1-11-11066/20 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri

1-11-11066

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2011. a Haapsalu

Kriminaalasja number

1-11-11066 (11250100196)

Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla

Kriminaalasi

E.P süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi, O.L

süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4, 7, § 199 lg 2 p 9 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Agnes Ollema

Süüdistatavad

E.P - elukoht *, asukoht Tallinna Vangla,

isikukood XXX, * kodanik, *haridus, emakeel * keel,

enne vahistamist * .

Kriminaalkorras karistatud 6 korda: 1. 12.03.2004 Lääne

Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 alusel 1 kuu vangistust

tingimisi katseajaga 18 kuud; 2. 13.09.2005 Lääne Maakohtu

poolt KarS

-

§ 199 lg 2 p 4

§ 25 lg 2 alusel 1 kuu vangistust,

millele liidetud Lääne Maakohtu 12.03.2004 otsusega mõistetud

ärakandmata karistus 1 kuu vangistust ning lõplikuks karistuseks

2 kuud vangistust, mille kandmiselt vabanes 19.09.2005 seoses

karistuse ärakandmisega; 3.15.12.2006 Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja poolt KarS § 263 p 1 ja p 4 alusel 2 kuud vangistust

tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, kusjuures karistus pöörati täitmisele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 09.11.2007 määrusega. Vabanes kinnipidamiskohast 02.01.2008 seoses karistuse ärakandmisega;

08.01.2009 Pärnu Maakohtu

4.

Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 424; § 266 lg 2 p 1,2,3 ja §

199 lg 2 p 4,5,7,9 alusel 6 kuud vangistust ning lisakaristusena

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 12 kuuks. Vabanes

kinnipidamiskohast 19.02.2009 seoses karistuse ärakandmisega;

5. 30.06.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS §

199 lg 2 p 5, 7, 8, 9; § 215 lg 2 p 1, § 329 ja § 424 aluse

vangistusega 8 kuud ning

lisakaristusena sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmine 18 kuuks. Vabanes Murru

Vanglast

27.11.2009 seoses karistuse ärakandmisega;

08.12.2010 Pärnu

6.

Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 ja

§ 200 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat, millest KarS § 74 lg 2 alusel määrati kohesele ärakandmisele vangistus 5 kuud ning vangistus 1 aasta 7 kuud mõisteti tingimisi katseajaga 24 kuud.

Vabanes seoses osalise vangistuse ärakandmisega 10.12.2010,

karistus ei ole kantud.

Väärteomenetluse korras 20 korda

karistatud.

Pärnu Maakohtu määrusega 21.02.2011 antud luba kohaldada

tõkend vahistamine, kahtlustatavana kinni peetud 02.06.2011.

O.L - elukoht * telefon *, isikukood XXX *

,

,

kodanik, haridust * klassi, emakeel * keel,

ab *

tööt

,

kriminaalkorras karistatud 8 korda: 1.

-Viru

16.01.1997 Lääne

Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel 3 kuud

vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2.

14.11.2000 Lääne Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3

-

alusel 7 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta 6

kuud,

karistus

pöörati

täitmisele

Lääne-Viru

Maakohtu

13.09.2001 määrusega; 3. 13.03.2002 Viljandi Maakohtu poolt

KrK § 139 lg 2 p 1, 2 § 15 lg 2 alusel rahatrahviga

-

3050 krooni

ehk

tasumata ning raha

194.93 €,

trahvi sissenõudmine on

lõpetatud 18.08.2010 aegumise tõttu;

09.05.2002 Lääne

4.

-Viru

Maakohtu poolt KrK 203 lg 1, KrK § 139 lg 2 p 2,3 ja KrK § 140

lg 2 p 2, 3 alusel 1 aasta 1 kuu vabadusekaotust, mille kandmiselt vabanes 07.10.2002 seoses karistuse kandmisega; 5.

ära

12.02.2004 Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 § 25 lg

-

2 alusel vangistusega 30 päeva, lõplikuks karistuseks KarS § 68 lg 1 alusel vangistus 27 päeva;

25.06.2004 Lääne

6.

-Viru

Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja KarS § 200 lg 2 p

7 alusel vangistusega 3 aastat, millega loeti kaetuks Tartu

Maakohtu 12.02.2004 kohtuotsusega mõistetud karistus 1 kuu

vangistust ja lõplikuks ärakandmata karistuseks jäi 2 aastat 3 kuud 23 päeva vangistust, mis hiljem i Lääne liidet -Viru Maakohtu 28.12.2004 ots usega mõistetud karistusega; 7.

28.12.2004 Lääne Viru Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4,

-

7,

8, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja KarS § 209 lg 2 p 1, 3 § 25 lg 2 - alusel vangistusega 5 aastat, millega loeti kaetuks -Viru Lääne Maakohtu 25.06.2004 otsusega mõi lõplikuks stetud karistus ning ärakandmata karistuseks 3 aastat 6 kuud 24 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes 27.08.2007 tingimisi enne tähtaega, karistuse ärakandmata osa

10 kuud 25 päeva katseajaga 1

ga

aasta; 8.

kohtumaja poolt

08.10.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu

KarS § 209 lg 2 p 1,2, KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 121 alusel ning KrMS § 238 lg 2 sätteid kohaldades vangistusega

1 aasta, millega liideti Lääne-Viru Maakohtu

28.12.2004 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ja lõplikuks karistuseks 1 aasta 8 kuud 5 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes 23.11.2010 seoses karistuse ärakandmisega.

Väärteomenetluse korras 14 korda karistatud: 1. 05.04.2001

Lääne-Viru PP poolt HÕS § 1442 alusel rahatrahviga 795 krooni ehk tasumata; 2.

-Viru P

50.81 €,

10.04.2001 Lääne

poolt HÕS

P

§ 1441

lg 1 alusel rahatrahviga 795 krooni ehk

50.81 €, mis

Lääne-Viru Maakohtu 20.10.2003 määruse alusel asendati

arestiga 1 päev, ärakandmise kohta andmed puuduvad; 3.

03.07.2001 Lääne

poolt HÕS § 144

-Viru PP

lg 1 alusel

rahatrahviga 795 krooni ehk

tasumata; 4. 03.11.2002

50.81 €,

Lääne-Viru PP poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 1800 krooni,

mis

-Viru Maakohtu 22.10.2003

Lääne

määruse alusel asendati

arestiga 3 päeva, ärakandmise kohta andmed puuduvad; 5.

26.11.2002 Lääne

-Viru PP poolt KarS § 218 lg 1 alusel

rahatrahviga 3000 krooni, mis

-Viru Maakohtu 22.10.2003

Lääne

määruse alusel asendati arestiga 5 päeva

ärakandmise kohta

,

andmed puuduvad; 6.

-Viru P

poolt AS

11.12.2002 Lääne

§ 70

P

alusel rahatrahviga 1200 krooni, mis

-Viru Maakohtu

Lääne

22.10.2003

määruse

alusel

asendati

arestiga

päeva,

ärakandmise kohta andmed puuduvad

14.02.2003 Lääne

; 7.

-Viru

PP poolt LS § 7419, § 74 1 lg 1, § 74 35

lg 1 ja Liikl

KS § 66 1 lg 1

alusel rahatrahviga 14000 krooni ehk

tasumata; 8.

894.76 €,

14.02.2003 Lääne-Viru PP poolt LS § 7419

ja § 74 1

lg 1 alusel

rahatrahviga 12000 krooni ehk

tasumata; 9. 14.02.2003

766.94 €,

Lääne-Viru PP poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 9000

krooni ehk

tasumata; 10.

-Viru PP

575.20 €,

28.03.2003 Lääne

poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 900 krooni

57.52 €,

ehk

tasumata; 11.

Viru PP

22.04.2003 Lääne –

poolt KarS § 218 lg 1

alusel rahatrahviga 6000 krooni, mis

-Viru Maakohtu

Lääne

22.10.2003

määruse alusel asendati

arestiga 10 pä

eva,

ärakandmise kohta andmed puuduvad

08.06.2003 Lääne

; 12.

-

Viru PP poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 3600 krooni, mis

Lääne-Viru Maakohtu 22.10.2003 määruse alusel asendati

arestiga 6 päeva, ärakandmise kohta andmed puuduvad

; 13.

06.04.2008 Lääne P

§ 74

P poolt LS

lg 1 alusel rahatrahviga

1200 krooni ehk 76.69 €,

tasumata; 14. 03.03.2011 Lääne

Prefektuuri Korrakaitsebüroo poolt KarS § 218 lg 1 alusel

rahatrahviga 12€, tasumata. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

Kaitsjad

Advokaadid Toomas Bekker ja Priit Tartu

RESOLUTSIOON

1.

E.P KarS

200 lg 2 p 4, 7

Süüdi mõista

§

järgi ja karistada

(kolm

vangistusega 3

)

aastat 6

kuud

(kuus) .

2. KrMS § 238 lg

alusel vähendada karistust 1/3 s.o

kuu vangistuse võrra ja mõista

E.P-le

karistuseks vangistus 2

aastat 4

(kaks) (neli) kuud.

3. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistust Pärnu Maakohtu 08.12.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 7 kuu vangistuse võrra, mõista E.P-le liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud.

4. Vangistuse 3 aastat 11 kuud kandmise alguseks lugeda E.P kahtlustatavana kinnipidamine 02.06.2011.

5. E.P suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada. 6.

O.L

200 lg 2 p 4, 7

üüdi mõista

KarS §

järgi ja karistada

(kolm)

vangistusega 3

aastat. 7.

O.L

199 lg 2 p 9

üüdi mõista

KarS §

järgi ja karistada

(kuus) .

vangistusega 6

kuud

8. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karsitusega, mõista Ott O.L` liitkaristuseks vangistus 3 ule (kolm) aastat.

9. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 s.o 12 kuu vangistuse võrra ja mõista Ott O.L` karistuseks vangistus 2 aastat.

ule

(kaks)

10. Vangistuse 2 aastat kandmise alguseks lugeda O.L pool vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist.

11. O.L suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata, kuid lugeda elukoha aadressiks, mille suhtes tõkend on kohaldatud Tõkend tühistada peale vangistuse *. kandmisele asumist. 12.

E.P-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud

Välja mõista

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-11- 11066 menetluskulu)/:

,

- sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti;

- määratud kaitsjale makstud tasu 345 (kolmsada nelikümmend viis) eurot 17 senti;

- koopiate tegemise kulu 10 (kümme) eurot 61 senti. 13.

O.L

riigi

tuludesse

kriminaalmenetluse

kulud

Välja

mõista

’ult

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-11- 11066 menetluskulu)/:

,

- sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti;

- määratud kaitsjale makstud tasu 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 73 senti;

- koopiate tegemise kulu 6

eurot 53 senti. (kuus) 14.Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

15. Jätta riigi kanda kaitsjatele makstud tasu ja kulud O.L osas 157,68 eurot ja E.P osas 374,70 eurot.

16. Välja mõista solidaarselt E.P-lt ja O.L-ilt

arve number * * / kasuks

R A /

(kuuskümmend kuus) eurot 31 senti.

17. Välja mõista O.L-ilt

(nelikümmend kaheksa)

H T Ü /arve number on * kasuks

/

eurot

95 senti. 18.

- 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaala

Asiteõndid

sja juures, jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Süüdistatavatel, kaitsjatel, kannatanu l

te on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale

apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult

viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamise päevast KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel . prokuratuuril apellatsioon esitamise õigus puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

E.P süüdistatakse selles, et tema varem röövimise toime pannud isikuna alkoholijoobes olles ning ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes grupis koos O.L-iga 04.veebruaril 2011 kella 22:10 ajal Haapsalu linnas Kuuse tänav * asuva kortermaja juures tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale R A`le, kellele rusikaga vastu lõuga lüües tõukas kannatanu pikali, misjärel surus O.L jõuga kinni R Ai suu, et viimane karjuda ei saaks ja E.P otsis samal ajal läbi kannatanu taskud ning hõivas R A seljas olnud jope põuetaskust viimasele kuuluva rahakoti väärtusega 3 € koos rahakotis asunud sularahaga summas 55 €, juhiloaga väärtusega 8,31 € ja ilma rahalise väärtuseta transpordiametiühingu kaardiga, tekitades kuriteoga kannatanu R A`le * ja varalise kahju kogusummas 66,31 €. Sellise tegevusega E.P , võttes vägivalda kasutades ära võõra vallaasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime röövimise isikute grupi poolt ning isikuna, kes on varem röövimise toime pannud, s.o Karistusseadustiku § 2 jä

00 lg 2 p 4 ja p 7

rgi

kvalifitseeritava kuriteo. O.Lsüüdistatakse selles, et tema varem röövimise toime pannud isikuna alkoholijoobes olles ning ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes grupis koos E.P ga 04.veebruaril 2011 - kella 22:10 ajal Haapsalu linnas Kuuse tänav * asuva kortermaja juures tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale R A`le, kelle E.P tõukas rusikaga vastu lõuga lüües pikali ja kellel O.L surus jõuga kinni suu, et viimane karjuda ei saaks ning E.P otsis samal ajal läbi kannatanu taskud ja hõivas R A seljas olnud jope põuetaskust viimasele kuuluva rahakoti väärtusega 3 € koos rahakotis asunud sularahaga summas 55 €, juhiloaga väärtusega 8,31 € ja ilma rahalise väärtuseta transpordiametiühingu kaardiga, tekitades kuriteoga kannatanu R A`le * ja varalise kahju kogusummas 66,31 €. Sellise tegevusega O.L, võttes vägivalda kasutades ära võõra vallaasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime röövimise isikute grupi poolt ning isikuna, kes on varem röövimise toime pannud, s.o Karistusseadustiku § 200 lg 2 p 4 ja p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse

`ut selles, et tema olles

O.L

08.10.2009 Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 209 lg 2 p 1,2, KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS §

121 alusel karistatud vangistusega 1 aasta 8 kuud ja 5 päeva, mille kandmiselt vabanes seoses karistuse ärakandmisega 23.11.2010 ning olles 08.02.2011 toime pannud võõra väheväärtusliku asja varguse, s.o KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo, seega varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna ajal alkoholijoobes olles Haapsalu viibides 09.veebruaril 2011 kella 21:32 linnas Tallinna mnt 1 asuvas Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvas Kaubamaja kaupluses Konsum, kus võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse parfümeeriaosakonna riiulilt ära võõra vallasasja, milleks oli istule kuuluvad ks pudel meeste d alljärgnevad Haapsalu Tarbijate Üh kaubad: ü parfüümvett Malibu Playboy maksumusega 13,

10 € ja üks pudel meeste parfüümvett EDT Signature

Man Beckham maksumusega 35,85 €, millised peitis endale taskusse ning mille eest kassas tasumata jättes lahkus kauplusest, tekitades kuriteoga Haapsalu Tarbijate Ühistule kokku varalise kahju summas 48,95 €. Sellise tegevusega O.L , võttes varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime süstemaatilise varguse, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo .

Peale

,`ut selles, et tema varem korduvalt vargusi toimepannud

selle süüdistatakse O.L

isikuna

ajal alkoholijoobes olles

viibides 17.veebruaril 2011 kella 21:30

Lääne maakonnas Ridala

vallas Uuemõisas Tallinna mnt 84

lu Tarbijate Ühistule kuuluvas Uuemõisa k

asuvas Haapsa

aupluses

Konsum, kus võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse alkoholiosakonna riiulilt ära võõra vallasasja, milleks oli -liitriline pudel istule kuuluvat alkohoolset jooki üks 1,0 Haapsalu Tarbijate Üh

– likööri Disaronno Or

iginale maksumusega 24,

70 €, millise peitis endale põue pükste värvli

vahele ja möödus kassast kauba eest tasumata jättes, kuid peeti pärast turvaväravate läbimist turvavärava häiresignaali töölehakkamise tõttu kaupluse töötaja I K poolt kinni ning varastatud kaup võeti temalt ära, mistõttu kuritegu jäi lõpule viimata O.Lahtest mitteolenevatel põhjustel. Sellise tegevusega O.L , püüdes varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, pani toime süstemaatilise varguse katse, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo - .

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.

KarS §

äeb kuriteona ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

200 lg 2 p 4, 7 n

omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise ning see on toime pandud grupi või kuritegeliku ühenduse poolt. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb kuriteona ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see tegu on toime pandud süstemaatiliselt. KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Teo vastavus süüteokoosseisule.

Süüdistuses kirjeldatud

sündmuse kohta on ütlusi andnud kannatanu ja süüdistatavad,

konkreetse

teisi tunnistajaid, kes sündmust ise oleks vahetult tajunud, ei ole. Kanntanu R A on kuriteosündmuse kohta andnud järgmisi ütlusi /tl äks 04.02.2010 2-4 I kd/ - l kuskil kella 18: 00 otse töölt Haapsalus baari „Arno Kõrts". Töö lõppeb 16:30 ja peale seda vahetas riided ning pesi. Siis kutsus endale takso järgi ja läkski baari. Kodunt enne läbi ei käinud. Läks üksinda. Baaris jõi õlut ja viina ning ajas niisama juttu. Tundis sealt ühte inimest, kelle nimi on V, perekonnanime ei tea. Ühel ajal olid või tulid baari kaks meest, kes olid temast nooremad. Hakkas nendega juttu ajama ja tegi nei O d le välja.

siis ühes lauas. Nad võisid näha, et

li

tal

i

raha on, kuna kä s

maksmas ja tegi rahakoti lahti. Neid kahte tüüpi varem näinud ei ole i tunne. Üks oli ja seega e temapikkune, mis on kuskil 178- 180 ja normaalse kehaehitusega. Ei olnud tüse ega ka peenike. Teine tüüp oli tumedama peaga. arust olid nad suhteliselt ühte kasvu, kuid võis sellest esimest Tema tiba pikem olla. Kuna oli üsna purjus ja ei mäleta, kui kaua nendega koos juua võis. Rääkisid nad eesti keeles. Ühel hetkel sai isu täis ja läks koju ära. Üks nagu nimetas end R aga ei ole selles kindel.

Keegi koju minemist ei takistanud. L

äks jala Arno Kõrtsist Kuuse tänava poole. Elab Haapsalus

Kuuse * korteris *. Oli jõudnud juba oma trepikoja ette, mis on viimane trepikoda, kui tulid kaks meest vastu, kellest üks lõi rusikaga lõua alla ja tõukas pikali. Löögist lõua alla ja kukkumist tagumiku peale sai valu. Siis suruti käega jõuga suu kinni, et ei saaks karjuma hakata. Tundis sel hetkel nad ära, kui isikud kellega koos Arno Kõrtsis alkoholi tarvitas. Teine kobas ta läbi ja võttis jope põuetaskust ära rahakoti väärtusega 3 urot. Rahakotis olid juhiload, mille väärtust ei tea, e transpordi ametiühingu kaart, millel varalist väärtust ei ole, sularaha oli 55 eurot ja veoauto koolituse tunnistus, millel rahalist väärtust ei ole. Rahakott ise oli b t eežika naha värvi. Rahakotis oli ka veregrupi lähis. Teksade taskust võeti ära mobiiltelefon Nokia 3720c-2 imei koodiga * väärtusega 2160 krooni, milles oli kõnekaart numbriga *, millel väärtust ei ole. Baaris võis raisata ära 5 eurot, kus jõi kaks kannu õlut ja klaasi viina, mis oli 80 cl. Rohkem enda teada raha ei raisanud. Oli enne seda alkoholi kogus all, kuna peale tööd võt tis meestega viina. Te * lefo .

ni kinkis sünnipäevaks

Telefoni leidis * üles samast tema maja Haapsalu Kuuse * viimase trepikoja, kus elab, juurest. Leidis selle ajal s.o. 04.02.2010, mil oli politseis. Temale teatas sellest laupäeval 05.02.2010 hommikul. Leidmise hetkel oli telefon olnud väljalülitatud asendis. Kadunud on veel rahakott koos selles olevaga, kus oli ka sularaha 55 eurot.

Tl 21-24 on

t

kannatanu äpsustavalt lisanud, et laua taha mahtus istuma kolm kuni neli inimest.

Otseselt kõrtsis kellegil välja ei teinud. And

e

is oma klaasist laua laga istuvatele noormeestele mõned

lonksud viina. Need olid need samad noormehed kes temalt ka hiljem röövisid rahakoti. Kui koju läks i pannud tähele, et keegi oleks järgi käinud, i vaadanud selja taha. Oma kodu juurde läks siis e e Gümnaasiumi poolsest otsast ja need noormehed tulid vastu teiselt poolt maja otsas tema trepikoja ees. Kõrtsis olles ei rääkinud nendele isikutele kus kohas ela . Kõrtsis olles märkas veel ühte b tuttavat, kelleks oli E K. E elas kunagi samas majas kus tema ja samas trepikojas. E teadis, et elab Kuuse * majas. Kas E oli koos nende noormeestega kes ründasid ei tea. Kõrtsis neid koos i näinud.

,

e

Kui oli oma trepikoja ees ja tahtis trepikotta sisse minna, tulidki kaks noormeest kes ka kõrtsis olid, talle kallale. Üks nendest noormeestest lõi rusikaga lõua alla, mille tagajärjel kukkus maja ees olevasse lume hange selili. Koheselt olid nad tema juures ja üks neist pani käe suule, et häält ei teeks. Samas surus t a käega ka nii tugevasti, et ei saanud pead liigutada. Teine noormees kobas niikaua jope taskuid nii seest kui ka välistaskuid. Nad tegutsesid väga kiiresti. Peale taskute läbiotsimist tõusid nad püsti ja jooksid maja nurga taha.

Tema tõusis püsti ja katsus oma põuetasku läbi, seal oli ennem rahakott. Rahakotti enam põuetaskus ei avastanud ja hakkas neile noormeestele järele jooksma. Samal ajal kui ma püsti tõusi karjus appi ja, et keegi kutsuks politsei. Kui jõud s is nurga taha neid noormehi enam e E , i näinud. i näinud seal kedagi. Läks trepikoja ette tagasi, korjas asjad, mis olid kilekotist välja kukkunud kokku ja otsis kukkumiskohas rahakotti ja mobiiltelefoni. Mobiiltelefon oli enne kallaletungi pükste taskus. Telefoni ja rahakotti i leidnud ja läks koju.

Kodus e rääkis juhtunust *, kes ei tahtnud juttu uskuda ja arvas, et kaotas ise oma asjad. Otsustas ikkagi, et läheb politseisse ja teeb röövimise kohta avalduse. Järgmise päeva hommikul ütles *, et leidis trepikoja juurest üles mobiiltelefoni. Telefon võis kukkumise ajal lihtsalt pükste taskust välja kukkuda. Kuna telefon on samas korras ja seda ei röövitud, siis ei ole sellega ka tekitatud mingit kahju. Röövitud rahakoti väärtus on 3 eurot, rahakotis olnud juhiload läksid maksma 8,31 eurot, röövi ajal oli rahakotis ka 55 eurot.

Teised rahakotis ole paberid ei oma rahalist väärtust. Rööviga vad on tekitatud kahju kokku 66,31 eurot. Kui pikali löödi, siis riietel mingeid vigastusi ei tulnud. Haiglasse ka ei pöördunud kuna väliseid vigastusi i olnud. Kuid peale lööki oli mingi aeg e lõuaalune valus. O.L on 07.02.2011 kahtlustatavana andnud alljärgnevaid ütlusi /tl 37-39 I kd/. Tunnistas ennast selles kuriteos süüdi. Reedel, umbes kella 18:00 ajal läks 04.02.2011 Haapsalu linnas Jaama tänaval olevasse Kapteni Kõrtsi. Sinna jõudes oli seal päris palju rahvast juba ees.

Seal oli tuttavatest E.P ja E nimeline noormees. Kui baari jõudis oli Karel juba purjus. Ostis ka endale alkoholi ja jõi ka ennast kiiresti purju. Siis ütles Karel, et ühel meesterahval siin baaris on palju raha. See raha tuleks sellelt isikult kätte saada. Kui see meesterahvas, kellel pidi palju raha olema, hakkas baarist ära minema, läksid tema, Karel ja E talle järele. Midagi konkreetsel kokku ei leppinud. Kõndisid sellel meesterahval järgi kuni Kuuse tänava alguseni. Siis tahtis see meesterahvas vist ühe maja trepikotta siseneda.

Samal ajal läks Karel meesterahva juurde ja lükkas meesterahva pikali. Meesterahvas kukkus külili maja ees olevasse lumehange. Astus ka neile ligi ja pani oma käe selle meesterahva suu peale, et ta karjuda ei saaks. Meesterahvas vastu ei hakanud. Samal ajal kui tema meesterahval suud kinni hoidis otsis Karel meesterahva taskuid läbi. Siis tõusis Karel püsti ja hakkas eemale minema, lasi ka meesterahva suu lahti ja läks Kareli järgi. Koos Kareliga jooksid minema maja nurga taha ja sealt edasi Mulla tänavale. Peale lükkamist mingit vägivalda selle meesterahva suhtes polnud.

Ei näinud, et keegi oleks veel teda löönud. Kus kohas E sellel ajal oli ei tea. Ei näinud peale . E ei teinud ka midagi sellele meesterahvale, ta võis seista üldse maja juhtunut E nurga taga. Mulla tänaval võttis Karel põuetaskust selle meesterahvalt võetud rahakoti. Rahakotist võttis Karel välja 25 Eurot. Karel andis talle 10 Eurot. Rahakott oli pruunikat värvi. Midagi muud Karel tema nähes sealt rahakotist välja ei võtnud. Rahakoti viskas Karel tema arust Säästumarketi juures oleva viiekordse maja juures olevasse prügikasti.

Peale seda läksid laiali. Läks Kapteni Kõrtsist läbi ja jõi veel ühe õlu ning peale seda läks koju.

Tl 243-245 I kd antud ütlustes

kinnitab, et röövimises ennast süüdi ei tunnista, sest tema

O.L

ei ole kannatanut löönud kordagi, hoidus tal ainult käega suud kinni, kui E.P al taskuid läbi otsis. Tl 42-45 I kd on O.L ütluste ja olustiku seostamise protokoll, milline toiming on läbi viidud 07.02.2011. O.L juhatas menetleja Haapsalu Kuuse * majani linna poolt viimase trepikoja juurde, kus näitab lumehange, kuhu E.P kannatanu pikali lükkas ja kus tema kanntanul suud kinni hoidis. Edasi ütleb O.L, et jooksis koos E.P ga maja nurga taha ja sealt otse Mulla - tänavale. Seal joosti Mulla maja tagant läbi Mulla maja juurde, kus asuvad rohekat värv * * i prügikastid, E.P andis seal O.L-ile 10 eurot ja viskas tühja röövitud rahakoti prügikonteinerisse. Konteinerite juurest suundus O.L Säästumarketi ees oleva viiekordse maja eest läbi ja läks kapteni kõrtsi. E.P läks O.L-i sõnul teises suunas, läks koju.

Süüdistatav

on andnud järgmisi ütlusi /tl 65

E.P

-67 I kd/. Ei tunnista ennast selle

kuriteo toimepanemises süüdi. Ei ole R A suhtes mingit vägivalda kasutanud ja temalt midagi ära võtnu. See oli veebruari alguses, 04. veebruaril, kui käis õhtul Arno Kõrtsis, mis asub bussijaama lähedal, söömas. Oli koos O.L-iga. Seal mingit alkoholi ei tarbinud, o li kaine, a inult täiesti sõi. Seda, kas O.L jõi alkoholi, ei tea, ei vaadanud. Seal kõrtsis oli päris palju rahvast. Seal kõrtsis oli ka E K. Ta otseselt nendega koos polnud, aga ajasid vist ikka juttu ja suhtlesid, seal tavaliselt kõik omavahel suhtlevad. Selle R A nimelise mehe kohta ei oska öelda, kas ta oli sea, sest ei tunne teda ja ei tea üldse mis nägu ta on.

Siis ajal hakkasid kõrtsist minema. Läksid koos Ott ming il ko ju Varikuga ja tuli ka E K. Läksid Arno Kõrtsi juurest Mulla tänavale ja sealt Veekeskuse juurde ja sealt tee üle Kuuse tänava majade vahelt Sireli tänava suunas, et Tamme tänavale minna. Siis elas Tamme tänaval. Ei näinud, et keegi oleks kas ees või kuskil liikunud. Kooli vastas oleva Kuuse tänava maja juures nägid ühe meest, kes seal maja juures seisis. Siis E K enam nendega polnud, ta oli kuskil varem juba ära läinud. Siis seal Kuuse maja juures Ott läks midagi ütlemata lihtsalt selle mehe juurde.

Midagi ta ei öelnud. Mingit röövimise plaani polnud, midagi omavahel rääkinud sellist polnud, Ott lihtsalt läks selle mehe juurde, aga ei tea miks. Jäi siis sinna seisma. Kõndis edasi tagasi ja ootas teda, et siis koos edasi minna. Ei vaadanud täpselt, mida Ott seal tegi, midagi ta selle mehega seletas, aga kes see mees o li, ei tea, ta nägu ei näinud. Mingil hetkel nägi, et see mees o li pikali, aga kuidas ta pikali sai, ei tea. Ott seisis selle mehe juures püsti. Seda ei pannud tähele, et Ott oleks selle mehe taskutes sobranud või temalt midagi ära võtnud.

See mees siis tema meelest tõusis ikka püsti. Siis Ott jooksis sealt mehe juurest ära Veekeskuse suunas, nagu sinna poole, kust olid tulnud. Jooksis talle järgi sealt Mulla tänava vist esimese maja juurest, igatahes kokku said fooridega ristmik u lähedal, seal kus oli see suur auk. Küsis O.L-ilt, et mis seis seal oli ja siis ta ütles, et sellelt mehelt võttis mingid asjad ära. Võib-olla ta ütles ka, mida võttis, aga ei mäleta seda enam. Ei huvitanud see. Ott talle midagi ei andnud. O siis li raha endal olemas ja polnud vaja kedagi röövida.

Tl 81-85 I kd on O.L ja E.P vastastamise protokoll, kus E.P kinnitab, et tema ei kasutanud R.A suhtes füüsilist vägivalda, ei ole teda puutunud. Ning vastab ka küsimusele, kas O.L kasutas R.A suhtes füüsilist vägivalda, et tema ei tea, sest ei ole näinud, et keegi oleks R.A löönud. Uurides kannatanu ja süüdistatavate ütlusi kuriteosündmuse kohta, tuleb tõdeda, et kannatanu ja süüdistatava O.L ütlused sündmuse kohta on peaaegu täielikult kokkulangevad. Süüdistat av E.P ütlused ei ole eelpoolnimetatud ütlustega riimuvad. Kaitsjad leidsid, et kannatanu ütlused sündmuse kohta ei pruugi olla väga täpsed, kuna kannatanu oli purjus ja võib-olla ei tajunud kõike päris täpselt ja seetõttu tema poolt kirjeldatud vägivald ei pruugi olla tõene.

Kohus uurib ka teisi selles

episoodis kogutud tõendeid, et kindlaks teha, millised ütlused on usaldusväärsed.

Tl 8-9 I kd on kannatanu

R.A läbivaatuse protokoll, mille kohaselt läbivaatus on teostatud 04.02.2011 kell 23.11. Kannatanu näol vaadeldes vigastusi ei leidu. Kurdab, et alalõug on valulik ning valulik on vasaku jala põlv ning tagumik. Nähtavaid vigastusi ei ole. Eritunnuseid ja iseärasusi isiku kehal ei leidu.

Tl 7 I kd on

mille kohaselt 04.02.2011 kell 22.55 on R.A

indikaatorvahendi kasutamise protokoll,

suhtes kasutatud indikaatorvahendit, mille näit oli 1,66 mg/l kohta. On tuvastatud, et esineb alkoholijoove. Kuriteosündmuse eelse ja järgse aja kohta on ütlusi andnud tunnistajad.

Tunnistaja T H on andnud ütlusi /tl 25-28 I kd/, et

oli kodus Haapsalu Kuuse *. Elab

04.02.2011

koos R.A, on elukaaslased. Umbes kella 22.00 ajal kuulis korteris olles, et väljas nagu keegi karjub appi. Vaatas aknast välja ja nägi, et R.A oli trepikoja juures lumehanges pikali ja ukerdab püsti tõusta. Tema kindad, müts ja toiduainete karbid olid tema ümber laiali. R hõikas talle, et helista politseisse, et talle tuldi kallale. Väljas olles leidis trepikoja ees lume valli tagant üles R mobiiltelefoni. Telefon oli ühes tükis, aga väljalülitatud. Midagi muud väljast ei leidnud. Telefoni tõi koju ja läks ise magama. Ülekuulamisel on lisatud fotod, kus tunnistaja näitab, kus kannatanu pikali oli. Kui võrrelda tl 27 I kd olevat fotot ja tl 44 I kd olevat fotot, siis on näha, et tunnistaja T.H ja süüdistatav O.L näitavad ühte ja sama kohta, kus kannatan lumehanges pikali oli. Tunnistaja T.H ütlused – et ta kuulis appikarjeid, kinnitavad ka kannatanu ütlusi, et niipea, kui süüdistatavad ta lahti lasid ja ära jooksid, hakkas ta appi karjuma. Kaitsja P.Tartu leidis, et E.K ütlusi ei ole võimalik tõendina kasutada, kuna ta on kohtueelses menetluses üle kuulatud kahtlustatava, mitte tunnistajana. Kohus ei nõustu selle seisukohaga. Riigikohus on oma otsuse nr 3-1-1-80-08 p 12 leidnud, et :“Tunnistaja ja süüdistatava (kahtlustatava) poolt antud ütluste erinevus seisneb eeskätt selles, et esimesel juhul on isikut valeütluste andmise eest hoiatatud, teisel juhul aga mitte. Tõendite hindamisel ei ole aga sellel erinevusel määravat tähtsust, kuivõrd KrMS §

61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette

kindlaksmääratud jõudu (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 2007.

a otsust

kriminaalasjas

- RT II

3-1-1-127-06

I 2007, 11, 86). Kohus hindab kõiki tõendeid kogumis KrMS §

61 lg-s 1 sätestatust lähtudes ja alles selle tulemusena teeb järelduse isiku ütluste usaldusväärsuse kohta.“. Seega asjaolu, et isik on üle kuulatud kahtlustatavana, ei tingi automaatselt tema ütluste kõrvalejätmist tõendite kogumist, vaid kohus peab ka neid ütlusi hindama lähtudes tõendamise üldreeglitest.

E.K on kahtlustatavana andnud järgmisi ütlusi /tl 29

äpselt ei mäleta, kes

-31 I kd/: et t

ettepaneku

tegi, et läheks R.A järgi. K jäi kõrtsi. Tema, Ott ja Karel läksid Mulla tänavale ning sealt Kuuse tänava poole. R.A läks nende ees. Põhimõtteliselt jälitasid teda. Mingil ajal käis isegi temast mööda, kuna ta jäi ootamatult seisma. Seejärel kõndis temast ees. Karel ja Ott jäid R.A seljataha. Ujula ees jäi uuesti seisma ning ootas, millal R mööda läks. Siis jäi ujula ette passima. Rannu läks ujula eest bussijaama juurest üle tee. Temale läksid järgi Karel ja Ott, veel oodanud mingi aeg, läks neile järgi.

Ütles siis kui Ott ja Karel tema juurde jõudsid, et tema R.A küll ei puutu. Seda kas nad midagi sellepeale ütlesid, ei mäleta. Seejärel läksid Ott ja Karel üle tee ning läks neile järgi. Nägin, kuidas R läks ümber Lihula mnt * maja trummipoolse otsa oma maja Kuuse * maja suunas. Temale järgnesid Ott ja Karel. Tema jäi seisma Lihula mnt * ja Kuuse * vahele, Kuuse maja tagaküljel trummipoolsesse otsa. Seda kuidas R rünnati ei näinud. kuna tegevus leidis aset Kuuse maja * ees. Ka ei kuulnud mingit häält. Seda kokkulepet ei olnud, et peab maja nurgas valavama. Kui keegi aga oleks tulnud, oleks Karelit ja Otti hoiatanud. Natukese ajapärast tulid joostes Ott ja Karel. Nad jooksid temast mööda ja liikusid Kuuse maja tagant läbi kaubamaja poole. Seda ei näinud, kas nad * liikusid Lihula maantee poole või kooli õuelt läbi. Ei näinud seda sellepärast, et kui nad olid mööda jooksnud, keeras kohe selja ja hakkas tagasi liikuma Kapteni Kõrtsi poole. Kui nad mööda jooksid, tähele ei pannud, et neil oleks käes midagi olnud. Umbes 10 minuti pärast oli taas Kapteni Kõrtsis. Natukese ajapärast tuli sinna Ott. Küsis temalt, et oli ka siis midagi. Ott ütles, et oli küll, et 25 euri, mille nad olid Kareliga pooleks teinud. Võrreldes tunnistaja E.K ütlusi, kes liikus koos süüdistatavatega sündmuspaigale, süüdistatavate ütlustega, ilmneb, et E.K ütlused kinnitavad O.L poolt antud ütlusi. Nii E.K kui O.L kinnitavad, et baarist väljusid nad kannatanu jälitamiseks.

Tl 10-16 I kd on

oimunud 07.02.2011 ja

äratundmiseks esitamise protokoll. Äratundmine on t

vastavalt protokollile ja lisatud fotodele on R.Ai ära tundnud O.L-i ja E.P kui isikud, kes ründasid teda 04.02.2011 kella 22.00 ajal Haapsalus Kuuse * trepikoja juures. Isikud on sarnased oma ea poolest, juuste pikkuse ja näo kuju ja ehituse poolest. Kohus leiab, et asjaolu, et kannatanu ülekuulamise protokollis tl 2-4 I kd on kirjutatud, et sündmus toimus 04.02.2010, ei muuda kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks. Kohus, uurinud teisi selle sündmuse kohta käivaid tõendeid, leiab, et üheselt on tuvastatav, et sündmus toimus 04.02.2011, nii nagu see süüdistuses kirjas on. See tuleneb nii tunnistajate ütlustest, kui ka sellest, et indikaatorvahendit on kasutatud ja kannatanut vaadeldud 04.02.2011

– vahetult peale sündmuse

toimumist.

Uurides kannatanu

te ja tunnistajate

, süüdistatava

ütlusi ja teisi kohtus uuritud tõendeid,

leiab kohus,

et usaldusväärsed on kannatanu ja süüdistatava O.L ütlused, mida kinnitavad ka kriminaalasjas kogutud teised tõendid. Süüdistatava E.P ütlused kui ebausaldusväärsed, tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta.

N

O.L kui kannatanu kinnitavad kokkulangevalt, et

ii süüdistatav

kannatanu ja süüdistatavad

kohtusid kannatanu kodumaja trepikoja ees. E.P lõi kannatanut, millisest löögist kannatanu pikali kukkus ning seejärel O.L hoidis jõuga kannatanu suud kinni, mille ajal E.P otsis läbi kannatanu jope sise ja välistaskud, leidis kannatanu rahakoti, võttis selle ära koos selles olevate - asjadega, misjärel süüdistatavad põgenesid.

Kohus leiab, et kannatanu ütluste usaldusväärsuse

ei teki kahtlust. Kohus leiab, et kui võrrelda

s

kannatanu ja O.L ütlusi, siis leiab tõendamist, et kannatanu ja O.L ütlused kasutatud vägivalla kohta on sarnased. O.L räägib täpselt, mida tema tegi hoidis kannatanu suud kinni, et – kannatanu karjuda ei saaks. Kannatanu kirjeldab O.L tegevust täpselt samuti – siis suruti suu käega jõuga kinni, et ei saaks karjuma hakata, hiljem on veel täpsustanud, et sel ajal ei saanud isegi pead liigutada. Seega O.L tegevuse kohta annavad O.L ja kannatanu täiesti kokkulangevaid ütlusi. Kannatanu räägib, mida tegi E.P – lõi teda lõua al a, millisest löögist kukkus. O.L on l öelnud, et E.P lükkas meesterahva pikali. Seega on kannatanu ja O.L ütlused ka E.Pegevuse osas kokkulangevad. Kohus leiab, et asjaolu, et kannatanu kirjeldab täpsemalt, millise E.Pegevuse tagajärjel ta pikali kukkus, on loomulik, sest kannatanu vahetult tajus, mis talle E.P tegi. Seega leiab kohus, et kannatanu ja O.L ütlustega on tõendatud kannatanu löömine E.P poolt. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kannatanu sündmuste tajumist ning hilisemaid ütlusi sündmuste kohta ei ole mõjutanud asjaolu, et ta oli alkoholijoobes ning kannatanu ütlused kuriteosündmuse kohta on usaldusväärsed. Kohus leiab, et E.P ja O.L tegutsesid kuriteo toimepanemisel grupis - ühiselt ja kooskõlastatult koos ühel ajal kasutasid kannatanu suhtes vägivalda ja vägivalla kasutamise - eesmärk oli just kannatanult asjade äravõtmine. Gruppi kuuluvate isikute tegevus tuleb omistada tervikuna kõigile grupi liikmetele. E.P lõi kannatanu pikali – kannatanu sai löömisest valu ning valu põhjustas ka löögi tagajärjel kukkumine. Peale seda hoidis O.L kannatanul suud kinni

– O.L on seda ise seletanud hoidis suud kinni, et kannatanu karjuda ei saaks ning samal aja – võttis E.P kannatanu taskust ära rahakoti. Eelpoolkirjeldatud tegevuste jadast saab kindlalt väita, et süüdistatavad kasutasid kann anu s kannatanu at uhtes vägivalda just rahakoti äravõtmiseks. See, et vägivalla eesmärk oli kannatanu rahakoti äravõtmine, kinnitavad ka O.L ütlused – E.P ütles talle, et ühel mehel baaris on palju raha ja see tuleb sellelt isikult kätte saada. E.P lõi kannatanut, misjärel kannatanu maha kukkus – seega ei olnud tal enam põgenemise võimalust. Ning kui O.L tal suud nii kõvasti kinni hoidis, et ta ei saanud peadki liigutada, siis kadus kannatanul ka võimalus abi kutsuda. Seega E.P ja O.L-i poolt kasutatud vägivalla tulemusena oli kannatanu vastupanu maha surutud ja just seetõttu sai E.Pema taskust rahakoti ära võtta. O.L ütles, et tema kannatanu suhtes vägivalda ei kasutanud. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-48-

04 leidnud, et valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalses inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Kui O.L surus jõuga kanatanu suud kinni, nii et kannatanu ei saanud peadki liigutada, siis selline tegevus ei ole kindlasti normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Kuigi käesoleval juhul on grupi liikmete E.P ja O.L poolt kannatanu suhtes toime pandud vägivallateod eristatavad, tuleb kogu kannatanu suhtes kasutatud vägivald omistada mõlemale grupis tegutsenud süüdistatavale. Lähtudes eelkirjeldatu , leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et E.P ja O.L grupis on st toime pannud neile süüdistuses süüks arvatud teo.

E.P on KarS § 200 lg 2 p 4 sätestat

ta on varem toime pannud röövimise –

ud isikuks -

Pärnu maakohtu 08.12.2010 kohtuotsusega on ta süüdi mõistetud KarS § 200 lg 1 järgi. Ka O.L on KarS § 200 lg 2 p 4 sätestatud isikuks - ta on -Viru Maakohtu 25.06.2004 kohtuotsusega ja Lääne Lääne-Viru maakohtu 28.12.2004 kohtuotsusega süüdi mõistetud KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. Kohus leiab, et E.P ja O.L panid on kuriteo toime pannud kavatsetusega Juba eelnevalt . baaris oli neil omavahel juttu, et kannatanul on raha ja E.P ütles, et see tuleb kuidagi kannatanult kätte saada. Kui kannatanu baarist lahkus, siis nad järgnesid talle ja kasutasid tema suhtes vägivalda, et rahakotti oma valdusesse saada.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et E.P ja O.L on toime pannud

200 lg 2 p 4, 7

KarS §

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi

-

kvalifitseeritavad kuriteod.

Tl 132-133 I kd

Haapsalu TÜ avaldused 09.02.2011, mille kohaselt sel kuupäeval möödus Haapsalu TÜ Kaubamaja Konsumi kassast kodanik, kellel oli taskus/kotis tasumata kaup: meeste lõhn Malibu playboy 0,05 maksumusega 13.10 eurot ja EDT Signature man Beckham kauba maksumus 35,85 eurot.

Kannatanu Haapsalu Tarbijate Ühistu esindaja

on andnud ütlusi, et ööta

M L

t

b Haapsalu Tarbijate

Ühistus

Lääne maakonnas Haapsalu linnas Tallinna mnt 1 Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvas *.

kaupluses Konsum

09.02.2011

möödus kaupluse kassast isik, kes eelnevalt oli kaupluse

kosmeetikaosakonnas lõhnade riiulitest võtnud endale tasku

meeste lõhn

tesse

Malibu playboy 0,05,

maksumusega 13.10 eurot ja EDT Signature man Beckham, maksumusega 35.85 eurot, möödudes siis nendega kassadest kauba eest tasumata. Sellise vargusega tekitati Haapsalu Tarbijate Ühistule varalist kahju kokku 48 euro ja 95 sendi väärtuses summas. Soovivad süüdlase karistamist ja kahjude hüvitamist Haapsalu Tarbijate Ühistule.

Tunnistaja M.K on andnud ütlusi /tl 158

10.02.2011 oli tööl AS Pristis turvatöötajana

-159 I kd/, et

Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvas Haapsalu kaubamaja Konsumi kaupluses. Tööstuse osakonna müüjad ütlesid, et kontrolliks eelmise päeva turvavideosid kosmeetikaosakonna kohta, sest seal olid õhtul enne sulgemist käinud mingid noored, kes kahtlaselt olid käitunud ja arvatavasti lõhnadest midagi varastanud. Vaadates 09.02.2011 kuupäeva turvavideosid, avastas, et kosmeetikaosakonnas liikusid kaks noormeest ja üks tüdruk, vaatasid seal erinevaid lõhnu. Mingil hetkel video pealt on näha, kuidas üks noormees võtab kõige ülemiselt riiulilt ühe lõhna ning paneb selle endale tasku, käed jäävad kohe tasku edasi.

Kõnnib käed taskus edasi. Kuna on kaubamajas olnud turvatöötaja juba viis aastat, siis teab, kus midagi asub ja oskab täpselt vaadata, selles kõrgemal riiulis on odavamad lõhnad. Kuigi nad tegutsevad videokaamerast vaadates kõige kaugemas nurgas, nii et video ei ole ka eriti kvaliteetne, saab aru, et sinna teise riiuli juurde minnes see mees kõnnib seal käed taskus ja siis korraks läheneb teisele riiulile, kus on kallimad lõhnad ning võtab sealt ühe pudeli, mis videost vaadates natuke vastu läigib ja paneb selle taskusse ja kõnnib samuti käed taskus edasi riiulite juurest ära.

Need teised noormees ja tüdruk, liiguvad selle võtjaga koos ning eemalduvad siis kaamera vaateväljast. Peale sellist tegevust nad natuke aega liiguvad veel kaupluses ja siis läbivad kassa makstes seal ainult ühe õlle eest. Esitas videosalvestuse andmed kaupluse juhatajale, kes siis tegi avalduse politseile. Tunnistaja A K on andnud ütlusi /tl 160-161 I kd/, et vaadanud kriminaalasja juures olevat videot, tundis seal ära tugevat kasvu tumedasse riietatud noormehe, kelleks oli M K . Tunnistaja M K on andnud ütlusi /tl 162-163 I kd/, et see sama päev sai O.L-iga tuttavaks, Arno õllekas, * oli seal, istusid koos seal, see oli umbes õhtul kella seitsme paiku.

See tüdruk tuli hiljem, pärast sinna õllekasse. Täpselt ei oska öelda, aga tema meelest oli selle tüdruku eesnimi G, nägi teda esimest korda. Ott kutsus teda kaasa, sest nagu aru sai tahtsid nad minna kaubamajja mingeid lõhnasid vaatama. See tüdruk tahtis vist sõbrapäevaks mingeid lõhnu, sai aru, et meeste lõhna. Kui olid jõudnud kaubamajja, vaatasi seal lõhnade osakonnas lõhnu, nuusutasi d d neid, Ott seisis ka nende juures. Ei näinud, et Ott oleks endale mingeid lõhnu taskusse või põue pannud. See tüdruk läks tema teada sellepärast neid lõhnu vaatama, et ta pidi varsti peale seda palka saama, et siis läheb ostma reaalselt.

Ei tea kus tüdruk töötab või elab. Kui oli lõhnade osakonnas ära käinud, d liikusid riiulite vahelt alkoholiosakonda, võtsi ühe või kaks õlut, see tüdruk ostis, oli vist väike d Pilsner. Poest väljusi kaubamaja ees, rääkisi seal juttu, nägi seal ühte oma sõpra autoga, kes d, olid d ta sealt koju viis. Tunnistaja G A on andnud ütlusi /tl 164-167 I kd/, et O.L on tema posi ja sedapidi ka tema tuttav. O.L tul veebruari kuus sel päeval tema juurde Mulla tänavale, kust õhtul umbes kella 18 paiku läksid kahekesi Arno kõrtsi. O.L oli tema arust enne tema juurde tulekut alkoholi tarvitanud, kaasas oli tal üks 0,5 l Walter õlu, mille O.L ära jõi ja kui kõrtsus olid, siis ta jõi vist 3-4 klassi (0,5 l klaas) õlut ära.

Kõrtsus olid 1-1,5 tundi. Peale seda liikusid kolmekesi tema, Ott ja – talle võõras noormees kaubamaja poole. Rääkisid algul tema tuttava noormehega kaubamaja ees juttu ja siis läksid Oti ja võõra noormehega kaubamajja sisse. Rääkis poistele, et tahab lõhnu vaadata, et oma poisile sünnipäevaks osta. Nuusutasid seal paljusid lõhnu. Ei näinud, et keegi nendest poistest oleks sealt lõhnadest midagi võtnud, ei tea selle kohta midagi. Kaubamajas liikusid algul lõhnariiulite juures, sealt läksid alkoholiosakonda, kust võttis ühe Tuborg õlle 0,5 l klaaspudelist ja siis läksid kassasse seda maksma.

Lõhnade vargusest ei tea midagi.

Tl 140-157 I kd on asitõendi

vaatlusprotokoll. Asitõendil olevalt salvestuselt on näha,

CD-R plaadi

et CD-R-il on 09.02.2011 Haapsalu TÜ kaubamaja Konsumis asetsevate turvakaamerate Positsioon 2, Positsioon 3 (kosmeetikaosakond) ja Positsioon 3 (Kassa) kaamerate salvestused.

Vaadeldaval kosmeetikaosakonnas asetseval Positsioon 2 kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:24:00 kuni 21:25:00 on näha riiulite ees liikumas kolme inimest, ühte valge -tumeda ruudulise jopega neiut ja kahte noormeest, üks turskemat kasvu tumedasse riietatud ja teine valgete jalanõudega tumedasse riietatud noormees ning nad vaatavad ja nuusutavad erinevat kaupa riiulitelt kella 21:24:03 (vt foto 2), 21:24:11 (vt foto 3), 21:24:18 (vt foto 4) aeg. Peale nuusutamist turskem noormees ja neiu eemalduvad riiulist, musta jope ja valgete jalatsitega mees liigub riiuli ette ja sirutab käe välja kella 21:24:25 (vt foto 5) aeg ja võtab riiulist kauba kella 21:24:26 (vt foto 6), 21:24:26 (vt foto 7) aeg ning eemaldub riiulist kaup käes, jäädes seljaga kaamera suunas ja käsi, kus kaup ei ole nähtav.

Teised kaks isikut seisavad tema selja taga. Peale seda eemalduvad selle riiuli juurest ja liiguvad teise riiuli ette kella 21:24:29 (vt foto 8), 21:24:31 9), 21:24:33 (vt foto (vt foto 10) aeg ning vaatavad seal kaupa kella 21:24:38 (vt foto 11), 21:24:42 (vt foto 12), 21:24:47 (vt foto 13) aeg. Mustas jopes valgete jalanõudega noormees kõnnib müügisaalis ringi, teised kaks vaatavad riiulitelt kaupa kella 21:24:54 (vt foto 14) aeg, valgete jalanõudega noormees liigub ümber posti teiste juurde tagasi kella 21:24:59 (vt foto 15) aeg. Vaadeldaval kosmeetikaosakonnas asetseval Positsioon 3 kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:25:00 kuni 21:26:00 on näha, et neiu ja turskem noormees vaatavad riiulitelt kaupa, teine valgete jalanõudega noormees liigub posti tagant nende juurde kella 21:25:02 (vt foto 16) aeg, liigub seal teiste selja ta 1:25:04 ga käed taskutes kella 2 (vt foto 17) aeg, seisab teiste selja taga kella 21:25:09 (vt foto 18) aeg, turskem noormees korraks eemaldub riiulite juurest kella 21:25:14 (vt foto 19) aeg ning valgete jalanõudega noormees samas liigub riiuli ette neiu juurde kella 21:25:16 (vt foto 20) aeg, siis eemaldub ka neiu riiuli juurest, kuid jäävad turskema noormehega sinna riiuli lähedusse seisma kella 21:25:20 (vt foto 21) aeg.

Tumeda jope ja valgete jalanõudega noormees ainsana seistes riiuli ees, sirutab käe riiulisse kella 21:25:21 (vt foto 22), 21:25:22 (vt foto 23) aeg ja võtab riiulist kauba (helgib midagi valget käes) kella 21:25:25 (vt foto 24) aeg, teised seisavad seal juures. Mustas jopes valgete jalanõudega noormees võtnud riiulist kauba, suunab käe koos asjaga kella 21:25:26 (vt foto 25) aeg pükste taskusse, kuid hetk hiljem jääb t valgete jalanõudega mehel kaameravaatevälja ette kella 21:25:27 urskem noormees (vt foto 26) aeg. Peale seda hakkavad kõik kolm sealt riiulite juurest ära liikuma, musta jope ja valgete jalanõudega noormees liigub endiselt käed püksitaskutes kella 21:25:31 (vt foto 27), 21:25:34 (vt foto 28) aeg.

Vaadeldaval kassades asetseval Positsioon 3 kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:32:00 kuni 21:33:00 on näha, et kassasse jõuab esimesena neiu, kes asetab ühe pudeli kassalindile ja turskem mees liigub neiu selja tagant kassast mööda kella 21:32:16 (vt foto 29) aeg, turskem mees liigub kassast mööda, neiu asub maksma ühe pudeli eest ja neiu juurde liigub ka teine valgete jalanõudega mees kella 21:32:20 (vt foto 30) aeg. Neiu maksnud pudeli eest, liigub valgete jalanõudega mees neiust ja kassast mööda kella 21:32:50 (vt foto 31) aeg ja võtab pudeli enda kätte kella 21:32:55 (vt foto 32) aeg.

Tl 168-169 I kd on

O.L kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt täpsemalt seda lõhna teemat, varastamist kaubamajast ei mäleta aga kui see on video peal olemas, ju siis võttis. Eks oli joobes. Püüab meenutada, et kellega koos oli aga ei meenu. Ei tea, kuhu need lõhnad pani, sest neid kodus ei ole. Tl 243-

244 I kd on O.L öelnud, et vargustes tunnistab end täielikult süüdi. Kahetseb siiralt kõiki oma tegusid. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et O.L on 09.02.2011 toime pannud talle süüdistuses süüks arvatud teo. Tunnistajate ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll kinnitavad kokkula ngevalt, e süüdistuses märgitud ajal ja kohas olid kolmekesi O.L ja tunnustajad G.A ja M.K. Tõendid kinnitavad üheselt, et just O.L oli isikuks, kes kannatanu poolt nimetatud kaubad võttis ja lahkus kauplusest ilma nende eest tasumata. Tl 206 I kd on Haapsalu TÜ 02.03.2011 avaldus, mille kohaselt palutakse vastutusele võtta 17.02.2011 kel l21.20 kaupluses Uuemõisa Konsum õigusvastase teo toimepannud kodanik, kelle juurest avastati Haapsalu TÜ le kuuluvat kaupa 24,70 euro väärtuses – liköör Disaro - nno Originale 1 l, mis on tagastatud kauplusele.

Tl 209-210 I kd on kannatanu Haapsalu TÜ esindaja

andnud ütlusi, et Lääne maakonnas Ridala

M.L

vallas Uuemõisa alevikus Tallinna mnt 84 Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvas Uuemõisa kaupluses Konsum 17.02.2011 jäi vahele isik, kes möödus kaupluse kassast ja soovis kauplusest välja viia alkoholi l pdl 1,0 1 likööri Disaronno Originale, maksumusega 24.70 eurot, kuid kassapidaja ja turvatöötaja vahelesegamisega ei jõudnud lõpule viia seda ja tagastas kauplusele alkoholipudeli. Seega pudeli tagastamisega Haapsalu Tarbijate Ühistule varalist kahju ei ole tekitatud. Kuid soovivad süüdlase karistamist vastavalt seadusele. Tunnistaja I K on andnud ütlusi /tl 212 213 I kd/, et 17.02.2011 oli tööl Haapsalu Tarbijate Ühistule - kuuluvas Uuemõisa Konsumi kaupluses kassapidajana. Õhtul enne poe sulgemist, pood pannakse kinni kell kümme õhtul, läksid kassa eest läbi kaks meesterahvast, ühte meest teab Haapsalu linna pealt nägupidi, teine mees oli võõras. Mehed ei maksnud kassas midagi, kuid nende meeste läbimisel turvaväravatest hakkasid väravad häiret andma, häire hakkas just siis kui läbi läks see võõras isik, kellel olid jalas valged tossud. Kutsus mehed tagasi kassa juurde ning kui üks meestest, valgete tossudega, uuesti turvaväravate vahele tuli, hakkasid väravad uuesti karjuma, selle peale küsis mehe käest, et kas on midagi uut jalas-seljas, et võivad veel häiret anda. Samas andis kolm korda kella ehk häiret, et turvatöötajat kutsuda. Midagi see valgete tossudega mees vastas, kuid samas andis oma põuest pükste vahelt välja ühe alkoholi pudeli. Peale seda lasi nendel meestel poest lahkuda, kassa juurde jõudis ka turvatöötaja siis kui mehed olid lahkunud.

Tunnistaja B M on andnud ütlusi /tl 214

7.02.2011 oli tööl AS G4S turvatöötajana

-215 I kd/, et 1

Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvas Uuemõisa Konsumi kaupluses. Oli juba õhtu hilja, enne poe sulgemist, vist oli kella poole kümne paiku, oli läinud korraks turvaruumist kaupluse töötajate taharuumi, kui kuulis, et üks kassade turvavärav andis häiret ja peale seda andis kassapidaja ka kohe kella, läks selle kassa juurde. Kassapidaja I K kassa eest olid läbi läinud kaks meesterahvast, kes ei olnud maksnud kassas midagi ja neil ei olnud ka käes midagi, kuid nende meeste läbimisel turvaväravatest, olid väravad häiret andma hakanud. Kassapidaja oli mehed tagasi kutsunud kassa juurde ja küsinud nende käest, kas neil on midagi uut jalas seljas, et võivad veel häiret anda, et mingi - turvaelement on küljes. Samuti oli kassapidaja vist sellelt ühelt valgete tossudega noormehelt küsinud, et kas sul on midagi põues, pükste vahel, et püksid ja jope kuidagi punnis on, mille peale see noormees oli oma pükste värvli vahelt välja võtnud ühe kange alkoholi pudeli likööri Disaronno Originale ja andnud kassapidaja kätte. Peale seda oli kassapidaja lasknud nendel meestel poest lahkuda. Kõik see oli juba toimunud, kui tema kella peale kassa juurde jõud s ja kassapidaja rääkis i seda.

Tunnistaja H K tluste /tl 238-239 I kd/ kohaselt ta t

ü

äpselt ei mäleta millal see juhtum oli, kui O.L-iga

Uuemõisa kaupluses olid. Poodi läksid alkoholi ostma, tema soovis Jäägermeistrit osta, et minna külla ühele sõbrale Uuemõisas. Teab, et koos Otiga olid, tahtis saada väikest Jäägermeistrit aga seda poes ei olnud. Millal Ott endale põue pani teise pudeli, oli suur kandiline pudel, marki ei tea. Täpselt ei mäleta, ist kõndisid seal ringi ka, kohe ei läinud vist välja. Kui kassast läbi läksid siis turvaväravad piiksusid, müüjad kutsusid tagasi, lasid Otil turvaväravate vahelt edasi tagasi käia, see ikka piiksus, peale seda Ott andis selle pudeli müüjale ära, ei tea võib olla küsiti ka tema käest - midagi. Kui Ott andis selle alkoholi pudeli ära, siis lasti neid minema. Oli tarvitanud ka alkoholi sel õhtul aga mitte väga palju, mingi õlle oli ära joonud vist. Mäleta d b, et midagi Oti käest küsis peale seda juhtumit, aga ei tea mida ta vastas, ei mäleta.

Süüdistatav O.L andis järgmisi ütlusi /tl 240

tunnistab ennast süüdi. Täpselt ei

-241 I kd/ -

mäleta, millal see juhtus, aga oli koos H k ja läksid Uuemõisa Konsumisse, ei mäleta mis mõtetega sinna poodi läksid, aga alguses vist päris varastamise mõtet ei olnud. Ei tea, mis hetkel tuli mõte poest see pudel varastada, võttis riiulist pudeli ja peitis põue vöö vahele, H.K ei näinud seda. Poes kassast möödudes hakkas turvavärav karjuma ja ei mäleta kas tema käest midagi küsiti või pani ise selle pudeli kassasse müüja kätte. Midagi muud poest ei ostnud. Tekkis paanika kui turvaväravad hakkasid karjuma. Peale pudeli tagastamist lasti poest minema.

Kahetseb juhtunut. Tl 216- 237 I kd on asitõendi CD-R plaadi vaatlusprotokoll. Asitõendilt on näha, et CD-R-il on 17.02.2011 Haapsalu TÜ Uuemõisa Konsumis asetsevate turvakaamerate Olu, Viinad, Mahlad, Veinid, Kassa 2 ja Kassa 3 kaamerate salvestused. Vaadeldaval Olu kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:29:09.70 kuni 21:29:47.32 on näha, et kella 21:29:11 (vt foto 2) aeg liiguvad alkoholiosakonnas riiulite ees kaks meest (musta jopega ja tumeda-valge triibulise jopega) ja vaatavad kaupa kella 21:29:14 (vt foto 3) aeg. Musta jopega mees alustab pudeli võtmist riiulist kella 21:29:16 (vt foto 4), 21:29:18 (vt foto 54) aeg, võtab pudeli kella 21:29:19 (vt foto 6), 21:29:19 (vt foto 7) aeg, vaatab enda ümber osakonnas ringi kella 21:29:20 (vt foto 8), 21:29:21 (vt foto 9) aeg, teine triibulise-valge jopega mees seisab ees kella 21:29:23 (vt foto 10) aeg, vestlevad kella 21:29:26 (vt foto 11) aeg, vaatavad veel riiuleid kella 21:29:29 (vt foto 12) aeg ning hakkavad alkoholiosakonnas riiulite ees edasi liikuma kella 21:29:31 (vt foto 13), 21:29:32 (vt foto 14), 21:29:41 (vt foto 15), 21:29:44 (vt foto 163) aeg ja lahkuvad kaamera vaateväljast.

Sama tegevus jälgitav ka kaamerasalvestuselt Viinad teisest küljest. Vaadeldaval Viinad kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:29:10.58 kuni 21:29:22.10 on näha, et alkoholiosakonna riiulite ees liiguvad kaks meest, ühel seljas tumeda-valge triibuline jope, teisel must jope, ja vaatavad kella 21:29:14 (vt foto 17) aeg alkoholiriiuleid, musta jopega mees alustab kella 21:29:16 (vt foto 18) aeg pudeli võtmist, võtnud pudeli kätte kella 21:29:19 (vt foto 19), 21:29:20 (vt foto 20), 21:29:21 (vt foto 21) aeg. Sama tegevus nähtav teise kaameranurga alt kaamerasalvestusel Olu.

Vaadeldaval Mahlad kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:29:46.20 kuni 21:29:52.94 on näha, et triibulise ja musta jopega mehed on jõudnud alkoholiosakonnast väljaja suunduvad kaupluses teiste riiulite vahele kella 21:29:46 (vt foto 22), 21:29:47 (vt foto 23), 21:29:49 (vt foto 24) aeg. Vaadeldaval Veinid kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:29:51.64 kuni 21:30:01.60 on näha, et triibulises ja mustas jopes mehed liiguvad nende riiulite vahelt välja kella 21:29:54 (vt foto 25), 21:29:57 (vt foto 26) aeg, kuhu ennem suundusid. Vaadeldaval Kassa 3 kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:30:36.49 kuni 21:30:41.93 on näha, et triibulises ja mustas jopes mehed liiguvad kassast kella 21:30:37 (vt foto 27) aeg ja turvaväravatest mööda kella 21:30:39 (vt foto 28).

Tagumise, musta jopega, mehe möödumisel turvaväravatest hakkavad turvaväravad tööle (väravate ülemisel horisontaalsel mustal osal põleb punane tuli) kella 21:30:39 (vt foto 29) aeg teisena mustas jopes ja valgete jalanõudega mees, kellel käed endiselt pükste taskutes. Sama liikumine nähtav teise kaameranurga alt kaamerasalvestusel Kassa 2. Vaadeldaval Kassa 2 kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:30:37.44 kuni 21:30:43.84 on näha, et triibulises ja mustas jopes mehed liiguvad kassast kella 21:30:37 (vt foto 30) aeg ja turvaväravatest mööda kella 21:30:38 (vt foto 31) aeg.

Teise, musta jopega, mehe möödumisel turvaväravatest hakkavad turvaväravad tööle (väravate ülemisel horisontaalsel mustal osal põleb punane tuli) kella 21:30:39 (vt foto 32) aeg, kuid mehed mööduvad rahulikult ja liiguvad edasi kassast eemale, kaamera vaateväljast välja. Sama liikumine nähtav teise kaameranurga alt kaamerasalvestusel Kassa 3. Vaadeldaval Kassa 3 kaamerasalvestusel ajavahemikus kell 21:30:58.89 kuni 21:31:16.17 on näha, et musta jope ja valgete jalanõudega mees on kassa juures turvaväravate vahel, liigub kassa poole tagasi, kust ennem möödus, seisab turvaväravate vahel, mis töötavad (punane tuli värava ülemisel horisontaalsel osal) kella 21:31:01 (vt foto 33) aeg.

Musta jopega mees vestleb müüjaga ja siis võtab põuest püksivärvlivahelt välja ühe pudeli, mille annab kassapidaja kätte kella 21:31:07 (vt foto 34), 21:31:07 (vt foto 35), 21:31:08 (vt foto 36), 21:31:10 (vt foto 37) aeg. Samaaegselt on kassa juurde liikunud ka teine mees. Peale pudeli üleandmist kassapidajale lahkuvad mõlemad mehed kassa juurest kella 21:31:11 (vt foto 38), 21:31:12 (vt foto 39) aeg.

Kohus, hinnanud kõiki eelkirjeldatud tõendeid kogumis, leiab, et O.L süü talle süüks arvatud 17.02.2011 kuriteoepisoodis on tõenditega üheselt tõendamist leidnud. Sündmuste käik leiab üheselt kinitust nii tunnistajate, O.L ütlustest kui ka asitõendi vaatlusprotokollist. O.L-it on tõepoolest varem karistatud varguste toimepanemise eest. Käesoleva kriminaalasja esemeks olevad vargus ja varguse katse on toime pandud 09.02.2011 ja 17.02.2011. 08.10.2009 karistas Pärnu Maakohus O.L KarS § 199 lg 2 p 4 järgi selles, et tema 24.12.2008 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära mobiiltelefoni, tekitades vargusega varalise kahju 7610 krooni. (18.03.2009-23.11.2010 kandis karistusena vangistust). Tl 204 I kd on Lääne Prefektuuri 03.03.2011 kiirmenetluse otsus, mille kohaselt on O.L karistatud selle eest, et tema 08.02.2011 pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo – varastas Haapsalu TÜ Uuemõisa Konsumi kauplusest 1 pudeli 1,0 liitrise likööri Disaronno Originale maksumusega 24,70 eurot. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et O.L kuuriteod on õieti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. O.L pani vargused toime otsese tahtlusega – ta teadis, et asi, mille ta kauplusest võttis, on tema jaoks võõras ja selle omastamise eesmärgil ta peitis selle enda juurde, ja möödus kaasast kauba eest tasumata, seega omastas ta võõra vallasja ja tema tegevuse eesmärgiks oli võõra vallasja omastamine (kavatsetus omastamise suhtes).

KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI

Kuriteo toimepanemisega tekitasid O.L ja E.P kannatanu R A`le varalise kahju summas 66,31 eurot /I kd tl 3 ja tl 22/, mis on hüvitamata ning nimetatud summas on R A poolt käesolevas kriminaalasjas O.L-i ja E.P vastu esitatud ka tsiviilhagi /tl 24 I kd/. Kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kriminaalasjas kogutud ja eelpool kuriteosündmuse juures hinnatud tõenditega on tõendamist leidnud, et kannatanule tekkis kuriteoga just kannatanu poolt näidatud kahju 66,391 eurot – kannatanult äravõetud rahakott maksis 3 eurot, rahakotis oli sularaha

55 eurot ja juhiloa väärtus oli 8,31 eurot. Kaitsja T.Bekker leidis, et tõendatud ei ole R.A`lt kuriteo toimepanemise käigus äravõetud juhiloa väärtus. Kaitsja leidis, et äravõtjate jaoks juhiloal äravõtmise hetkel mingit väärtust ei olnud. Kohus leiab, et kriminaalasjas on tõendamist leidnud äravõetud juhiloa väärtus. Asjaolu, et nimetatud juhiluba süüdistatavate jaoks väärtuslik ei olnud, ei oma tähtsust. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kannatanu on esitanud tõendi selle kohta, et uue juhiloa saamine läks talle maksma 8,31 eurot /tl 23 I kd/. Kuna sellise kahju tekitasid O.L ja E.P kannatanule ühiselt, siis VÕS § 65 lg 2 alusel tuleb kanatanule tekitatud kahju

– asjade kaotsiminek kannatanu jaoks, süüdistatavatelt välja mõista solidaarselt. Kuriteo toimepanemisega tekitas O.L Haapsalu Tarbijate Ühistule varalise kahju summas 48,95 eurot /I kd tl 132-133 ja tl 136-137/, mis on hüvitamata ning nimetatud summas on Haapsalu Tarbijate Ühistu poolt O.L-i vastu esitatud ka tsiviilhagi /I kd tl 139/. Kohus leiab, et ka see tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest tõendmaist on leidnud O.L poolt just kanatanu poolt näidatud esemete vargus ning kannatanu poolt nimetatud asjade väärtusele ei ole vastuväiteid esitatud. Seega kannatanule kuriteoga tekitatud kahju tuleb O.L-ilt välja mõista. Teo õigusvastasus. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks E.P ja O.L nendele süü süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et E.Puleb talle süüks arvatud süüdistuses KarS §

200 lg 2

p 4, 7 järgi süüdi mõista

.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et

tuleb talle süüks arvatud süüdistus

§ 200 lg 2 p

O.L

t

KarS

es

4, 7 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi mõista.

KARISTUS

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid ka karistada.

KarS §

näeb karistusena ette

200 lg 2

kolmekuni viieteistaastase vangistuse. KarS § 199 lg 2 näeb

karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56

sätestatud alustest

aristamise alus on isiku süü,

lg 1

- k

mis käesolevas kriminaalasjas mõlema süüdistatava puhul kõikide episoodide puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tl 89-97 I kd oleva

kohaselt on E.P karistatud kriminaalkorras kuuel

karistusregistri teatise

korral. Tl 98-127 I kd on kohtuotsused E.P kohta. E.P on karistatud varavastaste ja ka vägivallakuritegude ning mootorsõiduk joobes juhtimise eest. Kõikidel kordadel on kohtud E.P karistanud vangistusega. Karistusregistri kohaselt on näha, et kui kohtud on pidanud võimalikuks E.P vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastada, siis hilisemalt on need karistused täitmisele pööratud. Viimase kohtuotsusega oli E.P karistatud varguse ja röövimise eest ja kohus karistas teda vangistusega 2 aastat, millisest vangistusest E.P pidi koheselt ära kandma 5 kuud vangistust, mille kandmiselt vabanes 10.12.2010. Ülejäänud karistuse jättis kohus E.P suhtes tingimuslikult kohaldamata. E.P pani uue kuriteo toime vähem kui kahe kuu möödumisel vangistuse kandmiselt vabanedes, olukorras, kus ülejäänud vangistuse kandmiselt oli ta tingimuslikult vabastatud - tal oli katseaeg ja ta oli allutatud käitumiskontrollile. Kohus leiab, et asjaolu, et E.P kohtuistungil ütles, et ta tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi, ei ole KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes karistust kergendavaks asjaoluks. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendav asjaolu süü ülestunnistamisele ilmumine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et olukorras, kus E.P terve menetlus käigus ei ole oma süüd tunnistanud ega midagi kahetsenud (mis on süüdistatava õigus), siis kohtus vaid nentimine, et ta on selle kuriteo toimepanemises süüdi (vastupidiselt siis terve menetluse käigus antud ütlustele), ei ole süü ülestunnistamisele ilmumine. Riigikohus on leidnud (3

04 p 8), et süü ülestunnistamisele

-1-1-112-

ilmumine on isiku vabatahtlik avaldus, millega ta võtab süüteo omaks ning kõigi talle teadaolevate süüteo asjaolude täielikku avaldamist, mis hõlbustab süüteo avastamist. E.P aga ei taotlenud enda küsitlemist kohtus süüteo asjaolude suhtes. Neist asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et E.P osas ei esine karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamine. Samas E.P vabandas kohtuistungil kannatanu ees ja seda saab lugeda puhtsüdamlikuks kahetsuseks ja karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Arvestades, et kuriteoga suurt kahju ei tekitatud, samuti ei kasutatud kannatanu suhtes suure intensiivsusega vägivalda, leiab kohus, et E.P tuleb karistada alammäära lähedase vangistusega, mida seoses lühimenetluse kohaldamisega KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb 1/3 võrra vähendada.

Tl 1-9 II kd oleva

kohaselt on O.L karistatud kriminaalkorras kaheksal

karistusregistri teatise

korral. Tl 12-72, 75-78, 81-83 II kd on kohtuotsused O.L kohta. Nendest nähtuvalt on O.L karistatud enamus kordadel varavastaste kuritegude eest. Alates aastast 2002 on O.L-ile kohtud karistuseks mõistnud kuritegude eest pikad reaalsed vangistused. 2007.aastal vabanes O.L küll tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt, kuid pani katseajal toime uued kuriteod ja lõppastmes tuli mõistetud vangistus siiski ära kanda. Kohus leiab, et eelkirjeldatu näi tab ilmekalt, et O.L on isikuks, kes on korduvalt kandnud kuritegude eest pikki vanglakaristusi, kuid need ei ole mõjutanud ilmselgelt teda õiguskuulekalt käituma. O.L on kahel korral Lääne-Viru Maakohtu otsustega – istatud ka röövimise toimepanemise eest.

25.06.2004 ja 28.12.2004 kar

Viimaselt vangistuse kandmiselt vabanes O.L 23.11.2010 ja käesolevas kriminaalasjas arutusel olevad kuriteod on toime pandud veebruaris 2011, seega vähem kui kolme kuu möödumisel vangistuse kandmiselt vabanemiselt, pani O.L toime kolm kuritegu, neist üks raske I astme kuritegu. Samas arvestab kohus seda, et karistust kergendava asjaoluna esineb süü tunnistamine ja kahetsus.

O.L-i puhul saab tõdeda, et süü tunnis

tamine on olnud siiras ta on kogu menetl

–

use käigus

avaldanud asjaolusid, mis tal kuriteo kohta teada olid. Samuti vabandas O.L kohtuistungil kannatanu ees. Arvestada tuleb ka seda, et raskeid tagajärgi kuriteoga ei tekitanud, vägivalla intensiivsus ei olnud suur. Seetõttu leiab kohus, et O.L-ile on võimalik röövimise eest karistus mõista seaduses sätestatud alammääras ja varguste eest alammäära lähedane karistus. KrMS § 38 lg

2 alusel vähendab kohus mõistetavat vangistust 1/3 võrra, kuna asja arutati kohtus lühimenetluse korras. Prokurör leidis, et O.L tuleb karistuse kandmiselt vabastada tingimuslikult, allutades O.L käitumiskontrollile s.o. kohaldades KarS § 74 sätteid. Prokurör ei põhjendanud, millised on need asjaolud, mis annavad aluse O.L vabastamiseks vangistuse kandmiselt tingimuslikult. Kohus leiab, et KarS § 74 lg 1 sätestatud asjaolusid käesoleval juhul O.L suhtes ei esine ja seda just arvestades O.L isikut. O.L on isik, kes on kaheksal korral karistatud kuritegude toimepanemise eest, korduvalt pikkade reaalsete vangistustega, varem kahel korral karistatud ka röövimise eest, kes pani vähem kui kolme kuu möödumisel peale pika vanglakaristuse ärakandmist , toime kolm uut kuritegu 2011.aasta veebruaris, sealhulgas taas ka röövimise Röövimine oli toime . pandud kavatsetult. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et O.L ei ole võimalik vabastada vangistuse kandmiselt tingimuslikult.

TÕKEND

Kriminaalasjas

on O.L suhtes kohaldatud tõkend elukohast * lahkumise keeld /tl 41 I kd/ ja elukohast * /tl 242 I kd/ lahkumise keeld . Kohtuistungil avaldas O.L, et tema nüüdne elukoht on *. Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb jätta muutmata, kuid tõkendi aadressiks määrab kohus *. Tõkend tuleb tühistada peale O.L poolt karistuse kandmisele asumist peale kohtuotsuse jõustumist. E.P on käesoleva kriminaalasjas kuulutatud tagaotsitavaks 16.02.2011 Lääne Prefektuuri määrusega /tl 50 I kd/. 21.02.2011 kohtumäärusega nr 1 2379 andis Pärnu Maakohus loa kahtlustatava E.Pabamisel kohaldada tema suhtes tõkendit vahistamine /tl 55-60 I kd/. E.P on kahtlustatavana kinni peetud 02.06.2011 /tl 61 I kd/.

ASITÕENDID

Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditena vaadeldud: 1) mobiiltelefon Nokia 3720 /I kd tl 17-19/, mis on 07.02.2011 üle antud eseme omanikule, s.o R A`le /I kd tl 20/; 2)CD-plaat Haapsalu Tarbijate Ühistu Kaubamaja kaupluse Konsum 09.02.2011 turvakaamera salvestisega /I kd tl 140-157, mis asub eraldi pakendis käesoleva kriminaalasja materjalide juures; 3)

-plaat Haapsalu T

CD

arbijate Ühistu Uuemõisa kaupluse Konsum 17.02.2011 turvakaamera salvestisega /I kd tl 216-237, mis asub eraldi pakendis käesoleva kriminaalasja materjalide juures. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb CD plaadid jätta kriminaalasja juurde.

-

MENETLUSKULUD

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1.

alusel -

KrMS § 175 lg 1 p 4

määratud kaitsjatele makstud tasud:

– kaitsjale T.Bekker E.P kaitsmise makstud riigi õigusabi tasu ja kulud: 38,35 eurot /tl 70 I kd/, 19,18 eurot /tl 73 I kd/, 94,12 eurot / tl 77 I kd/, 94,12 eurot /tl 88 I kd/, 132,46 eurot /tl 112-113 II kd/, 113,29 eurot /tl 171 II kd/ ja kohtumenetluses 228,35 eurot, kokku 719,87 eurot. Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud tasu ja kulud, mis on seotud sellega, et kaitsja on tulnud õigusabi osutama teisest piirkonnast. Seega E.P lt tuleb õigusabi tasuna välja mõista kaitsjatasu - 345,17 eurot ja riigi kanda jätta kaitsja tasu ja kulud 374,70 eurot.

– kaitsjale P.Tartu O.L kaitsmise makstud riigi õigusabi tasu ja kulud: 114,85 eurot /tl 247 I kd/ ja kohtumenetluses 234,56 eurot, kokku 349,41 eurot. Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud tasu ja kulud, mis on seotud sellega, et kaitsja on tulnud õigusabi osutama teisest piirkonnast. Seega O.L-ilt tuleb õigusabi tasuna välja mõista kaitsjatasu eurot ja riigi kanda jätta kaitsja 191, 73 tasu ja kulud 157,68 eurot.

2. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, mis on 2,5x278,02= 695,05 eurot. Sundraha tuleb mõlemalt süüdistatavalt välja mõista.

3. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust

ja käesolevas

koopiate tegemise kulu

kriminaalasjas on see 10,61 eurot advokaat P.Tartu`le toimikust koopiate tegemise kulu /tl 101-103 II kd/ ja 6,53 eurot advokaat T.Bekker`ile toimikust koopiate tegemise kulu /tl 106-108 II kd/ /.

/allkiri/

Piia Jaaksoo

Kohtunik

Ärakiri õige