2-21-12398/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

03.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-12398

Kohtuasi

OÜ Pae Farmer kaebus Pärnu kohtutäitur Rocki

Alberti 26.07.2021 otsusele

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Pae Farmer määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): OÜ Pae Farmer

(registrikood

10995969),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Puudutatud isik (vastustaja): Pärnu kohtutäitur Rocki

Albert

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 29.05.2024 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta

määruse õiguslikke põhjendusi.

2. OÜ Pae Farmer määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud OÜ Pae Farmer kanda.

4. Jätta menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-21-12398

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Pae Farmer (avaldaja) esitas 06.08.2021 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus

tühistada Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti (puudutatud isik/kohtutäitur) 26.07.2021 otsuse,

millega kohtutäitur jättis rahuldamata 18.06.2021 OÜ Pae Farmer kaebuse kohtutäituri otsuse

peale ning otsustas mitte tühistada 10.06.2021 kohtutäituri otsust täitemenetluse algatamata

jätmise kohta; kohustada kohtutäiturit asja uuesti läbi vaatama ning tegema uue otsuse seoses

täitemenetluse algatamisega; jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

2. Avalduse kohaselt esitas avaldaja 28.05.2021 kohtutäiturile täitmisavalduse võlgnik X

(võlgnik) vastu. Täitmisavaldusega palus avaldaja pöörata täitmisele 04.03.2015 tehtud

sundenampakkumise akti täiteasjas nr 176/2012/2324, mille alusel on enampakkumisel

kinnisasja ostnud isik OÜ Pae Farmer kantud omanikuna kinnistusraamatusse.

Täitmisavalduse kohaselt on nõude sisuks nõuda välja kinnisasja registriosa numbriga

296137, asukohaga Rapla maakond, Kehtna vald, Pae küla, Tagapere valdus ebaseaduslikust

valdusest ning nimetatud kinnisasjalt välja tõsta nii asjad kui isikud.

3. Kohtutäitur tegi 10.06.2021 otsuse täitemenetluse algatamata jätmise kohta põhjendusega,

et on täitedokumendi juba täitnud ega saa sama täitedokumenti pärast selle täitmist korduvalt

täita. Avaldaja esitas 18.06.2021 kaebuse kohtutäituri otsuse peale täitemenetluse algatamata

jätmise kohta, palus tühistada 10.06.2021 kohtutäituri otsuse täitemenetluse algatamata

jätmise kohta ning teha uus otsus, millega alustada täitemenetlust 28.05.2021 OÜ Pae Farmer

poolt esitatud täitmisavalduse alusel. 26.07.2021 otsusega kaebuse kohta jättis kohtutäitur

kaebuse rahuldamata ning otsustas mitte tühistada 10.06.2021 kohtutäituri otsust

täitemenetluse algatamata jätmise kohta.

4. Avaldaja on seisukohal, et 28.05.2021 esitatud täitmisavaldus ja selle lisana esitatud

täitedokument on täidetavad, täitedokumenti ei ole varasemalt täidetud kõigi isikute ja asjade

suhtes, mistõttu on otsus õigusvastane. TMS § 2 lg 1 p-15 kohaselt käesoleva seadustiku

alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest: sundenampakkumise

akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna

kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. Kinnisasja väljaandmist reguleerib

TMS § 180, mille lg 3 sätestab, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul

vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja

valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud.

5. Vaidlusaluse sundenampakkumise akti alusel varasemalt läbi viidud täitemenetlus ei olnud

samasugune nagu avaldaja antud juhul algatada soovib, kuivõrd 02.12.2016 esitatud

täitmisavaldus ei olnud esitatud täpselt samadel asjaoludel. Nimelt, varasema täitemenetluse

puhul oli nõude sisuks nõuda välja kõne all oleva kinnistu valdus X ebaseaduslikust valdusest.

Antud juhul on avaldaja palunud välja nõuda kõnealuse kinnisasja valdus ebaseaduslikust

valdusest paludes välja tõsta nii asjad kui isikud, ehk avaldaja ei ole enam piiritlenud

väljatõstetavaid isikuid ning nendega seotud asju. Kohtutäitur ei saa täitemenetluses kehtiva

formaliseerituse printsiibi järgi ise otsustada, millise valdaja valduse õiguslik alus

enampakkumisega ei lõppenud. Seetõttu näeb TMS § 2 lg 3 teine lause sissenõudja ja

kohtutäituri kasuks ette olulise erireegli, et vaidluse õiguse lõppemise kohta lahendab

maakohus valdaja hagi alusel. Selle sätte järgi võib kohtutäitur alustada täitemenetlust

sundenampakkumisel müüdud kinnisasja valdusest väljanõudmiseks kõigilt valdajatelt kui

vastava täitemenetluse võlgnikelt. Täitemenetluse takistamiseks on neil võimalus esitada

2-21-12398

võlgnikuna hagi sissenõudja vastu enampakkumise akti järgse sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks TMS § 221 alusel.

6. 11.09.2018 tegi kohtutäitur toimingu X väljatõstmiseks sundenampakkumise akti alusel ja

koostas selle kohta ka kinnisasja valduse äravõtmise akti. Kuivõrd kolmandatelt isikutelt

kinnistu valduse väljaandmist sissenõudja 02.12.2016 täitmisavalduse alusel ei nõudnud, siis

jäi kinnistu ka peale 11.09.2018 toimingu tegemist kolmandate isikute valdusesse, sh H. E. S.

OMA OÜ valdusesse. Antud juhul ei oma tähtsust see, miks 11.09.2018 toimus kinnistu

valdse äravõtmine üksnes Xlt ja miks sissenõudja tol hetkel kolmandate isikute väljatõstmist

ei taotlenud. Avaldaja rõhutab, et seniajani pole OÜ-le Pae Farmer vaidlusaluse kinnisasja

valdust üle antud.

7. Avaldaja on veendunud, et sundtäitmist saab täitedokumendi alusel nõuda senikaua, kuna

kinnisasja valdust pole sissenõudjale üle antud. Sissenõudja eesmärk 28.05.2021

täitmisavalduse esitamisel oli mistahes kõikide muude isikute ja asjade väljatõstmine

kinnistult ning kinnistu sissenõudja valdusesse saamine. X kui täitedokumendi (s.o

04.03.2015 tehtud sundenampakkumise akti täiteasjas nr 176/2012/2324) järgne võlgnik

kohustus vabastama vaidlusaluse kinnistu, ehk tagama nii kõikide isikute kui asjade

eemaldamise kinnistult. Eeltoodud põhjusel on ka 28.05.2021 täitmisavalduses märgitud

võlgnikuks just X.

8. Otsuses on välja toodud, et kui kinnisasi on käesoleval hetkel lisaks H. E. S. OMA OÜ-le

kolmandate isikute valduses, siis ei ole need isikud valdust saanud kinnisasja endiselt

omanikult Xlt või tunnistas sissenõudja OÜ Pae Farmer ka nende isikute valdust pärast

enampakkumist. Avaldaja ei saa eeltooduga nõustuda. OÜ Pae Farmer ilmselgelt ei saanud

tunnistada võimalike kolmandatest isikutest valdajate valdust olukorras, kus avaldajale pole

isegi kinnisasja valdust üle antud ning seega avaldajal ei pruugi olla ammendavat

informatsiooni kõigi kinnisasja valdajate kohta. Avaldaja hinnangul on selgelt väär ja

meelevaldne kohtutäituri seisukoht nagu sundenampakkumise akti alusel ei kuuluks

väljatõstmisele isikud, kes on valduse pärast enampakkumist saanud. Vastava tõlgenduse

puhul ei täidaks sundenampakkumise akt kui täitedokument oma eesmärki. Kohtutäituril oli

täitemenetluse alustamiseks olemas nii sissenõudja avaldus kui ka täitedokument. Seega olid

täidetud täitemenetluse üldised eeldused ning TMS § 7 lg-st 1, §-st 8 ja § 23 lg-st 1 lähtudes ei

olnud kohtutäituril alust täitemenetluse alustamisest keelduda.

Puudutatud isiku seisukoht

9. Kohtutäitur jäi oma 26.07.2021 otsuses esitatud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse

rahuldamata otsust mitte tühistada, menetluskulud jätta avaldaja kanda.

10. Pae Farmer OÜ esitas 28.05.2021 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi

täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on kohtutäitur Rocki Alberti 04.03.2015

koostatud kordusenampakkumise akt nr 176/2012/2324. Võlgnikuks täitmisavaldusel on X

(XXXXXXXXXXX). Nõude sisu: Nõuda välja kinnisasja registriosa numbriga 296137,

asukohaga Rapla maakond, Kehtna vald, Pae küla, Tagapere, valdus ebaseaduslikust

valdusest. Nimetatud kinnisasjalt välja tõsta nii asjad kui isikud.

11. 10.06.2021 tegi kohtutäitur Rocki Albert otsuse, millega jättis 28.05.2021 esitatud

täitmisavalduse ja selle lisade alusel täitemenetluse algatamata leides, et täitedokument on

juba täidetud. Täiteasja 176/2016/2059 raames tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2017

kohtumääruse nr 2-17-3918 (H.E.S. OMA OÜ hagi OÜ Pae Farmer vastu sundtäitmise

2-21-12398

lubamatuks tunnistamiseks) punktis 14 märkis kohus, et hagejat (H.E.S. OMA OÜ) ei saa

käsitleda TMS § 180 lg 2 p 2 mõttes võlgnikuga kooselava isikuna. Hageja (H.E.S. OMA

OÜ) on eraldiseisev juriidiline isik, kes valdab vaidlusalust kinnisasja üürilepingu alusel ja on

selgelt eristatav täitemenetluse võlgnikust. Täiteasjas 176/2016/2059 kohtutäiturile

30.06.2016 esitatud kaebuses väljendas sissenõudja Pae Farmer OÜ seisukohta, et

väljatõstmisele kuuluvad võlgnik ja temaga seotud ja koosolevad isikud, väljatõstmisele ei

kuulu võimalikud kolmandad isikud, kes mingil viisil võlgnikuga seotud ei ole.

Väljatõstetavate isikute ringi on sissenõudjal õigus määratleda täitmisavalduses, mis tagab

selle, et välja tõstetakse üksnes võlgnik ja temaga koosolevad isikud ning kolmandate isikute

õigusi (antud juhul H.E.S. OMA OÜ) ei rikutaks, kellel on mingi õiguslik alus kinnisasja

valdamiseks või kelle väljatõstmist võlausaldaja ei soovi. Samuti märkis sissenõudja

kaebuses, et kõnealuse täitemenetluse puhul puudub vaidlus H.E.S. OMA OÜ valduse üle,

kuivõrd H. E. S. OMA OÜ väljatõstmist OÜ Pae Farmer ei taotlenud. Kohus nõustus Pae

Farmer OÜ seisukohaga. Sissenõudja Pae Farmer OÜ nõustus 11.09.2018 valduse

üleandmisel, et kinnisasja valdus jääb H. E. S. OMA OÜ-le ning ei nõudnud täiteasja

176/2016/2059 raames kinnisasja valduse väljanõudmist ka muudelt isikutelt.

12. Täitetoimikust täiteasjas nr 176/2016/2059 nähtub, et sissenõudja Pae Farmer OÜ

(10995969) esitas 28.05.2021 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse

läbiviimiseks. Täitedokumendiks on kohtutäitur Rocki Albert 04.03.2015 koostatud

kordusenampakkumise akt nr 176/2012/2324. Võlgnikuks on X (XXXXXXXXXXX). Nõude

sisu on kinnisasja aadressil Tagapere Pae küla Kehtna vald Raplamaa (reg.nr 296137)

väljaandmine. Kohtutäitur on teinud toimingu võlgniku (endise omaniku) väljatõstmiseks

sundenampakkumise akti alusel juba 11.09.2018 ja koostas toimingu kohta kinnisasja valduse

äravõtmise akti. Toimingu juures viibisid sissenõudja juhatuse liige EA, volitatud esindaja

Marko Jaani, kinnisasja valdaja H.E.S OMA OÜ (kelle väljatõstmist sissenõudja ei taotlenud)

esindaja Reimo Saks, kes kinnitas, et kinnistu endine omanik X (võlgnik) on kinnistult välja

kolinud, tema asju kinnistul ei ole ja ta elab koos lastega oma korteris. R. Saks valdaja

esindajana kinnitas, et kogu kinnistu on H.E.S OMA OÜ valduses ja asjad kuuluvad valdajale.

Kohtutäituri juuresolekul anti valdajale H.E.S. OMA OÜ-le üle üürilepingu ülesütlemise

teade. H.E.S. OMA OÜ valdas toimingu tegemise ajal kinnisasja 03.03.2008 sõlmitud

üürilepingu alusel, mille sõlmis H.E.S. OMA OÜ-ga kinnisasja eelmine omanik X.

16.06.2017 teatega täitmise võimatuse kohta teavitas kohtutäitur avaldajat, et täitemenetluses

ei ole täitedokument ning sissenõudja esitatud täitmisavaldus täidetavad, kuna Xlt kinnisasja

väljanõudmisel jääb kinnisasja valdus H.E.S. OMA OÜ-le ning kohtutäitur ei saa täita TMS §

180 lg-s 3 sätestatud kohustust anda kinnisasja valdus üle sissenõudjale. Sissenõudja vaidles

kohtutäituri seiskohale vastu ja esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtud kinnitasid

tsiviilasja 2-17-11572 raames sissenõudja seisukohta, et toiming tuleb teha ja võlgnik X saab

kinnisasjalt välja tõsta. Vastavalt kohtute seisukohale täitis kohtutäitur täitedokumendi ja tegi

11.09.2018 toimingu kinnisasja endise omaniku X väljatõstmiseks. Kuigi sissenõudja

esindajad viibisid 11.09.2018 toimingu juures, edastas kohtutäitur toimingu akti koopia

täitedokumendi täitmise kohta sissenõudja esindajale ja sissenõudja esindaja on selle kätte

saanud 12.09.2018. Kohtutäitur lõpetas 07.01.2019 täitemenetluse täiteasjas 176/2016/2059

TMS § 48 lg 1 p 3 alusel (nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või

täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel) otsusega. Kuna sissenõudja kaebust

kohtutäituri 11.09.2018 toimingule ja 07.01.2019 täitemenetluse lõpetamise otsusele ei

esitanud, siis sissenõudja nõustus, et toiming võlgniku väljatõstmiseks on tehtud ning nõustus

ka täitemenetluse lõpetamisega TMS § 48 lg p 3 alusel (sissenõudja ei esitanud kaebust

kohtutäituri tegevuse peale). Seega täitis kohtutäitur täitedokumendi, milleks oli kohtutäitur

2-21-12398

Rocki Albert 04.03.2015 koostatud kordusenampakkumise akt nr 176/2012/2324 täiteasjas

176/2016/2059.

13. Kohtutäitur on seisukohal, et ta ei saa hinnata, millisel alusel X kinnistut uuesti valdab.

Kinnisasi jäi pärast 11.09.2018 toimingut H.E.S.OMA OÜ valdusesse, seega oli Xl valdaja

nõusolekul võimalik kinnisasjale naasta ja sellele asjaolule juhtis kohtutäitur sissenõudja

tähelepanu juba täiteasja 176/2016/2059 menetluse käigus. Sundenampakkumise akt on TMS

§ 2 lg 1 p 15 järgi täitedokument kõigi täitemenetluses enampakkumisel ostetud kinnisasjade

valduse väljanõudmisel, st kõigi isikute suhtes, kes kinnisasja alusetult valdavad, ilma et neid

tuleks aktis nimetada, kuid kohtutäitur tegi väljatõstmistoimingu kinnisasja endise omaniku

suhtes juba 11.09.2018 ja kohtutäitur leiab, et ei saa juba täidetud täitedokumenti uuesti täita.

H. E. S. OMA OÜ ja muude isikute suhtes saab nüüd valduse väljanõudmisel olla

täitedokumendiks jõustunud kohtulahend, mille kohaselt tuleb isik välja tõsta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

14. Pärnu Maakohus jättis 29.05.2024 määrusega kaebuse kohtutäituri 26.07.2021 otsusele

täiteasjas nr 176/2016/2059 rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Rahaliselt kindlaks

määratavad menetluskulud puuduvad.

15. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli kohus seisukohal, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata. Kohtu ette toodud kaebuse vaidlus tuleneb asjaolust, et avaldaja ja täitur

mõistavad täitedokumendi sisu erinevalt. Tsiviilasja vaidluse keskmeks on küsimus, kas

täitedokument, mida on täidetud kinnistu otsese valdaja, X suhtes, on uuesti täidetav ka

kinnistut üürilepingu alusel kasutatavate isikute suhtes. Olukorras, kus täitemenetluses

toimingute tegemisel tekib sissenõudjal (avaldajal) täituriga vaidlus selle üle, kuidas peab

täitmine täitedokumendi järgi toimuma, puudub ringkonnakohtu arvates täituril pädevus

tekkinud vaidluse lahendamiseks ning täitedokumendi võimalike tõlgendusvariantide vahel

valimiseks (vt RKTKo, 02.08.2008, 3-2-1-42-08, p 15). Sellisel juhul on sobiv

õiguskaitsevahend sissenõudja (või võlgniku) hagi TsMS § 368 lg 2 alusel teise poole vastu

täitedokumendi selgitamiseks (tõlgendamiseks), mille raames täpsustatakse, kuidas täitmine

peab toimuma.

16. Kohus tuvastas täitetoimiku põhjal, et käesolevas menetluses on täitedokumendiks

kohtutäitur Rocki Albert 04.03.2015 koostatud kordusenampakkumise akt nr

176/2012/2324. Võlgnikuks on X (XXXXXXXXXXX). Nõude sisu on kinnisasja aadressil

Tagapere Pae küla Kehtna vald Raplamaa (reg.nr 296137) väljaandmine ebaseaduslikust

vaidlusest. Kohtutäituri toimikust nähtuvalt on sissenõudja Pae Farmer OÜ 05.12.2016

esitanud kohtutäiturile samadel asjaoludel täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse

läbiviimiseks. Täitedokumendiks oli kohtutäitur Rocki Albert 04.03.2015 koostatud

kordusenampakkumise akt nr 176/2012/2324. Võlgnikuks oli X. Nõude sisu oli kinnisasja

aadressil Tagapere Pae küla Kehtna vald Raplamaa (reg.nr 296137) väljaandmine.

Kohtutäitur tegi toimingu võlgniku (endise omaniku) väljatõstmiseks sundenampakkumise

akti alusel 11.09.2018 ja koostas toimingu kohta ka kinnisasja valduse äravõtmise akti.

Toimingu juures viibisid sissenõudja juhatuse liige EA ja volitatud esindaja Marko Jaani.

Toimingu juures viibis ka kinnisasja valdaja H.E.S OMA OÜ (kelle väljatõstmist sissenõudja

ei taotlenud) esindaja Reimo Saks, kes kinnitas, et kinnistu endine omanik X (võlgnik) on

kinnistult välja kolinud, tema asju kinnistul ei ole ja ta elab koos lastega oma korteris. R. Saks

valdaja esindajana kinnitas, et kogu kinnistu on H.E.S OMA OÜ valduses ja asjad kuuluvad

valdajale. Kohtutäituri juuresolekul anti valdajale H.E.S. OMA OÜ-le üle üürilepingu

ülesütlemise teade. H.E.S. OMA OÜ valdas toimingu tegemise ajal kinnisasja 03.03.2008

2-21-12398

sõlmitud üürilepingu alusel, mille sõlmis H.E.S. OMA OÜ-ga kinnisasja eelmine omanik

Marili Kärner. Kohus oli seisukohal, et kuivõrd H.E.S. OMA OÜ on vallanud kinnisasja

kehtiva üürilepingu alusel, ei olnud tegemist õigusvastase valdusega ning H.E.S. Oma OÜ

väljatõstmist sissenõudja kohtutäiturilt ei nõudnud.

17. Kohus oli seisukohal, et 16.06.2017 teatega täitmise võimatuse kohta on kohtutäitur

avaldajat selgesõnaliselt teavitanud, et antud täitemenetluses ei ole korduvalt esitatud

täitedokument ega sissenõudja esitatud täitmisavaldus täidetavad, kuna Xlt kinnisasja

väljanõudmisel jääb kinnisasja valdus üürilepingust tulenevalt H.E.S. OMA OÜ-le. Kohus

nõustus täituri argumendiga, mille kohaselt kohtutäitur ei saa hinnata, millisel õiguslikul

alusel X avaldajale kuuluvat kinnistut peale väljatõstmist uuesti valdama on asunud. Kinnisasi

jäi pärast 11.09.2018 täitetoimingut H.E.S. OMA OÜ valdusesse. Asjaolule, et kinnistu on

kolmanda isiku valduses, on kohtutäitur sissenõudja tähelepanu juhtinud juba täiteasja

176/2016/2059 menetluse käigus.

18. Kohus nõustus kohtutäituriga, et sundenampakkumise akt on TMS § 2 lg 1 p 15 järgi

täitedokument kõigi täitemenetluses enampakkumisel ostetud kinnisasjade valduse

väljanõudmisel, st kõigi isikute suhtes, kes kinnisasja alusetult valdavad, ilma et neid tuleks

aktis nimetada, kuid kohtutäitur on juba 11.09.2018 teinud väljatõstmistoimingu kinnisasja

endise omaniku X suhtes, kes asja alusetult valdas. Sellest tulenevalt on täitemenetlus

täitmisega lõpetatud ning kohtutäitur ei saa juba täidetud täitedokumenti korduvalt uuesti

täita.

19. Kuna kohus kaebust ei rahuldanud, jäid kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 alusel kaebuse esitaja (avaldaja) kanda. Asja materjalidest nähtuvalt

puuduvad menetluskulud, mille rahaline suurus tuleks TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1

p 1 järgi kindlaks määrata. Seetõttu puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks.

Määruskaebus

20. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

lahend, millega tema kaebus rahuldada, menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

21. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on keskseks küsimuseks pigem see, kas sissenõudja

saab rakendada sama täitedokumenti sama isiku vastu korduvalt ehk kas sissenõudja on

õigustatud esitama enampakkumisakti X väljatõstmiseks veelkordselt olukorras, kus X on

„hiilinud“ omandatud kinnistule tagasi elama. Määruskaebuse esitaja kohtu järeldustega, et

kohtutäitur ei saa juba täidetud täitedokumenti korduvalt uuesti täita, ei nõustu. Kohtutäitur

vormistas küll 11.09.2018 akti X väljatõstmistoimingu kohta, kuid reaalselt kedagi välja ei

tõstetud, kuna X oli enne täitetoimingut ise lahkunud. Samas selgus, et endine omanik X oli

sõlminud üürilepingu enda elukaaslase äriühinguga H.E.S. OMA OÜ.

22. TMS § 49 lg 2 võimaldab sissenõudjal pöörduda kohtutäituri poole täitedokumendi

sundtäitmiseks ka siis, kui täitemenetlus on varasemalt TMS § 48 lg 1 alusel lõpetatud, kuid

täitedokumendis märgitud nõue ei ole tegelikult täidetud.

23. Käesoleval ajal elab Tagapere kinnistu endine omanik X jätkuvalt nimetatud kinnistul ja

valdab seda ilma õigusliku aluseta. Võlgnik X lahkus ilmselt kinnistult vaid tema

väljatõstmistoimingu tegemise ajaks. Seega on sissenõudja seisukohal, et täitedokumendis

2-21-12398

fikseeritud nõue on tegelikult täitmata – Tagapere kinnistu on jätkuvalt X ebaseaduslikus

valduses.

24. Sissenõudja leiab, et pelgalt asjaolu, et täitemenetlus on juba kord varasemalt lõpetatud, ei

ole põhjus, miks ei saaks sissenõudja pöörduda uuesti sama täitedokumendi täitmiseks

kohtutäituri poole. Nõnda on Riigikohus näiteks tsiviilasjas nr 2-15-16664 leidnud, et kehtiv

õigus ei piira sissenõudja võimalust esitada TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt avaldus käimasoleva

täitemenetluse lõpetamiseks ning pöörduda seejärel TMS § 49 lg 2 alusel uuesti kohtutäituri

poole täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseks. Oluline on see, et kas täitedokumendist

tulenev nõue on tegelikkuses täidetud või mitte. Olukorras, kus võlgnik X valdab

ebaseaduslikult ja jätkuvalt Tagapere kinnistut, on sissenõudja huvi, et ta saaks rakendada

enampakkumise akti tema väljatõstmiseks ega peaks oma eesmärgi saavutamiseks läbima

pikka hagimenetlust.

Menetlusosaliste seisukohad

25. Puudutatud isik jäi oma varasemate seisukohtade juurde ja palus jätta määruskaebuse

rahuldamata. Kohtutäitur ei nõustu, et täitedokument on täitmata. Võlgnik võib nõude igal ajal

ise täita. Kohtutäituril ei ole pärast täitedokumendi täitmist pädevust hinnata, millisel

õiguslikul alusel X uuesti kinnisasja valdab. Õigusliku aluse olemasolu või puudumist saab

kontrollida üksnes kohus ja seega saaks Xlt kinnisasja uuesti välja nõuda muu täitedokumendi

(esmajoones kohtulahendi) kui enampakkumise akti alusel. Täitemenetlus täiteasjas nr

176/2016/2059 lõpetati TMS § 48 lg 1 p 3 alusel (täitedokumendis märgitud toimingu

tegemisel), mitte TMS § 48 lg 1 p 1 alusel (sissenõudja avalduse alusel).

Menetluse edasine käik

26. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Pärnu Maakohtu

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna

kohtumääruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-dele 1 ja 2¹ ning §-le 659

jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni

muutmata, kuid muudab määruse õiguslikke põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub TsMS §

654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega, mida käesoleva määrusega ei

muuda ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

28. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohtu määratlus vaidluse

olemuse üle on ebatäpne. Praeguses asjas on vaidlus selle üle, kas kohtutäitur võis sama

enampakkumise akti alusel uue täitemenetluse algatamisest keelduda, põhjusel, et ei saa sama

akti enam korduvalt täita, kuna see on juba võlgniku suhtes täidetud. Tsiviilasja materjalidest

ei nähtu, et vaidlus oleks selle üle, et kas täitedokumendiks olnud enampakkumise akt, mida

on täidetud X suhtes, on uuesti täidetav ka kinnistut üürilepingu alusel kasutatavate isikute

suhtes. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määruse põhjendustest maakohtu see järeldus

koos viidetega Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08 välja jätta.

2-21-12398

29. Iseenesest on õige ka see kaebuse väide, et TMS § 49 lg 2 võimaldab sissenõudjal

pöörduda kohtutäituri poole täitedokumendi sundtäitmiseks ka siis, kui täitemenetlus on

varasemalt TMS § 48 lg 1 alusel lõpetatud, kuid täitedokumendis märgitud nõue ei ole

tegelikult täidetud. Sama täitedokumendi alusel uuesti kohtutäituri poole pöördumist on ka

kõrgema kohtu praktikas nimetatud eeldusel korduvalt lubatavaks peetud (vt nt RKTKo,

13.12.2018, 2-15-16664, p 21; RKTKm, 16.09.2015, 3-2-1-77-15, p 33). Seega on praegusel

juhul keskseks küsimuseks see, kas kohtutäituri poolt võlgniku suhtes 11.09.2018 tehtud

kinnisasja valduse äravõtmise akti alusel saab lugeda täitedokumendiks olnud

kordusenampakkumise aktist tuleneva nõude tegelikult täidetuks või mitte. Ringkonnakohtu

hinnangul saab sellele küsimusele vastata jaatavalt.

30. Kinnisasja väljaandmist reguleerib TMS § 180, mille lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab

välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest,

eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja

täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. TMS § 180 lg 3 sätestab, et kui võlgnik ei täida

täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku

valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud.

TMS § 180 lg 6 järgi koostab kohtutäitur kinnisasja valduse äravõtmise kohta akti, millele

kirjutavad alla kohtutäitur ja valduse äravõtmise juures viibinud isikud. AÕS §-st 32

tulenevalt on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg-st 1 tulenevalt on valdaja isik, kelle

tegeliku võimu all asi on. AÕS § 39 lg 1 kohaselt lõpeb valdus, kui valdaja loobub tegelikust

võimust asja üle või kaotab selle muul viisil.

31. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt andis kohtutäitur võlgnikule kohustusest vabastada

Tagapere kinnistu teada 27.06.2018 kinnisasja väljaandmise teatega, määrates, et

täitedokumendi vabatahtliku täitmise aeg on 27.08.2018 ning selle mittetäitmisel toimub

kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 11.09.2018 (dtl 241-243). Võlgnik andis

kohtutäiturile 10.09.2018 teada, et tal ei ole võimalik kinnistut üle anda, kuna see on lepingu

alusel H.E.S. OMA OÜ käes (dtl 244). Kohtutäitur viis 11.09.2018 läbi kinnisasja valduse

äravõtmise ja koostas vastava akti, millest nähtuvalt võlgnik toimingu ajal kohal ei viibinud,

väljatõstetav vara puudus ning kinnistut üürilepingu alusel valdava H.E.S. OMA OÜ

kinnitusel oli endine omanik X asjadega välja kolinud (dtl 246-248).

32. Ringkonnakohus on seisukohal, et täitedokumendiks olnud kordusenampakkumise aktist

tulenev nõue on kohaselt täidetud, kuna võlgnik oli Tagapere kinnisasja 11.09.2018 toimingu

tegemise ajaks faktiliselt vabastanud, mis välistas ka tema füüsiliselt väljatõstmise. Võlgnikult

kinnisasja äravõtmise ja tema sundkorras väljatõstmine kohtutäituri poolt oli samas

õigustatud, kuna vabatahtlikuks täitmiseks määratud ajal täitedokumendist tulenevat nõuet

võlgnik ei täitnud. Määruskaebuse esitaja väide, et võlgnik lahkus kinnistult ilmselt vaid

tema väljatõstmistoimingu tegemise ajaks, ei ole eluliselt usutav, kuna tsiviilasja

materjalidest ei nähtu kohtutäituri 07.01.2019 otsuse, millega täitemenetlus nr

176/2016/2059 TMS § 48 lg 1 p 3 alusel lõpetati (dtl 248), vaidlustamist avaldaja poolt.

Seega on avaldaja ise veel ca 4 kuud pärast võlgniku väljatõstmist täitedokumendist

tuleneva nõude kohaselt täidetuks lugenud.

33. Ringkonnakohtu eeltoodud seisukohti arvestades on maakohus vaidlustatud määruses

põhjendatult jätnud avaldaja kaebuse rahuldamata ning õigesti leidnud, et kohtutäitur ei

saanud enam juba täidetud täitedokumenti võlgniku suhtes uuesti täitma asuda. Juhul, kui

võlgnik on asunud Tagapere kinnisasja uuesti valdama ja teeb seda õigusliku aluseta ning

omavoliliselt, on kohaseks õiguskaitsevahendiks valduse kaitseks hagi esitamine.

2-21-12398

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

34. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Tsiviilasja toimikust

nähtuvalt ei ole kohtutäituril menetluskulusid tekkinud, mistõttu ringkonnakohus neid

kindlaks ei määra.

35. TMS §-st 218 lg-st 3 ja TsMS § 696 lg-st 1, § 698 lg-test 1 ja 2 ning § 178 lg-st 1

tulenevalt võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/