2-24-123747/8 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-24-123747

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuli 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-123747

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A.U vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

1215,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht Toompuiestee 35, Tallinn, 10149), lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema (e-post: XXX)

Kostja: A.U (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A.U (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479) kasuks kostja ja Telia Eesti AS vahel 21.10.2020 sõlmitud

kliendilepingust nr 27878563 ja 19.11.2020 sõlmitud järelmaksulepingust seadme

Smartphone Sony Xperia 5 II soetamiseks ning 07.03.2024 nõude loovutusest tulenev

põhivõlgnevus 558,79 eurot.

3. Välja mõista kostjalt A.U hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis määraga

24% aastas põhinõudelt summas 558,79 eurot alates 21.11.2024 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte

rohkem kui põhinõude 558,79 euro ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõudes mõista A.U-lt välja intress

summas 39,91 eurot, sissenõudmiskulud summas 40,00 eurot, hagiavalduse esitamise

seisuga (08.11.2024) sissenõutavaks muutunud viivis summas 443,17 eurot ja viivise

mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud alates hagi esitamisest

09.11.2024 kuni 20.11.2024 (kaasa arvatud) osas.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

2-24-123747

Menetluskulud

6. Jätta menetluskulud 57% ulatuses kostja ja 43% ulatuses hageja kanda.

7. Määrata kindlaks Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud. Määrata Aktiva

Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 540 eurot

(riigilõiv 280 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise

esindaja tasu hagimenetluses summas 240 eurot).

8. Mõista välja kostjalt A.U hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude

hüvitis summas 307,80 eurot. A.U-l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (307,80 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

(Kuninga 22, Pärnu, menetlusposti aadress: pmkparnu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul

alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli

tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302

Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Asjaolud

1. Aktiva Finance OÜ esitas 20.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1119,94 euro saamiseks. Kohus tegi 21.06.20242024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonna 15.10.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle

menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus palus

22.10.2024 esitada hagiavaldus ettenähtud vormis, mh tasuda täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei

ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja esitas

hagiavalduse 08.11.2024.

2. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel kostja ja Telia Eesti

AS vahel 21.10.2020 sõlmitud kliendilepingust nr 27878563 ja 19.11.2020 sõlmitud

järelmaksulepingust seadme Smartphone Sony Xperia 5 II soetamiseks. Telia Eesti AS on

2-24-123747

endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid. Järelmaksulepingu

sõlmimisel tasus kostja esialgsele võlausaldajale sissemakse summas 140,60 eurot, kuid edasisi

arveid kostja ei tasunud. AS Telia ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 25.05.2021 ja loovutas

nõude 07.03.2024 hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja

mõista põhivõlgnevus 558,79 eurot, intress 39,91 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 443,17 eurot ja viivised alates 9.11.2024 kuni põhinõude

summas 558,79 eurot täitmiseni kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas.

3. Hageja selgitas kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist järgnevalt, tuues hagis välja Telia Eesti AS selgitused: Käesolevaga kinnitame, et A.U

isikukood XXX (edaspidi nimetatud klient) suhtes oleme arvestanud võimaliku lubatava

krediidilimiidi enne tarbijakrediidi lepingu sõlmimist kliendi poolt esitatud andmete alusel ning

kasutanud nii sisemisi andmebaase kliendi maksekäitumise analüüsimisel, kui ka

krediidiandjale võimalikke kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS

maksehäireregistrit). Telia Eesti AS omab krediidiandja tegevusluba ning tegutseb vastavalt

seadusele, järgides vastutustundliku laenamise põhimõtet ning oma sisemises tegevuses oleme

lähtunud Finantsinspektsiooni poolt aktsepteeritud krediidiandja sise- eeskirjast. Kaupade

müügil ja teenuste osutamisel krediiditingimustel, viiakse Telia Eesti AS-i poolt läbi kliendi

taustakontroll, mille tulemus väljendatakse krediidireitinguna. A.U -l oli uus sisemine reiting

Kliendil ei olnud aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri

andmetel; Creditinfo Eesti AS-i erakliendi riskihinnang (erakliendi maksejõuetuse tõenäosus nn

Delphiskoori ) on olnud aktsepteeritav 9,7 (Telia jaoks aktsepteeritavaks skoori ülempiiriks on

15%). Delphiskoori ehk erakliendi maksejõuetuse tõenäosus koosneb peamiselt

maksehäireregistri andmetest (lõpetatud/lõpetamata maksehäirete info), kinnistusraamatu

infost, seotud ettevõtete andmetest, ametlikest teadaannetest, riigimaksude saldo infost,

konkreetse isiku krediiditurul uudsuse ja aktiivsuse infost, jne. Mida kõrgem on Creditinfo

skoori väärtus, seda kõrgem on ka eraisiku krediidirisk. Antud hinnang näitab, kui suure

tõenäosusega jätab vastav eraisik arved maksmata ehk milline on risk, et järgmise 12 kuu

jooksul tekib antud eraisikul maksehäire. Delphiskoori tõenäosused kuni 15% näitasid

Creditinfo Eesti AS-i hinnangul suhteliselt head krediidiajalugu ja sellise hinnanguga isikud

saavad laenuteenuseid üldiselt kiiresti ning neil on head väljavaated sobivate krediiditingimuste

taotlemiseks. Tulenevalt saadud hinnangutest oli kliendil 19.11.2020 ka Telia poolt arvutatud

aktsepteeritav koondreiting (sisemise taustakontrolli hinnangu näol, mis põhineb Telia poolt

aktsepteeritaval riskiisul) ja ettearvutatud kõrgeim standardlimiit summas 1600 eurot. NB!

Siinjuures juhime täiendavalt tähelepanu asjaolule, et ettearvutatud standardlimiidi olemasolu

kliendil ei garanteeri järelmaksu lepingu(te) automaatset vormistamist, kuna tulenevalt

regulatiivsetest nõuetest eeldab Järelmaksu makseviisi kasutamine kliendi maksevõime

hindamist vahetult enne müügilepingu vormistamist ning ebapiisava krediidikõlblikusse

hinnangu korral võib ettearvutatud standardlimiit olla tühistatud. Järelmaksulepingu nr

1663026 osas hindasime isiku maksevõimet eeskätt kliendi enda ütluste alusel, kus faktilised

asjaolud olid alljärgnevad isik oli Ettevõtja/FIE (isik klassifitseeris iseennast); Isiku peamised

sissetulekuallikad: Palk/ Ettevõtlustulu (isiku poolt märgistatud vastavad valikud); isiku

igakuine netosissetulek oli vahemikus 2001 € ja rohkem (3000 €); isiku igakuiste

laenukohustuste summa oli 0 eurot Isik ei olnud ’riikliku taustaga isik’. Telia maksevõime

hindamise eeskirja alusel hinnati kliendi maksevõimet järgnevalt Telia erakliendi maksevõime

hindamise eeskirja alusel hinnati kliendi maksevõimet, kasutades selleks infot järelmaksu

taotlusel deklareeritud sissetulekuvahemiku ja olemasolevate kohustuste kohta ning muud

teadaolevat asjakohast infot kliendi krediidivõimelisuse kohta. Vastutustundliku laenamise

nõuete täitmise tagamiseks oleme uuesti kontrollinud kliendi poolt esitatud järelmaksu taotluste

täitmisel maksehäireregistrit ja uuendanud Creditinfo Delphiskoori, s.h oleme kogunud ja

säilitanud andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse kohta (iga esitatud järelmaksu taotluse

2-24-123747

täitmisel), olemasolevate maksekohustuste täitmise kohta (kasutades maksehäireregistri infot ja

Creditinfo skoori) ning oleme kasutanud neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse

arvutamiseks. Arvestades deklareeritud sissetuleku vahemiku alam – ja ülempiiridega vastavalt

Telia Eesti AS-is nimetatud perioodil kehtivale maksimaalse kuumakse arvutamise

metodoloogiale kliendi poolt esitatud andmete põhjal oli leitud kliendi arvestuslik

netosissetulek, mis deklareeritud sissetuleku järgi oleks 3000*0,8 = 2400 eurot. Konservatiivsel

lähenemisel arvestades tegelikest sissetulekutest väiksema arvestusliku summaga, lubatud

kohustuste osakaal võib olla kuni 50%. Seejärel hinnati kliendi vabaraha osakaalu ning arvutati

maksimaalselt lubatud kuumakset, mis antud juhul oli leitud kehtiva metodoloogia järgi

järgnevalt vaba raha x 25% ehk 2400 x 25% = 600 eurot. Kuivõrd kliendi lubatud

maksimaalseks kuumakseks oli 600 eurot, siis antud lepingu nr 1663026 puhul moodustus

kuumakseks vaid 18,31 eurot ning järelmaksu lepingu sõlmimisel kliendi poolt oli tasutud ka

esmane sissemaks summas 140,60 eurot.

4. Kohus võttis hagi 30.12.2024 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus

hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et

kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi

rahuldada.

5. Kostjale on hagimaterjalid ja 30.12.2024 määrus kätte toimetatud TsMS § 3141

lg 2 ja lg 3 p 1 alusel teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevale e-posti

aadressile saatmisega. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (04.02.2025) ega ka käesolevani

vastanud.

Kohtu põhjendused

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või

kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

7. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg

5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu,

mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

9. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 21.10.2020

kliendileping 27878563 ja 19.11.2020 järelmaksulepingu, mille alusel soetas kostja

järelmaksuga seadme Smartphone Sony Xperia 5 II. Järelmaksulepingu kohaselt oli

kostjal kohustus tasuda esialgsele võlausaldajale intresse. Hageja ei ole esitanud

asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja

kutsetegevusega.

10. Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev järelmaksuleping

2-24-123747

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS

22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev

vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda

(VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet

järgida (VÕS § 403⁴ lg 1) ning VÕS §-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse

alused.

11. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata

vastaspoole vastuväidetest.

12. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb

05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes.

Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS § dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast

lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis,

kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16

ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt

lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse

sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste

vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate

nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13

mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus

võlausaldajal.

13. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS §

4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast

teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste

andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet,

arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni

kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS

§ 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.

14. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei

ole vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil järginud. Hagiavalduse

kohaselt hinnati kostja maksevõimet järelmaksulepingu sõlmimisel eeskätt kliendi enda

ütluste alusel, so tuginedes kostja ütlustele seoses tema tööhõive, sissetuleku suuruse ja

igakuiste laenukohustuste kohta. Lisaks kasutati sisemisi andmebaase ning kontrolliti, et

kostjal ei ole aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo

maksehäireregistri andmetel ja uuendati Creditinfo Delphiskoori.

15. Kohtu hinnangul ei saa tarbija poolt oma sissetulekute ja kohustuste kohta

esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike andmebaaside ning registrite

kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte

2-24-123747

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri

2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Hagis

väljatoodu pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et lepingu sõlmimisel tuvastati nii

kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt

käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Asjas ei ole

tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid

dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada.

Ainuüksi maksehäireregistritesse päringute tegemisest ei piisa, sest nimetatud päringute

tegemine ei kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja kohustused.

Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse

tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks

laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest lähtumist ning lisaks

maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada

vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate

arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et

krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava

hoolega tarbija krediidivõimelisuses.

16. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult

jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus

krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.

17. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS §

94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Järelmaksulepingu sõlmimise ajal oli eelnevalt toodud intressimäär 0,0%.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel muutub kehtetuks poolte

kokkulepe intressimäära suuruse osas, kuid kehtima jääb kokkulepe selle kohta, kas

intress on fikseeritud või ajas muutuv. Hagiavalduse kohaselt on järelmaksulepingus

kokku lepitud fikseeritud intressimääras ning kuna järelmaksulepingu sõlmimise ajal oli

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0,0%, tuleb hageja intressinõue summas 39,91 eurot

jätta rahuldamata.

18. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles

öelnud. Hagiavaldusest nähtuvalt tasus kostja lepingu sõlmimisel esimese osamakse

summas 140,60 eurot täielikult põhivõlgnevuse katteks, järgnevalt esitatud arveid kostja

ei tasunud.

19. VÕS § 416 lg 1 kohaselt on ülesütlemine kehtiv, kui

2-24-123747

- tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega;

- tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks

koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja

nõutakse kogu võla tasumist;

- ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

- ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.

20. Tuginedes hagiavalduses toodud faktilistele asjaoludele ei ole esialgne

võlausaldaja kostjaga sõlmitud lepingut kehtivalt üles öelnud. Hagiavalduse kohaselt

öeldi kostjaga sõlmitud lepingud üles 25.05.2021. Selleks ajaks oli kostja viivituses

arvete nr 20210204171186, 20210304716270 ja 20210405280825 tasumisega.

Arvestades, et VÕS § 416 lg 1 kohaselt tuleb tarbijale anda vähemalt 2-nädalane tähtaeg

võlgnetava summa, mis koosneb vähemalt kolmest üksteisele järgnevast tagasimaksest,

tasumiseks ja hagis märgitud lepingute ülesütlemise aega 25.05.2021, pidi ülesütlemise

hoiatus kostjale saadetama mitte hiljem kui 11.05.2021. Kuid arve nr 20210405280825

maksetähtaeg oli 20.05.2021. Seega saadeti lepingute ülesütlemise teade kostjale enne

seda, kui oli täidetud VÕS § 416 lg 1 sätestatud esimene eeldus ehk ülesütlemise teate

saatmise ajal ei olnud kostja viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega.

Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja poolt kostjaga 21.10.2020 sõlmitud

kliendilepingu nr 27878563 ja 19.11.2020 sõlmitud järelmaksulepingu ülesütlemine

25.05.2021 tühine.

21. Hagiavaldusest nähtuvalt on krediidiandja ja kostja kokku leppinud

makseperioodis 48 kuud ning osamaksed tuli tasuda hiljemalt iga kuu 20-ndal

kuupäeval. Seega pidi kostja tasuma viimase osamakse hiljemalt 20.11.2024 ning kostja

poolt järelmaksulepingu alusel võlgnetavad summad on sissenõutavaks muutunud

21.11.2024.

22. VÕS § 4034 lg 7 sätestatust tuleneb, et kostja ei võlgne hagejale muid tasusid

peale intressi. Järelmaksulepingus kokku lepitud lepingutasu langeb samuti muude

tasude alla ning seda kostja eeltoodust tulenevalt hagejale ei võlgne. Hagiavalduse

kohaselt on 19.11.2020 järelmaksulepinguga kostjale antud krediiti summas 702,98

eurot. Kostja tegi lepingu sõlmimisel sissemakse summas 140,60 eurot, mis tuleb

arvestada tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Seega on kostjal tagastamata 702,98-

140,60= 562,38 eurot. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt välja põhivõlgnevuse

558,79 eurot. Kuna kohus on seotud hageja esitatud nõudega, tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 558,79 eurot.

23. Kohus on seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue summas 40,00 eurot

tuleb jätta rahuldamata. Sissenõudmiskulude hüvitamist saab tarbijalt nõuda nii lepingu

kehtivuse ajal kui ka pärast lepingu lõppemist. VÕS § 1132 lg 2 alusel

sissenõudmiskulude hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult pärast lepingu

lõppemist. Kohus on eelpool jõudnud järeldusele, et 21.10.2020 sõlmitud kliendilepingu

nr 27878563 ja 19.11.2020 sõlmitud järelmaksulepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ning

leping lõppes viimase osamakse tasumise tähtaja saabumisega 21.11.2024.

hagiavaldusest nähtuvalt on kõik sissenõudmiskulude nõude aluseks olevad kirjad

saadetud kostjale enne 21.11.2024. Seega puudub hagejal õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 alusel. VÕS § 1132 lg 1 alusel hüvitise

nõudmise õigus on hagejal juhul, kui ta on saatnud lepingu kehtivuse ajal tarbijale enne

vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja ei ole välja toonud, et kostjale oleks enne

27.03.024, 13.05.2024 ja 23.05.2024 tasuliste kirjade saatmist saadetud tasuta

meeldetuletused, seega ei ole täidetud VÕS § 1132 lg 1 alusel hüvitise nõudmise

eeldused. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt välja mõista muud makseviivitusega

2-24-123747

tekkinud kulud summas 10 eurot. Hagiavalduse kohaselt sisaldavad need nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule

vastamisega, võlanõuete selgitamist ja vastuväidetele vastamist telefoni teel, emaili teel,

võlgnikule tehtavate kõnede ja võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Hageja toodud

loetelu on üldine ega sisalda faktilisi asjaolusid, millele tuginedes võiks kohus jõuda

järeldusele, et nimetatud toiminguid tehti. Kuna hageja ei ole välja toodud faktilisi

asjaolusid, mis kinnitaksid hageja väiteid muude makseviivitusega tekkinud kulude

tekkimise alusena loetletud toimingute tegemise kohta tuleb hageja sissenõudmiskulude

nõue muude makseviivitusega tekkinud kulude ulatuses jätta rahuldamata.

24. Kuna lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, muutus hageja nõue kostja vastu

sissenõutavaks peale viimase lepingust tuleneva osamakse tasumise tähtpäeva

möödumist ehk 21.11.2024. Seega tuleb jätta rahuldamata hagi esitamiseni

sissenõutavaks muutunud viivise nõue ja hageja nõue mõista kostjalt välja viivis mis ei

olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud alates hagi esitamisest kuni

20.11.2024 (kaasa arvatud).

25. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt

kuni täitmiseni kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas.

26. VÕS § 113 lg 1 lause 1 ütleb, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

27. Põhivõlgnevus muutus kohtu poolt tuvastatud asjaoludel sissenõutavaks

21.11.2024, sellest kuupäevast alates on kostja võlgnevuse tasumisega viivituses ning

seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks viivis välja mõista alates 21.11.2024 kuni

võlgnevuse tasumiseni.

28. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat

viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui

seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10,

p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui

seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle

põhivõla summa.

29. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset

menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

30. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta

tõendid.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3

2-24-123747

sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

31. TsMS § 163 lõige 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

32. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

33. Hageja esitas kostja vastu nõude hagihinnaga 1215,98 eurot. Kohus rahuldas hagi

põhinõude ulatuses ja edasiulatuva viivise nõude osaliselt. Seega rahuldas kohus hagi u

57% ulatuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud 57% ulatuses kostja ja 43% ulatuses

hageja kanda.

34. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

35. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20

eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike menetluskuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 139 ning §

4842 alusel ning nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud.

36. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust

kokku 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot. Käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle.

Taotluse kohaselt on hageja esindaja tutvunud ja analüüsinud täiendavaid dokumente,

valmistanud ette ja koostanud hagiavalduse, kogunud ja komplekteerinud lisad ning

esitanud dokumendid kohtule.

37. Käesolev vaidlus on nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitanud sadu. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud

hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi

koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja

komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja

keerukust arvestades põhjendatud ajakuluks 2 tundi.

38. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat

menetlust arvestades ülemäära suur. Tunnitasu suurusjärgus 170 eurot võib pidada kohaseks

vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul õiguslikult keerukas vaidluses. Kuna hageja

esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas,

peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Seega on põhjendatud kulu õigusabile 240 eurot (120 * 2).

39. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 540 eurot (riigilõiv

280 eurot + TsMS § 4842 alusel 20 eurot + õigusabikulud hagi esitamisel 240 eurot).

40. Hagi osalisest rahuldamisest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

2-24-123747

menetluskuludena välja mõista 57% hageja menetluskuludest ehk 307,80 eurot.

41. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud.

42. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

43. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

Kohtunik