3-24-2998/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit

ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2998

Haldusasi

M.X-i kaebus Alutaguse vallalt mittevaralise kahju

hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20. novembri 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – M.X

Vastustaja – Alutaguse vald

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse M.X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20. novembri 2024.

a määruse haldusasjas nr 3-24-2998 resolutsiooni punktide 1 ja 5 peale.

2. Jätta M.X-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20. novembri

2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-2998 resolutsiooni punktid 1 ja 5 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 187 lg 6, § 235

lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3, § 235 lg 1;

RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.X esitas Tartu Halduskohtule 31.10.2024 kaebuse, milles esitas Alutaguse valla

suhtes järgmise sisuga nõuded:

–

kirjutada Q tagasi sisse Alutaguse vallas Jõuga külas asuvasse Lillemäe tallu. Kaebaja

tädi C pojapoeg Q kirjutati pärast tädi surma Lillemäe talust ebaseaduslikult välja

kaebaja täditütre Y algatusel. Q on enda isa W (C poja) kaudu Lillemäe talu pärijaks. Q

andis kaebajale volikirja halduskohtus esindamiseks;

–

hüvitada õigusrikkumisega (s.o raielubade andmisega) tekitatud kahju. Alutaguse valla

metsanõunik andis Yle raieload Lillemäe (katastritunnus 22401:001:0060) ja Oru

3-24-2998

(katastritunnused 22401:001:0109 ja 22401:001:0135) kinnistutelt metsa müügiks, mille

tulemusena müüs Y 2020. a-l kokku 4,43 ha metsa 11 500 euro eest, samas kui metsa

tegelik väärtus olnuks 350 000 eurot;

–

hüvitada kaebajale tekitatud mittevaraline kahju õiglases summas (maine kahjustamine;

negatiivsete emotsioonide tekitamine; avalikkuse pilked; kohtu mõjutamine, et kaebajat

karistataks teo eest, mida ta ei ole teinud). Alutaguse valla sotsiaaltöötaja on kaebajat

laimanud, esitades tema kohta tahtlikult ebaõigeid andmeid telesaates „Kuuuurija“.

Kaebaja palus vabastada ennast riigilõivu tasumise kohustusest ja määrata talle riigi õigusabi

korras advokaadist esindaja. Kaebaja viibib vanglas ja puude tõttu ei tööta.

2. Tartu Halduskohus edastas 31.10.2024 määrusega M.X-i kaebuse kohtualluvuse järgi

lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 20.11.2024 määrusega M.X-i kaebuse nõuetes, milles

kaebaja palus kohustada Alutaguse valda tegema sissekirjutus Q kasuks ning maksma hüvitist

seoses metsaraie loa andmisega (resolutsiooni p 1). Mittevaralise kahju hüvitamise nõude

osas jättis halduskohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kahjunõude asjaolude

täpsustamiseks. Ühtlasi jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse anda talle riigi

õigusabi (resolutsiooni p 5).

Isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1)

ja muul eesmärgil, sh teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks saab kohtusse pöörduda vaid

seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kaebaja nõue Q kasuks sissekirjutuse

tegemiseks on selgelt esitatud teise isiku õiguste kaitseks, mis ei ole praegusel juhul lubatav.

Samuti ei seondu kuidagi kaebaja enda õiguste kaitsmisega küsimus, millise hinnaga Y müüs

Alutaguse valla väljastatud raieloa alusel endale kuuluvat metsa. See saaks seonduda

asjaoluga, et kaebaja hinnangul pidanuks Q metsa pärima, kuid kohtule teadaolevalt ei ole

kaebaja Q eestkostja, mis annaks talle õiguse viimase nimel kaebust esitada. Kuivõrd teise

isiku õiguste kaitseks esitatud nõuded ei ole HKMS § 44 lg-te 1 ja 2 kohaselt praegusel juhul

lubatavad, siis tuleb kaebus selles osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Riigi õigusabi

taotlus jääb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 alusel rahuldamata, kuna kaebaja taotleb

riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ning asja suhtes ei nähtu mis

tahes avalikku huvi.

4. M.X palub 25.11.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus kaebuse

tagastamist puudutavas osas ja saata asi halduskohtule lahendamiseks ning anda kaebajale

riigi õigusabi. Q elas lapseeast alates vanaema C juures, kes oli kuni oma surmani 2017. a-l ka

Q eestkostja. Pärast C surma ajas Y Q kodust välja ning ta elas kaebaja ja tema poja D-i

juures. Aastatel 2017–2022 oli Q eestkostjaks D. Hiljem sai laimu ja vale abil Q eestkostjaks

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, kes keeldub tema huve kaitsmast. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 138 järgi saab kaebaja kui eestkostetava sugulane samuti kaitsta tema õigusi. Qle

tuleb maksta hüvitist seoses Yle raieloa andmisega.

5. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus selgitas 20.12.2024 vastuses kohtunõudele, et eestkostja

on taganud eestkostetava õiguste ja huvide kaitse ning esindanud teda õiguslikes ja varalistes

tehingutes ning teeb seda eestkoste perioodil ka edaspidi. Volikirja vormistamine ja kohtusse

pöördumine on toimunud Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse teadmata ning need toimingud ei ole

põhjendatud. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik, kes on vanglas Q tugiisikuks, suhtles

Qga ning viimane ei ole enda sõnul volikirja näinud ega ka oma nime ühelegi paberile

kirjutanud. Eeltoodule tuginedes ei kiida eestkostja heaks väidetavalt Q antud volitust M.X-ile

ega M.X-i poolt Q nimel esitatud kaebust Alutaguse valla vastu.

2(4)

3-24-2998

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4; RÕS § 15 lg 8),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de

52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg

1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Määruskaebusest nähtuvalt on M.X nõustunud, et 28.10.2024 kaebus oli halduskohtu

20.11.2024 määrusega tagastatud nõuete osas esitatud Q õiguste kaitseks. Kuivõrd kaebaja on

juba Tallinna Halduskohtule 11.11.2024 saadetud täienduses (dtl 36) märkinud, et oli

unustanud lisada volituse ning edastas ühtlasi volikirja (dtl 38), siis mõistab ringkonnakohus

kaebust selliselt, et M.X on soovinud halduskohtu poolt tagastatud nõuetes tegelikult esitada

kaebust Q nimel (st tema esindajana), mitte enda nimel.

8. Q on piiratud teovõimega isik, kelle eestkostjaks on Viru Maakohtu 10.02.2022

määrusega tsiviilasjas nr 2-12-33038 määratud Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus. Eestkoste

kehtib 10.02.2022–10.02.2027. Eestkostja ülesanneteks on mh Q esindamine õiguslike ja

varaliste tehingute sooritamisel. Ql on määruse järgi õigus teha üksnes pisitehinguid. M.X on

esitanud halduskohtule dateerimata volikirja, mille kohaselt volitab Q oma sugulast M.X-i

enda õiguste kaitsmisel halduskohtus. Allkirjana on trükitähtedega kirjutatud „XXX“. Põhja-

Pärnumaa Vallavalitsuse 20.12.2024 selgitusest nähtuvalt ei ole Q volituse andmist

kinnitanud ning tegemist oleks ka tühise tehinguga. Kuna eestkostemääruse kohaselt on Ql

õigus iseseisvalt teha pisitehinguid kuni 20 euro ulatuses nädalas, siis saab järeldada, et

eestkoste on seatud kõigi ülejäänud asjade ajamiseks. Kohtus esindamiseks üldvolituse

andmine ei ole käsitatav pisitehinguna ja kohtule esitatud nõuded ületavad oluliselt 20 eurot.

Seega tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-te 1 ja 3 järgi eeldada, et Q

teovõime väidetava volituse andmisel oli piiratud. Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku

esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine (TsÜS § 10). Kuna Põhja-

Pärnumaa Vallavalitsus kui Q seaduslik esindaja (eestkostja) on kinnitanud, et M.X-ile

väidetava volituse andmiseks puudus eestkostja nõusolek ja eestkostja ei pea sellise volituse

andmist põhjendatuks ka praegusel ajal, siis ei saa esitatud volikiri kajastada kehtivat volitust.

Seetõttu puudub vajadus volikirja usaldusväärsust täpsemalt kontrollida.

9. Olukorras, kus M.X pöördus halduskohtusse kaebusega Q nimel, omamata kehtivat

volitust ja eestkostja on sellesisulise volituse andmisega nõustumise välistanud, tuli kaebus

HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel tagastada, sõltumata sellest, kas M.X võiks üldse olla Q

volitatud esindajaks halduskohtumenetluses (vt HKMS § 32 lg 1 p 7). Halduskohus on

kokkuvõttes Q õiguste väidetava rikkumisega seotud nõuded õigesti tagastanud. Kui M.X

soovis siiski esitada 28.10.2024 kaebuse kõigi nõuete osas enda nimel, siis kuulus see Q

õigustega seotud osas tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohtu põhjendused

on sellisel juhul õiged ning nende üle kordamiseks puudub vajadus (HKMS § 201 lg 4, § 203

lg 2).

10. Halduskohus jättis M.X-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel õiguspäraselt

rahuldamata. Asjas on menetlusse jäänud üksnes M.X-i mittevaralise kahju hüvitamise nõue

ning kaebusest ei nähtu selliseid asjaolusid, mille põhjal tuleks järeldada, et asja suhtes esineb

tungiv avalik huvi. Kaebaja väited, et Alutaguse valla sotsiaaltöötaja on meedias tema kohta

avaldanud tahtlikult ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, millega

põhjustas kaebajale raskeid üleelamisi, on üldsõnalised ja konkretiseerimata.

3(4)

3-24-2998

11. Eelneva osas jääb M.X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

20.11.2024 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 5 muutmata.

12. Määruse avaldamisel tuleb füüsiliste isikute nimed asendada tähemärgiga (HKMS § 175

lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)