3-24-2491/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2491

Haldusasi

O.N. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 26. augusti 2024. a

käskkirja nr T300-KK/167 õigusvastaseks tunnistamiseks,

teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16. jaanuari 2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

O.N. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja O.N.

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. jaanuari 2025. a

otsus muutmata.

2. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 4. augustil 2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) peadirektor vabastas 26. augusti 2024. a käskkirjaga nr T300-

KK/167 kaebaja teenistusest koondamise tõttu, kui seoses SKA kliendisuhete ja teabehalduse

osakonna töö ümberkorraldamisega kaotas vastustaja alates 1. septembrist 2024 kliendisuhete ja

teabehalduse osakonna piirkondlikest talitustest kokku seitse ametikohta ja kolm töökohta.

2. Kaebaja esitas 3. septembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA vastu, mille lõplikeks

nõueteks jäi 2024. a käskkirja nr T300-KK/167 õigusvastasuse tuvastamine, teenistusest

vabastamise aluse muutmine ning hüvitise väljamõistmine.

Kaebuse kohaselt alustas kaebaja töötamist SKA-s 1993. aasta augustis ja on töötanud inspektori,

vaneminspektori, inspektor-raamatupidaja, andmetöötluse spetsialisti, klienditeenindaja ja viimati

kliendinõustaja ametikohal. Kaebaja on sügavalt pühendunud töö valdkonnale ja on pidevalt

täiustanud oma oskusi, et käia uuendustega kaasas. Kaebaja on täitnud kõik ülesanded suure

tähelepanuga nii kliendi vajadustele, SKA väärtustele ja eesmärkidele kui ka seaduslikele nõuetele.

13. augustil 2024 sai kaebaja ootamatult SKA Kohtla-Järve kontoris klienditeeninduse tiimijuhilt ja

personalipartnerilt teate, et kaebaja koondatakse alates 1. septembrist 2024 SKA reorganiseerimise

kava alusel. Kaebajale antud hinnangud koondatavate töötajate omavahelises võrdluses ei ole

läbipaistvad ega kooskõlas kaebaja varasema teenistusega.

3. Vastuses kaebusele SKA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et SKA-l tuli kavandada 2024. aasta teiseks poolaastaks ning 2025. aasta

eelarvet planeerides meetmed asutuse eelarve kärpeks. Seoses eesmärgiga tagada tööülesannete

optimaalne korraldus ja SKA efektiivsem ning säästlikum toimimine, otsustati korraldada

kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna töö ümber, mille tulemusel vähenes alates 1. septembrist

2024 teenistuskohtade arv osakonnas.

Kuivõrd kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna kolmes piirkondlikus talituses oli kokku 64

sarnaste teenistusülesannetega kliendinõustajat, koostati nende seast teenistusse jäämise eelisõiguse

kindlaks tegemiseks võrdlustabel. Vastustaja võrdles kliendinõustajate haridust, kogemust

töövaldkonnas, võõrkeelte oskust, ametialast keelekasutust ning korrektsust ja tööks vajalikke

isikuomadusi. Samuti arvestati panust teenistusülesannete täitmisel ning võimekust tulla kaasa

muudatustega.

Kaebaja puhul on välja toodud, et ta ei lähe uuendustega kaasa ja on kriitilise suhtumisega ning on

suhtlemisel väga emotsionaalne ja kohati konfliktne. Samuti asjaolu, et konfliktide lahendamisel on

raske jõuda kompromissini. Võrdlemise tulemusel jõudis vastustaja järeldusele, et üheks

koondatavaks osutus kaebaja.

Kuigi kaebaja väidab, et on kõik uuendused alati positiivselt vastu võtnud ja olnud valmis neid

kiirelt rakendama, ei ole see siiski tõsi. Kaebaja isikuomadused mõjutasid töö tulemuslikkust ja

meeskonna dünaamikat, tekkisid arusaamatused ja konfliktid.

Kaebaja on kaebusele lisanud tõenditena aastavestluste kokkuvõtted, lisatasude info, endiste juhtide

ja partnerite tagasiside. Kõik need tõendid aga ei väära vahetu juhi ja osakonnajuhataja koostatud

võrdluse tulemusi ja pingerida.

Kaebajale pakuti võimalust koondamise asjaolude kohta vajadusel täiendavate selgitusi saamiseks

vahetult juhilt, osakonnajuhatajalt või personalipartnerilt, kuid seda võimalust ta ei kasutanud.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Halduskohus 16. jaanuari 2025. a otsusega jättis kaebuse rahuldamata.

Halduskohus sedastas, et kaebaja töötas SKA-s alates 24. augustist 1993 ning alates 1. novembrist

2022 kliendisuhete ja teabehalduse osakonna Ida ja Lääne-Eesti piirkonna talituse kliendinõustaja

ametikohal.

SKA peadirektor tegi teenistuskohtade koosseisus ridamisi muudatusi, sh kaotas ametikohti, juba

12. juuni 2024. a käskkirjaga nr 3-1/21-1 alates 1. juulist 2024. a. Seejuures tugines peadirektor

SKA reorganiseerimise kavale, eesmärgiga tagada SKA efektiivsem ja säästlikum toimimine ning

ülesannete optimaalne täitmine. Samal põhjusel tegi SKA peadirektor 31. juulil 2024. a käskkirjaga

nr 3-1/30-1 muudatusi SKA kliendisuhete ja teabehalduse osakonna teenistuskohtade koosseisus

alates 1. septembrist 2024. a. SKA peadirektor kehtestas 30. augusti 2024. a käskkirjaga nr 3-1/33-1

(dtl 108) SKA teenistuskohtade koosseisu seisuga 1. september 2024 vastavalt lisale (dtl 104-107).

1. septembri 2024. a seisuga jäi kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna kolmes piirkondlikus

talituses alles 57 kliendinõustaja ametikohta.

SKA-l on 2023. aasta teisest poolaastast olnud vajalik ellu viia kolme ülesannet: teenusepõhisele

juhtimisele üleminek, SKA reorganiseerimine ja nullbaasiline eelarve ehk eelarve revisjon, mille

käigus vaadatakse kriitilise pilguga üle kõik teenused, mida avaliku raha eest osutatakse. Eelnevast

tulenevalt esines põhjendatud alus kaebaja ametikoha kaotamiseks SKA koosseisust.

Koondamine ei ole vastuolus ATS § 90 lg-s 3 sätestatud keeluga, sest selles normis on silmas

peetud vaid neid olukordi, kus sisuliselt kaotatakse ametikoht ühes struktuuriüksuses ning luuakse

uus vähemalt üldjoontes sama sisu ja mahuga ülesannetega ametikoht teises struktuuriüksuses, s.o

n-ö kunstlikult tekitatud koondamissituatsiooni.

5. ATS § 90 lg 5 sätestab, et kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid

teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise

eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete

täitmiseks kehtestatud nõuetele enim.

Kui ametnike võrdlemisel saadud andmed hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste osas on

erisuunalised ja ametnike pingeritta seadmine keeruline, on ametiasutusel avar kaalutlusõigus

otsustamaks, millistele ATS § 90 lg-s 5 toodud näitajatele omistada koondamisel suurem kaal.

SKA teenistuses oli kokku 64 sarnaste teenistusülesannetega kliendinõustajat. Nende seast

teenistusse jäämise eelisõiguse kindlaks tegemiseks koostati võrdlustabel (dtl 110-112). Ametnike

võrdluse viisid läbi ametnike vahetud juhid ja osakonnajuhataja (dtl 116). Võrdlustabeli järgi sai

kaebaja kokku 14 p, sh hariduse eest 2 p, töövaldkonna kogemuse eest 4 p, ametialase

keelekasutuse eest 2 p, võõrkeele oskuse eest 2 p, töökohustuste (sh kokkulepete) täitmise eest 4 p,

isikuomaduste eest 0 p.

6. Kaebaja leiab, et pidanuks saama ametialase keelekasutuse eest 8 p. Samas nähtub

võrdlustabelist, et ametialase keelekasutuse eest ei ole ükski teenistuja 8 p saanud. Valdavalt

ongi punktiskoor olnud 2 p, mis vastustaja selgitusel tähendab, et keelekasutus vastab nõuetele.

Kaebaja ei ole põhjendanud, miks tema puhul oleks siiski erandlikult pidanud ametikeele

kasutuse 8 p-ga hindama.

Kaebaja leiab, et on võõrkeele oskuse eest saanud ebaõiglaselt 2 p. Võrdlustabeli kohaselt on

võõrkeele oskuse eest saanud 2 p 2/3 ametnikest (45) ja 19 ametnikku on saanud 4 p. Üle 4 p ei ole

saanud ükski hinnatutest. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja 2 p-ga hindamisel arvestati asjaoluga,

et kaebaja emakeel on vene keel.

Kaebaja pole nõus, et ta on saanud isikuomaduste eest 0 p ning leiab, et ta tulnuks hinnata 8 p-ga.

Kaebaja kahtlustab, et tegemist võib olla SKA poolt isikliku diskrimineerimisega, kuna ta ei ole

teenistuses saanud ühtegi märkust, et peaks isikuomadustes midagi muutma. Vastustaja selgitas, et

kaebaja hinnati 0 p-ga arvestades, et kaebaja ei ole valmis uuendustega kaasa minema, on kriitilise

suhtumisega, on suhtlemisel väga emotsionaalne ja kohati konfliktne ning konfliktide lahendamisel

on raske jõuda kompromissini. Võrdlustabel ei näita seda, et kaebaja ei oleks kvalifitseeritud, vaid

et teiste ametnike omadused vastasid võrdluse läbi viinud isikute arvates rohkem nõuetele.

Lisaks on vastustaja tõendanud Ida ja Lääne-Eesti piirkonna talituse juhataja ning Põhja piirkonna

talituse juhataja kirjalike selgitustega, et kaebaja suhtumine uuendustesse ei ole olnud soosiv,

samuti kaebaja käitumises ja suhtlemises kolleegidega on esinenud probleeme ja konflikte.

SKA lähtus ametnike võrdlemisel ATS § 90 lg-s 5 sätestatud kriteeriumidest. Vastustaja tegutses

õiguspäraselt, kui otsustas anda suurema kaalu isikuomadustele, mis hõlmavad mitmeid olulisi

oskusi ja kompetentse nagu suhtlemisoskus, koostöövõime, pingetaluvus jne. Hea meeskonna

dünaamika mõjutab suurel määral ametiasutuse tulemuste saavutamist, sealhulgas muudatustega

paremini toimetulemist ning efektiivsemalt töötamist ja kiiret probleemide lahendamist.

7. Tõenditest ei nähtu, et SKA-s olnuks vabu ametikohti, mis vastasid kaebaja haridusele,

töökogemusele, teadmistele ja oskustele ning mida seetõttu tulnuks kaebajale pakkuda vastavalt

ATS § 90 lg-le 7.

8. Asjakohatu on kaebaja viide ATS § 92 lg-le 4. See säte näeb ette kohustuse anda ametnikule

võimalus osaleda vestlusel juhul, kui ta vabastatakse teenistusest ettenägematute asjaolude

ilmnemise, mitte koondamise tõttu.

9. Vaidlust ei ole , et kaebaja sai 12. augusti 2024 teate nr 3-4/1752-1 teenistusest vabastamise

kohta kätte 13. augustil 2024. Kaebajale anti teada, et ta koondatakse ja tema teenistussuhte viimane

päev on 31. august 2024. ATS § 101 lg 1 p 4 sätestab, et koondamise tõttu teenistusest

vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult ette, kui tema teenistusstaaž on kestnud kümme ja

enam aastat – vähemalt 90 kalendripäeva. Kaebajale on makstud seadusjärgset hüvitist ka

etteteatamistähtajast puudu jäänud päevade eest.

10. Kaebajale ärakuulamisvõimaluse tagamiseks tuleb lugeda 12. augusti 2024. a koondamisteate

andmine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

11. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada

Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et SKA alandas ja solvas kaebajat sellega, et hindas tema

teadmised ja oskused valdkonnas 0 p-ga. Kaebaja soovib sellega seoses saada rahalist hüvitist ja

palub veelkord üle vaadata tema esitatud dokumendid ja tõendid.

12. Vastuses apellatsioonkaebusele vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

Kaebaja kogus võrdlemisel 14 väärtuspunkti. Tema isikuomadusi hinnati 0 punktiga arvestades, et

kaebaja vastab teenistusülesannete täitmiseks vajalikele isikuomadustele vähesel määral. Seda

põhjusel, et ta ei ole valmis uuendustega kaasa minema, on kriitilise suhtumisega, on suhtlemisel

väga emotsionaalne ja kohati konfliktne ning konfliktide lahendamisel on raske jõuda

kompromissini.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Halduskohus on põhjalikult selgitanud koondamise tõttu teenistusest vabastamise õiguslikku

regulatsiooni, tuvastanud, et koondamise põhjuseks on vastustaja organisatsiooni

ümberkujundamine, kontrollinud koondamise vormiliste nõuete täitmist ning põhjendanud, miks

koondamissituatsioonis just kaebaja koondatavate ametnike hulka valimine oli õiguspärane.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning jätab põhjendused HKMS §

201 lg 4 järgi kordamata.

14. Apellatsioonimenetluses leiab kaebaja jätkuvalt, et kaebaja isikuomadusi hinnates on

vastustaja kaebajat alandanud ja solvanud. Vastustaja hinnang ei ole põhjendatud ja tugineb

üksnes ühe isiku kallutatud seisukohale. Kaebaja soovib saada 10 000 eurot hüvitist alandamise

ja solvamise eest.

15. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud nõuet võib mõista vastustaja toiminguga, s.o kaebaja

hindamisega, põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudena.

Algses kaebuses esitas kaebaja sarnaselt sõnastatud nõude, soovides 10 000 eurot hüvitist moraalse

kahju eest, vastustaja poolt eksitavate andmete ümberlükkamist ja teenistusse ennistamist. Pärast

kaebuse käiguta jätmist muutis kaebaja nõuet. Kaebaja märkis 7. septembri 2024. a

menetlusdokumendis, et kuna on rikutud ATS § 90 lg 5 ja ATS § 92 lg 4 tugineb kaebus ATS § 105

lg-le 1 (dtl 78). ATS § 105 lg-s 1 nimetatud nõuetes, s.o teenistusest vabastamise kohta antud

haldusakti õigusvastasuse tuvastamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ning hüvitise

nõudes võttis halduskohus kaebuse menetlusse 9. septembri 2024. a määrusega.

11. septembri 2024. a menetlusdokumendis avaldas kaebaja soovi „muuta töölt vabastamise

haldusakt kehtetuks“ (dtl 87) ja 12. septembri 2024. a menetlusdokumendis selgitas kaebaja, et

soovib teenistusest vabastamise aluse muutmist. 28. oktoobri 2024. a menetlusdokumendis kinnitab

kaebaja otsesõnu, et ei soovi teenistusse ennistamist (dtl 133).

31. oktoobri 2024. a määruses selgitas ja loetles halduskohus, millised kaebaja nõuded kohus

menetlusse võttis.

16. Seega oli kaebajale teada, millised nõuded ta halduskohtule esitas ja millised nõuded

halduskohus sisuliselt läbi vaatas. Vastavalt pidi kaebajale olema teada seegi, et halduskohus ei

hinnanud ega lahendanud nõuet vastustaja toiminguga (kaebajale hinnangu andmisega) kaebajale

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Halduskohus lahendas kaebust läbi vaadates

küsimuse sellest, kas kaebaja teenistusest vabastamine koondamise tõttu oli õiguspärane ning

juhul, kui teenistusest vabastamine oli õigusvastane, kas sel juhul tuleb kaebajale määrata hüvitis

ATS § 105 lg 1 ls-s 1 nimetatud (kolme kuu keskmise palga) ulatuses või on põhjust seda muuta

teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades (ATS § 105 lg 1 ls 2).

Apellatsioonimenetluses üldjuhul ei ole lubatud nõuete esitamine, mida halduskohus läbi ei

vaadanud (HKMS § 180 lg 1). Apellatsioonkaebuses kaebaja ei taotle kaebuse muutmist (HKMS §

49 lg 1). Ringkonnakohtule ei ole ka äratuntav, et asjas esineks mõjuv põhjus, mis võiks õigustada

kaebuse muutmist apellatsioonimenetluses (HKMS § 49 lg 2). Seetõttu mõistab ringkonnakohus

kaebaja apellatsioonkaebust ja selles esitatud taotlust selliselt, et kaebaja soovib, et ringkonnakohus

kontrolliks halduskohtu otsust osas, milles halduskohus leidis, et võrdluses teiste ametnikega

kaebaja isikuomaduste hindamine 0 p-ga ja seega kaebaja teenistusest vabastamine oli õiguspärane

ja puudub alus hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja ei sea kahtluse alla halduskohtu otsust osas,

milles halduskohus leidis, et vastustaja poolt kliendinõustaja ametikohtade koondamine oli

õigustatud SKA organisatsiooni ümberkujundamise tõttu ning ametnike võrdluses kaebajale

ametikeel kasutuse eest määratud 2 punkti ja võõrkeeleoskuse eest määratud 2 punkti ei saa pidada

põhjendamatuks. Ringkonnakohus neid küsimusi täiendavalt ei analüüsi.

17. Vastavalt ATS § 90 lg-le 5, kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid

teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus

isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks

kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on

teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel

ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka

ametniku ülalpeetavate arvu.

Halduskohus selgitas asjakohasele kohtupraktikale tuginedes põhjendatult, et kehtivas õiguses ei ole

sätestatud reegleid selle kohta, millist ATS § 90 lg-s 5 nimetatud kriteeriumi tuleks pidada

määravamaks või millise osakaalu peaks mingi näitaja lõplikus otsustuses omandama. Samuti ei

tulene ATS-ist kataloogi, milliseid näitajaid peab võrdlemisel kindlasti kirjalikult fikseerima (nt

läbitud koolituste võrdlust või ametnike poolt saadud ergutuste võrdlust). Seega oli vastustajal SKA

tegevust ja eesmärke arvestades kaalutlusõigus otsustada, millist ametnikku teenistusse jätmisel

koondamissituatsioonis eelistada. Kui ametnike võrdlemisel saadud andmed hariduse,

töökogemuse, teadmiste ja oskuste osas on erisuunalised ja ametnike pingeritta seadmine keeruline,

on ametiasutusel avar kaalutlusõigus otsustamaks, millistele ATS § 90 lg-s 5 toodud näitajatele

omistada koondamisel suurem kaal.

18. Ringkonnakohus jagab seda seisukohta. Praegusel juhul pidi vastustaja koondamissituatsioonis

võrdlema suurt hulka teenistujaid, kes täitsid ametiülesandeid erinevates teenistuskohtades ja

erinevate juhtide alluvuses. Olukorras, kus kehtiv õigus ei näe ette täpsemaid reegleid teenistujate

võrdlemiseks, ei saa vastustajale ette heita, et ta otsustas hinnata teenistujaid arvuliselt väljendatud

hinnetega erinevates kategooriates ja koostada pingerea hindepunktide summa alusel. Samuti ei saa

väita, et kategooriad, milles vastustaja otsustas teenistujaid hinnata ei oleks asjakohased või

vastuolus ATS § 90 lg-s 5 nimetatud kriteeriumidega ja seetõttu võrdlemisel sobimatud. Ka kaebaja

ei väida, et isikuomadused oleks kriteeriumina sobimatud. Sellisel hindamisel on vähemalt mõne

kriteeriumi osas paratamatu lähtumine juhtide subjektiivsest hinnangust. Vaidluse korral saab

vastustaja aga hinnangut kontrollida ja selgitada.

19. Pingerea koostamine ja selle käigus teenistujatele hindepunktide andmine on toiming, mille

kohta ei ole kehtestatud dokumenteerimise kohustust (HMS § 5 lg 1). Samuti ei ole nõutav, et

hindepunktide andmine toimuks eelnevalt mõnd formaalset korda järgides kehtestatud juhendi

alusel. Menetlustoiminguna saab hindamist põhjendada ka tagantjärele, lõpliku haldusakti üle

peetava vaidluse raames.

Vastustaja ongi halduskohtumenetluses esitanud selgitused selle kohta, mida ja miks teenistujate

pingerea koostamisel hinnati ning selgitanud kaebaja poolt kahtluse alla seatud hindepunktide

kujunemist. Lisaks on vastustaja esitanud kaebaja juhtide kirjalikud seletused (dtl 126-129), milles

avatakse täpsemalt hindepunktide juurde lisatud lühikommentaarides väljendatud etteheiteid

kaebajale.

20. Kaebaja on isikuomaduste kriteeriumi osas hinnatud 0 p-ga. Seejuures on kommentaaridesse

märgitud: „Uuendustega ei lähe kaasa/ on kriitilise suhtumisega. Suhtlemisel on väga

emotsionaalne ja kohati konfliktne. Konfliktide lahendamise raske jõuda kompromissini.“

Kaebaja vahetu juht selgitas (dtl 126), et kaebaja ülemäärane aktiivsus ja keskendumine oma

lahendustele takistavad koosolekutel ja koolitustel arutelu, erinevate arvamuste väljaütlemist ja

seega parimate lahendusteni jõudmist. Kaebaja käitumine mõjutab negatiivselt kolleegide

motivatsiooni ja arengut. Kaebajaga tekkisid konfliktid, kui tema lahendusi ei peetud põhjendatuks

või tulemustasu maksmisel hinnati kolleege kaebajast kõrgemalt. Kaebaja vastused uutele nõuetele

ja muudatustele on olnud agressiivsed ja isegi ebaviisakad.

Kaebaja poolt ebaviisakalt rahuolematuse väljendamist kinnitab ka teise piirkonna talituse juhataja

(dtl 129).

21. Ringkonnakohtu hinnangul on toodu piisav selgitamaks kaebajale isikuomaduste eest antud

hinnangut. Ringkonnakohus mõistab seejuures hindepunkte selliselt, et isikuomaduste baasmäär (0

punkti) ei näita, et teenistuja oleks isikuomaduste tõttu sobimatu ametikohale. Kaebaja on

pikaajaliselt olnud SKA teenistuses ning vastustaja ega kaebaja ei väida, et kaebajal olnuks

probleeme tööülesannete täitmisega või, et koondamise asemel võinuks kaaluda teenistussuhte

lõpetamist muul alusel. Vastupidi, vastustaja ja kaebaja esitatud tõenditest ilmneb, et kaebajat on

korduvalt tunnustatud teenistusülesannete heal tasemel täitmise eest. Seda kinnitab muu hulgas

asjaolu, et kaebaja hinnati kriteeriumi „Töökohustuste (sh kokkulepete) täitmine“ 4 hindepunktiga

sarnaselt valdavale enamusele hinnatud teenistujatele. Seega saab vastustaja antud selgitusi silmas

pidades mõista isikuomaduste kriteeriumi eest antud hindepunkte hinnanguna sellele, kas kaebaja

isikuomadused toetavad baastasemest enam temalt eesootavate muutuste olukorras teenistuses

oodatavat tegutsemist. Vastustaja esitatud selgitused ei vii arusaamisele, et kaebajale tulnuks

määrata isikuomaduste kategoorias täiendavad hindepunktid.

22. Sellisele järeldusele ei vii ka kohtumenetluses esitatud kaebaja väited ja tõendid.

Kaebaja hinnangul on ta olnud uuendustele avatud ja aidanud uuendusi ellu viia. See kaebaja väide

on ümber lükatud kaebaja vahetu juhi ja teise piirkonna juhi seletustega, kes kinnitavad vastupidist,

s.t et kaebaja on reageerinud muudatustele emotsionaalselt ja väljendanud seejuures rahulolematust

ka ebaviisakalt.

Ka kaebaja varasemate juhtide positiivsed iseloomustused (dtl 24,25), SKA partnerite tagasiside (dtl

21-23), kaebaja tunnustamine SKA teenistujana (dtl 27-29), talle korduvalt lisatasu määramine (dtl

46-53) ega arenguvestluste kokkuvõtetes kajastatu (dtl 30-45) ei kinnita, et kaebaja isikuomadused

tegelikkuses toetavad muutuste olukorras teenistusülesannete täitmist baastasemest enam.

Tõenditest nähtub, et kaebaja on väga hästi toime tulnud oma tavapäraste teenistusülesannete

täitmisega. Samas ei ilmne tõenditest andmeid selle kohta, milline on olnud kaebaja suhtlus

kolleegidega konfliktiolukordades või juhul, kui kaebaja arvamus ei ole toetust leidnud. Mööda ei

saa vaadata sellestki, et hinnang sellele, millised isikuomadused on enam hinnatud SKA teenistuses,

võib ajas muutuda. Ühiskondliku olukorra ja SKA enda ülesannete muutumisel võivad olulisemaks

kerkida isikuomadused, mida varem vähem hinnati ja vastupidi. Seetõttu on kaebaja varasemate

juhtide arvamuste kaal paratamatult ajas vähenenud. Kaebaja esitatud tõenditest üldisemalt ilmneb,

et kaebajat on hinnatud tema pealehakkamise, aktiivsuse, asjatundlikkuse ja rõõmsameelsuse tõttu.

Samas ei vii kaebaja kohta avaldatu aga veendumusele, et kaebaja suudab teda positiivselt

iseloomustavaid omadusi sarnaselt näidata ka teda ennast puudutavate uuenduste või konfliktide

korral.

23. Kohtumenetluses tuvastatud asjaolud ei kinnita kaebaja väidet, et tema vahetu juhi hinnang on

kallutatud ja ühekülgne. Kaebaja ei ole oma väidet põhjendanud, märkides apellatsioonkaebuses

üksnes, et vahetul juhil olid kaebajaga väga erilised suhted. Kaebaja väitest ei selgu aga, milles

seisnes suhete erilisus ja kuidas see välistab vahetu juhi hinnangu põhjendatuse olukorras, kus juht

on argumenteeritult ning elulistele näidete varal selgitanud, kuidas kujunes tema arvamus kaebaja

kohta (dtl 126). Ringkonnakohtu hinnangul on arvamuse kujunemine selliselt arusaadav. Arvamuse

ümberlükkamiseks olnuks kaebajal võimalik selgitada selles kirjeldatud käitumist või seda, miks

kaebaja käitumisest tehtud järeldused ei ole õiged. Seda ei ole kaebaja kohtumenetluses suutnud.

24. Eeltoodud asjaoludel nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et kaebajale

isikuomaduste eest hindepunktide andmisel ega teenistujate pingerea koostamisel tervikuna ei ole

vastustaja väljunud hindamispiiridest ega eksinud kaalutusreeglite vastu. Kohtumenetluses ei ole

ilmnenud, et vastustaja oleks jätnud arvestamata mõne olulise asjaoluga või omistanud mõnele

asjaolule ilmselt ebaõige kaalu ja seetõttu oleks hindamistulemus õigusvastane. Seega oli vastustaja

õigustatud tuginema hindamise tulemusel kujunenud teenistujate pingereale ja vastavalt ei olnud

õigusvastane kaebaja teenistusest vabastamine koondamise tõttu.

25. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetlusosalised ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente

apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest menetluskulusid seetõttu

välja ei mõisteta.

26. Kaebuse väiteid ja vaidluse all olnud asjaolude iseloomu arvestades tuleb kaebaja isikuandmete

kaitseks otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)