2-25-2406/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Kohtunik

Harju Maakohus

Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. juuli 2025.a, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja number

2-25-2406

Kohtuasi

Menetlusosalised

Ärakuulamine

J Ka hagi I Ki vastu abielu lahutamiseks

Hageja: J Ka (isikukood xxx, Elukoha aadress: xxx)

Kostja: I K (isikukood xxx)

15.05.2025 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Lahutada J Ka (isikukood xxx) ja I K (isikukood xxx) abielu, mis on

registreeritud xxx aastal Tallinna Perekonnaseisuametis.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Asjaolud, menetluse käik

1. J Ka esitas 12.02.2025 Harju Maakohtule hagi I Ki vastu abielu lahutamise nõudes.

Hageja ja kostja abielu sõlmiti xxx aastal Tallinna Perekonnaseisuametis. Poolte

abielust sündis xxx last. Poolte faktiline abielulistel suhetel põhinev kooselu lõppes

2024. aasta aprillis kui kostja lahkus poolte ühisest elukohast teadmata suunas.

2. 03.06.2025 kohtule saadetud vastuses annab hageja teada, et leidis I Ki kontaktid ja sai

temaga ühendust. I Ki praegune viibimiskoht on xxx lähistel. Ta ei ole endiselt

huvitatud perega suhtlemisest. Hageja palve peale anda nõusolek lahutuseks, vastas

kostja lakooniliselt, et see on hageja enda probleem. Kostja ei ole nõus lahutama.

Hageja on sunnitud pöörduma kohtu poole abielu lahutamiseks.

3. Kohus võttis hagi 28.04.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

vastama kohtu määratud tähtaja jooksul. Kostjale on kohtudokumendid kätte

toimetatud 22.05.2025. Kostja ei ole hagile vastanud.

Kohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg

1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust

arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 66 punkt 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus

abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et

kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see

on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja. Kohus asub seisukohale, et abielu taastamine ei ole võimalik

vähemalt ühe poole vastava tahteta. Kuna hageja ei soovi abielulisi suhteid ja kostja

oma tahet abielu taastamise suhtes avaldanud ei ole, siis on kohtul alust arvata, et

pooled kooselu ei taasta.

3. Kohus tuvastas menetluse käigus, et poolte abielu on sõlmitud xxx aastal Tallinna

Perekonnaseisuametis. Poolte kooselu lõppes 2024. aasta aprillis põhjusel, et kostja

lahkus poolte ühisest elukohast teadmata suunas. Pärast kooselu lõppemist ei ole

kostja huvitunud perega suhtlemisest.

6. Kostjale on kohtudokumendid kätte toimetatud hiljemalt 03.06.2025 kui hageja andis

kohtule teada, et leidis I Ki kontaktid ja sai temaga ühendust. I Ki praegune

viibimiskoht on xxx. Kostja ei ole nõus abielu lahutama. Seega on kostja teadlik

hagiavaldusest lahutamise nõudes.

7. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et poolte sõlmitud abielu tuleb

lahutada. Hageja selgitustega on leidnud kinnitust, et pooled elavad faktiliselt lahus

alates 2024.a aprillist kui poolte kooselu lõppes.

8. 15.05.2025 toimunud ärakuulamisel jäi hageja hagiavalduse juurde. Hageja soovib

kostjaga sõlmitud abielu lahutada, kuivõrd abielulised suhted on kostjaga täielikult

lõppenud. Kostja elab täna xxx, poolte vahel abielulist kooselu ei toimu. Lepitamise

aega hageja ei soovi ja leiab, et abielu kostjaga tuleb lahutada.

9. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine

ning soovimatus neid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma

otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Hageja otsus abielu lõpetamiseks on olnud

läbimõeldud, poolte kooselu on lõppenud pea aasta tagasi. Abielu jätkamiseks on

vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Perekonnaseaduse mõte pole

sundida kellegagi koos elama (ja ka kannatama) kui puudub üksteise suhtes

ühtehoidmise liit. Kui seda pole, siis pole ka abielu ja selle jätkamine ainult vormiliselt

ei ole vähemalt ühe poole huvides.

10. Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja nõue rahuldamisele, sõltumata teise abikaasa

seisukohast ja võimalikest vastuväidetest. Asja menetledes on kohus jõudnud

veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abielu on faktiliselt

lõppenud ca aasta tagasi ning hageja ei soovi abielu jätkata.

11. TsMS § 164 lg1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki

pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik