3-23-2593/40 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

03.07.2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-2593

Haldusasi

X.X.-i kaebus Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse

26.10.2023. a käskkirja nr 4-1/23/1114 õigusvastasuse

kindlakstegemise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.09.2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus

Kaasatud haldusorgan Haridus- ja Teadusministeerium

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-ile apellatsioonkaebuse ja 30.05.2025. a seisukoha lisad ning

vastustajale 06.06.2025. a seisukoha lisad.

2. Rahuldada X.X.-i apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 13.09.2024. a

otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3.

3. Teha vastavas osas uus otsus, millega tuvastada Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse

26.10.2023. a käskkirja nr 4-1/23/114 õigusvastasus (p 2) ning mõista Ida-Virumaa

Kutsehariduskeskuselt X.X.-i kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulud

summas 20 (kakskümmend) eurot (p 3).

4. Mõista Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuselt X.X.-i kasuks välja ringkonnakohtus

kantud menetluskulud summas 20 (kakskümmend) eurot.

5. Asendada ringkonnakohtu otsuse avaldamisel kaebaja ning otsuses mainitud

kolmandate isikute nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 04.08.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) direktor arvas 26.10.2023. a käskkirjaga nr

4-1/23/1114 X.X.-i kooli õpilaste nimekirjast välja, juhindudes haridus- ja teadusministri

16.06.2016. a määrusega nr 22 kinnitatud IVKHK põhimääruse § 7 lg-st 3 ja kooskõlas kooli

nõukogu 01.09.2023. a koosoleku protokolli nr 1-3/23/11 otsusega kinnitatud IVKHK

õppekorralduseeskirja 3. peatüki p-dega 3.5, 3.5.2, 3.5.5. 3.5.5.6 ja 3.5.5.7 ning võttes aluseks

grupijuhendaja Y.Y.i 23.10.2023. a esildise nr 3-7/23/1292. Käskkirja kohaselt on X.X.

grupi NKKVs22 Kinnisvarahaldur õpilane, kellel on kaitsmata 2022/-2023 õppeaasta

praktika; on õppevõlgnevused 2023/2024 õppeaasta moodulites ehitustööde tehnoloogiad,

kinnisvara haldamine (puhastustööde korraldamine), andme- ja tekstitöötlus. Õpilane puudus

tundidest 60% ja puudumised on põhjuseta. Alates 27.09.2023 õpilane ei osalenud õppetöös.

Grupijuhendaja vestles korduvalt õpilasega telefoni teel, saatis talle e--kirju, kuid tulemusi ei

ole. X.X. kutsuti osakonna nõustamiskomisjoni 11.10.2023, kuid õpilane loobus komisjoni

tulemast. Nõustamiskomisjon määras 11.10.2023 X.X.-ile tähtaja õppevõlgnevuste

parandamiseks, kuid olukord ei muutunud.

2. X.X. esitas 16.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja hiljem täiendavad seisukohad.

Kaebaja palus tühistada IVKHK 26.10.2023. a käskkiri nr 4-1/23/1114. Kaebaja põhjendused:

Kaebaja jätkas 27.08.2023 õpinguid, kuid jäi varsti haigeks. Kaebaja teatas haigestumisest

grupijuhendajale Y.Y.ile ning saatis e-postile arstitõendid 20.09. ja 04.10.2023. Kaebaja

esitas arstitõendid päevade kohta, kui ta pidi osalema õppetöös kohapeal. Kaebajal ei ole

põhjuseta puudumisi. Kaebajal on 90% programmist läbitud. Kaebaja praktika kaitsmisega

tegeles õppejõud, kes ei valda piisavalt eesti keelt ega ole teadlik kinnisvarahalduri

õppeprogrammist.

3. IVKHK vaidles 12.08.2024. a vastuses kaebusele vastu. Vastustaja märkis, et tunnistas

12.08.2024. a käskkirjaga nr 4-1/24/864 vaidlustatud käskkirja kehtetuks ning teatas

kaebajale, et ta on arvatud 2025. a veebruaris IVKHK kinnisvarahalduri õpperühma õpilaseks.

Vastustaja palus lõpetada haldusasja menetlus.

4. X.X. palus 30.08.2024. a seisukohas teha kohtuotsus, kuna ta on vaidluse tõttu kaotanud

aega, tervist ja raha.

5. Tartu Halduskohus jätkas 13.09.2024. a otsusega menetlust IVKHK 26.10.2023. a

käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes (resolutsiooni p 1); jättis kaebuse

rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning jättis menetluskulud kaebaja kanda ja menetluskulud

vastustaja kasuks välja mõistmata (resolutsiooni p 3). Otsuse põhjendused:

1) Kohus nõustus vastustaja seisukohtadega ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 165 lg 2 alusel ei korranud neid. Kaebaja on täiskasvanud õppija. Käskkirja andmise ajal

kehtinud kutseõppeasutuse seaduse (KutÕS) redaktsioon ei reguleerinud õpilase koolist

väljaarvamist. Sisulised alused õpilase väljaarvamiseks on ette nähtud kooli

õppekorralduseeskirjas. Asjaolu, et õpilase väljaarvamise alused olid kindlaks määratud

haldusakti, mitte õigusaktiga, ei kujuta endast kaebaja õiguste sellist riivet, mis tooks kaasa

käskkirja õigusvastasuse.

2) Vastustaja esitatud andmete järgi kaebaja õpitulemuste kohta (dtl 76) on kaebaja läbinud

õppeaineid 38 EKAP ulatuses, neist põhiõpingud 37 EKAP ulatuses, s.o 64,4% põhiõpingute

mahust esimesel õppeaastal. Põhjendatud on käskkirja väide, et kaebajal olid võlgnevused.

Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid käskkirja põhjendusele, et tal on õppevõlgnevused

moodulites ehitustööde tehnoloogiad, kinnisvara haldamine (puhastustööde korraldamine)

ning andme- ja tekstitöötlus. Kaebaja ei esitanud tõendeid, et tal on läbitud ca 90%

õpingutest.

3) Vastustaja teatas 11.10.2023. a e-kirjaga (dtl 75) kaebajale, et talle on antud tähtaeg kuni

20.10.2023, mille jooksul tuleb kaitsta eelmise õppeaasta praktika. Kaebaja ei väitnud või

tõendanud, et ta tegi selle tähtaja jooksul praktikadokumentidesse nõutud täiendused.

4) Kui kaebaja edastas vastustajale arstitõendid 12.-18. ja 27.-29.09.2023 kohta, siis ei ole

korrektne öelda, et kõik puudumised olid põhjuseta. Samas oli kaebaja pika ajavahemiku

jooksul puudunud õppetöölt ka põhjuseta. Y.Y.i 23.10.2023. a esildise põhjal kaebaja ei osale

õppetöös alates 27.09.2023. See on ca 1 kuu pikkune ajavahemik, millest kaebaja edastas

arstitõendi 27.--29.09.2023 kohta. Käskkirja andmise seisuga ei olnud vastustajal alust arvata,

et kaebaja on muudel kuupäevadel puudunud haiguse tõttu, on haigestunud pikaajaliselt või et

haigestumised on põhjustanud edasijõudmatuse õppetöös.

5) Vastustajal ei olnud 05.10.2023. a e-kirjast (dtl 74) võimalik aru saada nii, et kaebajal on

tervisest tingitud takistus õppetöös osaleda või võlgnevusi likvideerida või et kaebajal on huvi

seda teha. Kirja saab pigem mõista nii, et kaebaja möönab tema väljaarvamist ja aktsepteerib

seda. Arstitõendi kaebaja ärakuulamiseks määratud aja kohta esitas kaebaja alles

kohtumenetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X.X. esitas 09.10.2024 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

13.09.2024. a otsus täielikult. Ka esitas kaebaja mitmeid kohustamisnõudeid.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Vastustaja rikkus seadust. Õppevõlgnevus tekkis ajal, mil kaebaja oli haige.

2) Kaebaja jäeti ilma õigusest kaitsta praktikat komisjoni ees. Kaebaja töö oli täies ulatuses

tehtud.

3) Kaebaja esitas kohtule arstitõendid 12.-18.09., 27.-29.09., 11.-13.10. ja 25.-27.10.2023

kohta. Arstitõendid sai ta pärast 26.10.2023.

4) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud. Õppetöö viiakse üle Jõhvi, kuid kaebaja elab Narvas. Kaebaja peab

võib-olla iga päev kohal käima. Kaebaja ei mõista, miks ta peaks diplomitöö teemat muutma.

7. Tartu Ringkonnakohus tõlgendas 16.10.2024. a määruses, et kaebaja taotleb

apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 13.09.2024. a otsuse resolutsiooni p-de 2 ja 3

tühistamist.

8. HTM ei nõustunud 05.11.2024. a vastuses apellatsioonkaebusega. Vastuse põhjendused:

1) Kaebaja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks väidet, et ta on läbinud 90% õpingute

kogumahust. Kooli teavitamata jättes ei saa eeldada, et kool on teadlik kaebaja

haigestumisest.

2) Ei ole selge, miks kaebaja ei ole praktikapäevikut nõuetekohaselt täitnud ka pärast seda,

kui kool sellele tähelepanu juhtis. Õppija ei saa valida endale meelepärast praktikakomisjoni

koosseisu, samuti ei mõjuta selle koosseis kaebaja kohustuste täitmata jätmist. Kaebaja

tegevus ei peegelda huvi haridust omandada.

3) Kaebaja ei ole kahju olemasolu tõendanud.

9. IVKHK palub 06.11.2024. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning jätta

apellatsioonkaebuse resolutsiooni p-des 2-8 toodud nõuded läbi vaatamata. Vastuse

põhjendused:

1) Apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud.

Apellatsioonkaebuse resolutsiooni p-des 2-8 toodud nõuded on küsimused, milliseid pooled

arutasid kompromissi sõlmimiseks peetud läbirääkimistel. Läbirääkimistel käsitletud

küsimused ei muutunud vaidluse esemeks ja kohus ei vaadanud neid läbi.

2) Kaebaja ei vaidlustanud kohtus edasijõudmatuse asjaolu. Õppetöölt puudumine leidis

kinnitust. Kaebaja ei esitanud haigestumise kohta tõendit. Kaebaja ei teinud teatavaks

õppetööl osalemise ja õpitulemuste saavutamise kohustuste rikkumise põhjendatud õigustusi.

Kaebaja koolist väljaarvamine oli põhjendatud. Kaebaja õppimissoovi arvestades ja

eesmärgiga saavutada õigusrahu, tunnistas vastustaja 12.08.2024. a käskkirjaga nr 4-1/24/864

vaidlustatud käskkirja kehtetuks.

10. X.X. teatas 30.05.2025. a vastuses, et ta võttis arstilt tõendi nende päevade kohta, kui

toimus õppetöö. Kaebaja väitel oli ta haige 12.09.-27.10.2023. Kaebaja lisas 4 tõendit.

11. IVKHK selgitas 06.06.2025. a vastuses, et 2023. a septembri alguses oli kaebajal 2

võlgnevust aines "Kinnisvara haldamine", mille ta hiljem parandas. Ka oli võlgnevuseks

esimese kursuse praktika mahuga 360 akadeemilist tundi ehk 15 EKAP. IVKHK selgitas, et

kaebaja puudus järgmistest tundidest: 09.-11.11.2022 kinnisvarahalduri baasteadmised

ehitusest, erialane õigusõpe ja majandusarvestus kinnisvarahalduses; 22.-23.02.2023 hoone

tehnosüsteemid, kinnisvaraobjekti heakord ja hoolduskorraldus ning õpitee ja töö muutuvas

keskkonnas; 14.-15.09.2023 puhastustööde korraldamine ning lepingute täitmine ja kvaliteedi

hindamine; 27.-29.09.2023 ehitustööde tehnoloogiad, puhastustööde korraldamine ning

majanduskava, õigusaktid ja riskianalüüs; 11.-12.10.2023 andme- ja tekstitöötlus, ehitustööde

tehnoloogiad ja puhastustööde korraldamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning halduskohtu otsus

tühistada. Ringkonnakohus piiritleb esmalt vaidluse eseme ringkonnakohtus (I); analüüsib

käskkirja õiguslikuks aluseks oleva IVKHK õppekorralduseeskirja mõju kaebaja õigustele

(II); kontrollib vaidlustatud käskkirja õiguspärasust (III) ning lahendab viimaks

apellatsioonkaebuse nõuded ja jaotab menetluskulud (IV).

I

13. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuses nõudeid, mida ta ei olnud kaebuses halduskohtule

esitanud. HKMS § 182 lg 3 keelab apellatsioonkaebuses selliste nõuete esitamise, mida

halduskohtus ei esitatud. Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta

apellatsioonkaebuse resolutsiooni punktides 2-8 esitatud nõuded läbi vaatamata.

Ringkonnakohus selgitab, et tõlgendas apellatsioonkaebuse 16.10.2024 käiguta jätmisel (dtl

218-220), et kaebaja taotleb vaid halduskohtu otsuse resolutsiooni punktide 2 ja 3 tühistamist.

Kaebajal tuli ringkonnakohut viivitamatult teavitada, kui ta ringkonnakohtu tõlgendusega ei

nõustu. Kuna kaebaja seda ei teinud, luges ringkonnakohus 17.10.2024 apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisel (dtl 225-227), et vaidluse esemeks on ka apellatsioonimenetluses

jätkuvalt vaid IVKHK 26.10.2023. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ning kaebaja

kasuks kantud menetluskulude väljamõistmine. Kuna ringkonnakohus ei ole

apellatsioonkaebuse resolutsiooni p-des 2-8 esitatud nõudeid menetlusse võtnud, puudub ka

alus nende nõuete läbi vaatamata jätmiseks.

II

14. Ringkonnakohtu hinnangul jätkas halduskohus õigesti ka pärast vastustaja poolt

vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamist HKMS § 152 lg-st 2 lähtudes kaebaja taotlusel

menetlust käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudes, sest ei saa välistada, et kaebajal võis

tekkida kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamisega kahju, mida ei korva kaebaja arvamine

2025. a veebruaris Jõhvi linnas avatava IVKHK kinnisvarahalduri õpperühma õpilaseks (dtl

128). Nimelt oli kaebaja eelnevalt arvatud õpperühma Narvas, kus vastustaja kinnitusel 2025.

a veebruaris õpperühma avamist ei kavandatud (vastustaja 14.06.2024. a seletus

halduskohtule, dtl 66).

15. Ka leidis halduskohus õigesti, et vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud KutÕS ei

reguleerinud õpilase koolist väljaarvamist. KutÕS-i täiendati õpilase koolist väljaarvamist

reguleeriva §-ga 341 alles 10.04.2024 ning vastav seadusemuudatus jõustus 06.05.20241.

KutÕS § 341 lg 1 näeb õpilase koolist välja arvamiseks ette muu hulgas järgmised alused:

õpilane ei täida õppekava nominaalkestuse jooksul kutseõppe lõpetamise tingimusi ja tema

õppeaega ei ole individuaalse õppekava alusel pikendatud (p 6); õpilasel on õpinguid

takistavad olulised õppevõlgnevused õppekavaga määratud põhiõpingutes ja kool on õppija

toetamiseks eelnevalt rakendanud kõiki tema käsutuses olevaid toetusmeetmeid (p 8). KutÕS

§ 341 lg 2 järgi kehtestab õpilase koolist väljaarvamise korra valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Haridus- ja teadusministri 21.08.2024. a määrusega nr 23 on kehtestatud „Õpilase

kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord“ (kord), mis jõustus

30.08.2024. Korra § 9 lg 3 järgi saab õpilase koolist KutÕS § 341 lõike 1 punktides 6-8

nimetatud alustel välja arvata, kui kool on õppija toetamiseks eelnevalt rakendanud kõiki tema

käsutuses olevaid meetmeid ja tugirühm on teinud direktorile sellekohase põhjendatud

ettepaneku.

16. Samaaegselt Korra jõustumisega 30.08.2024 kaotas kehtivuse KutÕS § 20 alusel2

kehtestatud haridus- ja teadusministri 28.08.2013. a määruse nr 23 „Kutseõppeasutuse

arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja

dokumentide pidamise kord“ § 7 lg 2 p 15, mille kohaselt määratakse õpilaste koolist

väljaarvamise tingimused ja kord õppekorralduseeskirjas. Täpsemaid raame ja tingimusi

määrus koolist väljaarvamise tingimustele ja korrale ette ei näinud. Koolieelse lasteasutuse

seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirjast3 selgub, et kuni KutÕS-i muutmiseni oli õpilaste koolist väljaarvamise

aluseks vaid kutseõppeasutuse nõukogu poolt kinnitatud õppekorralduseeskiri. Vaidlustatud

käskkiri lähtubki IVKHK õppekorralduseeskirjast, mis tugineb haridus- ja teadusministri

määruse nr 23 kuni 30.08.2024 kehtinud § 7 lg 2 p-le 15.

17. Halduskohus asus otsuses seisukohale, et vastustajal oli hoolimata seaduses sätestatud

aluse puudumisest õigus reguleerida õpilase koolist väljaarvamist õppekorralduseeskirjas ning

see ei kujutanud endast kaebaja õiguste sellist riivet, mis tooks kaasa käskkirja

õigusvastasuse. Halduskohus arvestas seejuures asjaolu, et õppekorralduseeskiri nägi

õpilasele ette ka võimaluse kooli ennistamiseks. Ringkonnakohus möönab, et kooli nõukogule

õpilase koolist väljaarvamise küsimuses ilma igasuguste piiranguteta reguleerimispädevuse

1 RT I, 26.04.2024, 1. Koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse muutmise seadus.

2 KutÕS § 20 sätestab, et kooli arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide

nõuded ja dokumentide pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

3 231 SE, Eelnõu - Riigikogu, seletuskirja lk 18 p 6.3.

andmine võib olla problemaatiline ning taoline regulatsioon riivata õpilase PS §-st 37

tulenevat õigust haridusele, eriti kui koolist väljaarvamise alused ja tingimused ei ole piisavalt

selged ja ettenähtavad. IVKHK õppekorralduseeskirjas (ÕKE) nähakse õpilase kooli algatusel

koolist väljaarvamine ette mh järgmistel põhjustel: p 3.5.5.6 edasijõudmatus õppetöös ning

p 3.5.5.7 õppetöölt mõjuva põhjuseta puudumine. Vastustaja tugines vaidlustatud käskkirjas

mõlemale eelviidatud alusele, tuues käskkirjas kaebaja koolist väljaarvamise põhjustena esile

õppevõlgnevused ja põhjuseta puudumised. Käesoleval juhul sisaldab ÕKE siiski ka

eelviidatud koolist väljaarvamist täpsustavaid ja selle põhjuseid avavaid punkte.

18. ÕKE p 7.1.10 järgi võib grupijuhendaja esildise ja osakonna nõustamiskomisjoni

koosoleku ettepaneku alusel koolist direktori käskkirjaga välja arvata õpilase, kes on

põhjuseta puudunud rohkem kui 25% kolme kuu jooksul ettenähtud õppetundide üldarvust

ning kellel on õppevõlgnevused. ÕKE p 7.1.7.1 järgi loetakse puudumine põhjendatuks mh

haigestumise korral. ÕKE p 7.1.8 näeb ette, et eelnevalt teadaoleva pikaajalise puudumise

korral (rohkem kui 1 nädal) esitab õpilane direktori nimele põhjendatud ja grupijuhendajaga

kooskõlastatud avalduse käskkirja vormistamiseks. ÕKE p 8.1.2 järgi viiakse õpilane ühelt

kursuselt teisele, kui ta on õppeaasta lõpuks täitnud õppekava järgi ettenähtud õppe mahust

100%. ÕKE p 8.2.1 järgi on õppevõlgnevus tähtajaks sooritamata hindamisülesanne, mille

õpilane peab likvideerima kokkuleppel õpetajaga neljanädalase õppeperioodi jooksul. ÕKE

p 8.2.9 näeb ette, et täisealise õppija kooli nimekirjast välja arvamiseks kooli algatusel esitab

grupijuhendaja osakonna juhile sellekohase ettepaneku koos põhjaliku analüüsiga

õppeedukuse ja puudumiste kohta. Samas näeb ÕKE ette ka võimalused õpilase järgmisele

kursusele tingimisi üleviimiseks (p-d 8.3.1-8.3.3) ning õpilase täiendavale õppetööle

jätmiseks (p-d 8.4.1-8.4.5). ÕKE eelviidatud punkte koosmõjus analüüsides leiab

ringkonnakohus, et kooli nimekirjast väljaarvamise aluseks saavad olla küll nii põhjuseta

puudumised kui likvideerimata õppevõlgnevused, kuid enne õpilase koolist väljaarvamist

tuleb koolil kaaluda ka leebemaid, p-des 8.3.1-8.3.3 ja p-des 8.4.1-8.4.5 ettenähtud meetmeid.

19. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et ÕKE-s toodud regulatsioon koolist väljaarvamise

kohta, sh puudumistest ja edasijõudmatusest tulenevad tagajärjed on piisavalt arusaadavad ja

ettenähtavad, ning tõlgendades neid kehtiva KutÕS-i ja Korraga kooskõlaliselt (st enne

õpilase koolist väljaarvamist tuleb rakendada meetmeid õpilase õpingute jätkamise

toetamiseks) ei kujuta endast kaebaja õiguste ülemäärast riivet. IVKHK õppekorralduseeskiri

on HMS § 51 lg-s 2 sätestatud üldkorraldus – haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste

alusel kindlaksmääratud isikutele. Halduskohus ei suunanud kaebajat koos käskkirjaga ÕKE

asjassepuutuvaid punkte vaidlustama. Ringkonnakohus ei pea seda siiski menetlusveaks, sest

käesolevas haldusasjas ei ole põhiliseks vaidlusküsimuseks õppekorralduseeskirja õiguslik

alus, vaid koolist väljaarvamise aluste õige ja kaalutletud rakendamine kaebaja suhtes. Seega

tuleb järgnevalt kontrollida, kas käskkiri oli kaebaja osas piisavalt ja õigesti põhjendatud ning

kõik kaebajat puudutavad asjaolud kaalutud.

III

20. Vaidlustatud käskkirjaga arvati kaebaja kooli õpilaste nimekirjast välja grupijuhendaja

23.10.2023. a esildise alusel põhjendusega, et tal esinesid järgmised õppevõlgnevused: 1)

2022/2023 õ-a kaitsmata praktika ning 2) õppevõlgnevused 2023-2024 õ-a moodulites:

ehitustööde tehnoloogiad, kinnisvara haldamine (puhastustööde korraldamine), andme- ja

tekstitöötlus. Lisaks heideti kaebajale ette 2023/2024. õppeaasta algusest põhjuseta puudumist

60% tundidest. Käskkirja kohaselt õpilane alates 27.09.2023 õppetöös ei osale.

21. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. HKMS § 158 lg 2 kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks

kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus

haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kuna kaebaja käskkirja põhjendustega

ei nõustu, kontrollib ringkonnakohus esmalt, kas käskkirjas kaebaja kohta esitatud asjaolud

olid haldusakti andmise seisuga õiged ning asjakohased.

22. IVKHK kinnisvarahalduri õppekavast (dtl 114-120) nähtub, et õppekava mahuga 90

EKAP-d4 on planeeritud läbida kokku kahe õppeaastaga, millest esimesel õppeaastal on

põhiõpingute mooduleid kokku 59 EKAP ulatuses ja valikõpingute mooduleid 1 EKAP

ulatuses ning teisel õppeaastal põhiõpingute mooduleid kokku 17 EKAP ulatuses ning

valikõpingute mooduleid kokku 13 EKAP ulatuses (59 + 1 + 17 + 13 = 90). Õppekavas

selgitatakse, et praktika õppe maht on 22,5 EKAP-d ning see on arvestatud moodulite õppe

mahu hulka. ÕKE p 6.1.1 järgi algab õppeaasta 01. septembril ja lõpeb järgmise aasta 31.

augustil. ÕKE p 6.1.4 järgi toimub õppetöö kutsehariduse õppekavade alusel, kus õpilane

läbib õppemoodulid õppekavas kehtestatud järjekorras ja ta viiakse üle järgmisele kursusele

pärast moodulite õpiväljundite omandamist. Kuivõrd kaebaja eksmatrikuleeriti

edasijõudmatuse ning puudumiste tõttu 26.10.2023 ehk kohe teise, 2023/2024, õppeaasta

alguses, pidas ringkonnakohus vajalikuks selgitada, millised võlgnevused olid kaebajal jäänud

esimesest, 2022/2023 õppeaastast.

23. Vastustaja poolt 14.06.2024 halduskohtule antud selgituse kohaselt asus kaebaja

30.08.2022 õppima kinnisvarahalduri õppekaval nr 215503 õppekava mahuga 90 EKAP ning

koolist 26.10.2023 väljaarvamise ajaks oli ta õppekava mahust läbinud 38 EKAP ehk kokku

42%. Vastuses ringkonnakohtu 27.05.2025 a kohtunõudele selle kohta, mida peetakse

vaidlustatud käskkirjas silmas kaebaja õppevõlgnevuste all ning kas kaitsmata praktika oli

kaebaja ainus õppevõlgnevus 2022/2023. õppeaastal, selgitas vastustaja, et kaebaja

võlgnevuseks oli esimese kursuse praktika mahuga 360 akadeemilist tundi ehk 15 EKAP-d

ning 2023. aasta septembri alguses oli kaebajal ka kaks võlgnevust ainest „Kinnisvara

haldamine“, mille ta hiljem parandas. Vaidlustatud käskkirjas ei ole peale kaitsmata praktika

kaebaja teisi 2022/2023. õppeaasta õppevõlgnevusi esile toodud, mistõttu lähtub

ringkonnakohus sellest, et kaebaja peamiseks või ainsaks õppevõlgnevuseks 2022/2023.

õppeaastast jäi 2023/2024. õppeaasta alguseks üles kaitsmata esimese kursuse praktika.

24. Vaidlustatud käskkirjas toob vastustaja esile ka kaebaja õppevõlgnevused 2023/2024.

õppeaasta põhiõpingute moodulis kinnisvara haldamine (puhastustööde korraldamine) ning

valikõpingute moodulites andme- ja tekstitöötlus ning ehitustööde tehnoloogiad. Vastustaja

06.06.2025 vastusest ringkonnakohtu nõudele selgitada täpsemalt käskkirjas väidetud

„kaebaja puudus 60% tundidest“ sisu – mis kuupäevadel ja mis tundidest kaebaja puudus -

ilmneb, et vastustaja on käskkirjas arvesse võtnud ka kaebaja poolt 2023/2024. õppeaastal

eelviidatud moodulite tundidest puudumist. Nimelt puudust kaebaja ajavahemikul 14.-

15.09.2023 moodulitest „Puhastustööde korraldamine“ – 4 tundi ning „Lepingute täitmine ja

kvaliteedi hindamine“ – 10 tundi. Ajavahemikul 27.-29.09.2023 puudus kaebaja moodulitest

„Ehitustööde tehnoloogiad“ – 10 tundi, „Puhastustööde korraldamine“ – 6 tundi ning

„Majanduskava, õigusaktid ja riskianalüüs“ – 10 tundi. Ajavahemikul 11.-12.10.2023 puudus

kaebaja moodulitest „Andme- ja tekstitöötlus“ – 6 tundi, „Ehitustööde tehnoloogiad“ – 12

tundi ja „Puhastustööde korraldamine“ – 2 tundi. Samas on kaebajal arstitõendid puudumiste

4 EKAP ehk Eesti kutsehariduse arvestuspunkt on õppemahu arvestusühik, mis näitab õppekavas kirjeldatud

õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist töö mahtu. Üks EKAP vastab reeglina 26 tunnile õpilase tööle

teadmiste ja oskuste omandamisel (ÕKE p 2.1 alapunkt 4).

kohta ajavahemikul 12.-18.09.2023 (dtl 8), ajavahemikul 27.-29.09.2023 (dtl 9) ning

ajavahemikul 11.-13.10.2023 (dtl 10). ÕKE p 7.1.7.1 järgi loetakse puudumine põhjendatuks

haigestumise korral. Võttes arvesse arstitõendeid, tuleb lugeda kaebaja puudumised seega

põhjendatuks.

25. Halduskohtumenetluses esitas kaebaja ka tõendid, millest ilmneb, et ta saatis

grupijuhendaja Y.Y.ile 04.10.2023 arstitõendi enda haigestumise kohta perioodil

27.-29.09.2023 (dtl 21). Seda, et kaebaja esitas grupijuhendajale 20.09.2023 arstitõendi enda

haigestumise kohta perioodil 12.-18.09.2023 ning 02.10.2023 arstitõendi haigestumise kohta

perioodil 27.-29.09.2023 on tunnistanud ka vastustaja 14.06.2024. a seletuses halduskohtule

(dtl 67). IVKHK sisekorraeeskirja p 2.2 järgi informeerib õpilane puudumisest

grupijuhendajat esimesel võimalusel Tahvlis, e-posti või telefoni teel. Vastustaja 26.10.2023.

a käskkiri on antud grupijuhendaja Y.Y.i 23.10.2023. a esildise alusel. Kuna käskkirja

andmise ajaks pidi vastustajale teada olema, et kaebaja puudumised ja puudumistest

tulenenud õppevõlgnevused 2023/2024. õppeaasta moodulites olid tingitud kaebaja

haigestumisest, ei vasta käskkirjas kajastatud asjaolud, sh väide, et kõik kaebaja puudumised

2023/2024 õppeaastal olid põhjuseta, tegelikkusele, mistõttu esineb käskkirjas oluline

põhjendamisviga. Kuna käskkirja aluseks ei ole sõnaselgelt kaebaja tundidest puudumised

2022/2023. õppeaastal, ajavahemikus 09.-11.11.2022 ning 22.-23.02.2023, ei oma vastustaja

poolt ringkonnakohtule 06.06.2025 nende ajavahemike kohta esitatud puudumiste

informatsioon tähtsust. Ühtlasi ei saanud nimetatud perioodidel toimunud puudumised

tundidest erialane õigusõpe, majandusarvestus kinnisvarahalduses, kinnisvaraobjekti heakord

ja hoolduskorraldus ning õpitee ja töö muutuvas keskkonnas ilmselgelt käskkirja andmisel

tähtsust omada ka põhjusel, et kaebaja oli vastavad moodulid 2022/2023. õppeaastal läbinud

(vt kaebaja õpitulemuste kaart, dtl 76).

26. Pooled ei vaidle selle üle, et kohustuslikku praktikat kaebaja kuni koolist väljaarvamiseni

ei kaitsnud. Kaebuse kohaselt läbis kaebaja praktika pärast esimese õppeaasta lõpetamist KÜ

Kreenholmi 38 korteriühistu esimehe juures ning praktika kaitsmine toimus 13.09.2023,

praktika kaitsmist võttis vastu kaebaja grupijuhendaja Y.Y. (dtl 3). Y.Y.i selgitusest ilmneb,

et kaebajale heideti ette praktikapäeviku ebakorrektset täitmist, sest sealt puudus kirjeldus

praktika tegevuste kohta (dtl 77). Õppekava kontaktisik A. A. selgitas 14.09.2023. a e-kirjas

kaebajale, et päevikus, esitluses ja lõputöös on vaja ära märkida enda panus või täpsemalt,

mida praktikal olles tehti (dtl 72). IVKHK õppekorralduseeskirja lisa 6 „IdaVirumaa

Kutsehariduskeskuse praktika korraldamise ja läbiviimise kord“ p 10.1 näeb ette, et

praktikaperioodil täidab õpilane igapäevaselt õpikogemuse analüüsil põhinevat

praktikapäevikut ÕIS-is või paberkandjal. P 10.2 järgi märgib õpilane praktikapäevikus tehtud

töö sisu ja tundide arvu, mis ta antud ettevõttes oli (dtl 142). Kaebaja ei ole kohtumenetluses

avaldanud, et Y.Y.i väide praktikapäeviku ebakorrektsest täitmisest olnuks alusetu. Kuna

vastav nõue tuleneb ka ÕKE lisast, ei ole ka ringkonnakohtul alust järeldada, et kaebajale

esitatud etteheide olnuks õigusvastane. Seega tuleb nõustuda vaidlustatud käskkirjaga selles,

et kaebajal esines 2022/2023. õppeaastast praktika kaitsmise võlgnevus, mis tuli likvideerida.

27. 04.10.2023 saadeti kaebajale kutse 11.10.2023 kella 12.00-ks osakonna komisjoni, et

arutada eelmise õppeaasta võlgnevuste kõrvaldamise tulemusi ja teha otsus (dtl 73). Kaebaja

vastas 05.10.2023 e-kirjas, et ta ei saa kahjuks osaleda ning palus teha otsuse tema

kohalolekuta ja viia ta sellega võimalikult kiiresti kurssi, sest ta ei saa aru, kas peaks edasi

õppima või mitte (dtl 74). 11.10.2023 teavitas Y.Y. kaebajat, et komisjoni otsusega anti talle

tähtaeg kuni 20. oktoobrini eelmise õppeaasta praktika kaitsmiseks ning selgitas, et kui võlg

jääb alles ka pärast seda kuupäeva, siis vormistab komisjon väljaarvamise otsuse (dtl 75).

Kaebaja poolt ringkonnakohtule antud selgituse kohaselt oli ta haige alates 12.09.-27.10.2023

(dtl 269). Arstitõendid kinnitavad kaebaja haigestumist perioodidel 11.10.2023-13.10.2023

ning 25.-27.10.2023 (dtl 10, 11). Kaebaja ei esitanud arstitõendit ajavahemiku 14.-24.10.2023

kohta, selgitades, et võttis arstilt tõendi ainult nende päevade kohta, mil toimus õppetöö

kutsekoolis, kuna iseseisev töö moodustas üle poole õppemahust ning õppetöö toimus vaid

kolmel päeval kahe nädala jooksul. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul võinuks kaebaja,

arvestades komisjoni otsust praktika kaitsmise tähtaja kohta, vormistada haiguslehe ka

ajavahemiku 14.-24.10.2023 kohta, peab ringkonnakohus kaebaja väidet, et haigestumine

jätkus ka nimetatud ajaperioodi jooksul, usutavaks. Ka ei ole vastustaja kaebaja haigestumist

ning arstitõendite tõelevastavust kahtluse alla seadnud. Seega järeldab ringkonnakohus, et

kaebajal esines mõjuv põhjus nii komisjoni arutelult puudumiseks kui ka komisjoni otsuse

tähtaegselt täitmata jätmiseks.

28. Vastustaja tugines vaidlustatud käskkirjas kaebaja õpilaste nimekirjast väljaarvamisel

ÕKE p-dele 3.5.5.6 ja 3.5.5.7 ehk kaebaja edasijõudmatusele õppetöös ning õppetöölt mõjuva

põhjuseta puudumisele. Ringkonnakohus on käesolevaga tuvastanud, et kaebaja 2023/2024.

õppeaasta puudumised ja õppevõlgnevused olid tingitud kaebaja haigestumisest. Ka loeb

ringkonnakohus, et haigestumise tõttu ei olnud kaebajal võimalik kõrvaldada praktikaaruande

puudusi komisjoni otsuses märgitud tähtajaks. ÕKE p 7.1.10 järgi võib õpilase, kes on

põhjuseta puudunud rohkem kui 25% kolme kuu jooksul ettenähtud õppetundide üldarvust

ning kellel on õppevõlgnevused, grupijuhendaja esildise ja osakonna nõustamiskomisjoni

koosoleku ettepaneku alusel direktori käskkirjaga koolist välja arvata. ÕKE ei piiritle

õppevõlgnevuste mahtu EKAP-des ega muul viisil. Siiski leiab ringkonnakohus, et

esmakordne praktika kaitsmiselt läbikukkumine ei tohiks olla sedavõrd raske rikkumine, et

see annaks iseenesest aluse õpilase õpilaste nimekirjast väljaarvamiseks. Asjaolu, et tegemist

ei olnud sisulise, vaid formaalse ja kõrvaldatava puudusega, nähtub ka komisjoni otsusest,

anda kaebajale täiendav võimalus praktika puuduste kõrvaldamiseks.

29. Õpilase koolist väljaarvamine on kaalutlusotsus. Arvestades sellise otsuse mõju õpilase

haridusteele ning õigusele valida elukutset, ei tohiks sellist otsust langetada kergekäeliselt,

konkreetse juhtumi asjaolusid täpsustamata ja uurimata ning õpilast eelnevalt ära kuulamata.

Nii näevad ka hetkel kehtiv KutÕS § 341 ning õpilase kutseõppeasutusest väljaarvamise korra

§ 9 lg 3 ette, et õpilase saab koolist välja arvata vaid oluliste õppevõlgnevuste tõttu ning

eeldusel, et kool on õppija toetamiseks eelnevalt rakendanud kõiki tema käsutuses olevaid

meetmeid. ÕKE p 8.2.2 järgi on sooritamata praktiline töö õppevõlgnevus, mille õpilane peab

likvideerima kokkuleppel õpetajaga. Täisealise õppija kooli nimekirjast välja arvamine kooli

algatusel eeldab ÕKE p 8.2.9 järgi grupijuhendaja põhjalikku analüüsi õppeedukuse ja

puudumiste kohta. Samas on ÕKE p. 8.3 kohaselt võimalik ka õpilaste tingimisi järgmisele

kursusele üleviimine ning p 8.4 järgi täiendavale õppetööle jätmine. Vaidlustatud käskkiri ei

põhjenda, miks kasutati kaebaja puhul juba teise õppeaasta alguses kõige raskemat lõplikku

lahendust, selmet rakendada teisi vähem koormavaid mõjutusvahendeid. Ringkonnakohus on

seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on oluliste kaalumispuuduste tõttu õigusvastane.

30. Ringkonnakohus tagastab kaebajale apellatsioonkaebuse ja 30.05.2025. a seisukoha lisad

ning vastustajale 06.06.2025. a seisukoha lisad, kuna need kas on juba haldusasja materjalide

hulgas või ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust.

III

31. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu

Halduskohtu 13.09.2024. a otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3. Ringkonnakohus teeb vastavas

osas uue otsuse, millega tuvastab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse 26.10.2023. a käskkirja

nr 4-1/23/114 õigusvastasuse.

32. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit

või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.

Ringkonnakohus mõistab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuselt X.X.-i kasuks välja

halduskohtus kantud menetluskulu summas 20 eurot ning ringkonnakohtus kantud

menetluskulu summas 20 eurot.

33. Ringkonnakohus peab vajalikuks asendada otsuse avaldamisel HKMS § 175 lg 3 alusel

kaebaja ja otsuses mainitud kolmandate isikute nimed tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)