2-24-5001/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.07.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-5001

Tsiviilasi

A. L. ja M. L. hagi A. L. vastu elatise nõudes

Hagihind

A. L. nõude osas 2 342,97 eurot

M. L. nõude osas 2 342,97 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: A. L. (isikukood XXX)

Hageja II: M. L. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: J. S. (e-post XXX)

Kostja: A. L. (isikukood XXX)

Kostja esindaja: Olga Väina-Kesler (e-post

ramstor.ou@mail.ru)

Kohtuistungi toimumise aeg

27.06.2025

Resolutsioon

1. Võtta vastu hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus nõuete osas, millega:

1.1. A. L. ja M. L. taotlesid A. L.lt elatisevõlgnevuse väljamõistmist perioodi 01.01.2024 kuni

26.03.2024 eest;

1.2. A. L. ja M. L. taotlesid A. L.lt igakuise elatise väljamõistmist perioodi 27.03.2024 kuni

31.05.2025 eest.

2. Hagi rahuldada.

3. Välja mõista A. L.lt XXX sündinud alaealise lapse A. L. kasuks alates 01.06.2025 kuni tema

täisealiseks saamiseni, so kuni XXX, igakuine elatis 301,74 eurot kuus (so indekseeritud

baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool

lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3)

suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.

4. Välja mõista A. L.lt XXX sündinud alaealise lapse M. L. kasuks alates 01.06.2025 kuni tema

täisealiseks saamiseni, so kuni XXX, igakuine elatis 301,74 eurot kuus (so indekseeritud

baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool

lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3)

suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.

5. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 3 ja 4 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb

tasuda iga kuu eest hiljemalt vastava kuu viimaseks kuupäevaks J. S. kontole nr XXX.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hagejate isa. Alates 2022.a. septembrist jäid hagejad elama oma emaga, kostja maksis

elatist kuni 2023.a. detsembrini, kuid alates 2024. aastast enam ei maksnud. 2024.a. aprilli seisuga

ei olnud kostja tasunud selle aasta eest ühtegi makset. Kummagi hageja igakuised vajadused on

kokku 585 eurot (sh eluase 100 eurot, toit 150 eurot, transport 20 eurot, side 15 eurot, tervishoid 25

eurot, hügieen 25 eurot, kulutused koolile 20 eurot, riided-jalanõud 50 eurot ning kulutused

huviharidusele ja vabale ajale kokku 180 eurot). Hagejad viibivad kostja juures harva, umbes kord

kahe kuu tagant.

1.1. Hageja I palub kostjalt hageja I kasuks välja mõista elatisevõlgnevuse perioodi 01.01.2024

kuni 26.03.2024 eest 780,99 eurot ning igakuise elatise alates 27.03.2024 kuni täisealiseks

saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 260,33 eurot

kuus.

1.2. Hageja II palub kostjalt hageja II kasuks välja mõista elatisevõlgnevuse perioodi 01.01.2024

kuni 26.03.2024 eest 780,99 eurot ning igakuise elatise alates 27.03.2024 kuni täisealiseks

saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 260,33 eurot

kuus.

Osaline loobumine

2. Hagejad avaldasid 27.06.2025 kohtuistungil, et kostja on menetluse kestel tasunud tagasiulatuvad

võlgnevused perioodi eest enne hagi esitamist ning on tasunud menetluse kestel nõutud ulatuses

elatist kuni 2025.a. juunini, juuni eest on tasumata. Hagejad avaldasid, et loobuvad seoses sellega

nõuetest, mis on tekkinud perioodide eest kuni 2025.a. juunini. Kostja vastuväiteid osalisele

loobumisele ei esitanud.

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4

kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see

on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise

tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning

lõpetab menetluse nõuete osas, millega hagejad taotlesid kostjalt elatisevõlgnevuse väljamõistmist

perioodi 01.01.2024 kuni 26.03.2024 eest ning igakuise elatise väljamõistmist perioodi 27.03.2024

kuni 31.05.2025 eest.

Kohus menetleb nõudeid välja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks igakuine elatis alates

01.06.2025 kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas määras.

Kostja seisukohad

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi ei ole põhjendatud, sest kostja on ülalpidamiskohustust täitnud ja

elatist tasunud. 2024.a. alguses olid kostjal ajutised raskused, millest laste ema oli teadlik ja oli

isegi nõus ootama. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

4. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja

on hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist.

5. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad

oma ema juures.

6. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku

ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või

ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).

7. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. Kostja ei vaidle, et tal on kohustus anda hagejatele ülalpidamist vähemalt

PKS § 101-järgses ulatuses, kuid leiab, et ta ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud.

8. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Nähtuvalt esitatud väljavõtetest

laekumiste kohta (dtl 52, 55) ning pooled ka ei vaidle, et 2024.a. jaanuari kuni aprilli eest tasus

kostja tagantjärele alles 2024.a. mais. Samuti nähtub väljavõtetest, et kostja tasub elatist iga kuu

erineval kuupäeval. Kostja on seega andnud ülalpidamist ebaregulaarselt, mis kujutab endast

ülalpidamiskohustuse rikkumist.

9. Pooled ei vaidle, et kahe lapse lapsetoetus makstakse hageja emale, hagejad viibivad kostjaga

vähem kui keskmiselt seitse ööpäeva kuus; hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Nendel asjaoludel on PKS § 101-järgne elatis kummalegi hagejale 301,74 eurot kuus

(indekseeritud baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool

lapsetoetusest 80 eurot).

10. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise alates 01.06.2025

kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis kohtuotsuse tegemise seisuga

on 301,74 eurot kuus.

11. Hagejad taotlesid kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramist selliselt, et elatis tuleks tasuda iga

kuu 15. kuupäevaks. Kostja tõi välja, et tema palk laekub kuu lõpus. Hagejad märkisid

kohtuistungil, et neile sobib, kui kostja tasub elatise iga kuu viimaseks päevaks. Kohus määrab

TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täitmise korra kindlaks vastavalt.

12. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus leiab, et tegemist on eriregulatsiooniga mh TsMS § 168 suhtes.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik