2-24-11197/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11197

Tsiviilasi

Muhu Maja OÜ avaldus N.R-i

maksejõuetuse

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlausaldaja Muhu Maja OÜ (registrikood

14936662), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel

Viru

Võlgnik N.R (isikukood XXX)

Usaldusisik J.O (e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada N.R-i pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Jätta N.R-i kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

3. Vabastada J.O N.R-i usaldusisiku ülesannetest.

4. Määrata usaldusisiku tasuks 910 eurot, millele lisandub käibemaks 200,20 eurot,

kokku 1110,20 eurot.

5. Välja maksta usaldusisiku tasu 1110,20 eurot (sh käibemaks) Muhu Maja OÜ

poolt 28.08.2024 Rahandusministeeriumi deposiitkontole tasutud vahenditest ja

kanda see Business Law Firm OÜ arvelduskontole nr xxx.

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

7. Tühistada Harju Maakohtu 5. septembri 2024 määrusega kohaldatud avalduse

tagamise abinõud, millega peatati N.R-i vara suhtes toimuv sundtäitmine ja keelati

N.R-il ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada.

8. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade menetluse lõpetamise kohta

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning teade käsutuskeelu tühistamise

kohta.

Määruse edastamine

Toimetada määrus kätte Muhu Maja OÜ lepingulisele esindajale, võlgnikule ja usaldusisikule.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Muhu Maja OÜ (avaldaja) esitas 23. juulil 2024 (täiendatud 23.08.2024) Harju

Maakohtule avalduse N.R-i (võlgnik) maksejõuetuse väljakuulutamiseks. Kohus võttis

avalduse 26. augusti 2024 määrusega menetlusse ning määras usaldusisiku tasu ja kulude

katteks deposiiti makstavaks summaks 1700 eurot. Avaldaja tasus deposiidi 28. augustil 2024.

2. Võlgnik on 2. septembril 2025 teatanud kohtule, et soovib taotleda kohustustest

vabastamise menetluse algatamist.

3. Kohus määras 5. septembri 2024 määrusega võlgniku usaldusisikuks J.O .

4. Usaldusisik esitas kohtule 8. oktoobril 2024 aruande, milles leiab, et võlgnik on

püsivalt maksejõuetu (kohustusi on 19 671,96 eurot) ning tal puudub piisav vara ja sissetulek

kohustuste tasumiseks (vara eeldatav väärtus 400 eurot, sissetulek puudub viimase kolme

aasta jooksul). Usaldusisik tegi kohtule ettepaneku määrata pankrotimenetluse kulude katteks

deposiit summas 800 eurot, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt pankrotimenetluse

kulusid kanda.

5. 22. aprillil 2025 kuulas kohus ära võlgniku ning andis talle tähtaja

maksejõuetusavalduse osas sisulise vastuse esitamiseks. Võlgnik kohtule vastanud ei ole.

6. 29. mai 2025 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

deposiidina makstava summa suuruseks 800 eurot. Deposiidi tasumise ettepanek on avaldatud

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu määratud tähtajaks deposiiti nõutavat summat

tasutud ei ole.

Kohtu seisukoht

7. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 10 kohaselt kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2.

peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1

kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 järgi

lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole

võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. FIMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS §

29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest

vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab

ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

7.1.

Usaldusisiku 8. oktoobril 2024 esitatud aruandele tuginevalt loeb kohus tõendatuks, et

võlgnik on PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga –

võlgnikul puudub sissetulek ning tema vara arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate

nõudeid, mida on usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 19 671,96 eurot.

Usaldusisik pole vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Seega ei jätku

võlgnikul ka vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 29. mai 2025 määrusega

pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidina makstava summa suuruseks 800 eurot

(PankrS § 30 lg 1). Kuivõrd avaldaja, võlgnik ega ka muu kolmas isik ei ole tasunud

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud

summat, on PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud pankrotimenetluse raugemise eeldused täidetud

(PankrS § 29 lg 3).

7.2.

Kuna võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis peab

kohus kaaluma ka vastava menetluse algatamist (FIMS § 12 lg 3, § 45 lg 2). Kohtu hinnangul

ei ole praegusel juhul põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

Kohus põhjendab seda järgnevalt.

7.2.1. FIMS § 45 lg 3 p 4 kohaselt võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist,

seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine.

Kohus leiab, et esineb alus FIMS § 45 lg 3 p 4 järgi võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmiseks põhjusel, et võlgnik ei ole üles näidanud soovi panustada

võlausaldajate nõuete rahuldamisse ja on tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete

rahuldamist. Nimelt nähtub usaldusisiku aruandest, et võlgnik töötas kuni 14.07.2024 OÜ-s

K, kuid aruande esitamise hetkel (08.10.2024) puudus võlgnikul ametlik sissetulek.

Ärakuulamisel on võlgnik tunnistanud, et ametlikult tööl ta ei käi, kuid vahest teeb mustalt

tööd. Kohtule nähtub Maksu- ja Tolliameti vastavast andmebaasist, et võlgnikul ei ole

ametlikku töökohta. Kohtu hinnangul saab asjaolu, et võlgnik on saanud töötasu

mitteametlikult (st töötasu deklareerimata kujul) pidada võlausaldajate nõuete rahuldamise

takistamiseks. Usaldusisiku aruande kohaselt on mitmed nõuded võlgniku vastu täitmisel ka

täitemenetluses. Sellises olukorras on võlgnik kohtu hinnangul teadlikult otsustanud teenida

sissetulekut mitteametlikult, et vältida võlgnevuste tasumist. Võlgnik on oma käitumisega

näidanud üles soovi võlgnevuste mitte tasumiseks. Võlgniku selline käitumine on pahatahtlik

ning võlausaldajaid kahjustav.

7.2.2. FIMS § 45 lg 3 p 5 kohaselt võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi. Võlgnik on mh kohustatud andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg 2).

Usaldusisik on välja toonud, et võlgnik ei ole vastanud tema päringutele, kõnedele ega SMS-

teadetele. Võlgnik on jäänud kättesaamatuks ka kohtule – ta ei ole esitanud ärakuulamisel

antud tähtajaks seisukohta, kuigi kohus on seda talle korduvalt meelde tuletanud. Võlgnik on

kohustust rikkunud tahtlikult, sest on varasemalt olnud kohtule samade sidevahendite kaudu

osaliselt kättesaadav. Olukorras, kus võlgnik rikub juba maksejõuetusmenetluses enda teabe

andmise ja menetlusest osavõtu kohustust, ei ole kohtu hinnangul võimalik ka kohustustest

vabastamise menetlust nõuetekohaselt läbi viia.

7.3.

Kohtu hinnangul ei esine muid kaalukaid asjaolusid, mis õigustaksid olenemata FIMS

§ 45 lg 3 p 4 ja 5 aluse olemasolust kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Seega

jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata ning lõpetab menetluse

PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (FIMS § 45 lg 2).

8. Harju Maakohtu 5. septembri 2024 määrusega peatati mh võlgniku vara suhtes

toimuvad sundtäitmised ja keelati võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada.

Seoses menetluse lõpetamisega tühistab kohus seatud menetluse tagamise abinõud TsMS §

477 lg 1 ja TsMS § 386 lg 4 alusel.

9. Kohus vabastab menetluse lõpetamise tõttu J.O võlgniku usaldusisiku ülesannetest.

10. Usaldusisikul on FIMS § 54 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused PankrS ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise ka menetluse lõpetamisel raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule (FIMS §

54 lg 2 kolmas lause, FIMS § 18 lg 2).

Usaldusisik on esitanud tasunõude 7 töötunni eest kokku 910 eurot (130 eurot tund), millele

lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud koos taotlusega ka tasu arvestuse (FIMS § 54 lg

4). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu

põhjendatud (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud

tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse

piirmäära. Kuivõrd büroo on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus ka

käibemaks (PankrS § 65 lg 11). Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1110,20 eurot (sh

käibemaks). Usaldusisiku taotlusel ja FIMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

10.1.

PankrS § 23 lg 5 järgi ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi

vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks

ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud

summa.

Kuivõrd avaldaja on tasunud 28. augustil 2024 usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu

deposiiti 1700 eurot, tuleb usaldusisiku tasu 1110,20 eurot hüvitada kohtu deposiiti tasutud

summast.

11. TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad maksejõuetusavalduse menetlemisega seotud

menetluskulud neid kandnud menetlusosaliste kanda. Kohtu hinnangul on selline

menetluskulude jaotus õiglane arvestades seda, et avaldaja sisuliselt ei soovi pärast usaldusisiku

aruandega tutvumist enam tema avalduse alusel algatatud menetluse jätkamist (avaldaja on

jätnud menetluse läbiviimiseks vajaliku deposiidi tähtajaks tasumata).

12. Kohtu deposiidis on 589,80 eurot, mille tagastamist on avaldajal õigus taotleda (PankrS

§ 11 lg 2, TsMS § 150 lg 7).

13. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded teate menetluse lõpetamise kohta

raugemise tõttu (PankrS § 29 lg 4) ning teate käsutuskeelu tühistamise kohta (PankrS § 21 lg 1

ja 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik