4-25-1129/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2025, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-1129

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Triin Harak

Teele Masing

Väärteoasi

Menetlusosalised

Kohtuistung

Urmas Muugi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 03.03.2025 otsusele väärteoasjas nr

2780,24,019726

Kohtuvälise menetleja esindaja: PPA Lõuna prefektuuri

Tartu politseijaoskonna eriasjade uurija Tarvo Säälik

02.07.2025

Juhindudes VTMS § 132 p-st 2, kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 03.03.2025 otsus

väärteoasjas nr 2780,24,019726 osaliselt ja teha uus otsus.

2. Lõpetada Urmas Muugi väärteoajas menetlus LS § 242 lg 1 järgi otstarbekuse

kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

3. Süüdi tunnistada Urmas Muug LS § 239 järgi ja karistada teda rahatrahviga 25

trahviühikut, s.o 100 eurot.

4. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada Urmas Muugil tasuda rahatrahv 25

trahviühikut, s.o 100 eurot osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 5 kuu vältel,

tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 20 eurot kuni rahatrahvi

täieliku tasumiseni.

5. Rahatrahv 100 eurot tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

03.03.2025 otsuses nr 2780,24,019726 märgitud arvelduskontole, kasutades

otsusel märgitud viitenumbrit.

Edastada käesolev kohtuotsus Urmas Muugile ja PPA Lõuna prefektuurile.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaevatava otsuse sisu

1. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 03.03.2025 otsusega väärteoasjas nr

2780,24,019726 määras eriasjade uurija Tarvo Säälik liiklusseaduse (LS) § 33 lg 3 ja §

33 lg 11 p 1 rikkumiste eest juhindudes KarS § 63 lg-st 1 LS § 239 alusel Urmas

Muugile karistuseks rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 120 eurot.

Väärteootsuse kohaselt juhtis Urmas Muug 30.12.2024 kell 15:25 Riia tn 92 Tartu

linnas mootorsõidukit nii, et juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt

kinnitatud. Samuti kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sõiduki liikumise

ajal hoidis telefoni käes. Urmas Muug rikkus sellega otsuse kohaselt LS § 33 lg 3

nõudeid, pannes toime LS § 239 järgi kvalifitseeritava väärteo ning LS § 33 lg 11 p 1

nõudeid, pannes toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kuna LS § 239 ja

LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod olid toime pandud ühe teoga, määrati

nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 239 järgi.

Kaebuse esitaja taotlus ja sisu

2. Menetlusalune isik on 24.03.2025 esitanud eelnimetatud otsuse peale kaebuse

(täiendused 03.04.2025, 24.04.2025 ja 25.04.2025), milles märgib, et Tarvo Säälik

fabritseeris talle trahvi, mida tal ei ole õigus teha. Turvavöö kohta saatis talle kirja, et

tal on klaustrofoobia ja kirjutas seoses antud asjaga selgituse, kuid menetleja pole

suvatsenud seda lugeda ega soostunud tegema lisa järelpärimisi. Klaustrofoobia

tekitab ahistamistunde, mis segab täielikult auto juhtimist, kuid samas ei takista kui

turvavöö on kinnitamata. Temal pole ühtegi avariid, staaži on rohkem kui 40 aastat

ning on sõitnud ja sõidab edasi eriliigiliste mootorsõidukitega. Urmas Muug soovib

trahvi tühistamist kuna lisaks on menetlemise käigus tehtud vigu, mis on tema

kahjuks. Ühes dokumendis on üks summa ja süütegu, teises dokumendis juba lisatud

uus süüdistus koos suurema summaga. Soovib asja arutamist kohtuistungil.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

3. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ning leiab, et menetlusaluse isiku

osas tehtud lahendi muutmiseks puuduvad alused ning põhjused.

30.12.2024 kella 15:25 ajal teostasid patrullpolitseinikud liiklusjärelevalvet Tartu

maakonnas, Tartu linnas, Soinaste tänaval ning seistes kella 15.25 ajal Soinaste

tänava ja Riia tänava ristmikul sooritas nende nähes Riia tänavalt Soinaste tänavale

vasakpööret sõiduk Ford Transit reg nrXXX XXX , mis oli neile väga lähedal. Pöörde

sooritamise hetkel oli näha, et sõidukijuht kasutas sõidu ajal telefoni ja lisaks sellele

oli sõidukijuhil turvavöö kinnitamata, mis rippus vabas olekus juhi kõrval.

Politseiametnikud peatasid sõiduki ja kontrollimisel selgus, et sõidukijuhiks oli

Urmas Muug, kes viibis sõidukis üksinda. Tunnistaja sõnul tunnistas Urmas Muug

vestluse käigus oma rikkumist täielikult ja oli nõus lühimenetluse otsusega. Turvavöö

mitte kinnitamist selgitas ta tunnistaja sõnul sellega, et sõidutee oli lühike.

Väärteoprotokolli koostamise ajal antud ütlustes on Urmas Muug omakäeliselt

kirjutanud, et telefoni ta ei kasutanud vaid ta võttis selle auto armatuurlaualt ära.

Telefoni kasutamine mootorsõiduki juhtimise ajal on tõendatud nii tunnistaja ütluste

kui ka menetlusaluse isiku enda kirjutatuga. LS § 33 lg 11 p 1 järgi on juhil keelatud

muuhulgas sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Seega ei ole oluline, kas

menetlusalune isik hoidis üksnes telefoni käes või lisaks sellele tegeles ta veel

telefonis teiste toimingutega, sest liiklusseadus keelab sõiduki liikumise ajal hoida

telefoni käes.

Kuigi korduvalt on Urmas Muug selgitanud, et tal on diagnoositud klaustrofoobia, siis

ei ole ta selle kohta ühtegi vastavasisulist dokumenti esitanud. Liiklusseaduse § 33 lg

6 p 3 sätestab, et juhil ei pea turvavöö olema kinnitatud, kui tal on kaasas käesoleva

seaduse § 101 lõike 91 kohane arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise

vastunäidustuse kohta. Sama seaduse § 101 lõige 91 kinnitab, et liiklusseaduse § 33

lõike 6 punktis 3 nimetatud arsti otsuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Sellist arsti kirjalikku otsust menetlusalune isik turvavöö

kasutamise vastunäidustuse kohta esitanud ei ole.

Kohtuväline menetleja selgitab, et kuigi esmalt koostati menetlusalusele isikule

lühimenetluse otsus, kus heideti ette isikule üksnes turvavöö kinnitamata jätmist, siis

hiljem on väärteomenetluse käigus selgunud, et lisaks sellele kasutas Urmas Muug

sõiduki liikumise ajal ka telefoni hoides sõiduki liikumise ajal telefoni käes.

Koostatud lühimenetluse otsuses pole aga mõlemad rikkumised kajastatud, sest

menetlusalune isik pani rikkumised toime samaaegselt ja lühimenetluse otsuses ei ole

võimalik märkida mitut rikkumist ning seetõttu on patrullpolitseinik koostanud

lühimenetluse otsuse raskema rikkumise kohta (LS § 239), milleks on turvavöö

nõuetekohaselt kinnitamata jätmine menetlusaluse isiku poolt. Täiendava rikkumise

lisandumine üldmenetluses on kooskõlas väärteomenetluse seadustiku § 5412 lg-s 5

sätestatuga. Sarnaselt väärteomenetlusega lähtutakse lühimenetluse koostamisel

raskemast rikkumisest.

Hinnates määratud karistuse suurust, on näha, et kohtuväline menetleja on siinkohal

hinnanud kõiki asjaolusid, kaasaarvatud seda, et menetlusalune isik pani ühe teoga

toime kaks rikkumist. Lisaks on karistusregistri väljavõttest näha, et menetlusalusel

isikul on kehtivad karistused.

Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p-st 1 taotleb kohtuväline

menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Poolte seisukohad kohtuistungil

4. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud

talle etteheidetud väärteod ja need on ka tõendatud tunnistaja ütlustega ning mõlemat

rikkumist on tunnistanud menetlusalune isik ka ise. Rikkumised pandi toime Riia tn

92, see asubki Riia tn ja Soinaste tänava ristmikul. Seega kohtuväline menetleja ei ole

nõus, et oleks rikkumise asukoht valesti määratletud. Kuigi menetlusalune isik on

selgitanud, et tal on tervislikud põhjused, miks ta turvavööd ei kinnitanud, siis vastavat

arstitõendit ta ei ole esitanud. Üksnes diagnoos ei tähenda seda, et ta tohiks ilma

turvavööd kinnitamata sõita. Kohtuväline menetleja leiab, et määratud karistus vastab

isiku süü suurusele.

5. Menetlusalune isik tõi välja, et tema kinnipidamise asukoht ei vasta tegelikkusele.

Peatamisel oli pakkumine, et kui oled turvavööga nõus, siis telefoni sisse ei pane,

kuidas saab nii kaubelda. Tervis ei kannata rihma välja, jah dokumenti ei ole, aga see

diagnoos on juba aastaid tal olnud. Telefon oli käes, aga ei rääkinud sellega.

Menetlusalune isik avaldas, et on XXX ja teab, et on võimalik mõista ka väiksemat

summat. Sooviks ositi tasuda, 10 eurot kuus suudab maksta.

KOHTU SEISUKOHT

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS §-s 133

sätestatud küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest.

(I)

LS § 239 etteheide

7. Väärteomenetluse otsuse kohaselt juhtis Urmas Muug 30.12.2024 kell 15:25 Riia tn 92

Tartu linnas mootorsõidukit nii, et juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt

kinnitatud.

8. LS § 33 lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal

turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise

eest sõidukijuhi poolt on ette nähtud vastutus LS § 239 alusel.

9. Kohtu hinnangul on Urmas Muugi poolt toimepandud väärtegu nõuetekohaselt

tõendatud.

10. Politseiametnik Z.Q selgitas kohtuistungil, et eelmise aasta 30. detsembril teostasid

nad koos patrullpolitseinik Sten Edalaga liiklusjärelevalvet Tartu linnas. Ootasid

valgusfoori taga Soinaste tänaval, kuna oli keelav punane tuli. Riia tänavalt sooritas

vasakpööret Soinaste tänavale mootorsõiduk Ford Transit, mille juhil oli turvavöö

kinnitamata ja samuti kasutas juht sõidu ajal telefoni. Kuna sõiduk tegi kohe nende

nina eest vasakpööret siis oli visuaalselt näha, et turvavöö ei olnud tal kinnitatud,

turvavöö rippus külje peal. Tegemist oli kaubikuga ehk seda on näha päris kaugele ja

hästi, kas see turvavöö on kinni või ei ole. Seda turvavöö metallist kinnituskohta oli ka

näha rippumas. Telefoni hoidis rooli kõrgusel käes. Järgnesid sõidukile ja andsid

peatumismärguande. Juhiks osutus Urmas Muug, kes tunnistas oma rikkumist

turvavöö osas ja telefoni osas ning oli nõus lühimenetlusega. Oma õigusrikkumist

põhjendas sellega, et tegemist oli lühikese otsaga, mida oli vaja sõita. S.E koostas

isikule lühimenetluse otsuse. Tegemist oli talvise ajaga, mingid pikemad riided, jope,

oli seljas juhil, aga täpselt ei mäleta, mis.

11. Menetlusalune isik selgitas, et ta tuli mööda Riia tänavat linna poolt lõunakeskuse

suunas ja tegi vasakpööret Soinaste tänavasse, mitte Ravilasse. Peatati ta Soinaste

tänaval. Lennati selga. Pidi viima tööandja auto Võru tn töökotta, kus rehve

vahetatakse. Öeldi, et 80 euri, vaatas, et ju ta ei ole sellega hästi nõus, siis öeldi, et

jäetakse telefon välja. Kuidas ta siis sai välja jätta kui ta nüüd räägib, et ainult ühe asja

sai kirja panna. Öeldi, et kui oled nõus selle summaga siis telefoni kirja ei pane. Kuna

ta pidi auto ära viima Võru tänavale siis tuli nõus olla, et saada neist lahti.

Menetlusalune isik selgitab, et teda Riia 92 ei peatatud vaid peatati Soinaste tänaval.

Tööandja elab XXX , kus tõsteti rehvid peale. Turvavöö oli lahtiselt peal.

Nõuetekohaselt kinnitamata jah. Tõmbas peale, püüab ikka, aga tekib selline

poomistunne. Lahtiselt püsib, sest ta jääb kuskile jope taha kinni. Lukustatud ei olnud.

Arsti poole on pöördunud selle murega, aga ei ole paberi suhtes seda lõpuni viinud.

Menetlusalune isik ei mäleta, et oleks öelnud, et turvavööd ei olnud peal, kuna oli

lühike ots. Riia XXX hakkas sõitma Võru tänavale, see nii lühike ots ei ole.

12. Urmas Muug on vaidlustanud, et teda ei ole peatatud Riia tn 92 aadressil, see asukoht

ei vasta tõele ja ka väide Ravila tänavasse sõitmisest tunnistaja poolt on väär, kuivõrd

pööras Soinaste tänavale.

Kohus, tutvudes ka Google.com kaardirakenduse andmetega, leiab, et rikkumise

toimepanemise koht on menetleja poolt märgitud õigesti ning kooskõlas nii tunnistaja

kui menetlusaluse isiku enda ütlustega. Kaardirakenduselt nähtuvalt asub Riia 92

aadress Riia ja Soinaste tänava ristil.1 Et Tunnistaja oleks öelnud, et Urmas Muug

sõitis Ravila tänaval, ütlustest ei tulene. Kirjeldused on erinevad, kuna kasutatakse

erinevaid tänava nimesid selgitamaks, kust kuhu suunduti. Tunnistaja on öelnud, et

sõiduk tuli Vaksali tn poolt Ravila tn suunas. Vaksali tn jääb kesklinna poole ja Ravila

tänav (mis läheb üle Soinaste tänavaks), jääb lõunakeskuse poole. Urmas Muug on ka

ise selgitanud, et sõitis Riia tänaval linna poolt Lõunakeskuse poole ja tegi

vasakpöörde Soinaste tänavale. Just selle pöörde tegemise ajal Riia 92 maja juures

punase foori tule taga Soinaste tänaval patrullsõidukis asuv tunnistaja ka märkas, et

kinnitamata turvavöö rippus külje peal. Lisaks märgib kohus, et rikkumise

toimepanemise koht, ei ole samane isiku peatamise kohaga, vaid on koht, kus

menetleja tuvastas rikkumise. Riia tn 92 on rikkumise tuvastamise ja toimepanemise

koht Riia ja Soinaste tänava nurgal. Kui Urmas Muug on selgitanud, et teda ei

peatatud Riia tänaval, seal ta ei olnud, sõitis mööda Soinastet enne kui politsei ta

peatas, siis ka see langeb kokku tunnistaja kirjeldustega sündmustest rikkumise

märkamise osas ning seejärel sõiduki peatamiseks sõidukile järgnemise kohta. Seega

ei ole kokkuvõtlikult kohtu hinnangul menetleja eksinud rikkumise toimepanemise

koha märkimisega.

13. Kokkuvõtlikult on tuvastatav, et 30.12.2024 kell 15:25 juhtis Urmas Muug Tartu

linnas Riia tn 92 aadressil mootorsõidukit Ford Transit reg nr XXX XXX ja tal ei

olnud sõidu ajal turvavöö kinnitatud.

14. LS § 33 lg 3 tulenevalt peab üldreegli kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, juht

olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. LS § 33 lg 6 p 3 sätestab, et

juhil ei pea turvavöö olema kinnitatud kui tal on kaasas LS § 101 lõike 9¹ kohane arsti

kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta. LS § 101 lg 9¹

kohaselt kehtestab LS § 33 lõike 6 punktis 3 nimetatud arsti otsuse vormi valdkonna

eest vastutav minister määrusega. Sellist arsti kirjalikku vormikohast otsust Urmas

Muugil kaasas ei olnud ning politseile ta seda esitanud ei ole. Kohtuistungil on isik

selgitanud, et sellist otsust ka olemas ei olnud. Pelgalt diagnoosi olemasolu, mis võib,

aga ei pruugi anda aluse tõendi väljastamiseks, ei ole asjaoluks, mis vabastaks

turvavöö kandmise kohustusest. Seega oli Urmas Muug kohustatud 30.12.2024 kell

15:25 sõidukit juhtides kinnitama nõuetekohaselt turvavöö.

15. Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja ja

menetlusaluse isiku enda ütlustega.

16. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Urmas Muugil ei olnud mootorsõiduki

juhina 30.12.2024 kell 15:25 Tartu linnas Riia tn 92 sõites turvavöö

nõuetekohaselt kinnitatud, millega ta rikkus LS § 33 lg 3 nõudeid ja täitis LS §

239 objektiivse koosseisu.

17. Väärteona on KarS § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohtu hinnangul pani Urmas Muug süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3

mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Urmas Muug oli teadlik, et tal

pole turvavöö kinnitatud nõuetekohaselt ning tal puudub ka vastav tõend, mis seda

1 https://www.google.com/maps/place/Riia+tn+92,+50406+Tartu/@58.3639049,26.6962407,17z/data=!3m1!

4b1!4m6!3m5!1s0x46eb3716d907a7eb:0x51f1827a364efc09!8m2!3d58.3639049!4d26.6988156!16s%2Fg

%2F11c219d4kb?entry=ttu&g_ep=EgoyMDI1MDYzMC4wIKXMDSoASAFQAw%3D%3D

lubaks. Isik teadis, et jättes turvavöö korralikult kinnitamata, teostab ta

süüteokoosseisule vastava asjaolu. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu

tunnused.

(II)

LS § 242 lg 1 etteheide

18. Samuti heidetakse isikule ette väärteomenetluses, et ta mootorsõiduki juhtimise ajal

kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sõiduki liikumise ajal hoidis telefoni

käes. Urmas Muug rikkus sellega otsuse kohaselt LS § 33 lg 11 p 1 nõudeid, pannes

toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

19. LS § 33 lg 11 p 1 sätestab, et juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega,

mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni

ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes.

LS § 242 lg 1 näeb ette karistuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212,

214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis.

20. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Urmas Muug 30.12.2024 juhtides mootorsõidukit

hoidis telefoni käes. Seda tunnistab ka menetlusalune isik ise, selgitades, et telefon oli

armatuuri peal. Vaatas, et hakkab libisema, võtab ära, muidu ei saa teda üldse kätte.

Kui läheb alla ära klaasi juurde siis hakkab sõitma seal. Tahtis kõrvale panna, et ei

kukuks. Ei rääkinud sellega. Teab, et rääkida ei tohi ja mis on selle tagajärjed.

Telefonihoidjat ei olnud veel selles autos.

21. Politseiametnik Z.Q selgitas kohtuistungil antud rikkumise kohta, et juht hoidis

telefoni rooli kõrgusel käes, seda oli näha läbi esiklaasi ja küljeklaasi ka, kuna ta tegi

nende ees vasakpööret. Telefoni hoidis isik käes, aga mida ta selle kohta ütles, ei ole

meeles. Tunnistaja selgitas, et lühimenetluses kui nad koostavad seda elektrooniliselt

on võimalik märkida ainult üks rikkumine, seetõttu nad märkisid ainult turvavööta

sõitmise, kuna see on liiklusseaduse mõistes raskem õigusrikkumine ehk suurem

sanktsioon on selle eest ette nähtud.

22. Ka telefoni käes hoidmine mootorsõiduki juhtimise ajal rikub LS § 33 lg 11 p-s 1

sätestatud kohustust. Nimetatud sättes on kirjas, et juhil on keelatud muuhulgas

sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Seega ei ole määrav, mida isik telefoniga

teeb. Telefoni käes hoidmine võib segada mootorsõiduki juhtimist ja liiklusolude

tajumist. Selle nõude rikkumisel võivad olla halbade asjaolude kokkulangemisel

rasked tagajärjed.

23. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Urmas Muug mootorsõiduki juhina

30.12.2024 kell 15:25 Tartu linnas Riia tn 92 sõidu ajal hoidis telefoni käes,

millega ta rikkus LS § 33 lg 11 p 1 nõudeid ja täitis LS § 242 lg 1 objektiivse

koosseisu.

24. Väärteona on KarS § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohtu hinnangul pani Urmas Muug süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3

mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Urmas Muug oli teadlik, et hoides

sõidu ajal telefoni käes teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu. Seega on täidetud

ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.

(III)

Õigusvastasus, süülisus ja menetlust välistavad asjaolud

25. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

26. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud

tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Urmas Muugi väärteoasjas puuduvad

VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud.

27. Aset on leidnud tegu, milles Urmas Muugi süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud

kahtlust, et Urmas Muug on nimetatud teo toime pannud. Tegemist on koosseisupärase

väärteoga, mis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline

menetleja oli pädev karistuse määramiseks.

28. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist.

29. Urmas Muug taotleb antud asjas trahvi tühistamist kuna lisaks on menetlemise käigus

tehtud vigu, mis on tema kahjuks. Ühes dokumendis on üks summa ja süütegu, teises

dokumendis juba lisatud uus süüdistus koos suurema summaga.

30. Kohus olles tutvunud väärteoasja toimikuga märgib, et Urmas Muug vaidlustas

30.12.2024 tehtus lühimenetluse otsuse ja väärteomenetlus on uuendatud seaduslikult.

VTMS § 54¹² lg 1 sätestab, et kui lühimenetlusele allutatud isik on vaidlustanud

lühimenetluse otsuse, uuendab kohtuväline menetleja määrusega või

menetlustoiminguga väärteomenetluse üldmenetluse või kiirmenetluse korras.

Kohtuväline menetleja võib jätta väärteomenetluse uuendamata ning koostada määruse

lühimenetluse otsuse tühistamise ja väärteomenetluse uuendamata jätmise kohta, kui

esineb VTMS § 29 lõikes 1 sätestatud asjaolu. Seega on kohtuvälisel menetlejal õigus

teha täiendavaid menetlustoiminguid, sh koguda tõendeid ning seejärel otsustada, kas

on alust koostada väärteoprotokoll ja teha lahend üldmenetluses või lõpetada menetlus

kui esineb VTMS § 29 lõikes 1 sätestatud asjaolu. See tähendab, et uuendatud

üldmenetluses teeb kohtuväline menetleja uue otsuse, lähtudes kogutud ja vormistatud

tõenditest. VTMS § 54¹² lg 5 kohaselt ei ole uuendatud menetluses kohtuvälisele

menetlejale lühimenetluse otsuses märgitud väärteo kvalifikatsioon ega mõjutustrahvi

määr siduvad. Menetlust uuendades oli menetleja õigustatud selgitama välja kõik

sündmusega seotud asjaolud ning täiendama ka süüteoetteheidet vastavalt sellele.

31. Küll aga on kohus seisukohal, et antud juhul tuleb lõpetada Urmas Muugi väärtegu LS

§ 242 lg 1 järgi otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 30 lg 1

p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü

ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus on

seisukohal, et antud rikkumise puhul Urmas Muugi süü ei ole suur. Urmas Muug

selgitas kohtuistungil, et võttis auto armatuurlaualt telefoni, et vältida selle libisemist

ja maha kukkumist. Seega ta telefoniga ei rääkinud, vaid lihtsalt hoidis käes. Ta on

teadlik, et sõidu ajal ei tohi telefoni kasutada. Kohtul puudub alus kahelda isiku ütluste

usaldusväärsuses. Need langesid kokku ka tunnistaja ütlustega, kes selgitas, et Urmas

Muug hoidis telefoni käes rooli kõrgusel, mitte nt pea küljel kõrva juures. Kuigi

Urmas Muug oleks pidanud sõitu alustades kohe paigutama oma telefoni sellisesse

kohta, kust see sõidu ajal libisema ei hakka, on kohtu hinnangul antud asjaoludel

toime pandud rikkumise osas Urmas Muugi süü siiski väike. Tegemist oli lühiajalise

telefoni kätte võtmisega eesmärgiga takistada selle libisemist ja kukkumist. Isik

selgitas, et mõistab, et telefoniga rääkida ei tohi juhtimise ajal, ja et Urmas Muug seda

oleks teinud või hoidnud pikemaajaliselt telefoni käes kasutades seda, materjalidest ka

ei ilmne. Telefoni käes hoidmine võib segada mootorsõiduki juhtimist ja liiklusolude

tajumist, ent materjalidest ei nähtu, et Urmas Muug oleks tekitanud liiklusohtliku

olukorra ning nagu tuvastatud, oli tegemist hetkelise tegevusega telefoni asukoha

muutmiseks. Samuti ei tingi karistamist avalik menetlushuvi, arvestades rikkumise

kerget ja lühiajalist iseloomu.

32. LS § 239 rikkumise osas Urmas Muugi väärtegu lõpetamisele ei kuulu ning selle eest

tuleb mõista Urmas Muugile karistus.

(IV)

Karistuse kohaldamisest

33. Leidis tõendamist, et Urmas Muug on toime pannud LS § 239 sätestatud väärteo

süüliselt ja õigusvastaselt.

34. LS §-s 239 sätestatu kohaselt karistatakse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise

eest sõidukijuhi või sõitja poolt rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

35. Isiku poolt teo toimepanemise ajal, s.o 30.12.2024 kehtinud KarS § 47 lg 1 sätestab, et

trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

36. Rahatrahvi keskmine määr on LS §-st 239 tulenevalt 25 trahviühikut, millele vastab

100 eurot. Kohtuväline menetleja on Urmas Muugile määranud rahatrahvi 30

trahviühikut ehk summas 120 eurot.

37. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on

karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on

märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel

võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse

määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr

3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

38. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis

võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja

eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).

39. Käesolevalt eiras kaebaja liiklusseaduse nõuet, mille kohaselt peab juht olema sõidu

ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Liiklusohutuse seisukohast on väga oluline,

et autojuhid järgiksid neile seatud kohustusi ja piiranguid. Liiklusnõuded on

kehtestatud kõikide liiklejate, sh ka tema enda elu- ja tervise huvides. Menetlusalune

isik tunnistas oma rikkumist ning selgitas, et ta ei saa kasutada turvavööd kuna tal on

diagnoositud klaustrofoobia, turvavöö peale panemisel tekib ahistuse tunne, kuid

vastavat arstitõendit tal ei ole. Kohus arvestab sellega, et menetlusalune isik sai sõita

üsna lühikest aega ning selle teoga mingit kahju kellelegi ei tekkinud. Karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul

isiku süü keskmine.

40. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki.

Karistuse kaudu on võimalik mõjutada liiklusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist

ja õigeid liiklusharjumusi. Karistus peab mõjutama ka konkreetset menetlusalust isikut

hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on

Urmas Muugil 3 kehtivat väärteokaristust. Neist kaks on määratud liiklusnõuete

rikkumise eest, mis viitab isiku teatavale hooletusele liiklusnormide järgimisel. Samas

turvavöö sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest teda varem karistatud ei

ole ning eelnevad liiklusseaduse rikkumised on toime pandud vastavalt 17.09.2021 ja

19.11.2022.

41. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, Urmas Muugi süü

suurust ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul

põhjendatud isikule määrata LS § 239 rikkumise eest karistus keskmises määras

ehk 25 trahviühiku ulatuses summas 100 eurot.

42. Tulenevalt Urmas Muugi poolt kohtuistungil avaldatust, et trahvi tasumine ühekordse

maksena käib talle üle jõu, kuivõrd ta on XXXXXXX ning tal on mitmeid lisakulusid

mh ravimitele ja kütusele, peab kohus põhjendatuks anda menetlusalusele isikule KarS

§ 66 lg 2-st tuleneva võimaluse tasuda trahvi ositi kohtuotsuse jõustumisest alates 5

kuu jooksul, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 20 eurot kuni rahatrahvi

täieliku tasumiseni.

43. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 03.03.2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,24,019726 osaliselt ja teeb uue

otsuse. Kohus lõpetab Urmas Muugi väärteoajas menetluse LS § 242 lg 1 järgi

otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohus tunnistab Urmas

Muugi süüdi LS § 239 järgi ja karistab teda rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o

100 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Triin Harak