1-22-7609/63 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg

04.04.2025, Rakvere kohtumajas

Kriminaalasja number

1-22-7609

Kohtunik

Anu Ammer

Kohtuistungi sektretär

Keili Rosar ja Kristi Sapar

Prokurör

Marge Voogma

Kaitsja

Kalju Kutsar /määratud korras/

Kriminaalasi

Ellen Merelaidi süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, 2; § 3311 lg

1 ja § 320 lg 1 järgi.

Süüdistatav

ELLEN MERELAID,

isikukood 48004210244; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht XXX;

emakeel eesti keel; XXX; töötab XXX; 1 kehtiv

kriminaalkaristus:

15.03.2021 Viru Maakohtu otsusega KarS § 210 lg 2 järgi 1 aasta

vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga. KarS § 4911 lg 1 alusel

kohaldati lisakaristusena ettevõtluskeeld 1 aastaks.

Tõkend – puudub

Asja läbivaatamise kuupäev

29.05., 30.05., 14.06., 15.08., 10.10.2023 ja 03.03.2025, avalikul

kohtuistungil, üldmenetluses

Kohtuotsus õiguslik alus

KrMS § 175, § 181 lg 1, § 309 lg 2, § 314, § 315, § 318

RESOLUTSIOON

Ellen Merelaid süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks

mõista.

Ellen Merelaid süüdistuses KarS § 3311 lg 1 järgi süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

Ellen Merelaid süüdi mõista KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning

karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) ulatuses, s.o

summas 1000 eurot.

Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X),

Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN

EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585

(SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus: „Ellen Merelaid,

1-22-7609 rahaline karistus“.

TSIVIILHAGI

KrMS § 310 lg 2 alusel jätta AS LHV Pank poolt esitatud tsiviilhagi summas 49 000 eurot läbi

vaatamata.

MENETLUSKULUD

Ellen Merelaidi menetluskuludest, s.o riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasust kogusummas

2338,64 eurot, jätta 1558,64 eurot riigi kanda. Jätta riigi kanda ka ½ sundrahast, s.o 664,50 eurot.

Mõista välja Ellen Merelaidilt riigituludesse menetluskuluna:

- 664,50 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel;

- 780 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Kalju Kutsari poolt kohtumenetluses õigusabi osutamise eest

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel.

KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 1444,50 eurot tasuda ositi 12

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks

kuupäevaks, tasudes esimesel kuul 124,50 eurot ja järgnevad 11 kuud vähemalt 120 eurot.

Menetluskulu osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN

EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447

(SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või

LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida

viitenumber XXX ning selgitus: „Ellen Merelaid, 1-22-7609 menetluskulude osamakse“.

Kui rahaline karistus ja/või menetluskulude osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies

ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Ellen Merelaidi poolt kantud menetluskulud

osaliselt, s.o 664 eurot tema poolt valitud esindaja kulude katteks KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuotsuse jõustumisel eraldada kriminaalasjast 1-22-7609 materjalid R M suhtes ja edastada

need Viru Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 320 lg 1

tunnustel.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule

kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere

kohtumaja kantseleis hiljemalt 04.07.2025.

Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 04.07.2025.

Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

I SÜÜDISTUS

Ellen Merelaid on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on eelnevalt toime

pannud kelmuse, omastas suures ulatuses AS LHV Pank vara. Ellen Merelaid omas ajavahemikul

21.12.2015 kuni 02.05.2019 Mercanter Invest OÜ juhatuse liikmena Mercanter Invest OÜ nimel

tehingute tegemise õigust ja kandis äriseadustiku § 180 lg 1 tulenevat osaühingu esindus- ja

juhtimisfunktsiooni ning oli vastavalt äriseadustiku § 187 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse §

35 sätetele kohustatud täitma oma seadusest ning põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani 9

liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja korraliku ettevõtja hoolsusega.

24.04.2015 sõlmisid Mercanter Invest OÜ ja tolleaegne ettevõtte juhatuse liige R M (R M oli

juhatuse liige kuni 21.12.2015, edasi oli ainsaks juhatuse liikmeks kuni 02.05.2019 Ellen Merelaid)

ning AS LHV Pank omavahel kapitalirendilepingu nr XX, mille alusel AS LHV Pank omandas

traktori CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 (tehasetähis XXX)

maksumusega 73 200 eurot ja andis selle Mercanter Invest OÜ volitatud esindaja R M kasutusse.

19.06.2015 sõlmisid Mercanter Invest OÜ ja tolleaegne ettevõtte juhatuse liige R M ning LHV

Pank AS omavahel kapitalirendilepingu nr XXX, mille alusel AS LHV Pank omandas kivikoguri

KIVI-PEKKA 4 (tehasetähis XXX) maksumusega 40 800 eurot ja andis selle Mercanter Invest OÜ

volitatud esindaja R M kasutusse.

Mercanter Invest OÜ ja tolleaegne juhatuse liige Ellen Merelaid, kes oli ainsaks juhatuse liikmeks

21.12.2015 kuni 02.05.2019, ei täitnud kapitalirendilepingutega võetud kohustust tasuda

lepingumakseid, mistõttu AS LHV Pank teavitas 13.03.2019 kapitalirendilepingute nr XXX ja nr

XXX ülesütlemisest alates 12.03.2019 ning palus tasuda võlguolevad lepingumaksed ning tagastada

AS LHV Pank kuuluv vara. Ellen Merelaid võlgnevusi ei tasunud ning jättis sõidukid omanikule

tagastamata, asudes sõidukite asukohta liisinguandja eest varjama ja demonstreerides sellega nende

omastamistahet. Alates liisingulepingute ülesütlemisest oli Mercanter Invest OÜ ja tolleaegse

juhatuse liikme Ellen Merelaiu valdus sõidukite üle ebaseaduslik.

Kuna Mercanter Invest OÜ ja tolleaegne juhatuse liige Ellen Merelaid, kellele AS LHV Pank oli

andnud korralduse tasuda võlgnevus ning viia traktor CASE IH MAXXUM 140 MC

frontaallaaduriga Quicke Q66 ja kivikogur KIVI-PEKKA 4 aadressile XXX, võlgnevust ei tasunud

ning põhjendusi nimetamata AS LHV Pank kuuluvat vara üle ei andnud, pöördus viimane

inkassofirma Aktronte Grupp OÜ poole. Aktronte Grupp OÜ püüdis tuvastada vara asukohta, kuid

Mercanter Invest OÜ ei tagastanud sõidukeid ning ei avaldanud AS LHV Pank kuuluva vara

asukohta ja jätkas selle varjamist.

02.05.2019 ühinesid OÜ Mereel Invest ja Mercanter Invest OÜ ning ühing jätkas tegevust ärinimega

OÜ Mereel Invest, mille ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks oli Ellen Merelaid. Seejuures

võttis Mereel Invest OÜ notariaalakti nr XXX punktiga 3.3. üle ühendatava ühingu (Mercanter

Invest OÜ) vara, sealhulgas asjad, õigused ja kohustused. Traktorit CASE IH MAXXUM 140 MC

frontaallaaduriga Quicke Q66 ja kivikogurit KIVI-PEKKA 4 OÜ-le Mereel Invest bilansi järgi üle ei

ole läinud, kuigi oleks pidanud minema ja sõidukid oleks pidanud ettevõtte varadena olema bilansis

kajastatud. Seega on sõidukid kas tahtlikult jäetud bilansis kajastamata või vara üleandmist reaalselt

ei toimunudki, sest vara oli pööratud kas Mercanter Invest OÜ enda või kolmandate isikute kasuks.

AS LHV Pank esitas 16.07.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Mereel Invest vastu vara

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks (hagi hind 49 000 eurot). Harju Maakohus rahuldas

17.01.2020 oma otsusega tsiviilasjas nr 2-19-10675 hagiavalduse ja mõistis Mereel Invest OÜ

ebaseaduslikust valdusest (tolleaegne ettevõtte juhatuse liige oli Ellen Merelaid) kannatanu AS LHV

Pank otsesesse valdusesse välja traktori CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66

ning kivikoguri KIVI-PEKKA 4. Kohtuotsust keegi ei vaidlustanud ja see jõustus 29.02.2020.

AS LHV Pank esitas 24.01.2020 kohtutäitur R P avalduse täitemenetluse algatamiseks, mille

esemeks oli kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-19-10675 alusel AS LHV Pangale üleandmisele kuuluva

vara üleandmise korraldamine, kuid käesoleva hetkeni pole kohtuotsuse nr 2-19-10675 resolutsioonis

p 2 nimetatud kohustus täidetud. Kohtutäitur R P on võtnud korduvalt ühendust Ellen Merelaiuga

ning selgitanud, et kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-10675 kuulub 10 täitmisele ja vara tuleb välja anda

AS LHV Pangale, kuid vara asukoha kohta andis Ellen Merelaid ebamääraseid ja vastuolulisi

vastuseid, varjates seeläbi vara asukohta.

Seega hoidus Ellen Merelaid, olles Mereel Invest OÜ juhatuse liige kuni 02.05.2019 ja seega TsÜS §

34 lg 1, ÄS § 180 lg1 ja § 181 lg 1 järgi juriidilise isiku seaduslik esindaja ning teostades sel ajal

tegelikku võimu tema valduses olevate talle võõraste AS LHV Pank kuuluvate sõidukite üle, kõrvale

traktori CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 ning kivikoguri KIVI-PEKKA

4 tagastamisest selle seaduslikule omanikule ja varjas nende asukohta omaniku eest, millega on ta

omastanud AS LHV Pank kuuluva vara ilma omaniku loata ehk ebaseaduslikult.

Seega, Ellen Merelaid, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pöörates tema valduses oleva ja

talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult suures ulatuses enda või kolmanda isiku kasuks, pani

toime KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ellen Merelaidi süüdistatakse ka selles, et tema, olles kuriteo toimepanemise ajal ettevõtte Mereel

Invest OÜ juhatuse liige ja seega TsÜS § 34 lg 1, ÄS § 180 lg1 ja § 181 lg 1 järgi juriidilise isiku

seaduslik esindaja, jättis teadlikult ja tahtlikult täitmata tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, mis seisnes

selles, et ta ei täitnud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 17.01.2020 kohtuotsust nr 2- 19-10675,

mille kohaselt mõisteti kostja Mereel Invest OÜ ebaseaduslikust valdusest hageja AS LHV Pank

otsesesse valdusesse välja traktor Case IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66

(tehasetähis XXX) ning kivikogur KIVI-PEKKA 4 (tehasetähis XXX). 24.01.2020 kohtutäitur R P

poolt alustatud täitemenetluse nr XXX raames saatis kohtutäitur kõigepealt sunniraha hoiatuse ja

seejärel määras 19.06.2020 Mereel Invest OÜ-le sunniraha summas 500 eurot kohustuse täitmata

jätmise eest, selgitades korduvalt Ellen Merelaiule kohtuotsuse täitmise ja AS LHV Pank vara

väljaandmise kohustust. Vaatamata määratud sunnirahale Ellen Merelaid tsiviilasjas tehtud

kohtulahendit ei täitnud, sunniraha ei tasunud ning sunniraha määramise otsus on 18.08.2020

täitmisele pööratud.

Seega, Ellen Merelaid, jättes täitmata tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, millega kohustati isikut välja

andma asi, kui tema suhtes on selle eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha, pani toime KarS 3311

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ellen Merelaidi süüdistatakse veel ka selles, et tema andis 18.08.2022 XXX ja 25.08.2022 PPA Ida

prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas kriminaalasjas nr 22259000486 kannatanuna ülekuulamisel

täiesti erinevaid ütlusi ja valetas teadlikult, olles eelnevalt hoiatatud, et tal on kohustus anda tõeseid

ütlusi ning valeütluste andmise eest võidakse teda KarS § 320 järgi kriminaalkorras karistada.

18.08.2022 toimunud ülekuulamisel andis Ellen Merelaid ütlusi, et 18.08.2022 lõi tema XXX R M

talle parema käega vastu nägu ja ta kukkus selili vastu kivipõrandat, tundes löömise ja kukkumise

tagajärjel valu ja uimasust. Samuti avaldas ta sündmuskohal politseile, et löömise tagajärjel on tal

huul paistes ja katki. 25.08.2022 toimunud ülekuulamise käigus andis Ellen Merelaid ütlusi, et XXX

R M saatis ta 18.08.2022 uksest välja, pani ukse lukku ning selle käigus talle haiget ei teinud ja teda

ei löönud. Ellen Merelaid selgitas, et ta oli 18.08.2022 vihane ja tahtis midagi tõestada või

tähelepanu saada ning ei andnud endale aru, et annab valeütlusi. 13.10.2022 kriminaalmenetlus

kriminaalasjas nr 22259000486 lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

Seega, Ellen Merelaid, tahtliku tegevusega, s.o kannatanuna kriminaalmenetluses teadvalt

diametraalses vastuolus olevate ütluste ehk vale ütluste andmisega, pani toime KarS § 320 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab

otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida

ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

Vastavalt KrMS § 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma sise veendumuse kohaselt, kusjuures

ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis

tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse

konteksti.

Olles korduvalt hinnanud tõendeid käesolevas kriminaalasjas, jõudis kohus teistsugusele järeldusele

kui sama kohtukoosseisu poolt 30.11.2023 tehtud kohtuotsuses, leides, et kohtuliku uurimise käigus

ei ole Ellen Merelaidile esitatud süüdistused KarS § 201 lg 2 p 1,2 ja KarS § 331 1 lg 1 järgi leidnud

tõendamist ja Ellen Merelaid tuleb KarS § 201 lg 2 p 1,2 ja KarS § 331 1 lg 1 järgi esitatud

süüdistuses õigeks mõista.

KarS § 201 lg 2 p 2 näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu

võõra vara suures ulatuses ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest.

Omastamine on täiskoosseisuline teodelikt. Kaitstavaks õigushüveks on omandi koosseisus olev

vallasasi või võõras vara. Omastamise objektiivne koosseis on valduses oleva või usaldatud võõra

vallasasja või vara ebaseaduslik pööramine enda või kolmanda isiku kasuks.

Vaidlust ei ole selles, et AS LHV Pank ja Mercanter Invest OÜ vahel on sõlmitud kapitalirendileping

nr XXX, ostumüügi leping nr XXX, käendusleping nr XXX. Tõendavad AS LHV Pank poolt

traktori CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 omandamist, selle andmist

Mercanter Invest OÜ kasutusse, kapitalirendilepingu sõlmimise aega, asjaolusid ja sisu,

liisingueseme nimetust ja väärtust ning lepingust tulenevate nõuete tagamist. Lepingud ja selle lisad

on allkirjastanud R M . Kapitalirendilepingu nr XXX lisa nr XXX/ on allkirjastanud Ellen Merelaid,

kuid lisas endas on liisinguvõtjaks märgitud Mercanter Invest OÜ, kelle esindajaks seaduse alusel on

märgitud R M . Esitatud dokument on vastuoluline, kuid viitab R M seotusele liisitava vara ehk

traktoriga CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 /II kd tl 71/.

Vaidlust ei ole ka selles, et AS LHV Pank ja Mercanter Invest OÜ vahel on sõlmitud

kapitalirendileping nr XXX, ostu- müügi leping nr XXX, käendusleping nr XXX. Tõendavad

Mercanter Invest OÜ poolt AS-lt LHV Pank kivikoguri liisimist, kapitalirendilepingu sõlmimise

aega, asjaolusid ja sisu, liisingueseme nimetust ja väärtust ning lepingust tulenevate nõuete tagamist.

Lepingud ja selle lisad on allkirjastanud R M . Kapitalirendilepingu nr XXX lisa nr X /23.08.2017/

on allkirjastanud Ellen Merelaid, kuid lisas endas on liisinguvõtjaks märgitud Mercanter Invest OÜ,

kelle esindaja seaduse alusel on märgitud R M . Esitatud dokument on vastuoluline, kuid viitab just

R M seotusele liisitava vara ehk kivikoguriga KIVI-PEKKA 4 /II kd tl 86/.

Vaidlust ei ole ka selles, et AS LHV Pank ja Mercanter Invest OÜ vahel on sõlmitud võla tasumise

kokkulepe nr XXX, mis tõendab AS LHV Pank ja Mercanter Invest OÜ vahel võla tasumise

kokkuleppe sõlmimise aega ja kokkuleppe tingimusi ning võla suurust, kuid taas on võlgnikuks

märgitud Mercanter Invest OÜ seaduse alusel esindajaks R M , kuid kokkulepe on allkirjastanud

Ellen Merelaid /II kd tl 97-100/.

Tõene on ka see, et Ellen Merelaid oli nii Mercanter Invest OÜ kui ka Mereel Invest OÜ juhatuse

liige ning R M ei olnud alates 21.12.2015 ei Mercanter Invest OÜ ega ka Mereel Invest OÜ

juhatuse liige ega osanik.

Kuigi tsiviilõigus ja karistusõigus on käsitletavad eraldi õigusharudena ja kummalgi on erinevad

ülesanded, ei või see viia olukorrani, mil relatiivse õigusmõiste sisu karistusõiguses on vastuolus

sama mõiste sisuga tsiviilõiguses. Olulise lähtealusena on Riigikohtu kriminaalkolleegium

rõhutanud, et õigussüsteemi terviklikkuse põhimõtet arvestades peaks tsiviilõigusliku sisuga mõisteid

sisustama karistusõiguses tsiviilõigusliku sisuga ühtselt. Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

kindel suunis seni olnud eitada organivaldust (juriidiline isik kui valdaja nagu see oleks tsiviilõiguse

järgi), vaid reaalselt asja üle faktilist võimu omavad füüsilised isikud.

Valdus on tegelik võim asja üle ( AÕS § 32). Valdus ei ole seega õigus, vaid faktiline olukord. See,

kellel on tegelik võim asja üle, on asja valdaja. Valduse saamiseks (omandamiseks) peab isikul

olema tegelik võim asja üle, see tähendab, et konkreetne asi või asja osa peab olema isiku

mõjusfääris selliselt, et isik saab sellega vabalt toimida ja teiste isikute mõjud asja suhtes tegelikult

välistada. Tegeliku võimu tekkimine eeldab seda, et asi on valdajale ruumiliselt selliselt

juurdepääsetav, et isik saab asja kasutada oma tahtmise järgi isiklikult.

Valduse üle otsustamisel ei ole määravaks see, kas isikul on õiguslik alus asja vallata, vaid see,

millised faktilised, tegelikult esinevad meetmed on isikul selleks, et asja suhtes tegelikku võimu

teostada (liikurvahendite osas näiteks süütevõtmed).

Ellen Merelaidi õigeksmõistmist KarS § 201 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 3311 lg 1 esitatud süüdistuse järgi

kinnitavad järgmised isikulised ning kirjalikud tõendid:

-

Tunnistaja R P ütluste kohaselt on tema kui kohtutäituri menetluses täitetoimik, kus LHV

Pank on sissenõudja Mereel Invest OÜ täiteasjas. Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 17. 01.2020

otsus 2-19-10675, mille sisuks oli Mereel Invest OÜ kohustus välja anda traktor frontaallaaduriga ja

kivikogur. 27.01.2020 helistas täitur Ellen Merelaidile seoses varade väljaandmisega. Ellen

Merelaidi sõnul ta varadest midagi ei teadnud, sellega tegeles ta mees, andis täiturile R M

telefoninumbri. Täitur helistas ka R M , kelle sõnul on see vara katki, on Lõuna-Eestis remondis,

aga kus, täpselt ei tea. 20.02.2020 telefonivestluses nii Elleni kui R kordus sama jutt, mõlemaid

väitsid, et vara on katki ja Lõuna-Eestis remondis, vara asukohta täiturile ei avaldatud. Täituri teada

oli viimane telefonisuhtlus nii Elleni kui R 22.07.2022 ja R sõnul oli kivikogur väidetavalt hoopis

mitte kusagil Lõuna-Eestis vaid Lääne-Virumaal Haljala vallas kusagil Viitna lähedal põllule jäänud

ja katki läinud ja nii ta sinna unustati. Elleni sõnul teab varadest R , mitte tema. R M seevastu on

ühel korral kohtutäiturile väitnud, et kivikogur olevat Haljala vallas kuskil põllul katki läinud ja

asuvat seal /30.05.2023.a. kohtuistungi protokoll/. Tunnistaja ei pidanud vajalikuks nimetatud

informatsiooni täpsustada ega selle õigsust kontrollida. Tunnistajale tundus, et ta helistas rohkem

Ellenile.

Seega teadis varadest midagi R M , mitte Ellen Merelaid. Ellen Merelaid väitis kogu aeg, et ta ei

tea vara asukohta ja suunas teadatahtjad ning küsijad R M poole. Lisaks ei saa Ellen Merelaidi

süüstav tõend olla tundeküsimus;

-

Tunnistaja R M sõnul on nad Elleniga lahutatud ja ühiseid firmasid ei ole. Mercanter

Invest OÜ’ga oli seotud, kuid müüs selle ettevõtte Ellenile. Kui tema firma juhatuses oli, siis tegeles

tema raamatupidamisega ja koostas aastaaruandeid, kuid pärast müüki vahetus juhatus (tema

juhatuses ära ja Ellen asemele). Firma müügiga Ellen Merelaidile andis ta varadest üle loomad ja

kaks traktorit, kuid üks ehk käesoleva kriminaalasjaga seotud traktor ja kivikogur jäid talle.

Seega tunnistab R M , et temal on valdus ehk reaalne võim selle traktori ja kivikoguri üle.

Ka siis, kui tema enam juhatuses ei olnud, tegeles ta edasi käendajana liisinguasjadega, taotledes

maksepikendust, et vara endale jätta. Pank ei tundnud kunagi huvi, miks probleemidega tegeleb

tema kui juhatusse mitte kuuluv isik. Tasus makseid, kuna tal oli firma arvele ligipääs.

Seega tunnistab R M , et vara ja liisingumaksetega tegeles tegelikult tema, mitte Ellen Merelaid. Ka

pangaga suhtles ta ise ja pank aktsepteeris teda, kuigi ta ettevõtte juhatusse ei kuulunud.

Tema sõnul on vara alati olnud tema käes ja R kinnistul, ka seisuga 29.05.2023 oli seal, nii traktor

CASE IH MAXXUM 140 MC kui ka kivikogur Kivi-Pekka 4 ja kivikogur on traktorile

tahaühendatud ning paiknevad kaevu ja maja vahel. Tema sõnul on traktorile remonti tehtud

Rakvere esinduses, viimati vist 2017/2018, aga Lõuna-Eestis on ta mingeid teenuseid teinud.

Traktorit ja kivikogurit kasutas ta kõik need aastad hooajatöödel ise. R M kinnitas, et tema teada

olid liisinguesemed liisinguandjale kinni makstud ning kohustuste tagatiseks olnud hüpoteek

kinnistule on realiseeritud /30.05.2023.a kohtuistungi protokoll/. Tema teada on ta vara omanik.

Seega tunnistab R M , et ta teab täpselt, kus vara asub ja just tema on traktoriga remondis käinud,

mujal Eestis teenuseid osutanud ja tegelikkuses vara kasutanud kõik need aastad ise. Seega on just

temal olnud reaalne võim ehk valdus vara üle;

-

Tunnistaja S V sõnul suhtles ta tõenäoliselt nii Elleni kui R , kuigi ta püüdis suhelda

äriregistrisse kantud juhatuse liikmega. Tunnistaja mäletamist mööda suhtles ta selle numbri kaudu,

mis neil olemas oli ja ta ei välista, et vastasid sellelt numbrilt nii Ellen Merelaid kui R M

/14.06.2023 kohtuistungi protokoll/. Ellen Merelaidi sõnul tegeles nende varade asjadega R . Ja R

sõnul oli kivikoguriga midagi juhtunud nii, et see utiliseeriti. Tunnistaja sõnul tegeles otsitavate

varadega R ja rääkis ka sellest rohkem.

Seega ei ole S V kindel, kumma Merelaidiga ta suhtles ja kes talle mingit infot andis. Samas

mäletas täpselt, et Ellen Merelaidi sõnul tegeles varadega R M ja R M sõnul oli kivikogur

utiliseeritud;

-

Kannatanu LHV Pank volitatud esindaja I E sõnul AS LHV Pank ja Mercanter Investi

vahel sõlmiti kapitalirendileping nr XXX 24. aprillil 2015 ja kapitalirendileping nr. XXX sõlmiti 19.

juunil 2015. Juhatuse liige oli siis R M . Võlgnevuse tekkimisel pöördus pank Aktronte Grupp ning

S V poole vara tagasi saamiseks;

-

Süüdistatav Ellen Merelaid ennast süüdi ei tunnistanud ja keeldus kohtulikul uurimisel

ütlusi andmast. Tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused avaldati KrMS § 294 lg 1 alusel:

mäletas, et on olnud Mercanter Invest juhatuse liige, enne tema aega oli R M juhatuse liige. Ta ei

mäletanud, mis põhjusel tekkisid Mercanter Invest OÜl makseraskused, mille tõttu AS LHV Pank

ütles 13.03.2019 kapitalirendilepingud nr XXX ja nr XXX üles, ega ka seda, millised kohustused

tekkisid Mercanter Invest OÜ`l seoses nende kapitalirendilepingute ülesütlemisega. Meenutas, et

temaga võttis ühendust AS LHV Panga lepinguline esindaja S V , kes küsis, kus asuvad traktor ja

Kivi-Pekka. Andis V teada, et tema teada asuvad need XXX kinnistul, laudaplatsil. Ka R P andis

teada, et küsigu vara asukohta S V käest ja tema ei ole täiturile rääkinud midagi vara remondis

olekust Lõuna-Eestis ning kivikoguri katkiminekust Sakussaare külas, seda saab kommenteerida R

M .

OÜ Mereel Invest ja Mercanter Invest OÜ ühinemisel traktorit ja kivikogurit üle ei antud OÜ Mereel

Invest OÜ valdusesse ning selle varaga seonduvad laenukohustused ei ole pikaajaliste

laenukohustustena raamatupidamises bilansis arvel;

-e-kirjade vahetused LHV panga ja Mercanter Invest OÜ vahel. Pangale on järjekindlalt vastanud R

M , kes kirjavahetuse toimumise ajal /08.01.2019-21.02.2019/ ei olnud äriühingu juhatuse liige ega

ka mitte osanik /II kd tl 101-107/. Pank on aga teadmata põhjusel aktsepteerinud R M kui

lepingupartneri esindajat;

- 21.02.2019 on pank sõlmitud liisingulepingud ja võla tasumise kokkuleppe ülesöelnud.

Ülesütlemise teade on kättetoimetatud 23.02.2019 R M /II kd tl 110/, kes jätkuvalt ei olnud juhatuse

liige ega ka mitte osanik, kuid panga poolt aktsepteeritud;

- AS LHV Pank ja Aktronte Grupp OÜ vaheline kirjavahetus ning AS LHV Pank poolt Mercanter

Invest OÜ-le esitatud liisingulepingute ülesütlemise hoiatus. Tõendab AS LHV Pank poolt

inkassofirma Aktronte Grupp OÜ poole pöördumist, kokkulepeteni jõudmist Mercanter Invest OÜ-

ga ja võlgade osalist tasumist /II kd tl 110-115/. Kirjavahetusest ei selgu, kellega Mercanter Invest

OÜ-st asju aeti, kuid käsundi edastamisel vara valduse taastamiseks on Mercanter Invest OÜ

juhatuse liikmeks märgitud taas R M /II kd tl 113/, kuigi ta seda polnud;

- AS LHV Pank ja Mercanter Invest OÜ vaheline e-kirjavahetus võla tasumise kokkuleppe osas.

Tõendab AS LHV Pank poolt Mercanter Invest OÜ-le täiendava aja andmist võla tasumiseks. Pank

on taas pöördunud nimeliselt R M poole /II kd tl 116/. Sellele on eelnenud liisingulepingute

ülesütlemise hoiatus, mis on samuti adresseeritud R M /II kd tl 115/;

- AS LHV Pank ja Aktronte Grupp OÜ vaheline kirjavahetus. Tõendab Mercanter Invest OÜ poolt

võlgade tasumist osade kaupa /II kd tl 117-119/, kuid sellest ei selgu, kellega nimeliselt Mercanter

Invest OÜ-st suheldi. Samas on 26.02.2018 pank pöördunud nimeliselt R M poole /II kd tl 120/;

- AS LHV Pank poolt Mercanter Invest OÜ-le liisingulepingu ülesütlemise teade ja sellega seotud

kirjavahetus. Korra on pangale vastanud R M ja siis Ellen Merelaid /II kd tl 121-123/;

- sõnumivahetus Mercanter Invest OÜ esindaja Ellen Merelaidi ja Aktronte Grupp OÜ esindaja vahel

/II kd tl 127-131/. Kohtu hinnangul see sõnumivahetus vara peitmist Ellen Merelaidi poolt ei tõenda.

S V ütluste kohaselt vastasid sellel numbril XXX mõlemad, nii Ellen Merelaid kui ka R M .

Sõnumivahetusest ei ole selge, kes konkreetselt sõnumeid saatis;

- Mereel Invest OÜ ja kohtutäituri vaheline kirjavahetus /II kd tl 138-139/. Tõendab kohtutäituri

tegevust vara asukoha tuvastamiseks ja suhtlemise aega, kuid ei tõenda Ellen Merelidile

etteheidetavat tegu (vara peitmist ja seeläbi omastamist). Lisaks algab täituri kiri kahel korral

sõnadega …telefonivestluse jätkuks.. Teadmata on, kellega konkreetselt täitur suhtles ning mis oli

vestluste sisu;

- Sunniraha määramise otsus, tõendab täituri tegevust täitemenetluse raames ning ei ole seotud Ellen

Merelaidi süüstamisega;

- 08.09.2020 kuriteoavaldus ja selle lisad ning läbiotsimisprotokoll 23.03.2021 koos fototabelitega

ja kuriteo teatega seonduvad dokumendid ei ole käesolevas menetluses Ellen Merelaidi süüstavad

tõendid, kuna läbiotsimise käigus M M kuuluval kinnistul ei leitud traktorit CASE IH MAXXUM

140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 registrimärgiga XXX ega kivikogurit KIVI-PEKKA 4 ning

Egesten OÜ ja Dotnuva Baltic AS vastustest ei selgu, kes tõi traktori CASE IH MAXXUM 140

registrimärgiga XXX remonti, millal, ja kes võttis remonditud traktori vastu. Neid andmeid ei ole

kohtueelses menetluses välja selgitatud;

- Kohtumäärus nr 1-18-3624 17.05.2018, mis tõendab kivikogur Kivi-Pekka 4 arestimist

konfiskeerimise asendamise tagamiseks ja arestimise asjaolusid seoses PRIA toetuse dokumendil

allkirja võltsimisega. Aga kohtumääruses on kirjas, et R M oli Mercanter Invest OÜ juhatuse liige

kuni 18.12.2015 ja siis määrati Mercanter Invest OÜ osaniku otsuse alusel ettevõtte juhatuse

liikmeks Ellen Merelaid ja R M väljastas Eellen Merelaid volikirja Mercanter Invest OÜ

esindamiseks /II kd tl 171 pöördel/. Kohtule on käesoleva menetluse raames teadmata volituse alus,

ulatus, tingimised ning kehtivus, samuti jääb selgusetuks, kuidas see lahend käesolevas menetluses

on Ellen Merelaidi süüstavaks tõendiks;

- Viru Maakohtu 15.03.2021 kohtuotsus nr 1-20-1599 ja Riigikohtu 20.05.2022 kohtuotsus nr 1-20-

1599, tõendavad nii Ellen Merelaidi kui ka R M eelnevat karistatust ja seda, et tegemist on

isikutega, kes on varem toime pannud kelmuse, samuti Ellen Merelaidi ja R M käitumismustrit ja

suhteid. Kohtu hinnangul on see iseloomustav, mitte süüstav tõend;

- Kohtumenetluse käigus pärast 29.05.2023 toimunud kohtuistungit koostatud täitemenetluse teade,

mille kohaselt kontrollis täitur R kinnistut ja kohta, kus R M kohtuistungil antud kinnitusel vara

asub, et seda vara seal ei olnud. Kohtutäitur käis R kinnistul 30.05.2023 kell 12:45, kuid vara seal ei

olnud. Ka kinnistu uus omanik EK Wood OÜ esindaja ei teadnud midagi võimalikest masinatest

tema kinnistul. Vara asukoha kohta andis viite R M , mitte Ellen Merelaid, seega ei saa see tõend

olla Ellen Merelaidi süüstav;

- R kinnistu kohta kinnistusregistri väljatrükk kinnistu kinkimise kohta lähikondsele ei ole Ellen

Merelaidi süüstav tõend /III kd tl 50-53/, kuna kriminaalmenetlus asjas 21740000013 (äriühingu

varatuks tegemise asjus) lõpetati KarS § 384 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos KrMS § 203 lg 1, 4,

5, 6 järgi /III kd tl 62/;

- kahtlustatava Ellen Merelaidi ülekuulamise protokoll (20.09.2022), mille kohaselt tema teada asus

otsitav vara R kinnistul ja seda ta S V ka ütles /III kd tl 84-87/;

- Teatmik. ee väljatrükk OÜ Mereel Invest kohta seisuga 18.09.2022. Tõendab OÜ Mereel Invest

juhatuse liikmeid, majanduslikku seisu ja võlgade suurust.

Infoportaali www.teatmik.ee arendab ja haldab osaühing d-Systems (12213089). Äriregistri andmetel

on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, omanikuks on füüsiline isik. Tegemist ei ole avaldatavate

andmete avalikku usaldatavust tagava ettevõttega. Käesoleva kriminaalasja raames andmete

avalikku usaldatavust tagavad registrid on äriregister, kinnistusraamat ning täitemenetluse register.

Seega jätab kohus Teatmik.ee väljatrüki tõendina arvestamata;

- Karistusregistri väljatrükk – mille kohaselt on Ellen Merelaidil üks kehtiv kriminaalkaristus:

15.03.2021 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega KarS § 210 lg 2 järgi 1 aasta vangistust

tingimisi 2 aastase katseajaga. Karistus on kantud;

- Liiklusregistri väljatrükid traktor CASE IH MAXXUM 140 - reg. märk XXX, VIN-kood XXX,

omanik AS LHV Pank, vastutav kasutaja Mercanter Invest OÜ ja kasutaja R M /II kd tl 57/.

Tõendab seda, et liiklusregistrisse on ainsa kasutajana kantud R M , kes sel juhul omab reaalset

võimu ehk valdust traktori üle;

- Liiklusregistri väljatrükk traktor CASE IH JX1100U – reg. märk XXX, VIN-kood XXX, omanik

Mercanter Agro OÜ, vastutav kasutaja R M ja kasutaja Ellen Merelaid /II kd tl 58/ – ei puutu

tõendina käesolevasse kriminaalasja, kuna pole tagaotsitav vara ega kuulu LHV Pangale.

23.08.2017 sõlmitud kapitalirendilepingute lisade nr X ja võla tasumise kokkuleppe ajal oli

Mercanter Invest OÜ juhatuse liige ehk seaduslik esindaja Ellen Merelaid ja R M ei olnud

äriregistri andmetel isegi mitte osanik /II kd tl 4-5/. Liisinguandja on seega aktsepteerinud varadega

tegelejaks ja valdajaks R M .

Nii R P kui ka S V kinnitasid kohtuistungil, et traktori ja lisaseadmete kohta andis neile

informatsiooni pigem R . Sellised ütlused langevad kokku ka R M enda selgitustega, mille kohaselt

ta traktorit, laadurit ja kivikogujat uuele juhatuse liikmele üle ei andnud ning jättis need enda

kasutusse. Sama on menetlust läbivalt väitnud ka Ellen Merelaid. Seega traktori ja kivikoguri üle oli

tegelik võim R M , sest see vara oli R M mõjusfääris, temal oli sellele varale juurdepääs ning

ainuvõimalus kasutada neid seadmeid oma tahtmise järgi: temal oli tehniline võimalus süütevõtme

ning muu sellise abil seadmeid liigutada ja teisaldada.

Äriregisrtri andmetel oli Mercanter Invest OÜ 02.05.2019 ühinenud Mereel Invest OÜ’ga, kusjuures

oli Mercanter Invest OÜ oli ühendatav ühing ja Mereel Invest OÜ oli ühendav ühing. Mercanter

Invest OÜ kustutati registrist 20.06.2019. Ühinemise käigus pidi Mercanter Invest OÜ vara sh asjad,

õigused ja kohustused üle andma Mereel Invest OÜ’le, kuid ei andnud. Bilansi järgi ei ole traktori

Case IH Maxxum 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 ja kivikogur Kivi-Pekka 4 OÜ-le Mereel

Invest bilansi üle läinud. Ka kohtuistungil kinnitas R M , et ta ei andnud üle kogu vara, vaid jättis

enda valdusesse traktori Case IH Maxxum 140 MC koos laaduri ja kivikogujaga. Sama on

kinnitanud ka Ellen Merelaid.

Mereel Invest OÜ likvideerimisotsus ja 24.06.2019 äriregistrile esitatud vastavasisuline

kandeavaldus ei tõenda Ellen Merelaidi poolt vara omastamistahet. Osanik võib igal hetkel võtta

vastu tegevuse lõpetamise ja äriühingu likvideerimisotsuse. Samuti on osaniku pädevuses igal

ajahetkel otsustada likvideerimise lõpetamine ja tegevuse jätkamine.

Mereel Invest OÜ majandusaasta aruandes 01.01.2019-31.12.2019 varasid ega kohustusi pole, seega

on esitatud tõendid ning asjaomaste ütlused omavahel kooskõlas: R ütlused, et traktori Case IH

Maxxum 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 ja kivikogur Kivi-Pekka jättis ta endale ning tema

teada olid liisingumaksed kõik tasutud.

Mercanter Invest OÜ majandusaasta aruandes 01.01.2016-31.12.2016 on materiaalset põhivara 227

372 eurot ja pikaajalisi kohustusi 100 466 eurot. Rohkem ei ole äriühing registripidajale

majandusaasta aruandeid esitanud, seega puudub varade ja kohustuse osas võrdlusmoment 2017,

2018 aastal. Mercanter Invest OÜ ühinemisajalises lõppbilansis seisuga 30.04.2019 puuduvad

pikaajalised kohustused ja materiaalne põhivara. Teadmata on, mis põhjusel on varad ja võlad

bilansist välja viidud ja millal seda tehti. Ettevõtte raamatupidamises on ekspertiis (finantsanalüüs)

tegemata.

Äriregistri väljatrükid ning äriühingute majandusaasta aruanded ei tõenda Ellen Merelaidi süüd

omastamises ega kohtuotsuse mittetäitmises, need tõendavad äriühingu juhatuse liikmelisust, milles

pole aga vaidlust olnudki ja majandusaasta hetkeseisu nii varade kui kohustuste osas, mida

süüdistatav samuti ei eita.

Käesoleval juhul on süüdistus heitnud Ellen Merelaidile ette aga mitte niivõrd seda, et ta traktori ja

kivikoguja pööras enda või kolmanda isiku kasuks, vaid eelkõige seda, et ta hoidus kõrvale traktori

CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 ning kivikoguri KIVI-PEKKA 4

tagastamisest selle seaduslikule omanikule ja varjas nende asukohta omaniku eest. Seega ei olnud

tegemist n.ö. aktiivse omastamisele suunatud tegevusega vaid pigem tegevusetusega – ei tagastanud

vara liisinguandjale ja ei andnud viimasele teavet esemete asukoha kohta.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-109-12 (p 9) selgitanud, et enda kasuks pööramine võib toimuda

tegevusetusega vaid juhul, kui passiivseks jäämine kujutab endast ühtlasi omastamistahte

manifesteerimist. Üksnes valduses oleva võõra asjaga seotud kohustuste täitmata jätmisega aga ei

väljendata veel selgelt võõrast omandit kahjustavat hoiakut. Vastupidine seisukoht tähendaks

tsiviilõiguslike vahendite kasutamise võimatust ja kriminaalasja alustamise kohustust iga juhtumi

puhul, kui võõrast asja õigeaegselt ei tagastata. Seega pole ainuüksi liisingueseme tagastamata

jätmine pärast liisingulepingu ülesütlemist veel käsitatav võõra asja ebaseadusliku pööramisena enda

või kolmanda isiku kasuks.

Kohus on seisukohal, et vaatamata asjaolule, et Ellen Merelaid ehk ei teinud liisinguandja ja

kohtutäituriga piisavalt koostööd, ei saa seda asjaolu lugeda omastamistahte manifisteerimisena ja

seega pole ainuüksi liisinguesemete tagastamata jätmine pärast liisingulepingu ülesütlemist veel

käsitatav võõra asja ebaseadusliku pööramisena enda või kolmanda isiku kasuks. Järelikult pole ka

Ellen Merelaidile esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu, s.o LHV Pangale kuuluva traktori CASE IH

MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 ning kivikoguri KIVI-PEKKA 4 tagastamata

jätmine, kuritegu. (3-1-1-109-12).

Valduse eeldusena peab valdajal lisaks füüsilisele seosele (corpus possidendi) olema ka tahe asja

vallata (animus possidendi). Valduse tekkimise eelduseks oleva tahte puhul ei ole tegemist

tehinguga, ka ei tule tahet selgelt väljendada. Käesoleval juhul on tahe esinenud nii, et vara valdaja

R M oli otsustanud seadmeid firmade ühinemisel üle mitte anda ja jätta need kasutamiseks enda

valdusesse. Seda kinnitas ta ka kohtuistungil, et tegeles traktori ja kivikogujaga ise, kasutas neid ise,

tegeles liisinguandjaga ise eesmärgiga vara endale jätta. Seega on R M , mitte Ellen Merelaid,

manifesteerinud omastamistahte. R M väitel olid tal kõik liisingumaksed makstud ja tema teada oli

vara tema omand.

Ükski tunnistaja ei ole väitnud, et Ellen Merelaid on keeldunud liisingvara tagastamisest. Kohus

asub kõigest eeltoodust tulenevalt seisukohale, et asjas ei ole tõendamist leidnud süüdistatava soov

traktor CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 ning kivikogur KIVI-PEKKA 4

endale jätta ega enda kasuks pöörata. Asja enda kasuks pööramiseks piisab, kui süüdlane peab asja

endale ehk muudab selle endale kuuluvaks ja jätab senise omaniku talle kuulunud asjast kestvalt

ilma. Käesolevas kriminaalasjas ei ole esitatud ühtegi faktilist asjaolu selle kohta, et Ellen Merelaid

oleks teinud toiminguid, et muuta traktor CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke

Q66 ning kivikogur KIVI-PEKKA 4 endale kuuluvaks (puudub teave, et ta oleks soovinud seda vara

enda või ettevõtte nimele registreerida).

Samuti ei ole käesolevas kriminaalasjas tuvastatud Ellen Merelaidi poolt omastamistahte

manifesteerimine.

Kõike eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et süüdistatava Ellen Merelaidi käitumises

puudub kuriteokoosseis KarS § 201 lg 1 p 1,2 järgi, mistõttu tuleb Ellen Merelaid talle esitatud

selles süüdistuses õigeks mõista.

Eeltoodust tulenevalt puudus Ellen Merelaidil ka võimalus Harju Maakohtu otsust täita, kuna Ellen

Merelaid ei teadnud, kus asuvad traktor CASE IH MAXXUM 140 MC ja kivikogur Kivi-Pekka 4.

Ellen Merelaidil puudus valdus ehk tegelik võim nende seadmete üle. Ellen Merelaid ei saa välja

anda asju, mille üle tal puudub valdus. Seega puudub tema käitumises ka KarS § 3311 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo koosseis.

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et Ellen Merelaid on pannud

toime talle KarS § 320 lg 1 järgi etteheidetava kuriteo ja seega tuleb ta KarS § 320 lg 1 järgi

süüdi tunnistada.

KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteo objektiivne külg seisneb süüteo menetlemises

toimingule allutatud kannatanu või tunnistaja poolt valeütluse andmises, samuti tsiviil- ja

halduskohtumenetluse osalise poolt valeütluse või vande all valeseletuse andmises või vara,

sissetuleku või kulude arvestuse kohta valeandmete esitamises. Koosseisu objektiivse küljega on

hõlmatud valeütluse andmine kõigis kohtumenetlustes, k.a kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja

väärteoasja kohtuvälises menetluses.

Ellen Merelaidile etteheidetav tegu on tõendatud järgmiselt:

- 18.08.2022 kannatanu Ellen Merelaidi ülekuulamise protokoll, mille kohaselt läks ta R M juurde

oma asju tagasi tahtma, ärritus R jutu peale, viskas kohvitassi põrtandale puruks, siis lõi R M teda

vastu nägu ja ta kukkus kivipõrandale maha. Protokolli punkti 2, kus on hoiatus valeütluste andmise

ees, on Ellen Merelaid omakäeliselt allkirjastanud. Protokollis on ka märgitud, et see on kirjutatud

tema sõnade järgi ja allkirjastanud on selle Ellen Merelaid /III kd tl 67-68/;

- lähisuhte vägivalla infoleht (18.08.2022), mille kohaselt oli Ellen Merelaidil kui kannatanul huul

sinine, tegemist on tervisekahjustusega. Vigastustest tehtud fotod. Vägivallatsejaks on märgitud R

M , kelle suhtes kohaldati suulist viibimiskeeldu /III kd tl 69-70 ja 73/. Kohus fotodelt sinist huult

ning olulist paistetust ei tähelda;

- Asitõendi (vormikaamera salvestis, häirekeskuse kõnesalvestis) vaatlusprotokoll ja DVD-plaat

häirekeskuse kõnesalvestise ja vormikaamera salvestisega, häirekeskuse kõnesalvestus-programmi

AWEROC ja vormikaamera salvestusprogrammi DEMS väljatrükid - mille kohaselt Ellen Merelaid

teatas kõnes Häirekeskusele 18.08.2022 kell 12.34.15, et R M peksis teda, kuid tema vigastused ei

ole suured ja vormikaamera salvestusel 18.08.2022 kell 13.20.02 (salvestuse algus) ütleb R M , et

löömist ei olnud, ta saatis naise majast välja /III kd tl 72/;

- Kannatanu Ellen Merelaidi kohtueelses menetluses 25.08.2022 antud ütlused kriminaalasjas nr

22259000486 – mille kohaselt XXX R M saatis ta 18.08.2022 uksest välja, pani ukse lukku ning

selle käigus talle haiget ei teinud ja teda ei löönud. 18.08.2022 oli vihane ja tahtis midagi tõestada

või tähelepanu saada ning ei andnud endale aru, et annab valeütlusi. Kinnitas, et tal ei olnud mingeid

asju vaja kätte saada, löömist ei olnud ning huulevigastus tekkis kohvitassi viskamisest. Avaldas, et

ta on vaimselt ebastabiilne, vahel ei suuda ta end kontrollida ja hakkab teisi inimesi vaimselt

ahistama /III kd tl 79-81/;

-Kriminaalmenetluse 22259000486 lõpetamise määrus 13.10.2022- tõendab kriminaalmenetluse

lõpetamist aluse puudumise tõttu;

- 25.10.2022 Ellen Merelaidi kui kahtlustatava ülekuulamise protokoll kriminaalasjas 22259000618

– mille kohaselt tunnistab Ellen Merelaid talle ettheidetavat tegu ehk valeütluste andmist

(kvalifitseeritud KarS § 320 lg 1 järgi). Kinnitab, et kahtlustuse sisu on talle arusaadav ja ta on toime

pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Protokolli on Ellen Merelaid igati omakäeliselt

allkirjastanud /III kd tl 89/;

- uuendatud menetluse käigus 03.03.2025 toimunud kohtuistungil Ellen Merelaid ennast süüdi ei

tunnistanud.

Ellen Merelaidi kaitsja on kohtuliku menetluse käigus tõstatanud probleemi selles, et süüdistusest ei

selgu, millisel menetlustoimingul süüdistatav prokuratuuri hinnangul valeütlusi andis. Kuna Ellen

Merelaid andis ütlusi kahel korral ning tema ütlused on sisult üksteist välistavad, siis ei ole kaitsja

hinnangul võimalik asuda seisukohale, et isik andis valeütlusi mõlemal korral või kummal korral ta

siis valeütlusi andis. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga selles, et kuigi käesolevalt ei saa öelda,

kummal ülekuulamisel Ellen Merelaid valetas, ei tähenda see, et ta andis valeütlusi mõlemal korral,

vaid emmal-kummal korral ja ühel neist kordadest on tegemist valeütlustega. Kohus on seisukohal,

et käesoleva menetluse eesmärk ei ole välja selgitada, kummal korral Ellen Merelaid valetas, see

tulnuks välja selgitada kohtueelses menetluses.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega on otsese tahtluse puhul

oluline, kas toimepanija teab kindlalt, et tema teo toimepanemise tulemusena saabub selline tagajärg.

Riigikohus on selgitanud, et tahtluse tuvastamiseks tuleb hinnata, kas süüdistatav teadis ja tahtis

koosseisupäraste asjaolude esinemist. Toimepanija tahtlus Ellen Merelaidi puhul KarS § 320 lg 1

koosseisu realiseerimisel avaldub selles, et ta tegutses otsese tahtlusega, st ta oli teadlik, et ta andis

ühel korral vale sisuga ütlusi. Tahtluse element on kooskõlas ka Ellen Merelaidi enda kinnitusega, et

ta tahtis midagi tõestada ning tähelepanu ja oli vihane, aga ka emotsinoaalselt tasakaalutu ning vahel

ta sellises emotsionaalses seisundis ahistab teisi inimesi. Selline tunnistus viitab valeütluste

andmisele 18.08.2022 toimunud episoodis. Samas 03.03.2025 toimunud kohtuistungil Ellen Merelaid

end KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud, ometi on tõendatud, et ta on

ülekuulamistel diametraalselt vastandlikke ning üksteist välistavaid ütlusi andnud.

Kohus ei ole tuvastanud Ellen Merelaidi puhul õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude

esinemist.

Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus või kuni 3-aastane vangistus.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejuures tuleb kehtiva Riigikohtu praktika

kohaselt süü suuruse hindamisel keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule.

Kohus ei ole tuvastanud, et Ellen Merelaidi puhul esineks KarS §-s 58 sätestatud karistust

raskendavaid asjaolusid. Samuti ei ole kohus tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57

mõttes. Kuna valeütluse andmine kolmandale isikule raskeid tagajärgi kaasa ei toonud, siis neil

asjaoludel hindab kohus Ellen Merelaidi süü keskmisest väiksemaks.

Võttes arvesse juba eelnevalt toodut, kuid ka seda, et valeütluste andmine on toimunud katseajal,

leiab kohus, et Ellen Merelaidi on võimalik mõjutada edaspidi õigusvastaseid tegusid toime mitte

panema karistades teda KarS § 320 lg 1 järgi kergemaliigilise ehk rahalise karistusega selle

keskmisest väiksemas määras, s.o 100 rahalise karistuse päevamääraga. Kriminaalmenetluse

alustamisele vahetult eelnenud aastal (2021) oli Ellen Merelaidi keskmiseks päevasissetulekuks 2,67

eurot /III kd tl 66 ja /. Seega rakendub KarS § 44 lg 1 kohane ehk miinimumpäevamäära suurus on

10 eurot ja karistuseks mõistetava rahalise karistuse suuruseks on seega 1000 eurot.

III TSIVIILHAGI

KrMS § 310 lg 2 kohaselt, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab

kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata.

Eeltoodu alusel jätab kohus AS LHV Pank poolt esitatud tsiviilhagi summas 49 000 eurot läbi

vaatamata.

IV OTSUSTUS MENETLUSE ERALDAMISEKS RAIN MERELAIDI SUHTES

Prokuröri poolt kohtule esitatud taotlus kaaluda, kas R M suhtes tuleb pidada põhjendatuks kaaluda

tema vastutusele võtmist valeütluste andmise eest käesolevas kohtuasjas, on põhjendatud ning seega

tuleb käesoleva kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjast eraldada materjalid R M suhtes ja edastada

need Viru Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 320 lg 1

tunnustel.

V MENETLUSKULUD

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga

alammäära ulatuses.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele määratud kaitsjale määratud tasu

ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kuna kohus teeb osaliselt õigeksmõistva kohtuotsuse, siis tuleb menetluskulud osaliselt jätta riigi

kanda.

Ellen Merelaidi menetluskuludest, s.o riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasust kogusummas

2338,64 eurot, jätta 1558,64 eurot rigi kanda. Jätta riigi kanda ka ½ sundrahast, s.o 664,50 eurot.

Ellen Merelaidilt riigituludesse menetluskuluna väljamõistmisele:

- 664,50 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel;

- 780 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Kalju Kutsari poolt kohtumenetluses õigusabi osutamise eest

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel.

KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 1444,50 eurot tasuda ositi

kohtuotsuse resolutsioonis määratud viisil.

KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Ellen Merelaidi poolt kantud menetluskulud

osaliselt, s.o 664 eurot tema poolt valitud esindaja kulude katteks KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer

Kohtunik

Viru MK 04.04.2025 kohtuotsus on osaliselt tühistatud 14.01.2026 Tartu Ringkonnakohtu otsusega.