võimalikuks, et

tegemist võis olla Y kontrolli all olevate äriühingute omavaheliste tehingutega. RAB märkis,

et selliseid tehinguid kasutatakse rahapesu skeemides nende õigusvastasuse varjamiseks.

Samuti oli RAB-l teave selle kohta, et 14.10.2021 laekus Y isiklikule arvelduskontole

Venemaa äriühingult OOO ITC VNIIG 409 275 eurot, millest 400 000 eurot on 19.10.2021

laenuna edasi kantud Sali Investment Ltd kontole selgitusega „loan agreement 18/10“. RAB-

le oli teada, et Yt oli varem Eestis, Lätis, Venemaal ja nn offshore-piirkondades seostatud

ettevõtete võrgu loomisega rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Lisaks on

faktiliste asjaolude dokumendis märgitud, et RAB on varem analüüsinud Y tegevust seoses

kahtlusega, et Y püüab legaliseerida ebaseadusliku päritoluga raha kohtumenetluse kaudu.

Kuigi RAB-l ei õnnestunud toona tõendada tehingutes kasutava raha ebaseaduslikku päritolu,

oli selle juhtumi puhul tegemist skeemiga, kus Seišellide ettevõte Allied Consulting Ltd esitas

hagi Y vastu. Y sõlmis laenulepingu Talus Finance Corp-ga kinnisvara ostuks Prantsusmaal ja

hiljem omandas laenunõude Allied Consulting Ltd nõude loovutamise lepinguga. RAB

märkis, et ka varem on rahapesu skeemides kasutatud kohtumenetlusi ebaseadusliku raha

legaliseerimiseks.

22. Neil asjaoludel tekkis RAB-l kahtlus, et Y kasutab oma abikaasat ja tema nimel olevat

Sali Investment Ltd-d enda võimalikust kuritegelikust tegevusest saadud rahaliste vahendite

suunamiseks Prantsusmaale kaebaja Eestis asuva pangakonto kaudu. Võimaliku kuritegeliku

tegevuse tõkestamiseks, olemasoleva vara säilitamiseks ja rahaliste vahendite päritoluga

seotud täiendavate asjaolude tuvastamiseks pidas RAB seetõttu vajalikuks kehtestada kaebaja

arvelduskontol olevale rahale (750 000 eurot) käsutuspiirangu 30 päevaks.

23. Vastustaja on 16.10.2023 menetlusdokumendis täpsustanud, et kahtlust tekitanud raha

laekus kaebajale erinevate kanalite kaudu (vt joonis dtl 378), sh liikus lühikese aja jooksul

läbi erinevate jurisdiktsioonide (Venemaa–Eesti–Liechtenstein–Eesti) ning see plaaniti edasi

kanda Prantsusmaale, et osta kinnisvara. Vastustaja selgituste kohaselt on mitmete

jurisdiktsioonide kasutamine raha liigutamiseks rahapesu tüpoloogia, mida kasutatakse

eesmärgiga varjata vahendite tegelikku päritolu ja vähendada võimalust, et kohalikud

krediidiasutused tuvastaksid ebatavalisi tehinguid. Vastustaja on välja toonud, et just

tehinguid kinnisvaraga kasutatakse sageli rahvusvaheliselt rahapesu toimepanemiseks ning ka

Euroopa Liidu ülese riskihinnangu kohaselt on investeerimise eesmärgil soetatud kinnisvara

kõrgeima rahapesu riskiga.

24. Ringkonnakohus leiab eeltoodu põhjal, et 12.11.2021 ettekirjutus oli eesmärgipärane

ning piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud. RAB on selgitanud, millistel faktilistel asjaoludel

rahapesu kahtlus põhines ning mida oli vaja täiendavalt kontrollida. RAB-i välja toodud

asjaoludel oli käsutuskeelu kehtestamine 30 päevaks proportsionaalne. Ringkonnakohus

nõustub selles osas haldusohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).

25. RAB ei rikkunud 12.11.2021 ettekirjutuse andmisel põhjendamiskohustust. RahaPTS §

55 lg-te 1 ja 2 alusel tuli 12.11.2021 ettekirjutuse faktilised asjaolud kajastada eraldi

dokumendis, kehtestades sellele asjakohased juurdepääsupiirangud. RAB-i haldusakti

põhjendusi ei kajastata eraldi dokumendis mitte seepärast, et neid puudutatud isiku eest

varjata, vaid isiku õiguste kaitseks, vältimaks kahtluste teatavaks tegemist ettekirjutuse

adressaadile (praegusel juhul LHV Pank AS-le; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2023

määrus nr 3-23-440, p 12). RAB ei pidanud kaebajat enne 21.11.2021 ettekirjutuse tegemist

12(15)

3-21-2882

ära kuulama või teda käsutuskeelu seadmise kavatsusest teavitama, sest see ei oleks

tõenäoliselt võimaldanud saavutada eesmärki tõkestada võimalik kuritegelik tegevus ja

säilitada rahapesu kahtlusega vara (HMS § 40 lg 3 p 4; vt ka RahaPTS § 51 lg 1 ning

Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 16 ja 31.03.2025 määrus nr 3-23-2858, p 20).

Seega ei ole 12.11.2021 ettekirjutusel ka formaalseid puudusi, mille tõttu saaks seda pidada

õigusvastaseks.

Edasine menetlus 12.11.2021 ettekirjutuse kehtivuse ajal

26. Kaebaja esitas RAB-le 19.11.2021 taotluse tutvuda 12.11.2021 dokumendiga nr 3-

1/1095-1 (dtl 9 jj). RAB väljastas 25.11.2021 selle dokumendi väljavõtte, selgitades, et

osaliselt jäetakse teave RahaPTS § 55 lg 3 alusel avaldamata (dtl 12 jj). Ringkonnakohus

märgib, et see, kas kaebaja taotluse osaline rahuldamine oli õiguspärane, ei mõjuta

tagantjärele 12.11.2021 ettekirjutuse õiguspärasust. See võib siiski mõjutada kaebaja

võimalust tõendada RAB-le käsutuspiiranguga vara legaalset päritolu (sellest täpsemalt

allpool).

27. Seejärel esitas kaebaja 06.12.2021 selgitused ja tõendid, taotledes käsutuspiirangu

tühistamist (dtl 17 jj). RAB palus 08.12.2021 kirjas kaebajal esitada prantsuse-, inglise- ja

venekeelsed dokumendid tõlgituna eesti keelde. Kaebaja täitis selle nõude osaliselt

10.12.2021 (kõik tõlked esitati 15.12.2021), kuid väidab kohtumenetluses, et tõlgete

nõudmine oli alusetu ja kantud üksnes RAB-i soovist menetlust venitada. Selle väitega ei saa

nõustuda. Haldusmenetluse keel on eesti keel ja RahaPTS ei näe selles osas ette erisusi. Seega

oli RAB-l õigus nõuda kaebajalt 06.12.2021 taotluse võõrkeelsete lisade tõlkimist eesti keelde

sõltumata sellest, kas võõrkeelsed dokumendid olid RAB-le põhimõtteliselt arusaadavad

(HMS § 20, keeleseaduse § 10 lg 1 ja § 12 lg 1; vt ka Riigikohtu 26.02.2025 otsus nr 3-22-

653, p-d 12–14). Ringkonnakohtule ei nähtu, et RAB rikkus tõlke nõudmisega kaalutlusõigust

või riivas kaebaja õigusi ülemääraselt. Kaebaja ei ole viidanud majanduslikele vms

põhjustele, mille tõttu oli tõlgete esitamine tema jaoks liialt koormav. Pealegi, kuna kaebaja ei

tõendanud RAB-le haldusmenetluses raha legaalset päritolu (vt täpsemalt allpool), ei oleks

kaebaja ka võõrkeelsete dokumentide tõlgete nõudmata jätmise korral saavutanud

käsutuspiiranguga vara vabastamist enne vaidlustatud ettekirjutustega määratud tähtaja

möödumist (vt RahaPTS § 57 lg 10).

10.12.2021 ettekirjutus

28. RAB pikendas 10.12.2021 ettekirjutusega käsutuspiiranguid 60 kalendripäeva võrra

põhjusel, et kaebaja ei olnud tõendanud käsutuspiiranguga vara legaalset päritolu.

29. RahaPTS § 57 lg 3 p 1 sätestab, et RAB võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist

selle säilimise tagamiseks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule lisaks kuni 60 kalendripäeva

võrra juhul, kui vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik

ei tõenda RAB-le 30 kalendripäeva jooksul tehingu peatamisest või konto kasutamise

piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest arvates vara legaalset päritolu.

30. Käsutuspiirangu pikendamine 10.12.2021 ettekirjutusega põhines samadel elulistel

asjaoludel kui 12.11.2021 ettekirjutus. RAB-i 10.12.2021 dokumendis nr 3-1/1176-1 on

kirjeldatud, milliseid päringuid välisriikide rahapesubüroodele on RAB alates 12.11.2021

teinud ja millise sisuga vastuseid saanud (p-d 8–11) ning millise teabe kogumine on veel

vajalik, et kontrollida mh kaebaja 06.12.2021 esitatud selgituste paikapidavust (p-d 15–16).

Dokumendis kirjeldatud päringute sisu ja täiendavat kontrollimist vajav teave on seotud

käsutuspiirangu kehtestamise aluseks olnud rahapesu kahtlusega. See näitab ühtlasi, et RAB

ei olnud tegevusetu ja kogus ka ise teavet, et saada selgust käsutuspiirangu aluseks olevates

asjaoludes. Siinses asjas puudub mõistlik alus kahelda, et RAB-i teabevahetus välisriikidega

tegelikult toimus (vt ka dokumendid dtl 183 jj ja 239, halduskohtu otsuse p 42 ja Harju

13(15)

3-21-2882

Maakohtu 11.02.2022 määrus nr 1-22-853, dtl 389 jj). Seetõttu ei ole asja lahendamisel

vältimatult vajalik nõuda välja välisriikidega toimunud teabevahetust kajastavaid kõiki

materjale täies mahus.

31. Kaebaja selgitas RAB-le 06.12.2021 avalduses, et ta soovis osta Prantsusmaal

kinnisvara ja tehing pidi toimuma 15.11.2021. Kinnisvara ostmiseks tasus kaebaja abikaasa

27.08.2021 Prantsusmaa notari deposiiti 50 500 eurot. Ostu finantseerimiseks sai kaebaja

20.10.2021 laenulepingu nr 20/10 alusel 750 000 eurot laenu Kanada äriühingult Sali

Investment Ltd, mille aktsiad kuuluvad kaebajale. Laenulepingu alusel kanti kaebaja AS-i

LHV Pank kontole 750 000 eurot, et kaebaja saaks kanda selle edasi Prantsusmaa notari

kontole. Kaebaja selgitas, et kavatseb müüa Prantsusmaal temale ja tema abikaasale kuuluvat

kinnisvara, mille müügist saadava rahaga täidab laenulepingust nr 20/10 tulenevad

kohustused. Ringkonnakohus nõustub RAB-ga, et arvestades rahapesu kahtluse sisu, mida

ringkonnakohus refereeris eespool, ei tõenda need asjaolud vara legaalset päritolu RahaPTS §

57 lg 3 p 1 tähenduses ega anna alust järeldada, et käsutuspiirangu pikendamine 10.12.2021

ettekirjutusega oli õigusvastane.

32. Kaebaja etteheide, et ta ei teadnud, mille kohta tal tuleb käsutuspiirangutest

vabanemiseks teavet ja tõendeid esitada, ei ole põhjendatud. Kaebajale oli 12.11.2021

ettekirjutusest teada, et tema LHV Pank AS-s asuvale kontole laekunud 750 000 euro suhtes

on rahapesu kahtlus ja käsutuspiirangust vabanemiseks tuleb tal RAB-le tõendada raha

legaalset päritolu. Andmed selle kohta, et RAB-le teadaolevalt pärines kaebaja kontole

laekunud 750 000 eurot Sali Investment Ltd Liechtensteini kontolt ja selle selgituseks oli

märgitud „loan agreement 20/10“, avaldas RAB kaebajale juba 25.11.2021 kirja lisana kui

ühe 12.11.2021 ettekirjutuse aluseks olnud faktilise asjaolu (dtl 14). Seega pidi kaebaja

mõistma, et RAB-le juba teada olevate asjaolude kordamine ei ole raha legaalse päritolu

tõendamiseks piisav.

33. On tõsi, et RAB ei olnud kaebajale enne 10.12.2021 ettekirjutuse tegemist avaldanud, et

rahapesu kahtlus seondus mh kaebaja abikaasa varasema tegevusega. See ei saanud aga

kaebajal takistada RAB-le selgitamast tema pangakontole laekunud raha täpsemat päritolu,

arvestades mh, et kaebaja kinnitusel oli ta Sali Investment Ltd aktsionär ja tegelik kasusaaja

ning kaebaja oli selle äriühinguga sõlminud laenulepingu. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei

teadnud, millisest allikast pärinevad tema kontrolli all oleva äriühingu rahalised vahendid ega

saanud aru vajadusest RAB-le tõendada vähemalt seda, kellelt ja millisest tegevusest

äriühingu raha pärineb. Seejuures kasutas kaebaja juba haldusmenetluses professionaalset

õigusabi. Teave raha tegeliku päritolu kohta oli kaebaja valduses, mistõttu ei saanudki RAB

anda kaebajale täpseid suuniseid, milliseid tõendeid tal tuleb esitada. Tuleb ka märkida, et

kaebajal ei olnud õigust nõuda RAB-lt oma tõendamiskohustuse täitmiseks selliste juhiste

andmist, mille kaudu võinuks talle saada teatavaks RAB-i uurimismeetodid (sh kuidas ja

milliste meetoditega RAB kõnealuse rahapesu kahtluseni jõudis; vt ka RahaPTS § 55 lg 3 ja

Riigikohtu 31.03.2025 määrus nr 3-23-2858, p 20).

34. Neil asjaoludel oli käsutuspiirangu pikendamine 60 päevaks põhjendatud.

Kokkuvõte

35. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et RAB-i 12.11.2021 ja 10.12.2021 ettekirjutused

on õiguspärased. Vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust ei mõjuta tagantjärele see, et RAB-i

taotluse alusel küll alustati kaebaja suhtes kõnealuse juhtumiga seoses kriminaalmenetlust

karistusseadustiku § 394 lg 2 p 3 järgi (rahapesu suures ulatuses), kuid see lõpetati hiljem

aluse puudumise tõttu (dtl 299 jj). Halduskohus selgitas õigesti, et pigem näitab

kriminaalmenetluse alustamine ja konfiskeerimise tagamiseks vara arestimine Harju

Maakohtu 11.02.2022 määrusega nr 1-22-853, et RAB-i kahtlus oli 2022. a veebruaris

14(15)

3-21-2882

endiselt piisav ja põhjendatud. Pole alust väita, et rahapesu kahtlus oli piisav kaebaja vara

arestimiseks kriminaalmenetluses, kuid ei olnud piisav, et seada sellele RAB-i ettekirjutuste

alusel käsutuspiirang 30+60 päevaks.

III

36. Kaebaja jäi apellatsioonimenetluses halduskohtule 25.09.2023 esitatud taotluse juurde

täiendada kaebust tema pangakontole seatud käsutuspiiranguga tekitatud varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Halduskohus jättis 03.11.2023 otsuses selle taotluse

rahuldamata.

37. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebuse nõuet või alust võib muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Pärast

HKMS § 49 lg 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega, sh apellatsioonimenetluses, võib

kaebuse nõuet või alust muuta HKMS § 49 lg-s 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval

põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab HKMS-i kohaselt

arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt (HKMS § 49 lg 2).

Kohus peab hindama kaebuse muutmise otstarbekust ja lubatavust. Kaebuse muutmise

otstarbekuse hindamisel võib kohus arvestada menetlusstaadiumi, menetluse venimise ohtu,

kaebuse nõuetekohasust ja õiguskaitse vajadust (Riigikohtu 16.12.2015 otsus nr 3-3-1-60-15,

p 23).

38. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et praeguses asjas ei ole

kaebuse muutmine (täiendamine kahjunõudega) otstarbekas. Üks kahju hüvitamise eeldusi on

riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 tulenevalt avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või

tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes. Kaebaja kahjunõude rahuldamine eeldab seega, et RAB-

i 12.11.2021 ja 10.12.2021 ettekirjutused on õigusvastased. Ringkonnakohus leidis eespool

vastupidist, mistõttu tuleks kaebaja kahjunõue igal juhul jätta rahuldamata. Seetõttu ei ole

otstarbekas muuta kaebust ja võtta asja juurde mh 16.10.2023 esitatud täiendavaid tõendeid,

mis kaebaja hinnangul kinnitavad kahju tekitamist ja selle suurust.

IV

39. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkabus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

40. Ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole esitanud

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1). Ringkonnakohus selgitab, et

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud 1050 euro suurusest riigilõivust jääb kaebaja kanda 20

eurot, kuna ringkonnakohus ei lubanud kaebajal kaebust muuta. Kaebajal on õigus taotleda

enamtasutud riigilõivu tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)