2-23-11062/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

02. juuli 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-11062

Tsiviilasi

X hagi RSK Project OÜ vastu suulisest töövõtulepingust

tuleneva võlgnevuse 3211,30 euro, kahju 1020 euro ja

viivise saamiseks

Hagihind

4739,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX, elukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova

(Simhes Consult, e-post: xxx)

Kostja: RSK Project OÜ (registrikood 11659021, asukoht

Tuukri tn 19-215, 10120 Tallinn; e-post xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

30.10.2024.a, edasi kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Mitte vastu võtta ja tagastada kostjale 08.12.2024 menetlusdokumendiga esitatud

lisad (dtl 286-291).

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista RSK Project OÜ-lt X kasuks põhinõue 1598,31 eurot ja viivis 366,39

eurot seisuga 02.07.2025.

4. Välja mõista RSK Project OÜ-lt X kasuks viivis põhinõudelt (s.o. 1598,31 eurolt)

VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisele

järgnevast päevast (s.o. alates 03.07.2025) kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

5. Jätta menetluskulud 38% ulatuses kostja RSK Project OÜ kanda ja 62% ulatuses

hageja X kanda.

6. Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 1694,80 eurot ja mõista need

kostjalt välja.

7. Jätta kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.

8. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused menetluskulud (resolutsiooni p-d 6

ja 7) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt RSK Project OÜ hageja X

kasuks välja menetluskulu summas 1694,80 eurot.

9. Välja mõista kostjalt RSK Project OÜ hageja X kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1694,80 eurot) menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. X esitas Harju Maakohtule hagi RSK Project OÜ vastu suulisest töövõtulepingust

tuleneva võlgnevuse 3211,30 euro, kahju 1020 euro ja viivise saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2020.aasta juulikuus suulise töövõtulepingu

kostja poolt hageja päringule vastuseks võimaldatud hinnapakkumises (hinnapakkumine

on tehtud arve nr 180620 kujul) näidatud remonditööde teostamiseks tol ajal hagejale

korterelamus Õismäe tee 109, Tallinn kuulunud mitteeluruumi M92 välisosas.

1.2.

Teostamisele kuulusid, hageja poolt aktsepteeritud hinnapakkumise kohaselt, järgmised

tööd järgneva maksumusega:

1. Plaatide demonteerimine trepilt koos sellele järgneva betooni valamisega (gofreeritud

pind), maksumus 1750 eurot;

2. Asfaldi lammutamine, tasandamine ja tihendamine, kõnniteekivi paigaldus. Kogus,

hinnapakkumise kohaselt, 20 m² kogumaksumusega 1100 eurot;

3. Fassaadi soojustamine koos materjaliga vaht 100 mm, liimimine, tugevdamine,

viimistluskihi pealekandmine. Kogus, hinnapakkumise kohaselt, 40m² kogumaksumusega

1200 eurot;

4. Parandustööd ja krohvimine mitte soojustatavates alades värvimisega. Kogus,

hinnapakkumise kohaselt, 30 m² kogumaksumusega 1050 eurot;

5. Ehitusjäätmete kõrvaldamine, maksumus 100 eurot.

Kokku moodustas töövõtulepingu hind 5200 eurot, millest hagejal tuli hinnapakkumise

kohaselt tasuda 1300 eurot ettemaksuna.

1.3.

Hageja on tasunud kokkulepitud ettemaksu suuruses 1300 eurot 18.06.2020.a. Kuna

kostja, hoolimata hinnapakkumises kokkulepitud ettemaksu suurusele, nõudis

regulaarselt tööde teostamise käigus ettemaksule juurdetasusid, tasus hageja kostjale

veel enne tööde teostamist ja hagejale üleandmist 25.06.2020.a 1300 eurot,

01.07.2020.a 1300 eurot ning 18.07.2020.a 1100 eurot. Sel moel on hageja tasunud

kostjale enne viimase tasunõude sissenõutavaks muutmist 5000 eurot lepingu

koguhinnast 5200 eurot.

1.4.

31.07.2020.a nõudis kostja hagejalt juurde tasu, keeldudes jätkamast lepingu täitmist

kuni täiendava tasu saamiseni.

1.5.

Kostjale 02.08.2020.a saadetud e-kirjaga nõudis hageja kostjalt lepingu täitmise

jätkamist hiljemalt 03.08.2020.a. 02.08.2020.a pöördumises nõudis hageja kostjalt tööde

lõpuni viimist parapeti osas, soojustamata pealispindade remonti, krohvimise ning

värvimise teostamist, ka tööde käigus rikutud välisukse parandamist ning üldfassaadist

erineva värviga värvitud fassaadi osa ümbervärvimist. Kiiremas korras nõudis katta

kinni rekonstrueeritava fassaadi ülaosa, et tõkestada villa märgumist, mis võib viia

tööde ümbertegemise vajaduseni.

1.6.

Kuna kostja hageja nõudeid eiras, lepingu täitmise jätkamisele ei asunud, pole üldse

ehitusobjektile ilmunud ega hagejaga ühendust võtnud, taganes hageja 06.08.2020.a

lepingust selle kostja poolt olulise rikkumise tõttu.

1.7.

12.08.2020.a esitas kostja hagejale 27.07.2020.a kuupäevaga dateeritud akt-arve nr

270720, millega nõudis hagejalt lepingutasu jäägi suuruses 200 euro ning täiendavalt

150 euro, kokku 350 euro tasumist. Hageja seisukohast, arve esitamisega kinnitas kostja

veelkord keeldumist viia töövõtulepingu täitmist lõpuni ning kõrvaldamast 02.08.2020.a

nõudes ja lepingust taganemise avalduses osundatud puudusi.

1.8.

12.08.2020.a esitatud aktis-arves esitatud tasunõude põhjendatavuse kontrollimiseks, sh

kostja poolt töövõtulepingu täitmise ulatuse ning kvaliteedi kindlakstegemiseks pöördus

hageja riiklikult tunnustatud eksperdi HK poole, kes tuvastas teostatud tööde ekspertiisi

(Töö nr 21-017E 19.02.2021.a) tulemusel, et kostja poolt teostatud tööde tegelik

kogumaksumus moodustab 1788,70 eurot.

1.9.

Hageja on seisukohal, et kostja on saanud põhjendatult teostatud tööde eest vaid

1788,70 eurot. Ülejäänud 3211,3 (5000 – 1788,70) eurot on saadud kostja poolt hagejalt

alusetult ja kuuluvad hagejale tagastamisele. Kostja süül tekitatud kahjuna käsitleb

hageja ka töövõtu täitmise mahtu ning väärtuse eksperthinnangu saamiseks kantud

kulusid suuruses 1020 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlalt viivis

seadusega sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest ja kuni nõude täieliku

täitmiseni.

1.10.

Väär on hageja väide aegumise kulgemise algamisest akti-arve kuupäevast, st alates

27.07.2020.a. Akt on esitatud hagejale mitte 27.07.2020.a, nagu väidab seda kostja, vaid

12.08.2020.a, st juba peale hageja poolt lepingust taganemist (06.08.2020.a), mistõttu ei

tõenda akti kuupäev aegumise kulgemise kostja poolt väidetavat kuupäeva. Haginõude

kahjunõudena käsitlusel algab aegumisnõude tähtaja kulgemine alates 04.08.2020.a,

lepingu alusel saadud tagasinõude käsitlusel alates 07.08.2020.a, kulu eksperditasule

suuruses 1020 eurot, mis oli tasutud hageja poolt 22.02.2021.a hüvitisnõude puhul

23.02.2024.a. Ehk kõikidel juhtudel nõue on esitatud tähtaegselt, aegumise tähtaja

piires.

1.11.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 6665 eurot, sh riigilõiv

summas 560 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludelt viviise.

Kostjate vastuväited ja põhjendused

2. Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu.

2.1.

Kostja 18.06.2022 hinnapakkumisest nähtuvalt leppisid pooled kokku konkreetses

mahus ehitusteenuste osutamises kostja poolt. Seejuures pidi kostja ise muretsema

vajaminevaid materjale.

2.2.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja ei esitanud kostjale ehitusprojekti ega kirjalikku

tehnilist ülesannet, samuti ei nõudnud hageja kostjalt ehitusprojekti tegemist ega

ehitusloa (või ehitusteatise) hankimist vms. Kostja pakkumise koostamine toimus

hagejalt saadud suulise päringu alusel.

2.3.

Pooltel ei olnud kokkulepet konkreetse töötulemuse saavutamises (nt mingi maja osas

täielikus renoveerimises vms), kuna see oleks eeldanud poolte vahel tehnilise ülesande

kooskõlastamist, samuti vajaliku töötulemuse kirjeldust, mida aga ei tehtud. Kuskilt ei

nähtu, et pooled oleksid leppinud kokku nt selles, millistele tingimustele või nõuetele

peaks vastama mingi töö. Tegemist on käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes, mille

sisuks oli konkreetses mahus konkreetsete üksikute ehitusteenuste tegemine kostja poolt

vastavalt hagejalt saadud jooksvatele suulistele juhistele ja hageja tehnilisele

lahendusele. Kostja osutas teenuseid vastavalt kostja juhistele.

2.4.

Kõik vaidlusalused teenused on osutatud kostja poolt hiljemalt 27.07.2020, mida

tõendab kostja 27.07.2020 akt-arve. Hagi on aga esitatud 03.08.2023, s.o ajahetkel kui

ehitusteenuste osutamisest oli möödas rohkem kui 3 aastat. Hageja nõue on aegunud.

2.5.

Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulu summas 1307 eurot.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.

3.1.

30.10.2024 istungil tegi kohus määruse, et poolte nõusolekul lõpetatakse asja sisuline

arutamine ja kohtuvaidlused peetakse kirjalikus menetluses, uusi seisukohti, taotlusi

esitada ei saa. Samas määrati pooltele ühine tähtaeg kohtukõne esitamiseks 29.11.2024

ning vastaspoole esitatu osas seisukoha või repliigi esitamiseks 09.12.2024, mis oli ka

menetluskulude nimekirja kohtule esitamise tähtaeg (dtl 260, 04:03:35).

3.2.

Kostja kirjalikku kohtukõne ei esitanud. Kostja esitas 08.12.2024 menetlusdokumendiga

vastuväited hageja kohtukõnele ja koos sellega uued tõendid (dtl 281-291).

3.3.

TsMS § 402 lg 7 sätestab, et kohtuvaidluses võib menetlusosaline esitada kohtule

kohtukõne seisukohad kirjalikult või muul püsival andmekandjal kohtuistungi

protokollile lisamiseks. TsMS § 402 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus

kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks

tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel

arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele.

TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada

enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja

möödumist. TsMS § 330 lg 2 sätestab, et avalduse või kaebuse esitamise seadusega

lubatavust puudutavad vastuväited tuleb esitada korraga ja vastuses avaldusele või

kaebusele või vastamata jätmise korral esimesel istungil või esimese sisulise taotluse

esitamisel kohtule. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks

kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut

rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes

juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise

viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

3.4.

Seega on kostja esitanud uued tõendid kohtuvaidluste raames pärast asja sisulise

arutamise lõpetamist. Kostja ei ole taotlenud asja sisulise arutamise uuendamist ega

põhjendanud, miks ta ei saanud tõendeid varem esitada. Seetõttu jätab kohus

menetlusdokumendile lisatud tõendid vastu võtmata ja tagastab need.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

6. Kohus tuvastab järgmised vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle pooltel

puudub vaidlus.

6.1.

Pooled sõlmisid töövõtulepingu vastavalt kostja poolt tehtud 18.06.2020

hinnapakkumisele, mis on toodud arves nr. 180620 (dtl 7, tõlge dtl 8). Mõlemad pooled

kinnitasid 06.06.2024 istungil, et vastavalt sellele hinnapakkumisele toimus tööde

tegemine (dtl 168, 00:05:22- 00:07:00).

6.2.

Vastavalt hinnapakkumisele hageja tellis ja kostja teostas tegema objektil Õismäe tee

109, Tallinn järgmised tööd järgmiste mahtude ja maksumustega:

1)

Plaatide demonteerimine trepilt koos sellele järgneva betooni valamisega (gofreeritud

pind), maksumus 1750 eurot;

2)

Asfaldi lammutamine, tasandamine ja tihendamine, kõnniteekivi paigaldus. Kogus,

hinnapakkumise kohaselt, 20 m² kogumaksumusega 1100 eurot;

3)

Fassaadi soojustamine koos materjaliga vaht 100 mm, liimimine, tugevdamine,

viimistluskihi pealekandmine. Maht hinnapakkumise kohaselt 40m² kogumaksumusega

1200 eurot;

4)

Parandustööd ja krohvimine mitte soojustatavates alades värvimisega. Maht

hinnapakkumise kohaselt 30 m² kogumaksumusega 1050 eurot;

5)

Ehitusjäätmete kõrvaldamine, maksumus 100 eurot.

Pakkumine sisaldas tööd koos materjaliga. Hinnapakkumise kohaselt pidi hageja

tasuma kostjale ettemaksuna 1300 eurot.

6.3.

Peale hinnapakkumise muid kirjalikke kokkuleppeid ega muid dokumente pooled ei

vormistanud. Seega sisaldusid 18.06.2020 hinnapakkumises kõik vaidluse

lahendamiseks olulised lepingutingimused, milles pooled kokku leppisid (dtl 168,

00:08:06-00:09:00).

6.3.1.

Kohus märgib, et kostja on 30.10.2024 vande all seletust andes olnud ka seisukohal, et

„töö algas selle hinnapakkumise alusel, kuid jätkus mitte selle, vaid mitmete teiste

hinnapakkumiste alusel“ ja et kostja vastutab „nende tööde eest, mis on kirjas

27.07.2020 akt-arvel, aga mitte nende eest, mis on kirjas hinnapakkumises.

Hinnapakkumises toodud töödest hageja osaliselt loobus“ (dtl 263). Hageja poolt

mingitest töödest loobumise või muude hinnapakkumiste aktsepteerimise kohta asjas

tõendid puuduvad. Asjas puuduvad tõendid, et 27.07.2020 kuupäevaga akt-arve nr

270720 (dtl 16) saatis kostja hagejale varem, kui 12.08.2020 e-kirjaga (dtl 13), mida

kostja on ka möönnud (dtl 169, 00:31:13). Kuna kostja oma vastavat väidet tööde sisu,

mahtude ja maksumuse muutmise kohta tõendanud ei ole, siis kohus seda tuvastatuks

ei loe.

6.4.

Hageja on tasunud kostjale ettemaksu suuruses 1300 eurot 18.06.2020 (dtl 9).

Täiendavalt on hageja kostjale tasunud 25.06.2020 1300 eurot (dtl 10), 01.07.2020 1300

eurot (dtl 11) ning 18.07.2020 1100 eurot (dtl 12). Seega on hageja tasunud kostjale 5

000 eurot lepingu koguhinnast 5200 eurot, mida kostja kinnitas 06.06.2024 istungil (dtl

168, 00:16:35).

6.5.

Pooled ei ole koostanud ega allkirjastanud mitte ühtegi tööde üleandmise-vastuvõtmise

akti.

6.6.

Kostjale 02.08.2020.a. saadetud e-kirjaga (dtl 17 tõlge) loetles hageja puudused seni

tehtud töödes ja nõudis kostjalt lepingu täitmise jätkamist hiljemalt 03.08.2020. Kostja

kinnitas 06.06.2024 istungil selle kättesaamist (dtl 169, 00:19:28).

6.7.

Hageja saatis kostjale 06.08.2020 lepingust taganemise avalduse (dtl 18-25, tõlge dtl 26-

27). Kostja kinnitas 06.06.2024 istungil selle kättesaamist (dtl 169, 00:28:39).

7. Kohus on selgitanud pooltele kohalduvat õigust, asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning

arutanud pooltega asja sisuliselt 06.06.2024 istungil.

8. Asjas puudub vaidlus, et pooled sõlmisid ehituse töövõtulepingu konkreetsete parandus-

ja renoveerimistööde tegemises Õismäe tee 109, Tallinn asuva korterelamu osal

mitteeluruumi M92 välisosas.

8.1.

Poolte vahel on vaidlus selles, mis mahus ja kvaliteedis kostja objektil töid tegi ning kas

hagejal oli õigus töövõtulepingust taganeda ja nõuda kostjalt vastavalt tehtud töö

väärtusele enammakstud raha tagasi.

9. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu

esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on

võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda.

9.1.

Käesoleval juhul oli pooltevahelise töövõtulepingu objektiks ehitus- või

renoveerimistööd. Töövõtulepingu objektiks olevate ehitustööde puhul on kohtu

hinnangul tavapärane, et need tööd antakse tellijale üle. Seega tuvastab kohus, et kostja

pidi hagejale tööd üle andma.

9.2.

Kirjalikke tõendeid tööde üleandmise või hageja poolt vastuvõtmise kohta asjas esitatud

ei ole. Kostja on väitnud, et „Akte ei tehtud, sest hageja ei nõudnud neid ja kostja

arvates olid summad väiksed ehk ei näinud vajadust. Enne järgmise etapi töid maksis

hageja selle eest ettemaksu. Töid otseselt üle ei antud, hageja nägi, et on etapi tööd

tehtud. Hageja ise ütles, et ta ehitusest midagi ei tea, see tõttu oli tal objektil ekspert,

nime ei mäleta, kes kooskõlastas tööde tegemist, andis juhiseid ja kinnitas et töö on

tehtud ja raha võib maksta.“ (dtl 169, 00:40:50). Hageja on eitanud tööde vastuvõtmist

või omanikujärelevalve kasutamist tööde vastuvõtmisel.

Kohus ei loe kostja väiteid tööde etapiti üleandmise toimumise kohta tõendatuks.

Esitatud hinnapakkumisest ei nähtu tööde etapiti teostamise või üleandmise kokkulepet.

Samuti hageja poolt makstud rahasummad ei korreleeru kuidagi erinevate töölõikude

maksumusega, seega ei saa ka raha tasumisest teha järeldust, et mingi töölõik võeti

kostjalt vastu. Tööde jooksev finantseerimine tellija poolt ehituse käigus on tavapärane

ning osamakse tegemisest ei saa automaatselt järeldada töö etapi vastuvõtmist. Kostja ei

ole ka konkretiseerinud ega tõendanud, mis töö või etapp millal konkreetselt hageja

poolt väidetavalt vastu võeti. Samuti jääb kostja seisukohast arusaamatuks, et mis osas

maksis hageja väidetavalt tehtud tööde etapi eest ja mis osas järgmise etapi ettemaksuks.

10. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö

peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde

kuuluvad dokumendid.

10.1.

Hageja väitel nõudis kostja 31.07.2020 hagejalt tasu juurde, keeldudes vastasel juhul

jätkamast lepingu täitmist kuni täiendava tasu saamiseni. Kostja ei ole seda asjaolu

kohtumenetluses eitanud. Kostja on 30.10.2024 vande all seletust andes öelnud, et

„kuna tellija jättis tasumata juba tehtud tööde eest, siis ma peatasin tööde tegemise“ (dtl

263).

10.2.

Kohus tuvastab, et hageja esitas kostjale 02.08.2020 kirjaga nõude viivitamata jätkata

tööde teostamist, kõrvaldada seni tuvastatud puudused töös ning andis kostjale

täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks (dtl 17). Kohus on kostjale selgitanud, et

„kostjal tõendamiskoormis on tõendada seda, et tellijal puudus alus lepingust

taganemiseks ehk kostja ei olnud lepingut rikkunud ja kostja poolt olid tööd korrektselt

tehtud ja tellijale üle antud või keeldus tellija põhjendamatult nende vastuvõtmisest“

(dtl 171, 01:03:40). Kostja on 06.06.2024 istungil väitnud, et kõrvaldas 02.08.2020

kirjas nimetatud puudused (dtl 169, 00:24:33), kuid seda väidet tõendanud pole.

Tunnistaja SG andis 30.10.2024 istungil ütluseid (dtl 265-266):

„Tegin töid seal objektil ja kõrvaldasin puudusi, ülemine ja alumine fassaadi pool,

paigaldasin plekid üleval ja all pool ja paremal ja vasakul postil. Varikatusel

paigaldasin sinna lati ja paneelid. Teostasin ka värvimistöid maja madalamal

väljaulatuval osal. Tegin ka krohvimistööd postidel ja plekkide all. Ma krohvisin ja

värvisin mõlemalt poolt pandust. Tegin remonditööd panduse ülemises osas. Ma tegin

seal panduse tasandamist, parandasin ka struktuuri et pinnas ei oleks libe. Panduse

peal olid ka probleemid. Pandus oli katkine ehk kohati oli betooni puudu jäänud. Ma

tegin tööde parandusi mitte neid algusest peale. Ma tegin neid töid neli aastat tagasi

septembri kuus.[---] Enne kui ma remonti hakkasin tegema oli hoone , ei olnud plekki

paigaldatud, viimistlus ei olnud lõpetatud, samuti värvimine ei olnud tehtud, krohvimine

ei olnud tehtud, armeerimine oli tehtud enne minu objektile tulekut. Madalama

hooneosa varjualuse ülemist osa esikülge ei värvinud mina, see oli varem värvitud ja

ülemise ääre pleki panin mina. Varjualuse katteplaadid panime meie. Varjualuse

välimise posti sisekülg ja sisemised postid tervenisti krohvisin ja värvisin mina.

Mõlemad akna plekid panin mina. Mõlema akna plekkide all krohvimise ja värvimise

tegin mina. Olukord oli selline nagu dtl 196 oleval pildil kui mina objektile tulin. Dtl

198 varjualuse väliskülg oli rohelist värvi, ma värvisin selle halliks, mis oli sama värv

mis posti esiküljel. [---] Dtl 199 olev seiskord oli selline kui ma objektile tulin. Ma

parandasin selle ka, ma ei mäleta mis ma seal parandasin. Dtl 200 olev seisukord oli

selline kui ma objektile tulin.“

Dtl 196 olevalt fotol on näha lõpetamata varjualuse tööd. Dtl 199 on näha liistudeta ja

määrdunud välisuks. Dtl 200 on näha pooliku tööna parapetitööd. Seega tuvastab kohus,

et tegelikult kõrvaldas puudused või lõpetas tööd, mis hageja kostjalt 02.08.2020 kirjas

nõudis, septembris 2020 SG, mitte kostja. Seega kostja ei asunud puuduseid kõrvaldama

ega jätkanud tööde tegemist hoolimata hageja vastavast 02.08.2020 nõudest.

11. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Riigikohus

on nt oma lahendi nr 3-2-1-34-13 punktis 14 selgitanud, et „lepingust taganemise

kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud

vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised

(materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige

oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28)“. Taganemise eelduste kontrollimisel tuleb kohtul

tuvastada taganemise aluse esinemine, st lepingu oluline rikkumine, samuti see, millal

hageja olulisest lepingurikkumisest teada sai või pidi teada saama.

11.1.

Riigikohtu lahendi nr 2-18-13432 p-s 16 on täiendavalt selgitatud, et „töövõtulepingu

puhul kohaldub erisätete puudumisel taganemise alusena võlaõigusseaduse üldosa

lepingust taganemise regulatsioon (VÕS §-d 116-118) koos §-s 647 sätestatud

erisustega. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel lepingust taganemise

õiguse tekkimine tellijale eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641,

§ 77), ning teiseks, et töövõtja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (vt ka

Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Taganemise

õiguse tekkimise peamine eeldus VÕS § 116 lg 1 kohaselt on, et töövõtja on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku

formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal

taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1), sisulise eeldusena peab aga

taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline

lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-57-11, p 28; 30. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-13, p 28)“.

11.2.

Kui lepingupool taganeb VÕS § 116 alusel töövõtulepingust seetõttu, et asi on

kõrvaldatavate puudustega, on kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine

lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele poolele täiendava tähtaja

kohustuse täitmiseks. Seega tekib töövõtjal töö lepingutingimustele mittevastavuse

korral, mida on võimalik parandada või uue töö tegemisega kõrvaldada, õigus tugineda

lepingu olulisele rikkumisele üldjuhul vaid siis, kui ta on andnud töövõtjale võimaluse

mittevastavus kõrvaldada kas parandamise või uue töö tegemisega, nõudes töövõtjalt

lepingu täitmist VÕS § 646 lg 1 alusel või andes temale selleks täiendava tähtaja. VÕS

§ 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas

siis, kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei

tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest

teatamist.

11.3.

Käesolevas asjas on hageja töövõtulepingutest taganemisel 06.08.2020 esitanud väite, et

kostja ei ole pooltevahelist töövõtulepingut kohaselt täitnud ja hageja ei ole kostjalt

ühtegi tööd vastu võtnud ning kostja ei ole vaatamata täiendavale tähtajale töid jätkanud

ega puudusi likvideerinud. Kohus asub seisukohale, et tõendamiskoormis selles osas, et

kostja tegelikult töid vastavalt lepingule tegi ning hageja keeldus neid õigustamatult

vastu võtmast, lasub kostjal. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks töid lepingule

vastavalt teinud, soovinud neid hagejale üle anda, kuid kes on tööde vastuvõtmisest

õigustamatult keeldunud. Kostja on vastuses hagiavaldusele esitanud fotod kõnealuse

objekti kohta (dtl 77-81), kuid tunnistaja SG andis 30.10.2024 istungil ütluseid, et need

on pildid, mis on tehtud pärast tema poolt tööde lõpetamist ja et objekt nägi välja selline

nagu on pildil dtl 37 kui tema objektile tuli (dtl 266). Dtl 37 oleval fotol nähtub objekt

seisus, millel tunnistaja SG tööde tegemist alustas ehk enne puuduste kõrvaldamist ja

tööde lõpetamist. Kostja ei ole eitanud, et hageja 02.08.2020 kirjas nimetatud puuduseid

ei oleks esinenud või et ta ei pidanud neid töid tegema, vaid ta hoopis enda väitel need

kõrvaldas (mida kohus tõendatuks ei leo). Seega ei ole kostja tõendanud, et ta oleks tööd

kohaselt teinud ja need hagejale üle andnud või et hageja oleks alusetult keeldunud

nende vastuvõtmisest.

11.4.

Lisaks tunnistaja SG ütlustele on ka Ehitusekspertiisibüroo OÜ pädev isik HK

asjatundja arvamusega tõendatud, et hageja poolt 02.08.2020 kirjas nimetatud tööd olid

tegemata. Nimelt kinnitab ka asjatundja HK, et:

1) Parapeti tööd olid lõpetamata (dtl 36, p 2.6.3.-2.6.4).

2) akende kohal oleva teraslehega seotud tööd on veel lõpetamata - tegemata on

korrosioonikaitse, täiendav kinnitamine ning sisselõigatud avade sulgemine (ehk ei

ole teostatud soojustamata pealispindade remont ja krohvimine ning värvimine,

nagu 02.08.2020 kirjas nimetatud) (dtl 35, p 2.5.4).

Tegemist on 18.06.2020 hinnapakkumise positsioonides 3 ja 4 kirjeldatud tööde osaga.

Kuna kostja oli keeldunud töödega jätkamast (viidates õigustamatult hageja väidetavale

võlgnevusele, mille olemasolu kohus ei tuvasta), siis hageja oli õigustatud seega

kostjale andma täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks. Kohus on eelnevalt tuvastanud,

et kostja täiendava tähtaja jooksul tööde tegemisega ei jätkanud ega puuduseid ei

kõrvaldanud ja töid ei lõpetanud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja oli

õigustatud VÕS § 116 lg 2 p 5 ja VÕS § 647 lg 1 alusel pooltevahelisest

töövõtulepingust taganema ehk taganemiseks esinevad materiaalsed alused. Täidetud on

ka formaalsed nõuded lepingust taganemiseks.

11.5.

Seega asub kohus seisukohale, et hageja on kehtivalt taganenud kostjaga sõlmitud

töövõtulepingust. Kostja ei ole väitnud, et leping ei lõppenud taganemisavaldusega, vaid

muul alusel või kehtiks edasi. Kostja ei ole tõendanud, et leping lõppes kostjapoolse

täitmisega.

12. VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule

lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende

lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist

tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise

korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning

saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest

tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt

kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda

intressi raha saamisest alates.

Lepingust kehtiva taganemise korral tekib lepingupoolte vahel tagastusvõlasuhe. Hageja

kõnealune nõue on lepingust taganemisest tulenev (lepingu) tagasitäitmise nõue (VÕS §

189 lg 1), mille sisuks on lepingu alusel makstud tasu tagastamine. VÕS § 189 lg 2 p 1

kohaselt, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, tuleb

hüvitada üleantu väärtus.

13. Hageja ei eita, et kostja on mingis osas töid teinud. Hageja on talle kostja poolt üleantu

väärtuse tõendamiseks ja nõude esitamisel tuginenud Ehitusekspertiisibüroo OÜ pädeva

isiku HK asjatundja arvamusele (dtl 30-39, edaspidi nimetatud „Arvamus“). Järgnevalt

kohus analüüsib, kas ja mis mahus kostja on teostanud poolte kokkuleppes näidatud töid.

13.1.

Hinnapakkumises pos 1 kokkulepitud tööd: Plaatide demonteerimine trepilt koos sellele

järgneva 50 mm betooni valamisega (gofreeritud pind). Arvamuse p-s 2.1.4 on

asjatundja asunud seisukohale, et „Parandustööde järgselt on trepi horisontaal-, kald- ja

vertikaalpinnad kaetud harjatud betooniga. Töö on teostatud, kuid paiguti esineb valatud

pandusel betooni pinnakihi lahtitulekut“ (dtl 30).

Kuna asjatundja on tuvastanud, et hinnapakkumises näidatud töö on tehtud, siis asub

kohus seisukohale, et hinnapakkumises nimetatud väärtuses ehk 1750 eurot on hageja

töid saanud. Hageja (ja asjatundja) põhjendused ja arvutuskäigu selles osas, mis oleks

hageja arvates sellise töö tegelikult põhjendatud maksumus või väärtus, jätab kohus kui

asjakohatu tähelepanuta. Pooled on leppinud kokku sellises hinnas. VÕS § 189 lg 3

sätestab, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see käesoleva paragrahvi

lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Hageja on esile toonud ja arvamusega tõendanud,

nimetatud puuduse (paigutine betooni pinnakihi lahtitulek) kõrvaldamise maksumus on

10,71 eurot (dtl 37 viimane rida), mistõttu kohus selle võrra tööde väärtust vähendab

ehk hageja on saanud kostjalt selles osas töö väärtusega 1739,29 eurot.

13.2.

Hinnapakkumises pos 2 kokkulepitud tööd: Asfaldi lammutamine tasandamine ja

tihendamine kõnniteekivi paigaldus. Arvamuse p-s 2.2.4 on asjatundja asunud

seisukohale, et „Töö on teostatud“ (dtl 33). Kuna asjatundja on tuvastanud, et

hinnapakkumises näidatud töö on tehtud, siis asub kohus seisukohale, et

hinnapakkumises nimetatud väärtuses ehk 1100 eurot on hageja töid saanud.

13.3.

Hinnapakkumises pos 3 kokkulepitud tööd: fassaadi soojustamine koos materjaliga

(vaht 100 mm) liimimine, tugevdamine, viimistluskihi pealekandmine. Arvamuse p-s

2.3.3 on asjatundja asunud seisukohale, et „Töö on akt-arves kirjeldatud mahus

teostatud“ (dtl 33). Kuna asjatundja oma arvamuses analüüsis kostja akt-arves nr

270720 näidatud töid (dtl 28), siis seega asus asjatundja seisukohale, et kostja oli

teostanud hinnapakkumise pos-s 3 näidatud töid 20 m2 ulatuses, ühikuhinnaga 55 eurot

ehk kokku väärtuses 1100 eurot.

Hageja, tuginedes arvamusele, väidab, et kuna kostja kasutas tööde tegemisel (fassaadi

soojustamisel) vahtpolüstüreeni tuletundlikkusega E, kuid ehitise tuleohutuse

tagamiseks tuleb kogu paigaldatud soojustus eemaldada, utiliseerida ning paigaldada A2

või A1 klassi soojustus ning teostada uuesti viimistlemine, siis on tegemist on

nullväärtusega töödega.

Arvamuse p-s 2.3.5 väidab asjatundja, et vastavalt standardi EVS 812-7:2018 p. 8.2.5

välisseinale paigaldatavaid soojustussüsteeme, mille soojusisolatsioonimaterjali

tuletundlikkus on E kuni C, saab paigaldada kuni 22 m kõrgusele. Kõrgemate kui

kaheksakorruseliste hoonete puhul tuleb kasutada alates esimesest korrusest

soojustusmaterjale, mille tuletundlikkus on vähemalt A2 või A1 (dtl 33-34). Kuna

Õismäe tee 109 hoone on 14-korruseline, tuleb arvamuse kohaselt paigaldatud soojustus

eemaldada, utiliseerida ning paigaldada A2 või A1 klassist soojustus ning teostada

uuesti viimistlemine. Arvamuse p-s 2.3.7 on kirjas, et kuna tegemist on 14-korruselise

hoone ühe korruselise eenduva osaga, võib eraldi kokkuleppel Päästeametiga saavutada

erandi E-klassi soojustusmaterjali kasutamiseks ühe korruselises osas olukorras, kus

kivivillast on moodustatud tuletõkkekatikud räästas ja liitumisel kõrgema hoone osaga.

Kuni nimetatud erikokkuleppe saavutamiseni on nõuetekohaselt teostatud töö

maksumuseks arvamuse kohaselt null eurot.

Kohus nendib, et pooled ei ole hinnapakkumises kokku leppinud mingites konkreetsetes

kvaliteedinõuetes või standardites. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja

tehtud töö oli väärtusetu. Kohtu hinnangul ei olnud sõlmitud töövõtulepingu kohaselt

kostja kohustuseks ehitusprojekti koostamine, ehitusloa hankimine või ehitusteatise

esitamine või Päästeametilt kooskõlastuse hankimine. Seega ei saa hageja seda kostjale

ette heita. Arvamuse p- 2.3.7 kohaselt on võimalik „eraldi kokkuleppel Päästeametiga

saavutada erandi E-klassi soojustusmaterjali kasutamiseks ühe korruselises osas

olukorras, kus kivivillast on moodustatud tuletõkkekatikud räästas ja liitumisel kõrgema

hoone osaga“. Hageja ei ole tõendanud, et antud juhul Päästeamet on keeldunud seda

kooskõlastust andmast. Kuna kostja kohustuseks vastava kooskõlastuse saamine ei

olnud, ei saa selle mittesaamist tema poolt pidada lepingu rikkumiseks või puuduseks

töös.

Kuna asjatundja on tuvastanud, et hinnapakkumises näidatud töö on 20 m2 ulatuses

tehtud, siis asub kohus seisukohale, et hinnapakkumises nimetatud ühikhinnaga

väärtuses ehk 1100 eurot on hageja töid saanud.

13.4.

Hinnapakkumises pos 4 kokkulepitud tööd: Parandustööd ja krohvimine

mittesoojustatavates alades värvimisega.

Hageja esitatud arvamusest ei ole võimalik tuvastada, kas ja mis mahus ja mis

kvaliteedis on need tööd tehtud. Olukorras, kus hageja on tuginenud lepingust

taganemisele kostja olulise rikkumise tõttu, sai hageja esitada ka kostja vastu VÕS §

189 lg 1 alusel nõude kostjale lepingu alusel tasutud summade tagastamiseks. Kui kostja

väidab, et üleantu tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud,

lasub selle asjaolu tõendamise koormis kostjal, sest ta ei ole hagejale töid üle andnud

ega saa neid lugeda üle antuks VÕS § 638 mõttes. Samuti kostja, kes tugineb töö

lepingutingimustele vastavale täitmisele, kohustatud tõendama hagejale üleantu tegeliku

väärtuse, kui see on võrdne või suurem lepingus kokkulepitud hinnast. Kohus selgitas

pooltele seda ka 06.06.2024 kohtuistungil (dtl 170, 00:56:08).

Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud hinnapakkumises pos-s 4 nimetatud

töö tegemist väärtuses 1050 eurot.

13.5.

Hinnapakkumises pos 4 kokkulepitud tööd: Ehitujäätmete kõrvaldamine. Arvamuse p-s

2.7.3 on asjatundja asunud seisukohale, et „Töö on akt-arves kirjeldatud põhimahus

teostatud, kuid asfaltplats on krohvist määrdunud ja puhastamata“ (dtl 36). Arvamuse

dtl 38 viimane rida on asjatundja leidnud, et puuduse tõttu on töö väärtus 50%, mistõttu

tuvastab kohus, et hageja on kostjalt selles osas saanud töö väärtusega 50 eurot.

13.6.

Seega tuvastab kohus arvamuse põhjal, et kostja poolt hagejale üleantu väärtus VÕS §

189 lg 2 mõttes oli 3789,29 eurot (1739,29 + 1100 + 1100 + 50).

13.7.

Kohus on seisukohal, et kostja seisukohad arvamuse koostaja ebausaldusväärsuse osas

ei ole põhjendatud ja on jäänud paljasõnaliseks. Kohtul puudub alus kahelda HK

sõltumatuses arvamuse koostamisel. Kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid

üleantud tööde väärtuse osas, millisele võimalusele kohus kostja tähelepanu ka

06.06.2024 istungil juhtis (dtl 170, 00:56:08).

13.8.

Ehkki arvamuses on nimetatud veel ka muid kostja tehtud töid, ei analüüsi kohus neid

ega võta neid otsuse tegemisel aluseks, kuna arvamuses analüüsitakse ka 27.07.2020

kostja akt-arvamuses nimetatud töid, mille osas ei ole pooled töövõtulepingut sõlminud

ning mille osas ei ole kostja vastuhagi esitanud.

14. Eeltoodu alusel kokkuvõtvalt kohus tuvastab, et hageja on taganenud pooltevahelistest

töövõtulepingutest ning kostja on andnud hagejale üle töid väärtuses 3789,29 eurot, mis

on üleantu väärtuseks VÕS § 189 lg 2 p 1 mõttes.

14.1.

Hageja on kostjale tasunud 5000 eurot. Seega on kostja kohustatud hagejale tehingu

tagasitäitmise raames tagastama 1210,71 eurot (5000 – 3789,29).

14.2.

VÕS § 189 lg 1 3. lause kohaselt tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest

alates, kuid hageja ei ole vastavat nõuet kohtule esitanud.

15. Hageja on lisaks esitanud kostja poolt lepingulise kohustuse rikkumisega seonduvalt

tekkinud nõude 1020 eurot, mis tuleneb asjatundja arvamuse tellimisest (dtl 40).

15.1.

Kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelne ehituse asjatundjaga seotud kulu 1020

eurot on osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3

järgi ning nende väljamõistmine hageja kasuks kostjalt on praegusel juhul õiguslikult

võimalik. Kahju on hõlmatud VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3. Kohus leiab, et nimetatud kulu

kandmine oli hagejal põhjendatud ja vajalik. Ehitustööde puhul üleantu väärtuse

kindlakstegemine nõuab eriteadmisi, mistõttu vastava teenuse tellimine oli hagejal

põhjendatud.

Kohus rahuldab hageja tagasitäitmise nõude osaliselt – hageja nõudis hagis 3211,30

euro tagastamist (dtl 5), millest kohus mõistab välja 1210,71 eurot ehk ümardatult 38%.

Kohus rahuldab proportsionaalselt ka kohtueelselt kahju kindlakstegemisega seotud

nõude ehk summas 387,60 eurot (1020€ x 38%).

16. Eeltoodu alusel kuulub rahuldamisele hageja põhinõue summas 1598,31 eurot (1210,71 +

387,60).

17. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja nõue on aegunud. Kuna VÕS § 189 järgne

tagasitäitmise nõue muutub sissenõutavaks alates taganemisavalduse jõustumisest, siis ei

saanud antud juhul nõue hakata aeguma enne 06.08.2020, ja kuna hagi esitati 03.08.2020

ehk kindlasti enne kolme aasta möödumist, siis nõue ei ole aegunud.

18. Hageja on esitanud ka väljamõistetavalt põhisummalt viivise nõude seadusega sätestatud

määras arvates hagi esitamisest kuni nõude täieliku täitmiseni.

18.1.

Summalt 1598,31 eurot moodustab viivisekalkulaator.ee arvestusel hagi esitamises kuni

kohtuotsuse tegemiseni (s.o. 03.08.2023-02.07.2025) VÕS § 113 lg 1 2. lause järgne

viivis 366,39 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista:

18.2.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Kuivõrd kohus arvutas ja mõistis välja kostjalt viivise otsuse tegemise kuupäeva

seisuga, mõistab kohus edasiulatuva viivise põhinõudelt (s.o. 1598,31 eurolt) VÕS §

113 lg 1 2. ls-s sätestatud määras kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (s.o. alates

03.07.2025) kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

19. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on osaliselt

põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhinõue 1598,31 eurot, viivis 366,39 eurot seisuga 02.07.2025 ning

viivise põhinõudelt (s.o. 1598,31 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. ls-s sätestatud määras

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (s.o. alates 03.07.2025) kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

20. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

21. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja 4739,06 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

22. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

22.1.

Hageja põhinõue oli 4231,30 eurot, millest kohus rahuldas 1598,31 eurot ehk

ümardatult 38%.

22.2.

Seega jäävad menetluskulud 62% ulatuses hageja kanda ja 38% ulatuses kostja kanda.

23. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 560 eurot, tõlkekulu summas 350

eurot, esindajakulu summas 3785+950 eurot ja kulu ekspertarvamuse saamiseks 1020

eurot (dtl 53-54, 296-297).

23.1.

Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu kogusummas 560 eurot. Kooskõlas

TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõivust kostja poolt hagejale hüvitamisele

212,80 eurot (560 € x 38%).

23.2.

Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu summas 4735 eurot. Hageja esindaja

tunnitasu määr on 100 eurot. Kostja nimetatud tunnitasu määrale vastuväiteid esitanud

ei ole. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt märgitud tunnitasumäär 100 eurot, on

kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning tegemist ei ole ebamõistlikult suure tasumääraga

lepingulise esindaja puhul.

23.3.

Hageja esindaja ajakulu on antud tsiviilasjas 46,85 tundi. Kohus leiab, et esindajakulude

spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu vastab esindaja poolt teostatud

menetlustoimingutele osaliselt. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud hageja

esindaja ajakulu antud vaidluse lahendamisel 35 tundi. Kohus arvestab tasu

vähendamisel asjaoluga, et menetlusosalise poolt esitatud menetlusdokumendid

kordavad paljuski varem esitatud ning tegemist ei ole olnud põhjendatud ajakuluga.

Ülejäänud osas on hageja ajakulu põhjendatud ning kohus arvestab seejuures asjaoluga,

et toimunud on mitmeid kohtuistungeid. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja

esindaja ajakulu 1330 eurot (35 tundi x 100 eurot = 3500 eurot x 38%).

23.4.

Kohus leiab, et põhjendatud on hageja esindaja tõlkekulu 50 eurot (dtl 53) ja 30.10.2024

kohtuistungil tekkinud tõlkekulu summas 350 eurot (dtl 297). Seega kuulub kooskõlas

TsMS § 143 p 1 kostja poolt hagejale hüvitamisele tõlkekulu summas 152 eurot (400

eurot x 38%).

23.5.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista eksperdi arvamuse saamisega tekkinud kulu

summas 1020 eurot (dtl 53). Kuivõrd kohus lahendas selle sisuliselt hageja põhinõude

raames, siis menetluskuluna jätab kohus selles osas nõude rahuldamata.

23.6.

Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu

summas 1694,80 eurot, millisest riigilõiv summas 212,80 eurot, tõlkekulu summas 152

eurot ja esindajakulu summas 1330 eurot.

24. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 703 eurot ja tõlkekulu summas

604 eurot (dtl 302).

24.1.

Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulude nimekiri esindaja kulude osas ei vasta

menetlusõiguse nõuetele, ei võimalda hinnata kulude vajalikkust, suurust ega

mõistlikkust. Tõlkekulu suhtes on hageja seisukohal, et esiteks pole selge kostja poolt

kulu tõendamiseks esitatud arvete seos käesoleva menetlusega ja kostja ka ei kinnita

seda seost oma menetlusdokumendis. Teiseks on tõlgi tunnitasu suurus hageja arvates

ülespaisutatud (dtl 306). Siiski leiab hageja, et kostja poolt 10.12.2024.a esitatud

menetluskulude nimekiri tuleb jätta tähelepanuta 30.10.2024 kohtuistungil

menetluskulude nimekirja esitamiseks määratud tähtaja ületamise tõttu (dtl 308).

24.2.

Kohus on 30.12.2024 toimunud kohtuistungil määranud pooltele tähtaja menetluskulude

nimekirjade esitamiseks ja selleks tähtajaks oli 09.12.2024 (dtl 260). Kostja esitas

omapoolse menetluskulude nimekirja 10.12.2024 (dtl 300). Kuivõrd kostja poolt

esitatud menetluskulude nimekiri on esitatud tähtaega ületades, siis jätab kohus selle

tähelepanuta ning kostja menetluskulude jäävad tema enda kanda.

25. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik