3-25-1589/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

02.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1589

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus V.W kinnipidamise

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Siiri

Sepa ja Alice Kliemesch

Puudutatud isik – V.W, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.05.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.W määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse V.W määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.05.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-1589.

2. Jätta asja materjalide juurde võtmata V.W määruskaebuse lisa koos tõlkega

digitaalse toimiku lehekülgedel 199-202.

3. Jätta V.W taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

4. Vabastada V.W käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida

määruse sissejuhatus, resolutsioon, vaidlustamisviide ja põhjendused vene keelde.

5. Jätta V.W määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.05.2025 määrus

haldusasjas nr 3-25-1589 muutmata.

6. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-1589

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik V.W (puudutatud isik) saabus 27.07.2024 Eesti

Vabariiki koos pereliikmetega eesmärgiga sõita Norra Kuningriiki. Piiril selgus, et isiku

esitatud Norra elamisluba on võltsitud ning passis on võltsitud Venemaa ja Itaalia sisse- ja

väljasõidutemplit. Pärast võltsitud dokumentide avastamist palus isik Eestis rahvusvahelist

kaitset. PPA luges 06.01.2025 otsusega isiku rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks

ja lükkas selle tagasi. Isikule tehti samas lahkumisettekirjutus ja kohaldati sissesõidukeeldu.

Isik esitas otsusele kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus jättis 09.04.2025

otsusega nr 3-25-282 kaebuse rahuldamata ning keelas sama kuupäeva määrusega

lahkumisettekirjutuse sundtäitmise. Isik esitas halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, mis

on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.

2. Puudutatud isik lahkus 22.04.2025 omavoliliselt Vao majutuskeskusest ja Eestist läbi

Tallinna Vanasadama illegaalselt laevaga Rootsi. Rootsi Kuningriik esitas 30.04.2025 taotluse

võtta isik tagasi. Isik peeti Rootsi piirivalve poolt 22.04.2025 kinni ja ta esitas 25.04.2025

Rootsis rahvusvahelise kaitse taotluse. Rootsi esitas 30.04.2025 Eestile palve võtta Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) alusel vastutus isiku

rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, mis rahuldati 02.05.2025. Puudutatud isik

saabus Eestisse 27.05.2025 ning esitas samal päeval korduva rahvusvahelise kaitse taotluse.

Isik peeti 27.05.2029 kell 18.49 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 361 lg 2 p 4 alusel.

3. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 28.05.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse

V.W kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS §

361 lg 1, § 362 lg 1 ning § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 68 p-de 6 ja 9 alusel. Isik on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja. Ta sõitis

pooleli oleva kohtuprotsessi ajal Rootsi Kuningriiki ja esitas seal uue rahvusvahelise kaitse

taotluse. Isik väidab uues rahvusvahelise kaitse taotluses, et ilmnenud on uued asjaolud. PPA

peab VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust

ja muid asjaolusid, tehes selleks vajalikke menetlustoiminguid, mis võtab rohkem aega kui 48

tundi. Isik võib põgeneda. Vabaduses viibides on tõenäoline, et isik ei ole ametivõimudele

kättesaadav tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isiku soov jääda Schengeni alale

on suurem kui soov täita lahkumisettekirjutust. Samuti ei ole võimalik kohaldada leebemaid

järelevalvemeetmeid, sest isik määrati varem elama Vao majutuskeskusesse, kust ta otsustas

omavoliliselt lahkuda. Rootsi reisimiseks oli isik endale hankinud teisele isikule kuuluva

isikutunnistuse, et näiliselt seadustada enda viibimine Schengeni alal. Isiku ebaseaduslik

liikumine Euroopas näitab, et tal on nii motivatsioon, vahendid kui ka kontaktid või oskused

hankida ebaseaduslikke reisidokumente. Vabaduses võib isik ebaseaduslikku reisimist jätkata.

4. PPA loobus kohtuistungil VRKS § 361 lg 2 p-s 5 nimetatud kinnipidamise alusest.

5. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta läks Rootsi pärast artikli avaldamist, kus

olid toodud tema pere andmed. Rootsi mineku eesmärk oli ajutine varjumine, et peret kaitsta.

Isik teadis, et ta võidakse saata Rootsist Eestisse tagasi. Isik teadis, et Vao majutuskeskusest

ei või niisama lahkuda. Rootsi minek oli puudutatud isiku idee, aga ta sai vajaliku kontakti

sugulase kaudu. Rootsis teda rahustati artikli osas, et Eesti tagab tema julgeoleku. Puudutatud

isik andis end ise üles ja tuli tagasi. Tal ei ole plaanis kuhugi põgeneda.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.05.2025 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa

V.W kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.07.2025 (k.a).

Isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel on põhjendatud. Isik on avaldanud, et

esinevad uued asjaolud, mille tõttu ta on esitanud korduva rahvusvahelise kaitse taotluse.

2(5)

3-25-1589

Nimetatud asjaolude põhjalik kontrollimine 48 tunni jooksul ei ole võimalik. Varasema

varjupaigataotluse menetlemise ajal elas isik Vao majutuskeskuses. Isik kinnitas istungil, et ta

oli teadlik, et majutuskeskusest ei või niisama lahkuda. Vaidlust ei ole, et puudutatud isik

lahkus määratud elukohast, eesmärgiga jõuda varjatult sadamasse ja laevale. Seega esineb

VSS § 68 p-s 9 nimetatud põgenemisoht. Varasem määratud elukohast lahkumine on jätkuvalt

oluline, kuivõrd isiku käitumisest nähtub, et ebameeldiva uudise saabumisel võib ta

korraldada ametivõimude eest pakku mineku ja muutuda seega PPA-le kättesaamatuks.

Eeltoodu kinnitab ka isiku hoiakuid ja käitumist, et ta ei soovi talle seatud kohustusi täita

(VSS § 68 p 6). Isiku suhtes on kehtiv lahkumisettekirjutus (PPA 06.01.2025 otsus), mille

sundtäitmine on PPA-l keelatud, kuid mis on kehtiv. Isikul olid kontaktid, vahendid ja

oskused ebaseaduslikult ning võltsitud dokumentidega Eestisse jõudmiseks ning ka siit edasi

Rootsi liikumiseks. Isik selgitas 28.05.2025 küsitluse käigus, et ta teadis, et Eestisse

saabumisel esitatud dokumendid olid võltsitud. Samuti kinnitas puudutatud isik, et Rootsi

minek oli tema idee. Isiku selgitused, et ta sai vajaliku kontakti oma sugulaselt, on vastuolus

selle sugulase poolt teises kohtuasjas (nr 3-25-1588) küsitluse ja kohtuistungi käigus antud

selgitusega. Teises kohtuasjas ei teadnud teine puudutatud isik (sugulane) midagi sellest, nagu

tema oleks vajaliku kontakti leidnud.

Isiku selgitused ei ole usaldusväärsed. Rootsi võimude selgituste kohaselt peeti isik kinni, kui

ta proovis Rootsi sisenedes kasutada passi, mis ei olnud talle väljastatud. Seega ei andnud ta

end ise Rootsi võimudele üles. Isik anti riikide vahel üle, mitte ta ei lahkunud Rootsist

vabatahtlikult. Seetõttu ei ole usaldusväärsed ka tema ütlused, et tal ei ole plaanis kuhugi

põgeneda. Ta on juba kaks korda korraldanud piiriületuse võltsitud või võõraste

dokumentidega.

Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Kohtule ei

nähtu asjaolusid, mis muudaksid puudutatud isiku vabaduse piiramise juba praegu

ebaproportsionaalseks. Puudutatud isikule on tagatud kinnipidamiskeskuses vajalik

meditsiiniline abi.

7. Puudutatud isik esitas 03.06.2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse

(täiendatud 16.06.2025), milles palub halduskohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega

PPA taotluse rahuldamata.

Puudutatud isiku kinnipidamiseks ei ole alust. Loataotlus on nõuetekohaselt põhistamata.

Sellest ei nähtu, milliseid menetlustoiminguid on PPA-l plaanis läbi viia ning kas ja kuidas on

need seotud rahvusvahelise kaitse menetlusega. Isiku puhul ei esine põgenemisohtu, mis

õigustaks tema kinnipidamist. Vaidlust ei ole, et isik lahkus määratud elukohast, olles teadlik,

et niisama ei või lahkuda. Samas on kohus jätnud arvestamata isiku Eestist lahkumise tegeliku

eesmärgi. Isikul oli reaalne hirm, et Venemaa võimud saavad tema ja ta lähedaste asukohast

teada, kuivõrd Venemaa, Ukraina ja Valgevene ajakirjanike platvormil avaldatud artikkel

sisaldab detailseid andmeid puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse kohta. Venemaa

Justiitsministeerium tunnistas antud platvormi 2024. a jaanuaris välisagendiks ja platvormi

vastu on Venemaa võimudel kõrgendatud huvi. Isik taotles Rootsis kohe rahvusvahelist

kaitset. Tema eesmärk oli jõuda turvalisse kohta, millest Venemaa võimud ei ole teadlikud.

Kohtu järeldus isiku selgituste usaldusvääruse osas on ekslik ja määrusest ei nähtu, millele

tuginedes on selline järeldus tehtud. Oluline on võtta arvesse, et puudutatud isik ei varjanud

end ja tegi igas küsimuses võimudega koostööd. Kinnipidamine ei ole proportsionaalne ja on

vastuolus tervisekaitse kaalutlustega. Isik vajab ravimeid migreeni vastu, samuti on tal

diagnoositud krooniline pankreatiit, mis ägestus seoses kohtumenetlusega Eestis. Isiku

terviseseisund on kinnipidamiskeskuses halvenenud.

3(5)

3-25-1589

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse

esitamine on lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja

vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).

9. Puudutatud isik on koos määruskaebusega esitanud asja materjalide juurde võtmiseks

26.01.2024 artikli koos tõlkega (dtl 199˗202). Ringkonnakohus jätab tõendi, millest nähtuvalt

on määruskaebuses viidatud artikli avaldanud platvorm kantud Venemaal nn välisagentide

nimekirja, asja materjalide juurde võtmata, kuna see ei ole kinnipidamiskeskusesse

paigutamise seaduslikkuse üle käivas määruskaebemenetluses asjakohane (HKMS § 62 lg 2, §

198 lg 3).

10. Puudutatud isik soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda tõlgi. HKMS

§ 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea

vajalikuks kohtuistungit korraldada. Olenemata sellest, et HKMS § 264 lg 5 kohaselt tuli

halduskohtul korraldada PPA 28.05.2025 taotluse lahendamiseks kohtuistung, ei ole HKMS §

265 lg 5 teisest lausest tulenevalt nõutav kohtuistungi korraldamine samas asjas esitatud

määruskaebuse läbivaatamiseks. Määruskaebus ei sisalda ka ühtegi põhjendust, miks tuleks

selle läbivaatamiseks korraldada kohtuistung. Puudutatud isik sai osaleda Tallinna

Halduskohtu 29.05.2025 kohtuistungil, millest võttis osa ka vene keele tõlk. Isikut esindab

advokaat, kes on saanud tuua määruskaebuses välja kõik asja lahendamisel tähtsust omavad

asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik hinnata

ka kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

Kohtuistungi korraldamata jätmise tõttu käsitab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja

taotlust tõlgi kaasamiseks taotlusena anda menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise

kulude kandmiseks. Puudutatud isikule on esimese astme kohtulahend tõlgitud. Seega on talle

vaikimisi menetlusabi antud. Ringkonnakohus jätkab isikule menetlusabi andmist käesoleva

määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, vaidlustamisviite ja põhjenduste vene keelde tõlkimiseks

(HKMS § 114 lg 2).

11. VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud

kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2

sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad. VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 ja 7 kohaldamise

esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. PPA

taotles isiku kinnipidamist VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel, kuid loobus halduskohtu

istungil VRKS § 361 lg 2 p-le 5 tuginemisest, ning halduskohus rahuldas taotluse VRKS § 361

lg 2 p 4 alusel. VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu

vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4

sätestatud kinnipidamise alus, kinnipidamine sel alusel on proportsionaalne ning leebemad

järelevalvemeetmed ei oleks tõhusad. Selles sättes on väljaselgitamist vajavate asjaolude all

silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimist, mis eeldavad taotleja

isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Samas

aitab selle normi kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (Euroopa Kohtu

14.09.2017 otsus nr C-18/16, p 39).

13. Isik saabus Eestisse Dublini III määruse regulatsiooni alusel Rootsist 27.05.2025 ning

esitas samal päeval korduva rahvusvahelise kaitse taotluse (dtl 88˗89). Isik avaldas, et

korduva taotluse esitamine oli tingitud uute asjaolude ilmnemisest. Taotlus isiku

4(5)

3-25-1589

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esitati kohtule järgmisel päeval

(28.05.2025). PPA on taotluses selgitanud, et VRKS § 18 lg 2 kohaselt tuleb menetlejal

kontrollida esitatud uute asjaolude ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust jm asjaolusid

ning selleks vajalike menetlustoimingute tegemine võtab aega rohkem kui 48 tundi. Eelneva

tõttu on usutav, et PPA ei olnud halduskohtule taotluse esitamise ajaks veel jõudnud VRKS §

15 lg-s 1 nimetatud toiminguid teha. Ringkonnakohtul puudub alus pidada PPA-d puudutatud

isiku kinnipidamise ajal tegevusetuks.

14. Ainuüksi vajadus teha eespool nimetatud menetlustoiminguid ei tingi taotleja

kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et

isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab

lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.5 ja seal

viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et praegusel juhul

esineb puudutatud isiku põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-dega 6 ja 9).

Puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vältimatult vajalik, sest isikuga

seotud asjaolud viitavad reaalse põgenemisohu esinemisele. Isik lahkus koos sugulastega

omavoliliselt varjupaigataotlejate majutuskeskusest illegaalselt laevaga Rootsi, kus esitas uue

rahvusvahelise kaitse taotluse. Seega esineb VSS § 68 p-s 9 sätestatud kinnipidamise eeldus.

Isik on kinnitanud, et ta oli teadlik, et majutuskeskusest ei või niisama lahkuda. Samuti on isik

selgitanud, et Rootsi minek oli tema idee (28.05.2025 küsitluse protokoll, dtl 18). Rootsi

sisenedes proovis ta kasutada passi, mis ei olnud talle väljastatud (dtl 155). Isik kinnitas, et

kasutas võltsitud dokumente teadlikult ka esmasel Eestisse saabumisel (28.05.2025 küsitluse

protokoll, dtl 17). Rootsist ei lahkunud isik mitte vabatahtlikult, vaid ta anti riikide vahel üle

(dtl 86). Isiku senine käitumine kinnitab, et ta ei hooli Schengeni alal kehtivatest reeglitest ega

soovi täita talle seatud kohustusi, mistõttu esineb isiku põgenemise oht VSS § 68 p 6 järgi.

Põgenemisohtu ei vähenda isiku kinnitus, et ta ei soovi kuhugi põgeneda, ega ka põhjused,

miks isik Eestist väidetavalt lahkuma pidi. Kuna isik on väljaspool koduriiki liikumiseks

kasutanud abistajaid ja võltsitud dokumente, on põhjendatud alus arvata, et ka vabaduses

viibides on tal kontaktid, teadmised, oskused ja vahendid Eestist edasi meelepärasesse riiki

liikumiseks. Seetõttu on põhjendatud seisukoht, et vabaduses ei pruugi isik olla vajalike

menetlustoimingute tarvis kättesaadav.

15. Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-

16, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kuni 29.07.2025

pidada ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures isiku senise kinnipidamise pikkust ja tema

rahvusvahelise kaitse menetluse staadiumi. Isiku kinnipidamist ei ole alust pidada vastuolus

olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud

tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste ning ravimite kättesaadavus (VSS § 269).

Määruskaebuses ei väideta vajalikust meditsiiniabist ilmajätmist.

16. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.05.2025

määrus muutmata.

17. Määruse avaldamisel tuleb puudutatud isiku nimi asendada tähemärgiga (VRKS § 13 lg 1

ning HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)