3-23-289/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-289

Haldusasi

X. X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2022

otsuse nr 4.2-1/13963-1 ja 20.01.2023 vaideotsuse nr

4.2-1/461-2

tühistamiseks

ning

vastustaja

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X. X , esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristin

Annsoo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.09.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 13.05.2025, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X. X-i apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 08.09.2023 otsus muutmata osas, mis puudutab Politsei-

ja Piirivalveameti keeldumist anda X. X-i 02.12.2022 taotluse alusel luba vintraudse

püssi soetamiseks. Muus osas tühistada Tallinna Halduskohtu 08.09.2023 otsus.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada X. X-i kaebus osaliselt ning

tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2022 otsus nr 4.2-1/13963-1 ja 20.01.2023

vaideotsus nr 4.2-1/461-2 osas, millega vastustaja tunnistas X. X-ile väljastatud relvaloa

nr DL50017960 kehtetuks, keeldus selle relvaloa andmete muutmisest vastavalt X. X-i

02.12.2022 taotlusele ning jättis neis küsimustes X. X-i vaide rahuldamata.

4. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt X. X-i esimese ja teise kohtuastme

menetluskulude katteks välja 1700 eurot. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 04.08.2025.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

3-23-289

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) väljastas X. X-ile (kuni 28.12.2021 perekonnanimi X;

kaebaja) 07.07.2021 relvaloa nr DL50017960 kehtivusega kuni 15.04.2026 relvaliikidele

püstol, revolver eesmärgiga enese ja vara kaitse ning 28.07.2021 relvaloa nr DL50017960

relvaliigile püss samal eesmärgil. Kaebaja soetas 30.07.2021 vintraudse püstoli enese ja vara

kaitseks.

2. Kaebaja esitas PPA-le 02.12.2022 relvaloa andmete muutmise taotluse nr DL50034745, et

lisada olemasolevale vintraudsele püstolile sportimise otstarve. Samuti esitas kaebaja

02.12.2022 taotluse nr DL50034746 anda luba vintraudse püssi soetamiseks sportimise

otstarbel.

3. PPA keeldus 23.12.2022 otsusega nr 4.2-1/13963-1 relvaloa andmete muutmisest ja

soetamisloa väljastamisest ning tunnistas relvaloa nr DL50017960 relvaseaduse (RelvS) § 36

lg 4 p 3 ja § 43 lg 31 alusel kehtetuks.

Relvaloa alusel on kaebajal õigus omada turvalisuse tagamiseks vintraudset püstolit. Kaebaja

läbis 2021. a-l taustakontrolli ilmselt menetlusvea tõttu, sest ametnik ei põhjendanud, miks

kaebaja süüteod on jäetud tähelepanuta. Kaebaja mõisteti Tartu Maakohtu 07.06.2007

otsusega nr 1-04-06 süüdi karistusseadustiku (KarS) §-s 117 ja § 118 p-s 1 sätestatud

süütegude eest, mille ta pani toime 2003. a-l (vt ka Riigikohtu 14.06.2006 otsus nr 3-1-1-43-

06). Kohtuotsuse kohaselt peksis kaebaja koos nelja teise isikuga, kes olid alaealised,

kannatanut nii jõhkralt, et see suri saadud vigastustesse. Karistusandmed on kustunud, kuid

tegemist oli niivõrd julma kuriteoga, et seda peab isikut iseloomustava teona jätkuvalt

arvestama. Kaebaja oli kuriteo toimepanemise ajal täisealine ja ütles teistele grupiliikmetele,

et nad lõpetaksid peksmise, kuid muid samme kuriteo lõpetamiseks ette ei võtnud.

Politsei andmebaasis on lisaks registreeritud järgmised sündmused: 1) 13.12.2003 ärandati

mootorsõiduk, mille politsei pidas kinni. Viis noormeest jooksid sõiduki juurest minema, kuid

üks neist peeti kinni ja selleks osutus kaebaja, kes oli tarvitanud alkoholi ja paigutati

kainenema; 2) 17.09.2007 ei täitnud kaebaja mootorsõidukit juhtides liiklusmärgi „Sissesõidu

keeld“ nõudeid; 3) 03.07.2008 ei täitnud kaebaja mootorsõidukit juhtides liiklusmärgi „Peatu

ja anna teed“ nõudeid; 4) 21.01.2009 juhtis kaebaja mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega,

mis ületas lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra; 5) 05.10.2011 juhtis kaebaja mootorsõidukit ja

ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h võrra; 6) 04.11.2011 juhtis

kaebaja mootorsõidukit ja ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h

võrra; 7) 20.03.2012 juhtis kaebaja mootorsõidukit ja alustas ristmiku ületamist foori keelava

punase tulega; 8) 10.09.2012 juhtis kaebaja mootorsõidukit, kuid ei olnud sõidu ajal

nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga; 9) 15.09.2013 juhtis kaebaja mootorsõidukit ja ületas

lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h võrra; 10) 10.05.2018 juhtis kaebaja

mootorsõidukit ja ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 12 km/h võrra; 11)

21.10.2019 juhtis kaebaja mootorsõidukit ja sõitis foori keelava tule ajal ristmikule; 12)

2(10)

3-23-289

19.08.2020 juhtis kaebaja mootorsõidukit ja ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem

kui 30 km/h võrra. Seega kaebaja käitumine ei ole olnud õiguskuulekas.

Kaebaja peab relvaomanikuna tundma hästi RelvS-i, kuid ta ei teavitanud PPA-d enda nime

muutmisest. Relvaomaniku nime muutumisega seotud muudatus tuleb esitada vähemalt 7

tööpäeva jooksul. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja eeldas, et muudatus tehakse automaatselt.

Kaebaja väidet, et minevikus toimepandud kuritegu ei saa enam ette heita ja kaebaja on

muutunud, ei toeta aastatel 2007–2020 toime pandud väärteod. Mootorsõidukiga liiklemisel

on oluline pidada kinni liiklusseaduse (LS) nõuetest, et mitte ohustada kaasliiklejate elu,

tervist ja vara. LS-i reeglite eiramine võib edasi kanduda teistesse elulistesse olukordadesse.

Kaebaja eiras relvaomanikuna ka RelvS-i nõuet, mistõttu ei saa olla kindel, et kaebaja

suudaks kinni pidada tulirelva käitlemisele seatud rangetest nõuetest. Arvestades kaebaja

2003. a-l toimepandud kuriteo jõhkrust, ei pruugi kaebaja relvaomanikuna suuta oma

käitumist ohjata ja seeläbi võib tekkida oht kaebaja enda või teiste turvalisusele. Teiste isikute

turvalisuse ja avaliku korra kaitseks tuleb kaebaja relvaluba tunnistada kehtetuks.

4. Kaebaja esitas 23.12.2022 otsuse peale vaide, mille PPA jättis 20.01.2023 vaideotsusega

nr 4.2-1/461-2 rahuldamata.

Taotluse läbivaatamisel tuli mh hinnata, kas kaebaja jätkuvalt sobib omama tulirelva.

Hinnangu andmisel tuli vaadelda kaebaja käitumist pikema aja jooksul. Kaebaja minevikus

toimepandud kuritegu oli niivõrd julm, et seda tuleb tema iseloomustamisel arvestada. Samuti

tuleb arvestada kaebaja liikluskäitumist. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ja foori

keelava tulega ristmikule sõitmisega seab juht alati ohtu enda ja kaasliiklejate elu, tervise ning

vara. Neid tegusid ette heites ei ole PPA tuginenud karistusregistri andmetele, vaid politsei

andmebaasis olevale või avalikult kättesaadavale infole. Lisaks jättis kaebaja õigeaegselt

teavitamata enda nime muutmisest. Isik peab teadma, et kui ta ei järgi RelvS-i nõudeid,

võidakse tema relvaluba tunnistada kehtetuks (vt Riigikohtu 18.06.2019 otsus nr 5-19-26).

PPA on õigesti teostanud kaalutlusõigust. Isik, keda iseloomustab vägivaldne käitumine ja

korduvad LS-i nõuete eiramised ning kes ei pea kinni RelvS-i nõuetest, ei ole relvaomanikuna

usaldusväärne. Tema puhul ei saa eeldada, et ta tulevikus suhtuks relva hoidmisesse ja

kandmisesse vastutustundlikult. Ühiskonna ootus on, et relvaomanikud oleksid õiguskuulekad

ja vastaksid kõrgendatud nõudmistele. Ei ole välistatud, et kaebaja võib tulevikus tulirelva

väärkasutada. Relvaloa kehtetuks tunnistamine ja relvasoetamisloa väljastamisest keeldumine

on sobiv ja mõõdukas meede teiste isikute elu ja tervise ning avaliku korra kaitseks.

5. X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PPA 23.12.2022 otsus

ja 20.01.2023 vaideotsus ning kohustada PPA-d vaatama kaebaja taotlused uuesti läbi.

Kõik 23.12.2022 otsuses välja toodud juhtumid jäävad aega, mis eelnes relvaloa

väljastamisele. Pole usutav, et relvaluba väljastati menetlusvea tõttu. Kaebaja on

laskesportlane, kes käib võistlemas, mistõttu on relva käsitsemise reeglid ja ohutus talle

olulised. Ainus sündmus, mis leidis aset pärast relvaloa väljastamist, on nime muutmisest

teavitamata jätmine ja see ei saa olla relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks. Kaebaja pani

kuriteo toime ca 20 aastat tagasi ja karistatus on kustunud, mistõttu ei laiene kaebajale RelvS

§ 36 lg 2 alusel RelvS § 36 lg 1 p-s 6 sätestatud keeld. Riigikohtu 14.06.2006 otsuses nr 3-1-

1-43-06 märgitu kohaselt nõudis kaebaja teistelt kohtualustelt, et nad lõpetaksid kannatanu

peksmise. Hoolimata süüdimõistmisest, oli kaebaja teopanus väiksem.

PPA ületas kaalutlusõiguse piire. Kustunud karistusi ja nime muutmisest teatamata jätmist ei

saa RelvS-i sätete kohaselt arvesse võtta. Ükski rikkumine ei ole seotud relva kasutamisega.

3(10)

3-23-289

Kohtupraktikas on viinud relvaloa kehtetuks tunnistamiseni peamiselt sellised rikkumised,

mis on seotud relva kasutamisega (nt ringkonnakohtute lahendid asjades nr 3-20-107, nr 3-17-

2282 ja nr 3-17-2178). Relvaloa kehtetuks tunnistamiseks peab isik olema toime pannud teo,

mis annab tunnistust tema enda või teise isiku turvalisust ohustavast käitumisest või

eluviisidest (nt lahendid asjades nr 3-20-2365, nr 3-23-2571 ja nr 3-20-1675). Kustunud

karistusi saab vaadelda isikut iseloomustavana, kuid relvaloa kehtetuks tunnistamiseks peab

esinema mõni hiljutine tegu või kehtiv karistus. Kaebaja eluviis ei ole ennast või teisi ohustav.

Kui PPA pidas kaebajat 2021. a-l sobivaks relvaluba omama, jääb arusaamatuks, miks on

nüüd tuginetud 20 aasta tagustele sündmustele. Õigusriigis peab isik saama usaldada kehtivat

haldusakti. PPA rikkus õiguspärase ootuse põhimõtet ja tugines kaalutlustele, mida RelvS §

43 lg 31 kohaldamisel ei saa arvestada. PPA peab koormavat haldusakti andes tõendama, et

esines faktiline ja õiguslik alus tunnistada relvaluba kehtetuks. Kaebaja võimalus tõendada

negatiivset asjaolu on piiratud.

6. PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktide põhjenduste juurde.

Relvaluba on eriõigus, mis antakse isikule, kes on avaliku võimu silmis usaldusväärne. Relv

on kõrgema ohu allikas ja selle kandjalt tuleb eeldada keskmisest vastutustundlikumat

käitumist. PPA peab avaliku korra ja julgeoleku huvides tagama, et relva ei valdaks inimesed,

kes ei ole selleks piisavalt usaldusväärsed. Kaebaja on süstemaatiliselt eiranud LS-i nõudeid

ja kohtupraktika kohaselt ei saa sellise isiku puhul eeldada, et ta käib relvaga ümber hoolsalt

ja nõuetekohaselt. 12 liiklusalast rikkumist 13 aasta jooksul viitavad sellele, et kaebajale on

omane riskikäitumine ning hoolimatu suhtumine enda ja teiste turvalisusse ning õigusaktides

sätestatud nõuetesse. Arvestades liiklusintensiivsust Eesti teedel, võib eeldada, et nii sageli

politseile „vahele jäänud“ sõidukijuht eirab liikluseeskirju pidevalt. Kaebaja on sooritanud

relvaeksami ja pidi olema teadlik RelvS-s sätestatud kohustusest teavitada PPA-d enda nime

muutmisest. PPA ei ole rikkunud kaalutlusreegleid. Kaebaja laskesportlase staatusel ei ole

riske maandavat mõju. Piirang laskespordiga tegelemiseks ei ole absoluutne (vt RelvS § 86).

Kaebaja tunnistas PPA-le saadetud pöördumises, et ta tegelikult ei vaja relva enese ja vara

kaitseks.

7. Tallinna Halduskohus jättis 08.09.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Vaidlusaluste otsuste tegemise ajal kehtinud RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaselt võib keelduda

soetamis- ja relvaloa andmisest isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi

või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. RelvS § 43 lg 31 järgi

võib PPA tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku

turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama.

Need sätted annavad PPA-le kaalutlusõiguse. Relvaluba on eriõigus, mille isikule andmise

põhiliseks aluseks on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Relv on kõrgema ohu

allikas, mistõttu eeldab relvaloa olemasolu loa omajalt keskmisest vastutustundlikumat

käitumist. Isiku usaldusväärsust on võimalik hinnata mh tema käitumisharjumuste ja

õiguskuulekuse põhjal. Ehkki kaebajale mõistetud kriminaalkaristus oli kustunud, võis PPA

koostoimes kaebaja varasemate rikkumistega seda arvesse võtta. Pärast 19.08.2020 toime

pandud liiklusrikkumist ei ole kaebajal kuni 05.01.2022 rikkumisi fikseeritud, kuid nime

muutmisest teavitamata jätmine on RelvS-i rikkumine.

Tallinna Ringkonnakohus märkis 22.03.2023 otsuses nr 3-21-2047 järgmist: „[E]t tegu ei

pruugi olla ühiskonnaohtlik karistusõiguslikus mõttes (kaebaja viited karistatuse

puudumisele), ei tähenda, et sama tegu (ka üksik käitumisakt) ei võiks olla tunnistuseks enda

või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest RelvS § 36 lg 4 p 3 tähenduses.

4(10)

3-23-289

Isiku elustiili hindamisel omab tähtsust see, kas esineb teavet, et sarnane käitumine võib

isikule olla loomuomane. Isikule loomuomase käitumise hindamisel ei ole õigusvastane

tugineda ka nendele politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist

kustutatud või mida sinna ei kantagi (lühimenetlus). Sellistele andmetele tuginemisel ei anta

hinnangut kaebaja tegudele või nende retsidiivsusele karistusõiguslikus mõttes (vt RelvS § 36

lg 4 p 5), vaid kasutatakse isiku suhtes teadaolevat infot isikut iseloomustavana (vt ka nt

Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-17-2282, 3-20-1675, 3-20-2365)“. Ka

mootorsõiduki kasutamisel võib esmapilgul väike hoolimatus kaasa tuua väga rasked

tagajärjed. Korduvalt liiklusrikkumisi toime pannud isiku puhul ei saa eeldada, et ta käitub

relvaga ümber käies hoolsalt ja nõuetekohaselt, isegi kui ta seni ei ole ühtki relva hoidmise,

kandmise või kasutamisega seotud rikkumist toime pannud. Hinnates isiku liikluskäitumist,

saab teha järeldusi isiku usaldusväärsuse kohta RelvS-i nõuete järgimisel ja teiste ohutuse

tagamisel.

Vastustaja viitas vaidlustatud otsustes kaebaja käitumisele, mis on ohtlik kaebaja enda või

teiste isikute elule ja tervisele. Vastustaja hindas kõiki kaebaja toimepandud tegusid kogumis.

Asjaolu, et vastustaja pidas varem kaebajat sobivaks relva soetama ja omama, ei tähenda, et ta

ei tohi varasemat otsust muuta. PPA 23.12.2022 otsus on kaalutlusvigadeta, vastustaja

arvestas mh kaebaja 05.12.2022 selgituste ja 21.12.2022 arvamusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. X. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus

rahuldada.

Halduskohtu otsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud. Kaebaja väited on jäetud hindamata.

Seda, kes ja millistel tingimustel võib relva omada, otsustab seadusandja. Haldusorgan peab

seadust kohaldama, lähtudes seadusandja tahtest. PPA ja halduskohtu tõlgendus RelvS § 36 lg

4 p-st 3 ja § 43 lg-st 31 läheb seadusandja tahtest kaugemale ning on meelevaldne. Inimese

„õiguskuulekus“ ja „usaldusväärsus“ ei ole nende sätete kohaselt asjakohased kaalutlused.

PPA-l tuleb tuvastada vaid inimese enda või teise isiku turvalisust ohustav eluviis või

käitumine, mille tõttu on inimene sobimatu konkreetset liiki relva soetama ja omama. Muudel

kaalutlustel ei ole tähtsust. Seega on selge, et PPA on ületanud kaalutlusõiguse piire.

Kaebajale ei saa ette heita ennast või teisi ohustavat eluviisi. Ükski rikkumine ei ole seotud

relva kasutamisega. Nime muutmisest teavitamata jätmine ei ole asjaolu, mille tõttu saaks

relvaloa andmisest keelduda või selle kehtetuks tunnistada. Alusetu on väide, et kaebaja on

süstemaatiliselt pannud toime liiklusrikkumisi, eriti kuna kõik karistused on kustunud (vt

Riigikohtu 15.06.2021 otsus nr 1-20-3067, p 12 ja 20.10.2016 otsus nr 3-1-1-70-16, p 9).

Kõik kaebajale etteheidetud süüteod jäävad relvaloa väljastamise eelsesse aega, aastatesse

2003–2020. Tegu, mille eest kaebajat karistati kriminaalkorras, on toime pandud 2003. a-l.

Kohus on tuvastanud, et kaebaja teopanus oli teistest väiksem (vt Riigikohtu 14.06.2006 otsus

nr 3-1-1-43-06). PPA järeldusel, et kaebaja ei suuda ligikaudu 20 aastat tagasi toimunud

sündmuse tõttu enda käitumist kontrolli all hoida, ei ole mingit alust. Relvaluba kehtetuks

tunnistades on PPA rikkunud kaebaja usalduse kaitset, sest kõik asjaolud, millele on

vaidlusaluses haldusaktis tuginetud, pidid olema PPA-le oma andmebaasist kättesaadavad

juba 2021. a-l, kui kaebajale väljastati relvaluba.

9. PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb varasemate seisukohtade juurde ja

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.

Kaebajale ei oleks tohtinud relvaluba anda ja PPA on selle vea parandanud. PPA võis võtta

arvesse ka relvaloa andmisele eelnevaid asjaolusid. Kaebaja ei ole ligikaudu 20 aasta jooksul

5(10)

3-23-289

käitunud õiguskuulekalt, mistõttu ei saa talle tulirelvi usaldada. PPA ei pidanud põhjendama,

kui suure tõenäosusega asub kaebaja edaspidi käituma viisil, mille tulemusel realiseeruvad

mingid relvast lähtuvad ohud, vaid relvaloa andmisest keeldumiseks piisab sellest, kui kaebaja

varasema käitumise põhjal ei ole alust pidada teda piisavalt usaldusväärseks, et anda talle

relvaluba. Vaidlustatud haldusaktid on kooskõlas kohtupraktikaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

I

11. PPA väljastas kaebajale 07.07.2021 otsusega (täiendatud 28.07.2021 otsusega) relvaloa nr

DL50017960 kehtivusega kuni 15.04.2026 relvaliikidele püstol, revolver ja püss ning

otstarbega enese ja vara kaitse. Selle alusel soetas kaebaja 30.07.2021 vintraudse püstoli

enese ja vara kaitseks. Kaebaja esitas PPA-le 02.12.2022 esiteks taotluse muuta relvaloa nr

DL50017960 andmeid ja lisada olemasolevale vintraudsele püstolile sportimise otstarve ning

teiseks anda luba soetada vintraudne püss sportimise otstarbel.

12. PPA tegi 23.12.2022 otsuses sisuliselt kolm erinevat otsustust: 1) tunnistas relvaloa nr

DL50017960 kehtetuks; 2) sellega seoses keeldus muutmast relvaloa nr DL50017960

andmeid vastavalt kaebaja 02.12.2022 taotlusele ning 3) keeldus kaebaja 02.12.2022 taotluse

alusel soetamisloa andmisest. PPA 23.12.2022 otsuse põhjendustes ei ole neid kolme

olukorda eristatud. Arvestades kohtumenetluse esitatud selgitusi, on PPA sisuliselt seisukohal,

et 2021. a-l anti kaebajale relvaluba PPA ametniku vea tõttu ning kaebaja ei sobi tegelikult

omama ühtegi relva mistahes otstarbel.

II

13. Ringkonnakohus hindab kõigepealt, kas PPA on õiguspäraselt tunnistanud kehtetuks

kaebajale väljastatud relvaloa nr DL50017960.

14. PPA andmebaasi kantud otsus, millega kaebajale anti relvaluba nr DL50017960

kehtivusega kuni 15.04.2026, oli enne PPA 23.12.2022 otsuse tegemist kehtiv haldusakt.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 esimese lause kohaselt on kehtiva haldusakti

resolutiivosa kohustuslik igaühele, sh haldus- ja riigiorganitele. Seega oli see täitmiseks

kohustuslik ka PPA-le.

15. PPA 23.12.2022 otsuse aluseks oli RelvS § 43 lg 31, mille kohaselt võib PPA tunnistada

relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või

käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Seega on seadusega jäetud

PPA-le võimalus kaaluda varem välja antud relvaloa kehtetuks tunnistamist, kui ta on

tuvastanud kõnealuses sättes toodud eelduste täidetuse. Kaalumisel tuleb PPA-l arvestada

relvaloa nr DL50017960 kehtetuks tunnistamise tagajärgi kaebajale, relvaloa andmise

menetluse põhjalikkust, relvaloa kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust, haldusakti

andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid, sh kaebaja usalduse kaitset

(vt HMS § 64 lg 3, § 67 lg 1).

16. PPA muutis 23.12.2022 otsuses 2021. a juulis antud hinnangut kaebaja sobivuse kohta

relva soetada või omada. PPA põhjendas oma varasema seisukoha muutmist asjaoluga, et

relvaloa nr DL50017960 andmisel 2021. a juulis jäi selle keeldumise aluste kontroll

nõuetekohaselt tegemata, mistõttu väljastati relvaluba õigusvastaselt. Asja materjalid ei toeta

seda seisukohta. PPA esitas 14.05.2025 seisukoha lisades 1–6 (dtl 145 jj) relvaloa nr

DL50017960 andmise aluseks olnud materjalid. Neist nähtub, et PPA tegi kaebajale relvaloa

andmisel sisulise taustakontrolli. Taotlust menetlenud PPA ametnik tegi kaebaja kohta

päringuid internetis, sotsiaalmeedia kanalites, karistusregistris ja PPA erinevates

6(10)

3-23-289

andmebaasides, küsis kaebaja kohta teavet piirkonnapolitseinikult ning andis selle põhjal

sisulise hinnangu kaebaja sobivuse kohta relvaluba omada (vt menetleja õiend, dtl 157–158).

Muu hulgas võttis PPA relvaloa andmisel arvesse 2003. a-l alustatud kriminaalmenetlust ja

kaebaja süüdimõistmist ning kaebaja liiklusrikkumisi, millest viimase eest määratud karistus

oli relvaloa andmise ajal veel kehtiv. Selle põhjal järeldas menetleja nii 15.05.2021 kui ka

07.07.2021 seisuga, et kuigi kaebaja on 2007. a-l süüdi mõistetud raskes kuriteos ja toime

pannud erinevaid rikkumisi, ei ole kaebaja isik või tema eluviis ei ole ennast või teiste

turvalisust ohustav. PPA ametniku hinnangul puudus alus väita, et kaebajast võiks lähtuda

selline oht, mille tõttu ei saa talle tulirelva usaldada.

17. Seega kogus PPA 2021. a juulis kaebajale relvaluba andes teavet erinevatest allikatest ja

tegi selle põhjal sisulise otsuse, et puuduvad takistused väljastada kaebajale relvaluba. PPA ei

ole 23.12.2022 otsuses välja toonud mingeid uusi sisulisi asjaolusid, mis olid menetlejale

teadmata ning mille tõttu oleks tulnud jätta relvaluba 2021. a juulis väljastamata. PPA ei ole

viidanud ka muudele põhjustele peale väidetavalt pealiskaudse haldusmenetluse, mille tõttu ta

leiab, et relvaloa väljastamise otsus on õigusvastane. PPA varasem otsus ei muutu tagantjärele

õigusvastaseks pelgalt selle tõttu, et PPA relvalubade väljastamise praktika on hiljem

muutunud rangemaks. Seega lähtus PPA 23.12.2022 otsuses väärast eeldusest, et kaebajale

väljastati 2021. a juulis relvaluba õigusvastaselt põhjusel, et relvaloa andmisest keeldumise

aluste kontroll ei olnud piisavalt põhjalik.

18. Kaebajale 2021. a-l eelduslikult õiguspäraselt väljastatud relvaloa kehtetuks tunnistamisel

oleks tulnud arvestada ka seda, et relvaloa andmisest oli 23.12.2022 seisuga möödunud

vähem kui poolteist aastat. PPA ei ole 23.12.2022 otsuses viidanud mingitele uutele

süütegudele, mille kaebaja oleks toime pannud pärast relvaloa saamist. Veelgi enam –

võrreldes relvaloa andmise ajaga oli kaebaja viimane väärteokaristus (lubatud sõidukiiruse

ületamine 19.08.2020) 23.12.2022 seisuga kustunud. Vaidlustatud haldusaktis ei ole viidatud

ka muudele PPA andmebaasi kantud või muul viisil PPA-le teatavaks saanud uutele

asjaoludele, mille põhjal oleks tulnud kaebajast lähtuv võimalik oht 23.12.2022 seisuga ümber

hinnata. Ainukese uue, kaebaja kahjuks rääkiva asjaoluna on kaebaja 02.12.2022 taotluse

alusel alanud haldusmenetluses tuvastatud, et kaebaja ei teavitanud relvaloa kehtivuse ajal

PPA-d oma nime vahetamisest 2021. a-l. Pole vaidlust, et tegemist on RelvS-i nõuete

rikkumisega (vt kuni 29.03.2023 kehtinud RelvS § 42 lg 1 p 2 ja § 41 lg 6 p 3). Samas PPA

23.12.2022 otsusest ei tulene, et nime vahetusest teatamata jätmine eraldi võetuna olnuks

piisav, et hinnata kaebaja ohtlikkus ümber ja tunnistada temale antud relvaluba kehtetuks.

Kuigi see rikkumine iseloomustab kaebaja hoolsust oma kohustuste täitmisel ja võib

mõningal määral iseloomustada tema õiguskuulekust, ei ole tegemist teoga, mis iseenesest

ohustab kaebajat ennast või teiste turvalisust.

19. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et PPA 23.12.2022 otsus tunnistada kaebaja

relvaluba nr DL50017960 kehtetuks on kaalutlusvigade tõttu õigusvastane. PPA

kaalutlusõigus eelduslikult õiguspärase ja tähtajaliselt antud eriõiguse kaebaja kahjuks

kehtetuks tunnistamisel ei ole kaebaja usalduse kaitse tõttu samavõrra avar, kui uue relva- või

soetamisloa andmise otsustamisel. Riik ei tohi käituda inimeste suhtes sõnamurdlikult.

20. Kuna PPA tunnistas 23.12.2022 otsusega kaebaja relvaloa kehtetuks, ei oleks olnud

eesmärgipärane rahuldada eraldi võetuna kaebaja taotlust muuta selle relvaloa andmeid ja

lisada relvaloal märgitud püstolile sportimise otstarvet. Kuna ringkonnakohtu hinnangul

tunnistas PPA kaebaja relvaloa kehtetuks õigusvastaselt, on õigusvastane ka otsustus jätta

kaebaja relvaloa andmed muutmata, sest seda ei ole PPA 23.12.2022 otsuses eraldi

hinnanudki. See taotlus tuleb PPA-l uuesti sisuliselt lahendada.

III

7(10)

3-23-289

21. Järgmisena hindab ringkonnakohus, kas PPA keeldus 23.12.2022 otsuses õiguspäraselt

kaebajale sportimise otstarbel vintraudse püssi soetamise loa andmisest.

22. Nagu eespool märgitud, on PPA kaalutlusruum RelvS § 36 lg 4 p 3 alusel relva- või

soetamisloa andmisest keeldumise otsustamisel avaram kui juba antud tähtajalise relvaloa

kehtetuks tunnistamisel RelvS § 43 lg 31 alusel. Muu hulgas jääb PPA hindamis- ja

kaalutlusruumi see, kui uue relva- või soetamisloa andmise otsustamisel tehakse taotlejatele

varasema halduspraktikaga võrreldes oluliselt põhjalikum taustakontroll ning ühiskondlike

muutuste vms asjaolude tõttu hinnatakse taotlejatest lähtuvat ohtu PPA varasemast praktikast

rangemalt ja antakse avalikule huvile varasemast suurem kaal.

23. RelvS § 36 lg 4 p 3 alusel võib keelduda relvaloa või soetamisloa andmisest isikule, kes

enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki

relva soetama ja omama. Kohtupraktika järgi on RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel eelkõige

oluline tuvastada, kas loataotleja on pannud toime tegusid, mis annavad tunnistust enda või

teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest. Siin peetakse silmas laiemalt

taotleja isikuomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast

lähtuvat ohtu iseendale või teistele, kui ta saaks relva omada ja kasutada. Haldusorgan saab

taotlejast lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta tema poolt varem toime

pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas taotleja väljendab oma suhtumist nendesse. Taotleja

eluviisi hindamisel omab tähtsust see, kas esineb teavet, et sarnane käitumine võib inimesele

olla loomuomane. Seejuures ei ole õigusvastane tugineda ka nendele politsei andmebaasidest

nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist kustutatud või mida sinna ei kantagi.

Sellistele andmetele tuginemisel ei anta hinnangut taotleja tegudele või nende retsidiivsusele

karistusõiguslikus mõttes, vaid kasutatakse inimese kohta teadaolevat infot teda

iseloomustavana. Ohu hindamisel teeb pädev haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal

prognoosi inimese käitumise kohta tulevikus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2025 otsus

nr 3-22-677, p 9 ja seal viidatud varasemad lahendid). Seega võis PPA kaebajast lähtuva ohu

prognoosimisel põhimõtteliselt arvestada ka kaebaja süütegudega, mille eest määratud

karistused olid juba kustunud.

24. PPA tugines vaidlustatud otsuses asjaolule, et kaebaja mõisteti Tartu Maakohtu

07.06.2007 otsusega nr 1-04-46 (dtl 165 jj) KarS § 117 ja § 118 p 1 järgi süüdi 12.08.2003

toime pandud kuriteos ning karistati viie aasta pikkuse vangistusega, mida ei pöörata

täitmisele, kui kaebaja ei pane katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid ja täidab

käitumiskontrolli nõudeid. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole väheohtliku kuriteoga (vt

ka Riigikohtu 14.06.2006 otsus nr 3-1-1-43-06, samuti Eesti Ekspress artikkel, dtl 175).

Samas on oluline, et kohus hindas toimepandud kuriteo asjaolusid ja kaebaja isikut selliselt, et

pidas võimalikuks vabastada kaebaja karistuse kandmisest tingimisi. Politsei andmebaasi on

kantud ka 13.12.2003 juhtum (dtl 195 ja 210), milles PPA-sse helistanud inimene teatas oma

auto ärandamisest ja PPA tabas selle auto juurest kaebaja (teised jooksid politsei eest ära), kes

oli joobes ja paigutati kainenema. Politsei andmebaasist ei nähtu siiski, et sellele sündmusele

oleks järgnenud süüteomenetlust. Kuigi need teod olid vaidlustatud haldusakti andmise ajal

enam kui 19 aasta tagused, nõustub ringkonnakohus PPA-ga, et neid saab jätkuvalt arvestada

kaebaja iseloomustamisel. Kaebaja oli nende tegude toimepanemise ajal noor, kuid juba

täisealine. Tuleb siiski silmas pidada, et nende tegude toimepanemisest oli vaidlustatud

haldusakti andmise ajal möödunud küllalt pikk aeg, mistõttu on nende tähendus kaebaja

käitumise iseloomustamisel ajas vähenenud – seda eriti arvestades, et PPA ei ole kaebajale

23.12.2022 otsuses ette heitnud ühtki hilisemat vägivalla või alkoholi tarbimisega seotud

rikkumist.

25. PPA on lisaks tuvastanud, et kaebaja on pannud ajavahemikul 2007–2020 toime erinevaid

liiklusalaseid rikkumisi, sh ületanud mootorsõidukit juhtides suurimat lubatud sõidukiirust,

8(10)

3-23-289

sõitnud ristmikule foori keelava tule ajal ning eiranud liiklusmärkide nõudeid. Tallinna

Ringkonnakohus on varem relvalubadega seotud vaidlustuses leidnud, et mootorsõidukit kui

kõrgema ohu allikat vastutustundetult juhtides ohustab inimene nii ennast kui ka teisi inimesi.

Seepärast iseloomustavad ka liiklusalased rikkumised inimese suhtumist õiguskorda ning

võivad anda tunnistust inimese enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või

käitumisest. Kui inimene ei pea oluliseks üldise ohutuse tagamiseks kehtestatud

liiklusreeglitest kinnipidamist, esineb oht, et ta ei pea oluliseks ka avaliku korra ja julgeoleku

tagamise eesmärgil kehtestatud tulirelva käitlemise nõuete järgimist (nt 30.04.2025 otsus nr 3-

22-677, p 10 ja seal viidatud varasemad lahendid). Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade

juurde.

26. See ei tähenda, et mistahes liiklusrikkumise puhul saaks taotlejat pidada nii ohtlikuks, et

see välistab talle relvaloa või soetamisloa andmise RelvS § 36 lg 4 p 3 alusel, sest arvestada

tuleb konkreetse juhtumi asjaolusid. Kaebaja puhul tuleb järeldada, et tegemist on

süstemaatilise liiklusrikkujaga, kelle käitumine liikluses – isegi kui see on tingitud

tähelepanematusest, võõrast kohast, uuest autost vms põhjustest, millele kaebaja on viidanud

– seab ohtu teiste inimeste vara, tervise ja võimalik, et ka elu. Kaebaja aastate pikkune

liiklusalaste rikkumiste muster iseloomustab teda kui inimest, kes ei pea avaliku korra ja

ohutuse tagamiseks kehtestatud reegleid oluliseks või ei suuda neid järgida.

27. PPA on heitnud kaebajale ette veel ühte rikkumist – kaebaja muutis 29.12.2021 oma nime,

kuid jättis sellest PPA teavitamata (sel ajal kehtinud RelvS § 42 lg 1 p 2 ja § 41 lg 6 p 3;

alates 30.03.2023 tehakse nimemuudatused registris automaatselt ja PPA-le ei ole selleks vaja

eraldi taotlust esitada). Kaebaja selgituse kohaselt ta eeldas, et nimevahetus tehakse registris

automaatselt. See näitab, et kaebaja ei olnud viinud end kurssi relvaomanikule kehtestatud

nõuetega, sest kuni 29.03.2023 kehtinud RelvS § 42 loetles asjaolud, sh relvaomaniku nime

vahetuse, mille korral tuli esitada PPA-le avaldus, foto jms asjakohased dokumendid, samuti

tasuda riigilõiv ning pärast muudatuste vormistamist väljastab PPA uue relvaloa. Kaebaja

ohtlikkuse hindamisel ei ole sellel rikkumisel määravat tähtsust, nagu ringkonnakohus

eespool selgitas, kuid see iseloomustab siiski üldisemalt kaebaja tahet või võimekust järgida

avaliku korra osaks olevaid õigusnorme. Seega võis PPA kaebajast lähtuva ohu

prognoosimisel sellega arvestada.

28. Eelneva põhjal ei ole alust pidada ekslikuks PPA hinnangut, et kaebaja eluviis on

riskialdis ning sellisena ennast või teisi ohustav RelvS § 36 lg 4 p 3 tähenduses.

29. Ringkonnakohus ei näe kaalumisviga selles, et eespool toodud asjaoludel pidas PPA

kaebajale vintraudse püssi soetamise loa andmise otsustamisel avalikku huvi tagada teiste

inimeste turvalisus kaebaja õigustest kaalukamaks. Ärakuulamisel tõi kaebaja välja, et ta

soovib tegeleda laskespordiga ja tal on laskesportlase staatus. Lasketiirus ja laskepaigas säilib

kaebajal õigus laenutada ja kasutada relva RelvS §-s 86 ettenähtud korras, s.o piirang

laskespordiga tegelemiseks ei ole absoluutne. Kaebajal on võimalik taotleda uuesti

soetamisluba, kui ta on pikema aja jooksul näidanud, et on liiklusohutust eirava käitumise

jätnud minevikku.

IV

30. Kokkuvõttes rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt.

31. Apellatsioonkaebus ja kaebus tuleb rahuldada ning halduskohtu otsus tühistada

osas, mis puudutab kaebajale väljastatud relvaloa nr DL50017960 kehtetuks

tunnistamist, PPA keeldumist selle relvaloa andmete muutmisest vastavalt kaebaja

02.12.2022 taotlusele ning sellega seotud vaideotsust. Halduskohtu otsus jääb

muutmata osas, mis puudutab PPA keeldumist anda kaebaja 02.12.2022 taotluse alusel

luba vintraudse püssi soetamiseks.

9(10)

3-23-289

32. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse osalise

rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11).

Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu

isik (HKMS § 109 lg 5). Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud

(HKMS § 109 lg 6).

33. PPA ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. Kaebaja menetluskulud

halduskohtus olid õigusabikulud 2604,80 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv 20 eurot.

Õigusteenuse osutamise kohta on esitatud arved Nordic Networks OÜ-le (dtl 56 jj). Arvetelt

ei nähtu osutatud õigusteenuse seotus siinse haldusasjaga, kuid kaebaja on 11.08.2023

seisukohas kinnitanud, et õigusabi on osutatud haldusasjas nr 3-23-289 ja kaebajal on

kohustus õigusabikulud need tasunud isikule hiljem hüvitada (dtl 54). Kaebaja ei ole

kinnitanud, et Nordic Networks OÜ ei ole käibemaksukohustuslane, kuid on seda selgitanud

apellatsioonimenetluses (03.06.2025 seisukoht, dtl 223). Kaebaja menetluskulud

ringkonnakohtus on riigilõiv 20 eurot ning õigusabikulud 2205,82 eurot (koos käibemaksuga;

taotlused koos arvetega dtl 122 jj ja 223 jj). Ka neilt arvetelt ei nähtu osutatud õigusteenuse

seotus siinse haldusasjaga, kuid kaebaja on 03.06.2025 seisukohas kinnitanud, et õigusabi on

osutatud haldusasjas nr 3-23-289 ja kaebajal on kohustus õigusabikulud need tasunud isikule

hiljem hüvitada (dtl 223).

34. Võrreldes Nordic Networks OÜ-le esitatud arvetel märgitud kuupäevi ja tegevusi ning

menetluse käiku, peab ringkonnakohus usutavaks, et õigusabi osutamine on seotud siinse

haldusasjaga. Kaebaja on kinnitanud, et tal on kohustus õigusabikulud hiljem Nordic

Networks OÜ-le hüvitada. Arvestades asja mahtu, keerukust ja menetluse käiku, sh seda, et

asi ei ole kuigi mahukas ega keerukas, halduskohtus lahendati asi kirjalikus menetluses ja

kaebaja menetlusdokumentides on palju kordusi, peab ringkonnakohus vajalikeks ja

põhjendatud menetluskuludeks halduskohtus 1800 eurot ja ringkonnakohus 1600 eurot

(sisaldab käibemaksu ja lõivukulu). Kaebuse rahuldamise proportsiooniks hindab

ringkonnakohus 50%. Seega tuleb vastustajalt kaebaja esimese ja teise kohtuastme

menetluskulude katteks välja mõista 1700 eurot. Muud menetluskulud jäävad

menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)