3-24-1881/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1881

Haldusasi

T.O kaebus Terviseameti 4. juuni 2024. a, 17. juuli

2024. a ja 26. juuli 2024. a kirjade tühistamiseks ning

Terviseameti kohustamiseks lahendada kaebaja 27. mai

2024. a taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. septembri 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – T.O

Vastustaja – Terviseamet

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.O määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse T.O määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18. septembri 2024. a

määruse haldusasjas nr 3-24-1881 resolutsiooni punkti 2 peale.

2. Keelduda T.O kaebuse täiendamisest määruskaebuses esitatud nõuetega.

3. Jätta T.O määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18. septembri

2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1881 resolutsiooni punkt 2 muutmata.

4. Määruse avaldamisel asendada kaebaja ja Y nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.O esitas Terviseametile 28.05.2024 kaebuse AS Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK)

ortopeed dr Y peale ja taotles tema suhtes riikliku järelevalvemenetluse algatamist. Kaebuse

kohaselt teostas kõrvaline isik 23.07.2020 dr Y juhendamisel ITK-s kaebajale parema käe

karpaalkanali dekompressiooni operatsiooni, mille tagajärjel tekkinud vaevuste käes kannatab

kaebaja seniajani. Y ei ole kaebaja 10.04.2024 teabenõudele vastanud.

3-24-1881

2. Terviseamet selgitas 04.06.2024 kirjas, et T.O samasisulisele pöördumisele vastati juba

08.03.2023 ning see seisukoht ei ole muutunud. Kaebuse lahendamine ei ole Terviseameti

pädevuses, sest võlaõigusseadusest (VÕS) tulenevaid lepingulisi nõudeid patsiendi ja

tervishoiuteenuse osutaja vahel menetleb tsiviilkohus.

3. T.O esitas 10.06.2024 vaide Terviseameti 04.06.2024 kirja kehtetuks tunnistamiseks

ja riikliku järelevalvemenetluse algatamiseks.

4. Terviseamet teavitas 17.07.2024 kirjas nr 6.1-10/24/5502-4 T.O , et algatas ITK

suhtes riikliku järelevalve menetluse, et selgitada välja asjas olulise tähendusega asjaolud.

Samuti selgitas Terviseamet, et kaebaja pöördumise sisuline lahendamine ei kuulu

Terviseameti pädevusse, st amet ei saa anda hinnangut ravidiagnostilistele otsustele,

ravitaktika valikule ega võimalikele ravivigadele. Tervishoiuteenuste osutamine toimub

võlaõiguslikus suhtes, millesse sekkumiseks puudub Terviseametil pädevus. Lepingulisest

suhtest tulenevaid kahjunõudeid patsiendi ja tervishoiuteenuse osutaja vahel menetleb kohus.

Kui on tekkinud kahtlus saadud tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedis (põhjendatuse,

asjakohasuse, ohutuse vms suhtes), siis on patsiendil õigus pöörduda sõltumatu hinnangu

saamiseks Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiuteenuse kvaliteedi

ekspertkomisjoni poole. Kui komisjon on tuvastanud arstliku vea, teavitab ta sellest vea

teinud arsti ja raviasutust ning teeb vajadusel erialaseltsile ettepaneku kontrollida eksinud

meditsiinitöötaja pädevust. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-st 2 tulenevalt ei saa

Terviseamet T.O-le väljastada 10.06.2024 kirjas soovitud dokumente.

5. T.O esitas Terviseameti 17.07.2024 kirja peale 21.07.2024 vaide, mille Terviseamet

tagastas 26.07.2024 kirjaga.

6. T.O esitas Tallinna Halduskohtule 24.06.2024 kaebuse, mille nõueteks jäid taotlused

tühistada Terviseameti 04.06.2024, 17.07.2024 ja 26.07.2024 kirjad ning kohustada

Terviseametit esitama kaebajale järelevalveakti koos dr Y vastusega kaebaja 10.04.2024

teabenõudele ja lahendama kaebaja 28.05.2024 taotlust. Terviseamet on tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse (TTKS) § 61 lg-st 1 tulenevalt pädev teostama riiklikku järelevalvet

ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutaja suhtes.

7. Tallinna Halduskohus tagastas 18.09.2024 määrusega T.O kaebuse Terviseameti

17.07.2024 ja 26.07.2024 kirjade tühistamiseks ning Terviseameti kohustamiseks esitada

kaebajale järelevalveakt ja lahendada tema 28.05.2024 kaebus tervishoiuteenuse kvaliteedi

hindamist puudutavas osas (resolutsiooni p 1). Terviseameti 04.06.2024 kirja tühistamise ning

T.O 28.05.2024 kaebuse läbivaatamiseks kohustamise (v.a tervishoiuteenuse kvaliteedi

hindamist puudutavas osas) nõuetes lõpetas kohus haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2).

Kaebaja eesmärk on, et Terviseamet algataks järelevalvemenetluse ITK ortopeedi dr. Y suhtes

seoses kaebajale 23.07.2020 tervishoiuteenuse osutamisega. Asjaoludest nähtuvalt on

Terviseamet 17.07.2024 algatanud ITK suhtes järelevalvemenetluse ning järelikult on kaebaja

saavutanud taotletud eesmärgi ning Terviseameti 04.06.2024 kiri on kehtivuse kaotanud ja see

ei saa enam riivata kaebaja õigusi. Seetõttu tuleb Terviseameti 04.06.2024 kirja tühistamise ja

kaebaja 28.05.2024 taotluse lahendamiseks (v.a tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamise osas)

esitatud nõuetes menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Tervishoiuteenuse kvaliteedi

hindamist puudutavas osas tuleb kohustamisnõue kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121

lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamine ei kuulu Terviseameti

pädevusse (vt ka Tallinna Halduskohtu 07.07.2023 otsus nr 3-22-626 ja seal viidatud

lahendid) ja kaebajal puudub õigus seda vastustajalt nõuda. Järelevalveakti esitamiseks

2(5)

3-24-1881

kohustamise nõudes on kaebus esitatud ennatlikult, sest järelevalvemenetlus on alles algatatud

ja see ei ole lõppenud. Kohtul puudub ka hetkel alus arvata, et Terviseamet keelduks

järelevalvemenetluse tulemustest kaebajat teavitamast. Vajaduse korral saab kaebaja

keeldumist kohtus vaidlustada. Ennatlik kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

Terviseameti 17.07.2024 kiri ei riiva kaebaja õigusi, sest tegu on tema jaoks soodsa

tulemusega. Kaebaja avalduse alusel algatas Terviseamet järelevalvemenetluse ning kaebuse

menetlemine ei ole põhjendatud üksnes vastustaja n-ö õpetamiseks (vt HKMS § 44 lg 1).

Tervishoiuteenuse kvaliteeti on pädev hindama tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon

(TTKS § 502 lg 1 ja lg 2 p 1). Samuti on patsiendil tervishoiuteenuse osutamise lepingu

poolena õigus pöörduda diagnoosi- ja ravivigade korral avaldusega (sh kahjuhüvitise

saamiseks) maakohtu poole (VÕS § 770 lg 1; tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1), kes

saab vajadusel korraldada ekspertiisi. Terviseamet ei ole vaidlusi lahendav organ ega

patsiendi ja tervishoiuteenuse osutaja suhtluse vahendaja. Terviseamet ei ole ka kaebaja

esindaja, kes peaks tema asemel asju ajama. Kaebajal on võimalik otsida endale pädev

esindaja või taotleda maakohtult riigi õigusabi määramist. Terviseamet on pädev kontrollima

tervishoiuteenuse osutaja poolt TTKS-i nõuete täitmist: kas tervishoiuteenuse osutajal on

teenuse osutamiseks olemas nõutavad load, kas tervishoiuteenust osutavad nõuetele vastavad

tervishoiutöötajad, kas teenust on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja kas seda osutatakse

nõuetele vastavates ruumides. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal Terviseameti 17.07.2024

kirja vaidlustamiseks kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Olenemata sellest, kas Terviseameti

17.07.2024 kirja peale sai vaiet esitada või mitte, puudub kaebajal kaebeõigus ka

Terviseameti 26.07.2024 kirja vaidlustamiseks. Tegemist on toiminguga, mida ei ole võimalik

tühistada ja kuna Terviseamet ei ole pädev hindama tervishoiuteenuse kvaliteeti, siis ei

saavutaks kaebaja 26.07.2024 kirja vaidlustamisega oma eesmärki.

8. T.O palub 03.10.2024 määruskaebuses (täiendatud 05.01.2025 ja 03.06.2025)

tühistada halduskohtu 18.09.2024 määruse resolutsiooni p 2 osas, milles halduskohus lõpetas

haldusasja menetluse T.O 28.05.2024 kaebuse läbivaatamiseks kohustamise nõudes.

Haldusasja menetlust tuleb jätkata, sest puudub tõestus selle kohta, et Terviseamet oleks

riikliku järelevalve menetluse algatanud. Kaebaja palub menetlust jätkata ja kohustada

Terviseametit teavitama kaebajat riikliku järelevalve menetluse algatamisest seaduses

sätestatud viisil. Samuti palub kaebaja kohustada Terviseametit teavitama kaebajat

järelevalvemenetluse läbiviimise eeldatavatest tähtaegadest ja nõudma järelevalvemenetluse

käigus dr Ylt jätkuva avaliku korra rikkumise lõpetamist ning kaebaja poolt 10.04.2024

esitatud küsimusele vastamist.

Ilma Ylt 23.07.2020 operatsiooni kohta vastuste saamiseta ei ole kaebajal võimalik

realiseerida enda õigust taotleda maakohtu kaudu hüvitist temale tekitatud tervisekahju eest.

Vastuste saamisega on kiire, sest kahju hüvitamise nõue aegub VÕS § 771 kohaselt viie

aastaga ehk seega 23.07.2025. Y on kaebaja küsimustele vastamisest keeldunud. Halduskohtu

väide Terviseameti poolt kaebaja 28.05.2024 taotluse alusel järelevalvemenetluse

algatamisest on tõendamata, sest Terviseamet ei ole kaebajale menetluse algatamist tõendavat

dokumenti esitanud ning sellisele dokumendile ei ole viidatud ka halduskohtu määruses.

Kaebaja esitas Terviseametile 01.08.2024 ja 22.09.2024 teabenõuded järelevalvemenetluse

tähtaegade kohta. Terviseamet on 30.08.2024 ja 27.09.2024 vastanud üksnes, et vastustajal ei

ole võimalik öelda menetluse läbiviimise aega, kuna see selgub alles menetluse käigus.

Kaebaja kogemuse põhjal võtaks sedalaadi menetluse läbiviimine aega ühe nädala.

Terviseameti tegutsemine viitab, et pärast menetluse algatamisest teatamist ei ole midagi

tehtud ja järelevalvet tegelikult ei tehta või ajastatakse see nii, et kaebaja jaoks mööduks

3(5)

3-24-1881

maakohtusse pöördumise tähtaeg. Eelnevat arvestades ei olnud alust menetlust HKMS § 152

lg 1 p 4 alusel lõpetada ning asja menetlemist tuleb jätkata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja vaidlustab määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 18.09.2024 määrust üksnes

osas, milles halduskohus lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel praeguse haldusasja menetluse

kaebuse nõude osas kohustada Terviseametit lahendama T.O 28.05.2024 taotlus algatada ITK

ortopeedi dr Y suhtes riikliku järelevalve menetlus. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg

1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg

5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de

52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse lahendamiseks puudub vajadus nõuda sellele

Terviseametilt vastust.

10. Riikliku järelevalve menetluse algatamiseks kohustamise nõude osas lõpetas

halduskohus 18.09.2024 määrusega haldusasja menetluse, kuna Terviseamet oli 17.07.2024

kirjaga nr 6.1-10/24/5502-4 (dtl 47) kaebajat teavitanud, et algatas ITK suhtes riikliku

järelevalvemenetluse, et selgitada välja kaebajale 23.07.2020 teostatud operatsiooniga seotud

olulised asjaolud. Seega oli kaebaja nimetatud osas saavutanud oma 24.06.2024 kaebuse

eesmärgi. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Terviseameti 17.07.2024 kiri ei ole

haldusakt, vaid menetlustoiming, millega on kaebajat teavitatud haldusmenetluse

(järelevalvemenetluse) alustamisest. Sellisele menetlustoimingule ei ole õigusaktides

sätestatud konkreetseid sisu- ega vorminõudeid, vaid need määrab haldusorgan

kaalutlusõiguse alusel (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 1). Kaebaja väide, et

Terviseameti poolt järelevalvemenetluse algatamine ei ole tõendatud, jääb täiesti

arusaamatuks olukorras, kus Terviseamet on seda kaebajale 17.07.2024 saadetud kirjas selgelt

kinnitanud. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, millele tugineb tema hinnang, et

Terviseameti 17.07.2024 teavitus ei ole nõuetekohane. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust

haldusorganilt nõuda tema teavitamist järelevalvemenetluse algatamisest mingil kindlal viisil.

Menetluse jätkumist on kaebajale kinnitatud ka Terviseameti 27.09.2024 vastuses (dtl 366).

Kuivõrd kaebaja saavutas kohtumenetluse ajal järelevalvemenetluse alustamiseks

kohustamise nõude eesmärgi ja menetluse HKMS § 152 lg 2 alusel jätkamiseks puudus

vajadus, siis lõpetas halduskohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel selles osas haldusasja

menetluse õiguspäraselt.

11. Määruskaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, et Terviseamet ei ole teavitanud

teda konkreetsetest järelevalvemenetluse tähtaegadest ning taotleb Terviseameti kohustamist

teatada kaebajale, millal järelevalvemenetlus lõpule viiakse. Täiendavalt on kaebaja palunud

kohustada Terviseametit korraldama järelevalvemenetluse raames dr Y küsitlemine ja nõuda

temalt vastused kaebaja 10.04.2024 esitatud küsimustele. Ringkonnakohus käsitab seda

taotlusena täiendada kaebust uute nõuetega. Taotlus tuleb jätta HKMS § 49 lg-te 1 ja 2 alusel

rahuldamata, sest kaebus ei oleks muudetud kujul lubatav ega otstarbekas. Ringkonnakohus

on kaebajale juba 16.09.2024 määruses (p 16) selgitanud, et haldusorganil on riikliku

järelevalve menetluse korraldamisel avar kaalutlusruum ning halduskohus ei saa

järelevalveorganile ette kirjutada, kuidas tuleb menetlust korraldada (sh milliseid toiminguid

teha ja milliseid tõendeid koguda). Samas selgitati, et õigusaktides ei ole sätestatud kindlat

tähtaega riikliku järelevalve menetluse läbiviimiseks. Terviseamet on kaebaja

järelepärimistele vastanud ja selgitanud, et menetluse täpset lõpptähtaega ei ole võimalik

prognoosida. Seonduvalt kaebaja viitega HMS § 36 lg 1 p-s 2 sätestatud haldusorgani

4(5)

3-24-1881

selgitamiskohustusele märgib ringkonnakohus, et kuigi järelevalvemenetluse algatamise

ajendiks oli praegusel juhul kaebaja 28.05.2024 pöördumine, ei toimu järelevalvemenetlus

siiski kaebaja taotluse alusel, vaid Terviseamet algatas menetluse kaalutlusõiguse alusel (vrd

nt Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 16). Seetõttu ei ole kaebaja algatatud

menetluses ka menetlusosaliseks HMS § 11 lg 1 p 1 tähenduses ning temale ei laiene selle

menetluse raames ka HMS-s sätestatud menetlusosalise õigused. Kuna kaebajal ei ole

subjektiivset õigust nõuda Terviseametilt HMS § 36 lg 1 p-s 2 märgitud selgitust, siis ei saa

menetluse eeldatava lõpptähtaja ning menetluse kiirendamise võimaluse kohta selgituste

andmata jätmine või ebapiisavate selgituste andmine rikkuda kaebaja õigusi.

12. Eelneva põhjal jääb T.O määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

18.09.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

13. Kaebaja on heitnud lisaks ette, et järelevalvemenetlusega ja ka siinse kohtumenetlusega

on põhjendamatult viivitatud, kuna VÕS §-st 771 tulenevalt on kaebajal võimalik 23.07.2020

teostatud operatsiooniga põhjustatud tervisekahju hüvitamise nõudega maakohtusse pöörduda

kuni 23.07.2025, kuid selleks on kaebajal vaja eelnevalt hinnangut Terviseametilt ja Ylt

vastuseid kaebaja 10.04.2024 esitatud küsimustele. Ringkonnakohus juhib esmalt tähelepanu,

et 13.04.2022 vastu võetud ja 01.11.2024 jõustunud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku

vastutuskindlustuse seadusega on VÕS § 771 muudetud selliselt, et patsiendi kahju

hüvitamise nõude aegumistähtaeg ei ole enam viis aastat, vaid kolm aastat alates ajast, kui ta

sai teada tervishoiuteenuse osutaja poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest.

Aegumistähtaeg ei hakka samas kulgema kahju tekkimisega seostatud tervishoiuteenuse

osutamisest, vaid ajast, mil patsient sai teada tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumisest

ja kahju tekkimisest (nt Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2023 otsus nr 2-20-8880, p-d 12.3–

12.5). Kaebajale on korduvalt selgitatud, et Terviseameti pädevuses ei ole anda hinnanguid

temale ITK-s 23.07.2020 osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile ega võimalikele

ravivigadele. Seetõttu ei ole Terviseameti poolt algatatud järelevalvemenetluse lõpetamine

maakohtusse pöördumise eelduseks ja Terviseameti korraldatav menetlus ei mõjuta

aegumistähtaja kulgemist. Ühtlasi ei saa kahjunõude aegumise tähtajast tuletada

järelevalvemenetluse lõpptähtaega. Terviseameti järelevalvemenetluse ega ka

halduskohtumenetluse eesmärgiks ei ole luua tõendeid, mida kaebajal oleks võimalik esitada

oma väidete põhjendamiseks maakohtule. Kui kaebaja soovib nõuda tervishoiuteenuse

osutajalt kahju hüvitamist, siis tuleb tal pöörduda sellekohase hagiga maakohtusse, sõltumata

algatatud järelevalvemenetluse toimingutest (sh Ylt vastuste saamisest) või lõpptulemusest.

14. Määruse avaldamisel asendada kaebaja ja Y nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)