3-25-2155/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-2155

Määruse kuupäev

3. juuli 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks X suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Katrina Kauber

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X (isikukood

XXX)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus X suhtes täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

kohtuliku hüpoteegi seadmiseks X (isikukood XXX) omandis olevale korteriomandile

asukohaga yyy (registriosa nr Y) summas 24 006 eurot 94 senti.

3. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. X-ile toimetada määrus

kätte pärast teate saamist täitetoimingute sooritamise kohta.

4. Asendada määruse avaldamisel puudutatud isiku nimi ja isikukood, samuti äriühingu

nimi ja ning puudutatud isikule kuuluvate kinnisasjade andmed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, võivad esitada määruse peale

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

(maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

204 lg 1).

Haldustoiminguks loa andmise määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265

lg 3).

3-25-2155

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 1. juulil 2025 Tartu Halduskohtule taotluse X suhtes

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. MTA palub MKS § 1361 lg 1 alusel luba MKS §

130 lg 1 p-s 2 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks, olles valinud meetmeks hüpoteegi

seadmise X omandis olevale kinnistule asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi

regulatsiooni kohaselt.

MTA põhjendab taotlust järgmiselt.

1.1. MTA on alustanud OÜ W suhtes 13. jaanuari 2025. a korraldusega nr 12.2-3/065766-1

kontrolli, mis hõlmab maksustamisperioodide jaanuar kuni november 2024 käibemaksu ja

tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Äriregistri andmetel on OÜ W

äriregistris registreeritud alates 16. jaanuarist 2024 ning X (puudutatud isik) on alates samast

kuupäevast osaühingu ainsaks juhatuse liikmeks. OÜ-le W pole maksusummat veel määratud,

kuid alustatud kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on maksustamisperioodide jaanuar kuni

november 2024 eest tulumaksu määramine summas 24 006 eurot 94 senti, millele lisandub

intress MKS § 117 lg-s 1 sätestatud määras.

1.2. OÜ W esitas 20. märtsil 2025 kontrollitava perioodi käibedeklaratsioonide parandused,

mille tulemusel suurenes äriühingu käibemaksukohustus 28 120 euro 63 sendini.

Käibemaksukohustuse täitmise tagamiseks rahuldas Tartu Halduskohus 15. jaanuari 2025. a

määrusega asjas nr 3-25-111 MTA 15. jaanuari 2025. a taotluse ning andis loa seada Eesti

Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulik hüpoteek puudutatud isikule kuuluvale kinnistule

(registriosa nr C) summas 27 875,99 eurot. Menetluse käigus on selgunud, et lisaks

käibemaksukohustusele tuleb tõenäoliselt määrata ka tulumaksukohustus ning seda on vaja

täiendavalt tagada.

1.3. Maksuhaldur alustas 15. jaanuaril 2025 asjas nr 3-25-111 kohtule esitatud taotlusega

puudutatud isiku suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik

tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib puudutatud isik

vastutada solidaarselt OÜ-ga W äriühingu maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS

§ 96 lg 1 tähenduses summas 24 006 eurot 94 senti, millele lisandub intress.

1.4. OÜ W on jätnud kontrollitaval perioodil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksed ja jätnud neilt tasumata tulumaksu summas 24 006,94 eurot vastavalt

tulumaksuseaduse (TuMS) §-des 48–52 sätestatule. Coop Pank AS-ilt saadud pangakonto

väljavõttelt nähtub, et OÜ W pangakontolt on kontrollitaval perioodil välja võetud sularaha

summas 132 342,90 eurot. OÜ W esitas 14. aprillil 2025 ja 2. juunil 2025 osa kontrollitava

perioodi dokumentidest, sh ostu- ja müügiarved ning kontrollivälise perioodi jaanuar kuni märts

2025 ostuarved, kuid ei ole esitanud kõiki kontrollitava perioodi dokumente. Puudub teave ja

algdokumendid, mis tõendaksid, et kogu pangakontolt välja võetud sularaha on seostatav OÜ

W ettevõtlusega. OÜ W esitatud sularahas tasutud ostuarvetest saab lugeda ettevõtlusega

seotuks summa 36 318,11 eurot. Seega on OÜ W teinud oma Coop Pank AS pangakontolt

kontrollitaval perioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 96 027 eurot 79 senti

(132342,90–36318,11), mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides

ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid. OÜ-l W oli kohustus maksudeklaratsioonide

vorm TSD lisa 6 lahtris 6070 deklareerida puuduva algdokumendi alusel tehtud väljamaksed.

Nimetatud summalt tuleb tasuda tulumaksu summas 24 006,94 eurot (96 027,79×20/80). Seega

on OÜ W rikkunud TuMS § 51 lg-s 1 sätestatud nõudeid.

3-25-2155

1.5. OÜ W varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. OÜ-l W on 1. juuli 2025. a seisuga

maksuvõlg summas 37 791,15 eurot. MTA arestis 7. aprilli 2025. a korraldusega OÜ W

pangakontod võlasummas 28 678,09 eurot. OÜ W omab Transpordiameti liiklusregistri

andmetel 30. juuni 2025. a seisuga sõiduautot. MTA seadis 25. novembril 2024 OÜ-le W

kuuluvale sõiduautole Renault Kangoo (ehitusaasta 2007) võõrandamise keelumärke summas

3254,81 eurot maksuvõla katteks. Muu registervara (väikelaevad, kinnistud, väärtpaberid) OÜ-l

W registriandmete kohaselt puudub. OÜ W deklareeris perioodil jaanuar kuni mai 2025

maksustatavat käivet ainult veebruaris summas 3256,50 eurot. Töötamise registri andmetel on

OÜ-s W tööl üks töötaja alates 2. veebruarist 2025. Eelnev viitab selgelt sellele, et OÜ-l W

puudub vara ning deklareeritud käibe andmete põhjal võib öelda, et majandustegevus toimub

vähesel määral. Seetõttu ei ole võimalik äriühingult talle määratavat maksusummat sisse nõuda.

1.6. OÜ W juhatuse liige X vastutab äriühingu tasumata maksuvõla eest MKS § 40 lg 1, § 96

lg 1 ja § 8 lg 1 alusel solidaarselt OÜ-ga W. OÜ-le W tõenäoliselt määratav tulumaksusumma

on vähemalt 24 006 eurot 94 senti ning varasemalt kontrollitava perioodi KMD-de parandamise

tulemusena tekkinud käibemaksukohustus on 28 120 eurot 63 senti, millele lisandub intress.

Määratav maksusumma on kujunenud puudutatud isiku OÜ W juhatuse liikmeks oleku ajal.

Puudutatud isik oli maksusumma kujunemise perioodil ainus OÜ W juhatuse liige ning

tõenäoliselt oli ta kursis asjaoluga, et OÜ W esitas perioodil jaanuar kuni november 2024

valeandmetega maksudeklaratsioone, jättes ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed

deklareerimata.

1.7. Kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda pärast haldusakti andmist

maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. TSD lisa 1 andmetel on

puudutatud isikule tehtud 2024. aastal väljamakseid kokku 10 612 eurot 73 senti (keskmiselt

884 eurot 39 senti kuus) ja 2025. aastal perioodil jaanuar kuni mai kokku 4610 eurot 32 senti

(keskmiselt 922 eurot 6 senti kuus). Väljamaksetest ei jätku potentsiaalse vastutusmenetluse

tulemusena sissenõutava summa tasumiseks. Puudutatud isik on registreeritud füüsilisest isikust

ettevõtjana alates 30. juulist 2018 ning tema põhitegevusalaks on metsamajandust abistavad

tegevused. Ta on 2024. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareerinud ettevõtlusest

saadud kahjumit summas 593 eurot 11 senti. 1. juuli 2025. a seisuga on puudutatud isikul

maksuvõlg 9564 eurot 42 senti, millest on ajatatud maksuvõlg 4397 eurot 25 senti. Kuna isiku

igakuiste isiklike kulutuste suurus ja järele jääva võimaliku vaba raha piisavus vastutusotsusega

kavandatava kohustuse täitmiseks ei ole teada, esineb tõenäoliselt tulevikus vajadus

vastutusotsuse sundtäitmiseks. Puudutatud isik omas ainsa juhatuse liikmena otsest mõju OÜ

W majandustegevusele. Äriühingu tegevus maksuvõla kujunemise ajal näitab puudutatud isiku

suhtumist maksukohustuste täitmisse. Puudutatud isiku varasemat käitumist arvestades on

üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võib ta suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse

ning asuda selle täitmise vältimiseks oma vara võõrandama või muul viisil käsutama.

1.8. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Praeguses asjas hakkab

maksukohustuste aegumistähtaeg kulgema 10. märtsist 2024, sest vanim deklareeritud tasumata

maksukohustus pärineb veebruarist 2024. Seega, isegi kui kohaldada MKS § 98 lg-s 1

sätestatud aegumistähtaega 3 aastat, aegub maksusumma määramine 2027. a märtsis.

1.9. MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine puudutatud isikule

kuuluvale yyy kinnistule (registriosa nr Y) kõige sobivam meede. Nimetatud kinnistu väärtus

on hinnanguliselt 55 574 eurot 57 senti. Sellele kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine tagab

määratava maksusumma. Puudutatud isikule kuuluvatele ülejäänud kinnistutele ja sõidukitele

3-25-2155

keelumärgete seadmine ei pruugi maksuvõla sissenõudmist tagada. Puudutatud isikule

kuuluvate sõidukite täpne tehniline seisund ja sellest lähtuvalt ka turuväärtus pole teada.

Väikelaevu ega väärtpaberikontosid tal pole.

1.10. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur puudutatud isiku vastu suunatud

täitetoimingud, kui ta on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt tagatise. Esitatav

tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb

tagatise liigist. Praegusel juhul hindab maksuhaldur asendustagatise väärtuseks 28 364 eurot 94

senti (maksuvõlg ja sundtäitmise kulud).

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud

haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks

vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise

viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta

puudutatud isiku seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise

menetluses. Talle on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (vt nt

Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Kuna antud juhul ei tulene

seadusest ka kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 alusel võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud,

kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast

maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduril on

muu hulgas MKS § 130 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist

asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt.

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur viib läbi

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks.

MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5. Kohus leiab, et MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja on

vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja

selgitused.

3-25-2155

6. Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et MTA alustas 13. jaanuari 2025. a korraldusega nr

12.2-3/065766-1 maksumenetlust, et kontrollida OÜ W käibemaksu ja tulumaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar kuni november 2024.

Maksustamisperioodide jaanuar kuni november 2024 eest kavatseb maksuhaldur määrata OÜ-

le W tulumaksu summas 24 006 eurot 94 senti ning kontrollitava perioodi KMD-de

parandamise tulemusena tekkinud käibemaksu summas 28 120 eurot 63 senti, millele lisandub

intress.

6.1. MTA taotlusest nähtub ka kavatsus teha puudutatud isikule vastutusotsus, millega nõuda

sisse OÜ W maksustamisperioodidel jaanuar kuni november 2024 nii käibemaksu kui ka

tulumaksu osas tekkinud maksuvõlg. Käibemaksu summas 27 875 eurot 99 senti tasumise

tagamiseks andis halduskohus 15. jaanuari 2025. a määrusega asjas nr 3-25-111 maksuhaldurile

loa seada kohtulik hüpoteek puudutatud isiku teisele kinnistule (registriosa nr C). Praeguses

asjas esitatud taotlusega soovib MTA tagada puudutatud isikule määratavat tulumaksu summas

24 006 eurot 94 senti.

Puudutatud isik on olnud alates OÜ W registreerimisest 16. jaanuaril 2024 äriühingu ainus

juhatuse liige. MTA alustas puudutatud isiku suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud

maksumenetluse 15. jaanuaril 2025 loataotluse esitamisega haldusasjas nr 3-25-111.

Vastutusmenetluse alustamine kohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotluse

esitamisega on lubatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-7-13, p 12).

Asjaolu, et OÜ-le W ei ole veel maksuotsust tehtud, ei takista puudutatud isiku suhtes

vastutusmenetluse alustamist, sest nimetatud äriühingul maksuvõla olemasolu ja selle tekkimist

puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal saab pidada MTA taotluses esitatud teabe põhjal

tõenäoliseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2018. a määrus asjas nr 3-18-1082, p 6).

Maksuhalduril peab olema võimalik tagada tulevikus määratava maksukohustuse täitmist, kui

maksu määramisega seotud asjaolude pinnalt on tekkinud põhjendatud kahtlus tulevikus

määratava maksukohustuse sundtäitmise raskendatuks või võimatuks muutumise kohta juba

enne vastutusotsusega sissenõutava maksuvõla sissenõudmise alustamist ning puudutatud isiku

süü tuvastamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-19-1178/14, p 14; Tallinna

Ringkonnakohtu 20. aprilli 2020. a määrus asjas nr 3-20-287, p 10). MKS § 96 lg-s 5 sätestatud

tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise ajal, mitte tingimata

vastutusmenetluse alustamise ajal (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2024. a määrus

haldusasjas nr 3-24-2226, p 10).

Kohus selgitab, et praeguses haldusasjas ei võta kohus lõplikku seisukohta vastutusotsuse

sisuliste eelduste täidetuse ega vastutusotsuse õiguspärasuse kohta, sest maksuhaldurile loa

andmise otsustab kohus enne vastutusotsuse tegemist ning see otsustus tuleb teha praegu

olemasoleva teabe põhjal. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad

tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise

võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Täitmist tagavateks toiminguteks

loa andmise menetluses kontrollitakse, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja

tõenäoline, sealhulgas, kas esinevad vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud (vt nt

Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-19-1672/28, p 18). Taotluse rahuldamiseks ei oleks

alust juhul, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse

tegemine ilmselgelt õigusvastane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on

võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

3-25-2155

6.2. Kohus lähtub MTA taotluses esitatud maksuhalduri kinnitusest, et maksu- ja

vastutusmenetlus on käimas. MTA on esitanud loataotluses loogiliselt, selgelt ja piisava

põhjalikkusega põhjendused, miks on vastutusmenetluse eeldatavaks tulemuseks puudutatud

isikule rahalise nõude määramine.

Ka tulevikus tõenäoliselt määratava vastutuskohustuse hinnangulise suuruse kujunemine on

taotluses piisava selgusega jälgitav. Siiski märgib kohus, et osaühingu pangakontolt välja

võetud sularaha summa ning ettevõtlusega seotud ja mitteseotuks loetud summade kujunemine

ei ole täiel määral jälgitavad. Siiski nähtub taotluse lisadest 5 ja 19, et vastutuskohustuse

hinnangulise suuruse määratlemisel ei ole maksuhaldur eksinud. Kuna MKS § 1361 lg 2 p 2

kohaselt piisab loataotluses võimaliku rahalise kohustuse hinnangulise suuruse märkimisest, ei

takista nimetatud puudused taotluse rahuldamist.

Ajal, mil puudutatud isik on olnud OÜ W ainus juhatuse liige, kujunes äriühingul tõenäoliselt

maksuvõlg, kuna äriühing jättis perioodil jaanuar kuni november TSD-del ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksed deklareerimata ega tasunud nendelt tulumaksu. Äriühingu juhatuse

liikmena oli puudutatud isikul kohustus korraldada äriühingu raamatupidamist ning

deklareerida ja tasuda tulumaksu (äriseadustiku § 183 ja MKS § 8 lg 1). Kuna puudutatud isik

on olnud äriühingu ainus juhatuse liige, saab pidada tõenäoliseks, et äriühingul tekkis

maksuvõlg puudutatud isikul lasunud kohustuste rikkumiste tõttu.

Samuti saab pidada tõenäoliseks, et puudutatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult või raskest

hooletusest. Võttes arvesse, et puudutatud isik on OÜ W ainsaks juhatuse liikmeks ning tal on

äriühingu esindajana ka ligipääs e-MTA-le, saab pidada tõenäoliseks, et tegemist on juhatuse

liikme kohustuste süülise rikkumisega.

Maksuhaldur on veenvalt põhistanud väidet, et OÜ W varast ei jätku maksuvõla tasumiseks.

Kohus peab usutavaks MTA järeldust, et äriühingul pole likviidset vara ning tal puudub 2025.

aastal arvestatav majandustegevus. Seetõttu saab pidada tõenäoliseks, et äriühingu

majandustegevusest tekkiva tulu ja äriühingu vara arvel ei õnnestu maksuotsusega määratavat

maksusummat sisse nõuda ning puudutatud isik võib vastutada solidaarselt OÜ-ga W äriühingu

maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 alusel vähemalt summas 24 006 eurot 94 senti.

Taotluses esitatud asjaolude pinnalt ei ole alust arvata, et maksuotsuse või vastutusotsuse

tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud.

Samuti ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg, seda ka

juhul, kui aegumistähtaeg on kolm aastat. Kuna vanim deklareeritud tasumata maksukohustus

pärineb veebruarist 2024, ei saabu maksukohustuse aegumistähtaeg enne 2027. a märtsi.

6.3. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur viib läbi menetlust,

mille tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

7. Ka teine eeldus, et vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda pärast puudutatud isikule

rahalise nõude määramist oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus

tuleneb puudutatud isiku tegevusest, on täidetud.

Kohtupraktikas on leitud, et selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse

käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja

maksupettusele viitavad asjaolud (vt Riigikohtu 3. aprilli 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p

22). Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud konkreetseid toiminguid

võimaliku hilisema maksusumma sissenõudmise raskendamiseks, vaid täitmist tagavate

3-25-2155

toimingute tegemine ongi ette nähtud selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu 6. detsembri 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-2286, p 10).

Maksuhaldur on piisavalt põhjalikult selgitanud, miks tal on kahtlus, et puudutatud isiku

tegevuse tõttu võib määratava rahalise nõude sundtäitmine muutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Puudutatud isik ei ole OÜ W ainsa juhatuse liikmena taganud äriühingu maksude

tasumist. Lisaks puudutatud isiku süülise rikkumise kohta eespool esile toodule viitavad tema

ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes ka asjaolud, et ta ei esitanud MTA-le 13.

jaanuari 2025. a korraldusega küsitud äriühingu pangakonto väljavõtet ning ei esitanud

vaatamata korduvatele lubadustele äriühingu pearaamatu kontosid, kassadokumente ega

andmeid sularaha kassa jäägi kohta. Võttes täiendavalt arvesse, et puudutatud isiku sissetulekud

ei pruugi olla vastutusotsusega tõenäoliselt määratava kohustuse täitmiseks piisavad, saab

pidada tõenäoliseks, et ta võib asuda looma tingimusi, mis takistaksid tõenäoliselt tehtava

vastutusotsuse täitmist. Eeltoodust lähtuvalt esineb põhjendatud kahtlus, et tulevikus määratava

vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda ilma otsuse täitmist tagavate toimingute tegemiseta

oluliselt raskendatuks või võimatuks.

8. MKS § 1361 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu

sama seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning

põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

MTA taotleb MKS § 130 lg 1 p 2 alusel hüpoteegi seadmist puudutatud isikule kuuluvale

kinnistule asukohaga yyy (registriosa nr Y; sihtotstarve 100% elamumaa) summas 24 006 eurot

94 senti. Tegemist on korteriomandiga, mis moodustab 726/4356 mõttelist osa kinnisasjast

katastritunnusega 11701:003:0580 ning mille juurde kuulub eriomandi esemena eluruum nr 4.

8.1. Puudutatud isikult vastutusotsusega tõenäoliselt sissenõutava maksuvõla ja sundtäitmise

kulude arvestuskäik on taotluses esitatud jälgitavalt. Kohtul ei tekkinud kahtlust, et tagatav

rahasumma hõlmaks asjassepuutumatuid nõudeid või kulusid või oleks summa muul põhjusel

ülepaisutatud.

8.2. MTA taotluse kohaselt on puudutatud isikul lisaks nimetatud kinnistule ka muud vara:

kinnisasjad registriosa numbritega Q, O ja C ning registervarana 12 sõidukit ehitusaastad 1992–

2008). Kuigi maksuhaldur pole taotluses täpsemalt põhjendanud, miks ei täida nimetatud

kinnistutele hüpoteegi seadmine maksuvõla sissenõudmise eesmärki, mõistab kohus, et

maksuhaldur on pidanud yyy korteriomandi väärtust maksuvõla suurust arvestades piisavaks.

Ülejäänud kinnistute sihtotstarve on 100% tootmismaa ning neist ühele (registriosa numbriga

C) on seatud kohtulik hüpoteek summas 27 875 eurot 99 senti. Sõidukite osas on taotluses

märgitud, et nende täpne tehniline seisund ning sellest tulenevalt ka turuväärtus pole teada.

Kohus peab maksuhalduri valitud täitetoimingut lubatavaks ja proportsionaalseks. Erinevalt

kinnistu väärtusest võib sõiduki väärtus kiiresti oluliselt väheneda (nt avarii või

ümberehitamise tõttu), mis omakorda võib takistada nende müümist esialgse väärtuse põhjal

prognoositud hinnaga. Kohtule pole äratuntav, et mõne muu puudutatud isikule kuuluva

kinnistu hüpoteegiga koormamine täidaks samuti maksuvõla sissenõudmise eesmärki, kuid

oleks puudutud isiku suhtes ilmselgelt mõõdukam. Kinnistu koormamine hüpoteegiga piirab

küll omandi käsutamist, kuid ei takista omandit valdamast ega kasutamast. MTA hinnangul on

puudutatud isikule kuuluva korteriomandi väärtus 55 574 eurot 57 senti ning vastutusotsusega

tõenäoliselt sissenõutava tulumaksu suurus 24 006 eurot 94 senti. Kohtul tuleb täitmist

tagavaks toiminguks loa andmise taotluse lahendamisel arvestada ületagamise keeluga (vt nt

3-25-2155

Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-17-2005, p 9). Kuna ainuomandis oleva kinnisasja

mõttelist osa ei või hüpoteegiga koormata (AÕS § 325 lg 2) ning üksnes kinnisasja reaalosale

ei või hüpoteeki seada (AÕS § 235 lg 3), ei ole võimalik hüpoteegiga koormata üksnes osa

puudutatud isikule kuuluvast yyy korteriomandist.

9. MTA on taotluses esitanud andmed tagatise kohta, mille esitamisel lõpetab maksuhaldur

täitetoimingud (MKS § 1361 lg 2 p 3). Taotluse kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingud,

kui puudutatud isik esitab tagatise, mille väärtus on vähemalt 28 364 eurot 94 senti.

Maksuhaldur on tagatise ulatuse määramisel lähtunud tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise

kulude suurusest (MKS § 121).

10. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et MTA taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele

ning on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse MKS § 1361

lg 1 ja MKS § 130 lg 1 p 2 alusel ning annab maksuhaldurile loa X omandis olevale

korteriomandile asukohaga yyy (registriosa nr Y) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks

summas 24 006 eurot 94 senti.

11. Kohus selgitab, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud

või kui puudutatud isik on esitanud nõutud tagatise, tuleb maksuhalduril täitetoiming

lõpetada hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Kohtulik hüpoteek lõpetatakse ja kustutatakse

maksuhalduri avalduse alusel ning kinnisasja omaniku nõusolek pole sellise hüpoteegi

lõpetamiseks vajalik (MKS § 1361 lg 3).

12. Puudutatud isiku eraelu kaitseks asendab kohus määruse avaldamisel puudutatud

isiku nime ja isikukoodi, samuti äriühingu nime ja puudutatud isikule kuuluvate

kinnisasjade andmed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen