2-25-110267/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-110267; 2-25-110275

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

01.07.2024, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-110267; 2-25-110275

Tsiviilasi

AS Smarten Logistics hagid M.T. ja Wiru Mill OÜ

vastu võlgnevuste nõuetes

Menetlustoiming

Hagide liitmine ja kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

AS Smarten Logistics

(registrikood:

10097532; asukoht: XXX-i, 75310 XXX), esindaja

Kersti Kaasik (XXX);

Kostja I: M.T. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i ,

42112 XXX; e-post: XXX);

Kostja II: Wiru Mill OÜ (registrikood: 16685649;

asukoht: XXX-i , 42112 XXX), esindaja M.T.

RESOLUTSIOON

1. Liita ühisesse menetlusse AS Smarten Logistics hagid M.T. ja Wiru Mill OÜ

vastu võlgnevuste nõuetes:

-

tsiviilasi nr 2-25-110267 ja;

-

tsiviilasi nr 2-25-110275.

2. Lugeda tsiviilasja numbriks 2-25-110267.

3. Rahuldada poolte taotlus ja kinnitada AS-i Smarten Logistics, M.T. ja Wiru

Mill OÜ vahel 19.06.2025 kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on

alljärgnevad:

3.1 Kostjad tasuvad solidaarselt võlgnevused tsiviilasjades 2-25-110267 ja 2-25-

110275 summas kokku 15 850,08 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel:

3.1.1

25.07.2025 – 500,08 eurot,

3.1.2

25.08.2025 – 500 eurot,

3.1.3

25.09.2025 – 1485 eurot,

3.1.4

25.10.2025 – 1485 eurot,

3.1.5

25.11.2025 – 1485 eurot,

3.1.6

25.12.2025 – 1485 eurot,

3.1.7

25.01.2026 – 1485 eurot,

3.1.8

25.02.2026 – 1485 eurot,

3.1.9

25.03.2026 – 1485 eurot,

3.1.10 25.04.2026 – 1485 eurot,

3.1.11 25.05.2026 – 1485 eurot,

3.1.12 25.06.2026 – 1485 eurot.

3.2 Osamaksed kantakse Smarten Logistics AS arvelduskontole nr

EE111010022002165005 märkides selgituseks „ Wiru Mill OÜ maksekäskude

kokkuleppeline tasumine“.

3.3 Maksegraafiku korrektsel täitmisel maksegraafiku ajal viiviseid ei arvestata.

3.4 Juhul, kui kostjad hilinevad punktis 3.1 nimetatud kohustuse täitmisega rohkem

kui 3 päeva, muutub nõue 15 850,08 eurot täies ulatuses sissenõutavaks. See

tähendab, et hagejal on õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist ja õigus

esitada kompromissimäärus täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude

pööramist kogu kostjate varale. Kostjate eelnev informeerimine

kompromissimääruse täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale

kohustuslik.

3.5 Tähtajaks tasumata võlgnevuselt kohustuvad kostjad tasuma hagejale iga

ületatud päeva eest viivist 0,2% päevas, kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

4. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-110267 menetlus AS Smarten Logistics hagid M.T.

ja Wiru Mill OÜ vastu võlgnevuste nõuetes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 3 ja 4 ning menetluskulude jaotuse peale saab esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

Asjaolud ja menetluse käik

Hageja esitas 03.04.2025 kaks maksekäsu kiirmenetluse avaldust M.T.-ga ja Wiru Mill OÜ

vastu võlgnevuse nõudes. Esimene avaldus registreeriti tsiviilasja numbriga 2-25-110267

ning teine avaldus numbriga 2-25-110275. Pooled sõlmisid 19.06.2025 kompromissi, milles

leppisid kokku nii tsiviilasjas nr 2-25-110267 kui ka 2-25-110275 esitatud nõuete tasumise

maksegraafiku alusel. Pärnu Maakohus lõpetas tsiviilasjas nr 2-25-110267 menetluse

20.06.2025 ning tsiviilasjas nr 2-25-110275 25.06.2025. Pärnu Maakohus andis mõlemas

asjas nõuded üle Tartu Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses. Nimetatud hagid jagati

kahe erineva kohtuniku menetlusse – tsiviilasi nr 2-25-110267 kohtunik Ülle Raag

menetlusse ning tsiviilasi nr 2-25-110275 kohtunik M.T. Laumets menetlusse.

Kohtu põhjendused

Tsiviilasjade liitmine

TsMS § 374 sätestab, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on

samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud

mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on

õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja

nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende

menetlemist.

Käesolevalt on hageja esitanud samal päeval kohtule kaks üheliigilist nõuet samade kostjate

vastu. Hageja on esitanud kaks rahalist nõuet kahest sama liiki lepingust – teenuse osutamise

lepingust. Mõlemal juhul on pooled samad. Kohus leiab, et asjade liitmine võimaldab

menetleda mõlemat tsiviilasja väiksemate kuludega ja ka ajaliselt ökonoomsemalt. Kohus

märgib, et pooled on sõlminud ühe ühise kompromissi kahes erinevas tsiviilasjas esitatud

nõuete täitmiseks ja seda ühte kompromissi ei ole võimalik kinnitada eraldiseisvalt

mõlemas tsiviilasjas, st kompromissi ei saa kinnitada kaks korda. Selleks, et kohus saaks

kompromissi esitatud kujul kinnitada, peab kohus mh tsiviilasjad liitma.

Eeltoodust tulenevalt liidab kohus hageja poolt kostjate vastu esitatud hagid. Hagide

liitmisel tuleb jätta asja numbriks väiksem tsiviilasja number.

Kompromissi kinnitamine

TsMS § 486 lg 1 p 3 sätestab: Makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist

hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse

avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja

võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluses esitatuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest.

Käesolevalt on maksekäsku menetlev kohus määrustega maksekäsu kiirmenetlused

lõpetanud ja andnud asjad menetluste jätkamiseks üle hagimenetlusse. Pooled on esitanud

kompromissilepingu enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Kompromissileping hõlmab

mõlemas tsiviilasjas esitatud nõuete kokkuleppelist täitmist.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade

kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus parandab

kompromissi p-i 4 sõnastust, arvestades asjaolu, et kohus ei menetle nõudeid eraldiseisvates

kohtuasjades. Samuti ei tee kohus maksekäsku, vaid kompromissimääruse. Kohus kinnitab

kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

Vastavalt TsMS § 486 lg 4 menetleb kohus kompromisslepingut TsMS §-des 430 ja 431

sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi,

kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe

sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab

taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab

tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi

üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga

lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et

kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles

kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled on menetluskulude osas kokku leppinud kompromissitingimustes, mille kohus

kinnitas. Muude menetluskulude osas pole pooled kokku leppinud teisiti, seega määrab

kohus, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

kohtunik