2-24-133449/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.07.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-133449

Tsiviilasi

OÜ Europark Estonia hagi D. F.-i vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA:

OÜ Europark Estonia, rk 10811490 asukoht: XXX,

lepinguline esindaja Elari Arjakas

KOSTJA:

D. F., ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX, tegelik elukoht

XXX

Kirjalik menetlus

Hagi hind

RESOLUTSIOON:

70 eurot

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt D. F. hageja OÜ Europark Estonia kasuks tasumata leppetrahv 55

eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot.

3. Jätta menetluskulud täielikult kostja kanda ning välja mõista kostjalt D. F. hageja OÜ

Europark Estonia kasuks menetluskulude katteks 230 eurot.

4. Välja mõista kostjalt D. F.-ilt hageja OÜ Europark Estonia kasuks viivis menetluskuludelt

(230 eurolt) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt.

5. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõuded

1. 17.09.2024 esitas OÜ Europark Estonia Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 21.10.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse

kostja vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 29.08.2023 sõiduautot registrimärgiga xxxx OÜ Europark

Estonia poolt parkimist opereeritavas parklas Jõhvis, Pargi keskuses, parkimiskorralduse nõudeid

rikkudes, mistõttu nõuab hageja leppetrahvi 55 eurot tasumist. Kostja oli sõiduki Dacia Logan

numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja alates 29.08.2023 kuni 26.09.2023. Sõidukile

koostati leppetrahv numbriga 1882 9082 3141 2032, maksetähtaeg 05.09.2023.

Hageja selgitab, et kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi

rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat

parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise

tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult

parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. OÜ Europark Estonia

esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki

kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi

sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse

võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud.

OÜ Europark Estonia on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga OÜ Europark Estonia poolt

opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega

tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad

tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on OÜ Europark Estonia avaldanud tüüptingimustes

selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto EP parklasse pargib. Ka

Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu

sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Lisaks

parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla

operaator OÜ Europark Estonia on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Eeltoodu

tõendamiseks esitab OÜ Europark Estonia fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest

tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Esitatud

fotodega tõendab hageja asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja

kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu

sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Võttes arvesse, et sissesõidul on sõiduki kasutajale tehtud

nähtavaks OÜ Europark Estonia eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või

viide lepingutingimustele ja OÜ Europark Estonia avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma

tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda OÜ Europark Estonia poolseks lepingu sõlmimise

pakkumuseks.

See tähendab, et isikul on õigus OÜ Europark Estonia esitatud lepingutingimustega tutvuda ning

juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev

parkimiskaart/-luba, OÜ-le Europark Estonia kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma

sõiduk mujale (OÜ Europark Estonia ei ole ainuke parkimise teenust osutav operaator). Juhul, kui

talle parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat

parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks.

Liiklusseaduse § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui

seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. 29.08.2023, kui OÜ

Europark Estonia parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud

kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega ilmselgelt oli sõiduk pargitud nimetatud

parkimisalal. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja aga lepingu sõlmimiseks

nõustumuse. Lähtudes eeltoodust oli hageja hinnangul poolte vahel sõlmitud leping hagi lisades nr

1-2 väljatoodud piltidega ning on tõendatud, et sõiduk oli pargitud vaidlusalusel ajal OÜ Europark

Estonia opereeritavale parkimisalale.

Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava

kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus

23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31), 26.01.2017 lahendis

3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430). Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli

sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise ajal kostja. Lähtudes asjaolust, et

Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole liiklusregistris sõiduki omandi osas alates 29.08.2023

kuni 26.09.2024 muudatusi tehtud, on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja.

See tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning

otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Eeltoodu alusel on parkimise operaatoril õigus

eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis OÜ Europark Estonia parkimisalale, sõiduki

omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist.

OÜ Europark Estonia esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades

selle sõiduki kojamehe vahele (vt leppetrahvinõudele lisatud pilte). Leppetrahvinõuetega on

võimalik ka elektrooniliselt tutvuda www.vaie.europark.ee. Riigikohtu hinnangul on

parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTsKO 05.06.2019 nr 2-17-

117146 p. 12). Seega OÜ-l Europark Estonia oli/on õigus nõuda parkimislepingu rikkumisel

leppetrahvi, olles täitnud leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse.

Leppetrahvinõuet summas 55 eurot ei ole käesoleva ajani tasutud.

OÜ Europark Estonia tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat

võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis hageja kirja teel nõudekirja (dtl 57) kostja

rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka

kohustust täitma. Vastavalt VÕS § 113² lg 2 punktile 1 soovib hageja kostjalt välja mõista

leppetrahvi sissenõudekulud summas 15 eurot, mis seisneb Transpordiametile ja

rahvastikuregistrisse saadetud päringu kulus sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete

saamiseks ning meeldetuletuskirja saatmise kulus.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 17.06.2025 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele tähtaegselt, so hiljemalt 01.07.2025 ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg

3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-

82-16 p-s 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu

tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja)

parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

7. Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lõikele 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule

nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus

on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt,

et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate

infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo nr 3-2-1-

75-10, p 14). Hagiavalduse kohaselt oli kostjale kuuluv sõiduk numbrimärgiga xxxx pargitud

parkimisalal aadressil Pargi keskus, Jõhvi. Kostja ei ole nendele asjaoludele vastu vaielnud.

Tulenevalt VÕS § 9 lg-st 1 loeb kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping.

8. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud ka

vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Lähtudes

eeltoodust mõistab kohus kostjalt põhinõudena hageja kasuks välja 29.08.2023 leppetrahvi nr

1882908231412032 alusel 55 eurot.

9. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot,

kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist kokku summas 15 eurot hageja poolt

päringute tegemise ja meeldetuletuskirja saatmisega seotud kulu katteks. Kohus leiab, et hageja

võla sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 15 eurot.

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi

rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

12. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 100 eurot, mis on riigilõivu

seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol

on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui

vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

13. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 220 eurot ning viivise menetluskuludelt.

Esindaja on osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses hinnaga 110 eurot/tund. Kohus leiab, et

õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

14. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 484²) väljamõistmiseks

kostjalt summas 20 eurot.

15. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

16. Hagiavalduse kohaselt (menetluskulude nimekirja ei ole hageja kohtule esitanud kuigi kohus

seda menetlusse võtmise määruses küsis) on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 110

eurot tunnis. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu on vaidluse

olemust ja mahtu arvestades mõistlik ja on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest

makstav tasu.

17. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses, s.h vastuväitega tutvumine,

hagiavalduse ja lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et

käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga

sarnaseid trafaretseid hagisid (muutes peamiselt andmeid kus, millal ja millise autoga kostja

parkis) esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase

õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas

ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma

vastaspoole vastuväidetega, lisatud tõendite hulk on samuti minimaalne. Hageja on koostanud vaid

hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka

tsiviilasjaga. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades

eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1 tundi ehk õigusabikulud on

põhjendatud summas 110 eurot.

18. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 230 eurot (riigilõiv 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 110 eurot).

19. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

21. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalselt allkirjastatud)

Marika Leimann

Kohtunik