2-24-6002/42 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-24-6002

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuli 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-24-6002

Tsiviilasi

G.R ja C.A hagi L.K vastu elatise nõudes

Hagihind

1943,65 eurot (G.R) ja

2378,16 eurot (C.A)

Menetlusosalised, esindajad

Hagejad:

1. G.R (isikukood XXX)

2. C.A (isikukood XXX), hagejate seaduslik esindaja

F.H, hagejate lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner (e-

post: XXX)

Kostja: L.K (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

22.01.2025, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista L.K-lt G.R kasuks igakuine elatis alates 16.04.2024 kuni G.R täisealiseks

saamiseni, s.o kuni 19.11.2024 PKS § 101 alusel arvutatud summas:

2.1. alates 16.04.2024 kuni 22.08.2024 on igakuise elatise suurus 287 eurot ja 72 senti (272

eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest));

2.2. alates 23.08.2024 kuni G.R täisealiseks saamiseni (19.11.2024) on igakuise elatise

suurus 250 eurot ja 22 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37 eurot ja 50 senti (pool

lasterikka pere toetusest jagatud kahele ja jagatud kolmele ehk laste arvuga, kes

toetust saavad)- 40 eurot (50% lapsetoetusest).

3. Välja mõista L.K-lt C.A kasuks igakuine elatis alates 16.04.2024 kuni C.A täisealiseks

saamiseni, s.o kuni 28.08.2028 PKS § 101 alusel arvutatud summas:

3.1. alates 16.04.2024 kuni 22.08.2024 on igakuise elatise suurus 287 eurot ja 72 senti

(272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest));

2-24-6002

3.2. alates 23.08.2024 kuni 31.03.2025 on igakuise elatise suurus 250 eurot ja 22 senti

(272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) - 37 eurot ja 50 senti (pool lasterikka pere toetusest

jagatud kahele ja jagatud kolmele ehk laste arvuga, kes toetust saavad)- 40 eurot

(50% lapsetoetusest);

3.3. alates 01.04.2025 kuni G.R 19-aastaseks saamiseni (19.11.2025) on C.A igakuise

elatise suurus 264 eurot ja 24 senti (282 eurot 31 senti (baassumma) + 59 eurot 43

senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37 eurot ja 50

senti (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahele ja jagatud kolmele ehk laste

arvuga, kes toetust saavad)- 40 eurot (50% lapsetoetusest);

3.4. alates 20.11.2025 kuni C.A täisealiseks saamiseni, s.o kuni 28.08.2028 on igakuise

elatise suurus 301 eurot ja 74 senti (282 eurot 31 senti (baassumma) + 59 eurot 43

senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

4. Määrata kindlaks otsuse täitmise kord. L.K peab temalt välja mõistetud elatise tasuma

hagejate seadusliku esindaja F.H arvelduskontole nr EE162200221025882079. L.K-l

tuleb jooksev elatis tasuda hagejate seadusliku esindaja F.H eeltoodud arvelduskontole

iga kuu 10-ndaks kuupäevaks.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab

ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Menetluse käik

1. G.R ja C.A esitasid 16.04.2025 Pärnu Maakohtule hagi L.K vastu elatise nõudes. Kohus võttis

hagi 29.04.2024 menetlusse. Kohus määras asjas eelistungi kuupäevale 22.01.2025, kus

määras kostjale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. 23.05.2025 määrusega jättis

maakohus kostja 28.04.2024 taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks rahuldamata ja

määras, et jätkab tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtajad

lõplike seisukohtade, menetluskulude nimekirja ning vastaspoole seisukohtade osas seisukoha

esitamiseks ja teatas otsuse avalikult teatavakstegemise aja.

Hagejate nõue, asjaolud

2-24-6002

2. Hagiavalduse kohaselt F.H ja L.K kooselust sündis 19.11.2006 poeg G.R (hageja I) ja

28.08.2010 poeg C.A (hageja II). Alates 01.03.2024 elavad mõlemad lapsed emaga. Kostja

blokeeris hageja seaduslik esindaja numbri ning kostjaga ei ole võimalik kontakti saada.

Kostja ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustust. Hagejate seaduslik esindaja on korduvalt

pöördunud kostjaga kontakteeruda, kuid tulemuseta. Hagiavalduse kohaselt on hageja I

igakuised vajadused 778 eurot ning hageja II igakuised vajadused 645 eurot. Hagejad nõuavad

kostjalt alates hagiavalduse esitamisest elatise tasumist vastavalt PKS § 101 lg 3. Baassumma

272,76 eurot. Kohustatud vanema varaline seis - lisatud 3% kohustatud isiku sissetulekust

elatise baassummale 1832 * 0,03 = 54,96 eurot. 54,96 + 272,76 = 327,72. Lapsetoetus –

lastetoetuse saab Hagejate seaduslik esindaja ning mõlemal lapsel on lastetoetus 80 eurot.

Seega 327,72 - 80/2 = 287,72 eurot. Kuna laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat on

mõlema hageja elatis määras 287,72 eurot.

3. 07.06.2024 seisukohas kostja vastusele hageja leidis, et kostja poolt vastuses esitatud väited ei

ole kuidagi seotud käesoleva vaidlusega, kostja pole tõendanud, et ta annab hagejatele

ülalpidamist, samuti on arusaamatu, mis eesmärkiga on kostja esitanud tõendi, mis ei ole

haginõudega seotud.

4. 22.01.2025 kohtu eelistungil hagejate lepinguline esindaja selgitas, et alates 23.08.2024 kuni

hageja I täisealiseks saamiseni on elatise summa 250,22 eurot arvestades, et laste ema perre on

sündinud kolmas laps. Alates 20.11.2024 nõudeks ikkagi miinimumelatis.

5. 06.03.2025 seisukohas asusid hagejad seisukohale, et kostja väited on paljasõnalised ning

kostja üritab vabaneda elatise kohtususest. Kostja pole tõendanud, et tal on sündinud laps.

Samuti kostja vastusest tuleneb, et lapse elukohaks on Soome Vabariik, seega on arusaamatu

kas elab laps kostjaga koos või mitte, kas on kostjal lapsega seotud kulud või mitte jne.

Hagejad jäävad 07.06.2024 esitatud vastuse ja seisukohtade juurde. Kostja on võimeline

elatist tasuma miinimummääras.

6. 02.06.2025 seisukohas jäid hagejad oma 07.06.2024 esitatud vastuse juurde ning 06.03.2025

esitatud seisukoha juurde). Alates hagiavalduse esitamist, s.o. alates 16.04.2024 kuni

02.06.2025 pole kostja hagejatele midagi tasunud. Hagejad paluvad kohustada kostjat L.K

tasuma G.R ja C.A elatis F.H kontole nr EE162200221025882079.

7. 26.06.2025 teatasid hagejad vastusena kostja 06.06.2025 kompromissettepanekule, et kostja

pakkumine ei ole hagejate poolt vastuvõetav, kostja pole hagejatele midagi tasunud, seega

jäävad hagejad hagiavalduses esitatud nõude juurde.

Kostja seisukohad

8. Kostja 13.05.2024 vastuses hagile vaidles hagile osaliselt vastu ja vaidles vastu faktilistele

väidetele. Alates 01.11.2023 elas noorim poeg täielikult kostja L.K-ga ja keeldus elamast ema,

F.H-ga. Märtsis 2024 viibis kostja kaks nädalat väljaspool Eestit. Tagasi tulles Eestisse ei

soovinud noorem poeg C.A enam isaga aega veeta. Kostja leiab, et hagejate seaduslik esindaja

on kunstlikult suurendanud hagejate väljaminekuid. Kostja märkis, et on kaotanu töö, on

vormistatud töötuks alates 11.05.2024. Kostjal puuduvad sissetulekud uue töökoha leidmiseni,

elab majandusliku olukorra paranemiseni vanemate kodus. Kostja kannab võrdselt

vanematega elamiskulud, ehk 1/3 kuludest. Kulutused ühes kuus üür 60 eurot kuus,

kommunaalid 67.23 eurot, elekter 14.17 eurot, sidekulud 10 eurot, kokku 151.40 eurot

Töötutoetuse päevamäär aastal 2024 11,70 eurot, ehk 351 eurot kuus. Kostja palub kohtul

arvestada kostja soovi, anda ülalpidamist muul viisil. Kostja palub, et elatise mõistmisel

2-24-6002

võetakse arvesse ka hagejate seadusliku esindajale august 2024 laekuma hakkavat lasterikka

pere toetust ja ka lapsetoetust.

9. 02.09.2024 seisukohas kostja märkis, et nõustub, et ta ei ole midagi tasunud hagejate emale,

seda seetõttu, et noorem poeg elas isaga ja vanem poeg emaga. Kostja ei anna hagejatele

vahetult ülalpidamist kuna kostjal see võimalus puudub. Kostjal puudub igasugune vara.

Kostja on asunud tööle 10.06.2024 ja teenib palka, muu vara mida müüa sissetulekute

suurendamiseks, kostjal puudub (kogu vara jäi hagejate emale). Kostja leiab, et tema laste

tavaline elulaad ei ole kunagi olnud nii suur taskuraha, igapäevane väljas kiirtoidu söömine ja

muu tarbetu kulutamine mida võimaldab hetkel hagejate ema. Kostja ei ole kordagi väitnud, et

ta ei soovi anda hagejatele ülalpidamist. Kostja palus lihtsalt arvestada asjaoluga, et on tagasi

kolinud Eestisse ja puudub töökoht, puudub sissetulek ja elatis kahele lapsele summas 575,44

eurot käib üle jõu. Kostja soovib, et elatise väljamõistmisel võetakse arvesse asjaolu, et

hagejate emale on sündinud laps ja sellega seoses laekub ka lasterikka pere toetus, lisaks

lapsetoetusele. Samuti leiab kostja, et kulutused eluasemele tuleks jagada kõikide pereliikmete

vahel, arvesse tuleks võtta ka perre lisandunud laps. Kostja palub lisaks hagejate ema suurpere

toetusele arvesse võtta elatise määramisel ka asjaolu, et kostjale ja tema kaaslasele sünnib

20.09.2024 laps, seega lapse sünniga lisandub üks ülalpeetav kostjale. Laps sünnib Soomes

20.09.2024.

10.

22.01.2025 eelistungil kostja selgitas, et on 17.09.2024 Soomes sündinud lapse isa, laps

on sündinud abielu ajal, kostja isana registrisse kandmise toiming on pooleli, ajab selle asja

korda. Kostja selgitas, et ei esitanud enda teise arvelduskonto väljavõtet kohtule, kuna see

konto on olnud kogu aeg tühi. Norra pangaga on leping lõpetatud.

11. Kostja 05.02.2025 vastuses kohtule selgitas, et on teinud pöördumise Norra panka, kuid

vastuse esitamise seisuga pangast seni vastust tulnud ei ole. Esitab kohtule panga 22.07.2024

kinnituse konto sulgemise kohta. Abikaasa M C.A-ga (K) sõlmis abielu 31.08.2024

Kuressaare perekonnaseisuametis. Laps sündis Soome s17.09.2024. Abikaasa sissekirjutus ja

alaline elukoht on Soome Vabariigis. Soome Vabariigi rahvastikuregistrisse on esitatud

tõlgitud abielutunnistus, kuid lapse sündimise päevaks abielu registrisse kantud veel ei olnud.

Vaatamata sellele, et abielu oli sõlmitud 31.08.2024. oli sünnitunnistusel nii abikaasa kui ka

lapse perekonna nimeks märgitud K. Taotlus abielu kandmiseks Soome Vabariigi

rahvastikuregistrisse ja lapse isaduse tuvastamiseks on esitatud detsembris 2024. Soome

Vabariigi seaduste kohaselt, kui sünnitunnistusel puudub isa kanne, tuleb isadus tuvastada

DNA testiga. Hetkel ollakse järjekorras ja mais 2025 saab protsessiga alustada.

12.

19.04.2024 esitas kostja kohtule osaliselt varjatud andmetega sünnitunnistuse.

13.

28.04.2025 esitas kostja uuesti osaliselt varjatud andmetega sünnitunnistuse ja omapoolse

hagejate kulude arvutuskäigu leides, et kulutused on ebamõistlikult suured. Kostja pakub, et

maksab elatist alates 16.04.2024- 19.11.2024 ühele lapsele 160 eurot kuus ehk 320 eurot

kahele kokku. Alates 19.11.2024 elatis ühele lapsele 200 eurot kuus.

14.

06.06.2025 seisukohas kostja palub arvesse võta, et hagejate seadusliku esindaja perre on

sündinud kolmas laps ja seega saab hagejate esindaja lasterikka pere toetust. Lisaks laekub

hagejate esindajale ka lapsetoetused ühiste laste eest. Kostja palub arvesse võtta, et ka tema

perre on sündinud laps kes vajab ülalpidamist võrdselt teiste lastega (kostjast mittesõltuvatel

põhjustel ei ole kogu dokumentatsioon veel kahe riigi vahel korras, ega ole saanud kostjat

isana veel registreerida). Kostja palub elatise mõistmisel arvesse võtta 28.04.2025 esitatud

vastuse ja seisukoha, kus on välja toonud arvutuskäigud nii enda sissetulekute kohta kui ka

2-24-6002

summade kohta mida hagejate esindaja nõuab. Kostja pakub, et maksab 16.04.2024-

19.11.2024 ühele lapsele 200 eurot, ehk 400 eurot kahele lapsele kuus. Alates 19.11.2024

elatis ühele lapsele 250 eurot kuus.

Kohtu seisukoht

15. Hagiavalduses hagejad paluvad elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvestatavas

miinimumsummas, muutuva suurusena. Hageja I palub kostjalt välja mõista elatis alates

16.04.2024 kuni 19.11.2024 (täisealiseks saamiseni). Alates 16.04.2024-22.08.2024 palub

hageja I, et välja mõistetava elatise suurus oleks 287,72 eurot ning alates 23.08.2024 kuni

hageja I täisealiseks saamiseni summa 250,22 eurot arvestades, et laste ema perre on sündinud

kolmas laps. Hageja II palub kostjalt välja mõista elatis alates 16.04.2024 kuni 28.08.2028.

Alates 16.04.2024-22.08.2024 palub hageja I, et välja mõistetava elatise suurus oleks 287,72

eurot ning alates 23.08.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni summa 250,22 eurot

arvestades, et laste ema perre on sündinud kolmas laps. Hageja II palub, et alates 20.11.2024

oleks kostjalt välja mõistetav elatis miinimumelatis. Hagejate kinnitusel (26.06.2025 vastus,

dtl 201) ei ole kostja hagejatele midagi tasunud.

16. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad I ja II elasid hagi esitamise ajal hagejate

seadusliku esindajaga ning elavad endiselt kostjast eraldi.

17. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, kuid leiab, et hageja II kasuks alates

20.11.2024 kuni 19.11.2025 välja mõistetav igakuine elatis on 250,22 eurot, kuna eksitud

lasterikka pere toetuse maksmise perioodi arvestamisel.

18. Perekonnaseaduses on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja

alanejad sugulased. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hagejad on kostja lapsed. Seega on

kostja hagejate vanem ja sellest tulenevalt ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles

ülalpidamiskohustuslaseks. PKS § 97 p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine

laps. Pooled ei vaidle, et kostja on kohustatud hagejatele ülalpidamist andma.

19. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi

ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

20. Hagejad on esitanud elatise nõude miinimummääras. Lapse kulutusi ei ole vajalik

tõendada kui elatise nõue on seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras. Nimetatud

seisukohta on Riigikohus korranud 13.06.2025 otsuses pr 2-23-8691 p 20.1.

21. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus

elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise

aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot kuus, mida indekseeritakse

iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

2-24-6002

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi baassummale lisandub 3

protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutustele

iga aasta 1.aprillil. PKS § 101 lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles

lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis

on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema

juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise

summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui kostja on

kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, ei vähendata elatise summat, kui laste

vanusevahe on suurem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7).

22. Hagejad märgivad hagiavalduses, et lastetoetust saab hagejate seaduslik esindaja. Kostja

13.05.2024 vastuses hagiavaldusele, selgitas, et alates 01.01.2024 on Sotsiaalkindlustusamet

määranud hageja II lapsetoetuse isale ja, et lapsetoetus laekub hageja II arvelduskontole (dtl

28, p 2.6, dtl 42, 44, 46). 06.06.2025 lõplikus seisukohas märgib kostja, et hagejate

seaduslikule esindajale laekuvad ka lapsetoetused ühiste laste eest (dtl 198). Seega ei saa

vaidlust olla selle, et hagejate I ja II lastetoetus laekub hageja seaduslikule esindajale. Hagejad

I ja II on pere esimene ja teine laps ning PHS § 17 lg 3 I lause kohaselt on mõlema hageja

lapsetoetuse suurus 80 eurot. PKS § 101 lg 5 II lausest tulenevalt arvestatakse kostja osaga

lapsetoetusest, ehk 40 euroga kummagi hageja kohta.

23. Hagiavalduse esitamise ajal oli hagejate seadusliku esindaja ülalpidamisel kaks alaealist

last. 23.08.2024 sündis perre kolmas laps. 23.08.2024 sündinud laps ei ole kostja ja hagejate

seadusliku esindaja ühine laps. Samas seoses hagejate seaduslikul esindajal kolmanda lapse

sündimisega tekkis hagejate seaduslikul esindajal õigus saada lasterikka pere toetust. Peres

kasvab kolm PHS § 17 lg 1 tingimusele vastavat last ehk lasterikka pere toetus kuus on 450

eurot. 28.04.2025 seisukohas on kostja arvestanud, et lasterikka pere toetus jaguneb kolme

peres elava lapse vahel ning iga lapse mõtteline osa on 150 eurot. Kohus juhib tähelepanu

PKS § 101 lg 5 II lausele, mille kohaselt loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada poole

lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Ehk

lasterikka pere toetuse osa, mida arvestatakse elatise välja mõistmisel, määramisel võetakse

aluseks ½ 450 eurot ehk 225, mis jagatakse kahega ja seejärel kolmega. PKS § 101 lg 5 II

lausest tulenevalt on elatise suuruse määramisel arvestatavaks lasterikka pere toetuse

suuruseks 225/2/3=37,50 eurot.

24. Hageja I sai 19.11.2024 täisealiseks. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 kohaselt on

lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. PHS § 21 lg 1

ütleb, et lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, kes kasvatab peres kolme või

enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. Seega

on hagejate seaduslikul esindajal õigus saada lasterikka pere toetust kuni hageja I 19-aastaseks

saamiseni ehk kuni 19.11.2025.

25. Alates 20.11.2025 puudub alus hageja II PKS § 101 alusel igakuise elatise arvutamise

alusena arvestada lasterikka pere toetusega, kuna hageja I on saanud 19-aastaseks, tema õigus

saada lastetoetust lõpeb ning seega lõpeb ka hagejate seadusliku esindaja õigus saada

lasterikka pere toetust.

2-24-6002

26. Elatissumma vähendamiseks PKS§ 101 lg 6 ja 7 sätestatud korras alused puuduvad –

hagejad ei viibi kohustatud vanema juures PKS § 101 lg 7 märgitud minimaalset perioodi kuu

kohta ning hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

27. Kokkuvõtlikult, käesoleval juhul PKS § 101 alusel elatissumma arvutamisel kohalduvate

tegurid muutuvad ajas ning kohus järgnevalt selgitab elatissumma kujunemist periooditi,

vastavalt elatise suurust mõjutavate tegurite muutumisele.

Igakuine elatis perioodil 16.04.2024 kuni 22.08.2024, mil hageja seadusliku esindaja

ülalpidamisel oli kaks alaealist last

28. PKS § 101 lg 3 järgi oli elatise baassumma hagi esitamise ajal 272,76 eurot. PKS § 101 lg

4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast s.o. 3%-i 1832 eurost ehk 54,96 eurot.

PKS § 101 lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud

võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 1.01.2023 kehtiva PHS redaktsiooni

kohaselt on § 17 lg 1 järgi lapsetoetuse saamise õigus kuni 19-aastaseks saamiseni ja lg 3

kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb

elatise summast maha arvata 40 eurot.

29. Seega kujuneb perioodil 16.04.2024-22.08.2024 hageja I ja hageja II igakuise elatise

suuruseks 272,76+54,96-40= 287,72 eurot.

Igakuine elatis perioodil 23.08.2024 kuni 19.11.2025, mil hagejate seadusliku esindaja peres

kasvab kolm lapsetoetust saavat last

30. Nagu kohus ülalpool märkis, on hagejal I lapsetoetuse saamise õigus kuni 19-aastaseks

saamiseni (PHS § 17 lg 1) ehk kuni 19.11.2025 ning PHS § 21 lg 1 kohaselt makstakse

lasterikka pere toetust vanemale, kes kasvatab peres kolme või enamat kuni 19-aastast last

millest tulenevalt on hageja seaduslikul esindajal õigus saada lasterikka pere toetust kuni

hageja I 19-aastaseks saamiseni 19.11.2025.

31. Seega tuleb perioodil 23.08.2024 kuni 19.11.2024 hageja I igakuise elatissumma

arvestamisel baassummale lisada 3% eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, arvata maha pool lapsetoetusest ja pool

lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel 3-ga. Hageja I elatise suuruseks

kujuneb perioodil 23.08.2024 kuni 19.11.2024 272,76+54,96-40-(225/2/3)=250,22 eurot.

Kuna hageja I sai 19.11.2024 täisealiseks, siis käesoleva tsiviilasja raames tema elatise

nõudeõigus lõppes.

32. Perioodil 23.08.2024 kuni 31.03.2025 tuleb hageja II igakuise elatissumma arvestamisel

baassummale lisada 3% eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, arvata maha pool lapsetoetusest ja pool lasterikka pere

toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel 3-ga (laste arvuga, kes saavad toetust). Hageja II

elatise suuruseks kujuneb perioodil 23.08.2024 kuni 31.03.2025 272,76+54,96-40-

(225/2/3)=250,22 eurot.

33. Alates 01.04.2025 on elatise baassumma 282,31 eurot ning 3% eelneva kalendriaasta

kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (1981

2-24-6002

eurot) 59,43 eurot. Lastetoetuse ja lasterikka pere toetuste suurus muutunud ei ole. Hageja II

elatise suuruseks perioodil 01.04.2025-19.11.2025 kujuneb 282,31+59,43-40-

(225/2/3)=264,24 eurot.

Igakuine elatis perioodil 20.11.2025 kuni 28.08.2028

34. Seoses hageja I 19-aastaseks saamisega 19.11.2025 puudub alus hageja II elatissumma

vähendamiseks lasterikka pere toetuse arvelt.

35. Alates 20.11.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni, s.o kuni 28.08.2028 on hageja II

igakuise elatise suurus 301 eurot ja 74 senti (282 eurot 31 senti (baassumma) + 59 eurot 43

senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

36. Kohus leiab, et kostja esitatud vastuväited hagile ei ole põhjendatud.

37. Nagu kohus ka ülalpool märkis ja 23.05.2025 määruses (dtl 191, p 16) selgitas, siis PKS §

101 lg 1 sätestatud miinimumsummas elatise nõudmisel ei pea hagejad oma kulutusi

tõendama. Miinimummääras elatise puhul saab eeldada, et lapse vajaduste rahuldamiseks

kulub kummagi vanema poolt makstava miinimumelatise summa. Riigikohtu praktika

kohaselt ei pea elatist taotlev vanem lapsele miinimumelatise saamiseks lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust tõendama. Üksnes juhul, kui lapse vajadused on

miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas

esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha. Kui vanemad ei suuda kohtumenetluses

tõendada lapse vajadusi ja/või nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust, tuleb eeldada,

et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-

1-35-17, p 27).

38. Hagejad on hagiavalduses välja toonud enda igakuised keskmised vajadused (dtl 5-6),

mis mõlemal juhul ületavad PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumi kahekordset ehk 575,44

eurot (ühe hageja igakuise elatise maksimumsumma 287,72 kahekordne). Arvestades

eeltoodut puudub kohtul vajadus hinnata hagejate igakuiste keskmiste kulude põhjendatust.

Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et hagiavalduses välja toodud hagejate keskmiste

igakuiste kulutuste suurused on eluliselt usutavas suurusjärgus ning vastavad kohtu hinnangul

hagejate I ja II vanusele. Ka näitab hagejate igakuiste kulude ja miinimumelatise vahe, et

osaliselt jääb ka elatise hagi rahuldamisel hagejate seadusliku esindaja kanda suurem osa

hagejate kulutustest.

39. Õige on kostja poolne seisukoht, et alates 23.22.2024 tuleb hagejate eluasemekulude

suuruse määrasel arvestada, et ühes leibkonnas elavate inimeste arv on suurenenud ühe

inimese võrra ehk varasemal nelja inimese peale jagatud kulud tuleb jagada alates 23.22.2024

viiega.

40. Kostja ei ole aga arvestanud, et koos pereliikme lisandumisega suurenevad kogu

leibkonna elamiskulud. Kohus loeb üldteadaolevaks, et imiku lisandumisega perre koheselt

suurenevad kommunaalkulud, elektritarve, kulutused majapidamisvahenditele ja hügieenile,

kuna lisandub vajadus tagada ka imikule sobilikud elamistingimused, hügieen, puhtad riided

ning imiku hooldusvajadus on väga suur. Kohus peab eeltoodule tuginedes eluliselt usutavaks,

2-24-6002

et kuigi alates 23.08.2024 on hagejate leibkonnas varasemaga võrreldes üks pereliige juures,

ei muuda see kummalegi hagejale langevate eluasemekulude (kommunaalkulud, elekter,

kulutused majapidamisvahenditele ja hügieenile) suurust. Hagejate igakuiste vajaduste suurust

on kohus ülalpool hinnanud ega hakka siinkohal ennast kordama. Imikud ei vaata televiisorit

ega kasuta Internetti, seega nimetatud kulutuste jagamine kõigi leibkonna liikmete vahel ei ole

asjakohane.

41. Kostja on avaldanud soovi anda hagejatele ülalpidamist muul viisil, mida PKS § 100 lg 1

II lause kohaselt kohustatud isik võib mõjuval põhjusel nõuda. Kostja taotluse põhjusena

toonud, et 13-aastane poeg on talle rääkinud, et hagejate seadusliku esindaja juures ei ole tihti

midagi süüa ja ka tihtipeale ei ole tegelikkuses olnud hagejatel piisavalt koolis käimiseks

riideid. Kohus 23.05.2025 määruses selgitas pooltele (dtl 191), et kumbki pool peab tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja väited, et hagejad

kannatavad seadusliku esindajaga koos elades puuduse käes on paljasõnalised ja tõendamata.

Kohus seetõttu leiab, et kostja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse esinemist mis annaks alust

lubada kostjal elatise andmist muul viisil, kui raha perioodilise maksmisega.

42. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei

vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine

laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse § -s sätestatud ulatuses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

43. Kostja 13.05.2024 vastuses hagile selgitas, et ei ole võimeline lastele elatist tasuma, kuna

on töötu. 02.09.2024 vastuses avaldab kostja, et on asunud 10.06.2024 tööle (dtl 56, p 3).

44. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus

teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes

selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike,

ning vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata

selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (Riigikohtu

29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; 16. jaanuari 2013.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17, 24. oktoobri 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

45. Kohtu hinnangul oli varasema töösuhte lõpetamine kostja poolt

planeeritud. Koos vastusega kohtule esitatud kinnitusest (dtl 34, tõlge dtl 35) nähtub, et

varasem töösuhe lõppes kostja soovil, lahkumisavalduse esitamisega. Töösuhte on kostja

lõpetanud menetluse ajal, ehk olles teadlik, et temal on hagejatele elatise tasumise kohustus.

Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis takistasid temal enne varasema

töösuhte lõpetamist otsida endale uus töökoht Eestis – selleks on olemas

piisavalt digitaalseid lahendusi (CV-Keskus, Eesti Töötukassa kodulehel

avaldatavad tööpakkumised jmt), mille kasutamise võimalused ei ole

piiratud isiku asukohariigiga. Kohtu hinnangul ei anna seega asjaolu, et

kostja oli ajavahemikul 14.05.2024 (viimane tööpäev dtl 34 kinnituse

kohaselt) kuni 10.06.2024 tööta, alust elatise vähendamiseks.

2-24-6002

46. Kostja oma 09.02.2024 seisukohas (dtl 54-59) kokkuvõtvalt tunnistab, et temal on

hagejate ülalpidamise kohustus ja, et ta pole seda täitnud ning vaidleb elatise suurusele vastu.

02.09.2024 seisukohas avaldas kostja, et on asunud tööle, kuid hagejate ülalpidamise

kohustust kostja siiski täitma ei asunud, seda kinnitab kostja ise 02.09.2024 seisukohas (dtl

54) ja see nähtub ka hagejate 02.06.2025 lõplikust seisukohast, milles hagejad märgivad, et

alates hagiavalduse esitamist, s.o. alates 16.04.2024 kuni 02.06.2025 pole kostja hagejatele

midagi tasunud (dtl 195, p 2). Seega on kostjal alates 10.06.2024 olemas sissetulek, mille

arvelt on temal võimalik hagejatele elatist maksta, kuid kostja on valinud seda mitte teha.

47. Kostja palub arvesse võtta elatise määramisel ka asjaolu, et kostjale ja tema kaaslasele

sünnib 20.09.2024 laps, seega lapse sünniga lisandub üks ülalpeetav kostjale. Laps sünnib

Soomes 20.09.2024 (dtl 58) ning enda väite kinnituseks esitas kostja kohtule 17.05.2024

rasedustunnistuse koopia. 22.01.2025 eelistungil kostja selgitas, et tema kolmas laps Eesti

rahvastikuregistris ei kajastu, asjaajamine on pooleli, kostja on abielus ja laps sündis abielu

ajal (22.01.2025 eelistungi protokolli ajamärk 00:08:34, dtl 104). Kohus 22.01.2025 tutvus

kostja esitatud sünnitunnistusega ning selgitas kostjale, et kuna kostjat sünnitunnistusele lapse

isana kantud ei ole, siis ei ole nimetatud dokumendiga võimalik tõendada kostjal kolmanda

lapse sündimist ja dokument on soome keelne. Kohus tagastas peale dokumendiga tutvumist

selle kostjale ja määras kostjale tähtaja esitada kohtule tõend selle kohta, et tal on üks

ülalpeetav juures lisaks hagejatele (dtl 105).

48.

05.02.2025 vastuses (dtl 164) selgitas kostja, et abiellus 31.08.2024 Kuressaares ja

abikaasal sündis laps 17.09.2024. Abikaasa registreeritud elukoht on Soomes ja abikaasa

esitas Soome Vabariigi rahvastikuregistrile tõlgitud abielutunnistuse, kuid registrisse kannet

enne lapse sündi teha ei jõutud. Taotluse abielu kandmiseks Soome rahvastikuregistrisse ja

lapse isaduse tuvastamiseks tegi kostja abikaasa detsembris 2024, hetkel ollakse järjekorras ja

protsessiga saavad alustada 2025 mais – isaduse tuvastamiseks on vajalik DNA-analüüsi

tegemine.

49. Kostja esitas 19.04.2025 kohtule Digi- ja Väestötietovirasto poolt väljastatud

sünnitunnistuse koos tõlkega eesti keelde (dtl 174-175). Esitatud sünnitunnistusele ei ole

kostjat lapse vanemana kantud, samuti on dokument esitatud selliselt, et andmed selle on

osaliselt varjatud. Ka 28.04.2025 esitatud sünnitõenditele on kantud andmed lapse ema kohta,

kuid puuduvad andmed lapse isa kohta (dtl 182-185) ning esitatud dokumentide andmed on

osaliselt varjatud. Kohus 23.04.2025 selgitas kostjale, et dokumentaalse tõendi omaalgatuslik

muutmine võib viia selleni, et kohus muudetud tõendiga ei arvesta. 28.04.2025 menetluse

kinniseks kuulutamise taotluse lahendas kohus 23.05.2025 määrusega.

50. Kohus 23.05.2025 määruses (dtl 192) selgitas kostjale, et isik vabaneb

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus

võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 1 ja 2). Riigikohtu praktika kohaselt ei ole

õigustatud vähendada kohustatud vanema elatise osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et

see on liiga väike, vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle

2-24-6002

vanema võimalusi sissetulekut saada (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, punkt 14). Piisava

sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust,

kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on

kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva

ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike

vahendite saamiseks (RKTKo 3-2-1-118-12, punkt 14).

51. Kohus selgitas ka, et asjaolu, et kostjal on alates 17.09.2024 sündinud kolmas laps, ei saa

iseenesest olla aluseks hagejate kasuks välja mõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101

järgi arvestatud summa. PKS § 102 lg 2 tuleneb, et alus elatise vähendamiseks on siis, kui

teine laps osutuks PKS § 101 sätestatud ulatuses kostjalt elatise väljamõistmisel varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hetkel ei ole kostja toonud välja asjaolusid, mille

pinnalt saaks järeldada, et hagejate hagi rahuldamisel jääks kostja kolmas laps hagejatest

varaliselt vähem kindlustatuks. Sellise olukorra olemasolu tuleb kostjal tõendada ning tuua

välja vastavad asjaolud.

52. Juhul, kui kostja soovib menetluses tugineda sellele, et hagejate hagi rahuldamine tooks

kaasa laste ebavõrdse olukorra, siis tuleb kostjal need asjaolud konkreetselt esile tuua, mh

tuleb kostjal välja tuua enda ja oma vahetul ülalpidamisel oleva lapse vajadused, need eraldi

välja tuua ja esitada tõendid vajaduste igakuiste suuruste kohta kululiigi kaupa. Samuti tuleb

esile tuua, kuidas on vajadused kaetud, arvestades et lapsel on eelduslikult kaks vanemat, kes

on kohustatud teda võrdselt ülal pidama.

53. Kohtu selgitustest hoolimata ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mille pinnalt saaks

kohus järeldada, et hagejate hagi rahuldamisel jääks kostja kolmas laps, kelle isadust kostja

menetluses tõendada ei ole suutnud, varaliselt hagejatest vähem kindlustatuks.

54.

22.01.2025 eelistungil selgus, et kostja ei ole kohtule esitanud kõiki tõendeid enda

varalise seisundi tõendamiseks nagu kohus 29.04.2024 määrusega kostja kohustas koos

hoiatusega, et kohus võib TsMS § 230 lg 5 alusel nõuda asjakohast teavet: 1) poole tööandjalt,

muu hulgas endiselt tööandjalt; 2) Sotsiaalkindlustusametilt ja muult asutuselt või isikult, kes

teeb vanadusega või töövõime kaotusega seotud väljamakseid; 3) kindlustusseltsidelt; 4)

Maksu- ja Tolliametilt; 5) krediidiasutustelt (dtl 24-25). Eeltoodust tulenevalt kohus

22.01.2025 eelistungil selgitas, et teeb kostja majandusliku olukorra selgitamiseks päringud

kõikidesse pankadesse kostja kontode kohta, sh LHV-le perioodi kohta alates 15. augustist

2024 kuni päringu tegemise tähtajani, teeb päringu Maksu- ja Tolliametisse sissetulekute osas

ja võib olla ka tööandjale Ö P OÜ-le väljamakstavate tasude osas alates tööle asumisest.

55. AS LHV Pank 03.02.2025 vastusest nähtuvalt omas kostja AS-is LHV Pank

arvelduskontot ajavahemikus 15.08.2024 – 27.01.2025 (dtl 140-151). Koos vastusega esitatud

arvelduskonto väljavõttest nähtub, et arvelduskontole on sel ajavahemikul laekunud

regulaarselt töötasu Ö P OÜ-lt, 08.11.2024 töötutoetus, 18.11.2024 1679 eurot välisriigist ja

03.01.2025 AS Pensionikeskuselt 5978,30 eurot. Konto sulgemisel oli konto lõppjääk 4693,79

eurot. Samuti nähtuvad arvelduskontolt regulaarsed omavahelised kanded kostja ja M C.A

arvelduskontode vahel. Hageja arvestuste kohaselt on kostja ajavahemikul 15.08.2024 kuni

27.01.2025 kandnud abikaasa M C.A arveelduskontole kokku 2703,50 eurot.

56. Maksu- ja Tolliameti 04.02.2025 maksuandmete tõend (dtl 156) kinnitab, et Ö P OÜ on

juuni kuni detsember 2024 maksnud igakuiselt kostjale töötasu.

2-24-6002

57. Kostja Swedbank AS arvelduskonto väljavõttelt (Swedbank AS 05.02.2025 vastus

kohtunõudele, dtl 161-162) nähtub, et kostja on 2024 aasta novembris võtnud laenu ja saanud

Tervisekassalt töövõimehüvitist. Kostjal on olnud sissetulekud, mille arvelt oleks tal olnud

võimalik asuda täitma hagejate ülalpidamise kohustust ning täita seda juba menetluse kestel,

kuid kostja ei ole seda teinud. Kostja on eelistanud enda sissetulekut kasutada enda huvides ja

ennast lastele eelistades – arvelduskontode väljavõtetest ei nähtu, et kostja oleks kordagi

tasunud hagejatele elatist, samas on kostja endale lubanud kohvikutes käimist, Netflixi,

Soomes käimist.

58. Kohus kokkuvõtlikult leiab, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millele tuginedes

saaks jõuda järeldusele, et esineks aluseid kostja ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla

miinimummäära.

59. Kohus selgitab, et asjaolude ilmnemisel, mis kostja hinnangul annavad alust temalt välja

mõistetud elatise vähendamiseks, on kostjal võimalik esitada kohtule hagi temalt välja

mõistetud elatise vähendamise nõudes. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et TsMS § 459

lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt peavad olema täidetud järgmised tingimused: oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise

otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist,

mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

60. Kohus seega rahuldab hagi ja mõistab L.K-lt välja elatise G.R ja C.A kasuks vastavalt

käesoleva kohtuotsuse põhjenduste punktides 28-35 toodud arvutuskäikudele.

61. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse

täitmise korra. kostja peab välja mõistetud elatise tasuma F.H kontole nr

EE162200221025882079. Jooksev elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja F.H

eeltoodud arvelduskontole iga kuu 10-ndaks kuupäevaks.

62. Hagihinna osas märgib kohus järgmist. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise

üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Miinimumelatise nõude puhul on tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv

miinimumelatise üheksakordne korrutis (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-165-13, p 19).

63. Arvestades, et hageja I nõuab kostjalt elatist alates hagi esitamisest 16.04.2025 kuni enda

täisealiseks saamiseni 19.11.2024, on hageja I nõude hinnaks 1943,56 eurot: 16.04.2024-

22.08.2024 nõuab hageja igakuist elatist summas 287,72 eurot (kokku 1218,01 eurot) ja alates

23.08.2024-19.11.2024 nõuab hageja igakuist elatist summas 250,22 eurot (kokku 725,64

eurot).

64. Kohtulahendi tegemise ajal on kostjal kohustus tasuda hagejale II igakuist elatist summas

264,24 eurot ehk hageja II nõude hinnaks, arvestades ülaltoodud Riigikohtu seisukohta, on

(264,24*9) 2378,16 eurot.

65. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse

ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse

tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on

põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara

2-24-6002

kohta (TsMS § 164 lg 3). Kohus on seisukohal, et käesolevalt ei esine aluseid menetluskulude

kostja kanda jätmiseks ei osaliselt ega ka täielikult. Kostja on menetluses korduvalt

tunnistanud, et temal on hagejate ülalpidamise kohustus, samas leides, et hagejate poolt

nõutav elatis on liiga suur. Kohus möönab, et kostja ei ole menetluses andnud täielikku teavet

oma sissetulekute kohta, kuid nimetatud asjaolu ei ole menetlust põhjustanud. Kohus jätab

seetõttu poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. Kuna menetluskulud

jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja määrata kindlaks kummagi poole menetluskulude rahalist

suurust.

66. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik