1-25-3562/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-3562

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2025, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-3562

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Mart Üksti süüdistatuna KarS § 424 lg 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Hendrik Rätsep

Süüdistatav

Mart Üksti – isikukood 37902270223, elukoht XXX,

XXX kodanik, emakeel xxx keel, töökoht puudub (xxx),

xxx, e-post xxx, telefon xxx, tõkend elukohast lahkumise

keeld, varem kriminaalkorras karistatud.

Kaitsja

Kersti Põld

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Mart Üksti KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1

aastat 3 kuud.

KarS § 74 lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus

30 päeva.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 18.04.2025-19.04.2025, s.o 2 päeva.

Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev, millest

alates kuulub kandmisele 28 päeva vangistust.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 1 aasta 2

kuud vangistust, täitmisele kui Mart Üksti ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel

määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxx;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. ei tarvita alkoholi;

8. osaleb kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis;

9. võtab endale vabatahtliku kohustuse käitumiskontrolli ajal anda alkoholi

liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth)

vereanalüüsi ning esitama vereanalüüside tulemused kriminaalhooldusametnikule

analüüsi andmise kuupäevast hiljemalt 30 päeva jooksul. PEth veremarkeri näit ei tohi

teise ja järgnevate analüüside puhul ületada 20 ng/ml. PEth analüüsid tuleb anda:



ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (nimetatud vereanalüüsi

nõutav näit puudub);



kolmanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest;



kuuenda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest;



üheksanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest;



kaheteistkümnenda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest;



viieteistkümnenda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata Mart Üksti katseajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS § 78 p 1 alusel

kohalduvad käitumiskontrolli nõuded pärast kohtulahendi jõustumist ning KarS § 75 lg

5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine 28 päeva pikkuse vangistuse kandmise ajaks.

Mart Üksti suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

Välja mõista Mart Ükstilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja §

175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 438.70 eurot riigituludesse.

Kohustada Mart Ükstit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 147.30 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 1767.70 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700019513. Selgitusse võib märkida: „Mart Üksti, kriminaalasi 1-25-

3562, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Mart Ükstit süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt Pärnu Maakohtu 24.08.2021

otsusega nr 1-21-5732 karistatud KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis tahtlikult ja korduvalt

18.04.2025 kl 10.01 aadressil xxx, Harjumaa mootorsõidukit Opel Insignia Sports Tourer SW

(reg nr xxx), olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus 1,02 mg/l

alkoholi väljahingatavas õhus).

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Mart Üksti, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 30.06.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Mart Üksti süüdi tunnistamist ja tema karistamist Kars

§ 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 3 kuud.

KarS § 74 lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 30 päeva

vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, karistusaja

hulka ja koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 28 päeva vangistust. KarS §-de

74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 1 aasta ja 2 kuu

pikkuse vangistuse osas, täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud

kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja

kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt on süüdistatav käitumiskontrolli

ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 kohaselt on süüdistatav

käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud

sotsiaalprogrammis. KarS§ 75 lg 4 kohaselt kohustub süüdistatav vabatahtlikult

käitumiskontrolli ajal andma alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks alkoholi

biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüsi ning esitama vereanalüüside tulemused

kriminaalhooldusametnikule analüüsi andmise kuupäevast hiljemalt 30 päeva jooksul. PEth

veremarkeri näit ei tohi teise ja järgnevate analüüside puhul ületada 20 ng/ml. PEth analüüsid

tuleb anda:

-

ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (nimetatud vereanalüüsi nõutav

näit puudub);

-

kolmanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest;

-

kuuenda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest;

-

üheksanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest;

-

kaheteistkümnenda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest;

-

viieteistkümnenda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatele makstud tasu

438.70 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik