2-24-18034/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 3. juuli 2025

Tsiviilasja number

2-24-18034

Tsiviilasi

Aini transport OÜ ja Ain Länniku hagi Kaido Moseni

vastu kahju tekitava käitumise lõpetamiseks ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. aprilli 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kaido Moseni määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Kaido Mosen

(isikukood XXXXXXXXXXXX)

Vastustajad (hagejad):

1. Aini transport OÜ (registrikood 14111074)

2. Ain Lännik (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Vastustajate lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 29. aprilli 2025. a määrus

muutmata.

2. Jätta Kaido Moseni määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud Kaido Moseni kanda.

4. Määrata Aini transport OÜ ja Ain Länniku

menetluskulude rahaliseks suuruseks 180 eurot (ilma

käibemaksuta).

5. Mõista Kaido Mosenilt solidaarselt Aini transport

OÜ ja Ain Länniku kasuks välja menetluskulud 180

eurot (ilma käibemaksuta).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Aini transport OÜ ja Ain Lännik (hagejad) esitasid 28. novembril 2024 Tartu Maakohtule

hagi Kaido Moseni (kostja) vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks.

Pooled esitasid 28. aprilli 2025. a kohtuistungil kohtule taotluse poolte vahel sõlmitud

kompromissi kinnitamiseks ja palusid tsiviilasja menetluse lõpetada. Kohus protokollis poolte

kompromissi.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus kinnitas 29. aprilli 2025. a määrusega poolte vahel sõlmitud kompromissi

ja lõpetas asjas menetluse. Maakohus jättis kompromissis nimetamata menetluskulud poolte

endi kanda ja tagastas poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg

3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Maakohus leidis, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku

olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille kohaselt kostja ei ole nõus

menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamisega. Määruskaebuse kohaselt on selgunud

tunnistajad, kes saavad tunnistada kostja poolt avaldatud asjaolusid. Kostja leiab, et ta on

käitunud õiguspäraselt ja ta ei ole nõus hüvitama riigilõivu.

4. Hagejad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu määrus on seaduslik ja selle tühistamiseks ei ole alust. Asjaolu, et kostja soovib

tõendada oma väiteid tunnistajate ütlustega, ei anna alust määruse tühistamiseks. See

võimalus oli kostjal enne kompromissi sõlmimist. Maakohus ei ole kompromissi kinnitamisel

rikkunud menetlusõiguse normi. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega

seadustega ega riku olulist avalikku huvi.

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses

nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning

kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt

õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659

alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.

6. Maakohus kinnitas vaidlustatud määrusega poolte 28. aprilli 2025. a kohtuistungil sõlmitud

kompromissi. Kostja ei ole määruskaebuses esile toonud ning ringkonnakohtu hinnangul ei

nähtu ka asja materjalidest selliseid asjaolusid, mille tõttu tulnuks maakohtul jätta

kompromiss TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus

kompromissi kinnitamisel selliseid menetlusõiguse normide rikkumisi, mis annaksid alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtuistungi helisalvestiselt on kuulda, et kompromissi

tingimused arutati kohtuistungil läbi ja kostja nõustus nendega. Kostja nõustus muu hulgas

poole riigilõivu hüvitamisega, riigilõivu tasumise tingimused lepiti kokku arvestades kostja

võimalusi. Asjaolu, et kostja on leidnud tunnistajad, kes on nõus tema avaldatud väiteid

kinnitama, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Kohtuistungi protokollist nähtuvalt tugines kostja juba istungil sellele, et tal on olemas

tunnistajad, kes saavad tema avaldatud väiteid kinnitada. Seega on määruskaebus esitatud

põhjusel, et kostja on kompromissi sõlmimise osas ümber mõelnud. Ringkonnakohus märgib,

et pooled võivad kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda seni, kuni kohus ei ole teinud

kompromissi kinnitavat kohtumäärust (vt RKTKm 21.03.2012, 3-2-1-3-12, p 14). Kui pool

mõtleb kompromissi sõlmimise osas ümber pärast seda, kui kohus on kompromissi määrusega

kinnitanud, siis üksnes see asjaolu ei anna alust kompromissi kinnitava kohtumääruse

tühistamiseks. TsMS 430 lg 8 järgi saab kompromissist taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel ning seda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel

toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

7. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate menetluskuluks

määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 300 eurot (ilma käibemaksuta).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa esindaja tunnitasu (120 eurot) sarnase õigusteenuse

keskmist hinda ja on põhjendatud, kuid õigusteenuse osutamise ajakulu (kokku 2,5 tundi) on

osaliselt ülepaisutatud. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse sisu ja mahtu arvestades on

hagejate lepingulise esindaja ajakulu seoses määruskaebusele vastuse ja menetluskulude

nimekirja koostamise ja esitamisega põhjendatud ja vajalik kokku 1,5 tunni ulatuses, s.o

rahaliselt 180 eurot (ilma käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)