2-24-127069/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.07.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-127069

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

A, B ja C hagi Y vastu elatise nõudes

Hageja I osas 2251,98 eurot, hageja II osas 1914,21 eurot,

hageja III osas 1837,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja I: A (isikukood XXX)

Hageja II: B (isikukood XXX)

Hageja III: C (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: X (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja: Jana Kitter (e-post xxx)

Kostja: Y (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Heigo Kendla (e-post xxx)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Ylt elatis A kasuks alates 27.07.2024 kuni 31.03.2025 250,22 eurot

kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast

54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja 1/6 poole

lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot).

3. Välja mõista Ylt elatis A kasuks alates 01.04.2025 kuni A täisealiseks saamiseni

(s.o xx.xx.xxxx) 264,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust

40 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot).

4. Välja mõista Ylt elatis B kasuks alates 27.07.2024 kuni 31.03.2025 212,69 eurot

kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast

54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja 1/6 poole

lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot ning vähendatud PKS §-st 101 lg 7

alusel täiendavalt 15 % võrra).

5. Välja mõista Ylt elatis B kasuks alates 01.04.2025 kuni B täisealiseks saamiseni

(s.o xx.xx.xxxx) 224,60 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust

40 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot ning

vähendatud PKS §-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra).

6. Välja mõista Ylt elatis C kasuks alates 27.07.2024 kuni 31.03.2025 204,19 eurot

kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast

54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/6 poole

lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot ning vähendatud PKS §-st 101 lg 7

alusel täiendavalt 15 % võrra).

7. Välja mõista Ylt elatis C kasuks alates 01.04.2025 kuni C täisealiseks saamiseni

(s.o xx.xx.xxxx) 216,10 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust

50 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot ning

vähendatud PKS §-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra).

8. Resolutsiooni p-s 3, 5 ja 7 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja/või

lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2)

suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

9. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 05.ndaks kuupäevaks Xi arveldusarvele

nr XXXXXXX, selgitusega „elatis ja kalendrikuu ning aasta, mille eest elatis

tasutakse“.

10. Juhul, kui Y on kohtumenetluse kestel Ale ja/või Ble ja/või Cle maksnud elatist,

siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h

27.02.2025 tasutud 162 eurot ja 28.03.2025 tasutud 162 eurot.

11. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

03.09.2024 esitatud ning 30.09.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on A (hageja I), B

(hageja II) ja C (hageja III) Y (kostja) lapsed. Kostja ei ela hagejatega koos ega täida oma

ülalpidamiskohustust. Elatiskalkulaatori kohaselt on kuni 01.04.2025 lastele miinimumelatis

järgmine: hageja I 250,22 eurot, hageja II 212,69 eurot ning hageja III 204,19 eurot. Hagejad on

kostjale otsejoones alanejad sugulased ning kostja on perekonnaseaduse § 96 kohaselt

kohustatud ülal pidama hagejaid.

Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses alates

27.07.2024.

Kostja vastus

Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud ega tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid. Kui

selgub, et hagejate vajadused saavad rahuldatud toetuste ja vanemate panuse arvel (710 eurot

toetused ja 162 eurot kostja tasutav elatis +162 eurot ema väidetav ja eeldatav panus = 1034

eurot) ehk iga lapse kohta 345 eurot, siis langeb ära vajadus ja põhjendatus rahuldada hagi ning

välja mõista kostjalt suurem elatis, kui seni kostja on tasunud. Ema soovib hagejate esindajana

kostjalt elatist kokku 667,31 eurot, mis tähendab ka ema enda panust 667,10 eurot. Kokku oleks

lastele mõeldud sissetulek koos toetustega 2044,20 eurot, mis teeb iga hageja kohta 681,40 eurot.

See on summa, mis on eluliselt väheusutav, et igal lapsel on igas kuus 681 euro ulatuses kulutusi.

Kostjal on kindel arvamus, et ema ei kasuta toetusi vaid laste vajadusi silmas pidades.

Pärast lahkuminekut leppisid ema ja kostja kokku, et veedavad lastega võrdselt aega ning elatist

ei maksa. Toetused laekusid aga täies ulatuses emale. 2024. aastal mainis kostja, et soovib ka

toetused jagada võrdsetes osades. Selle peale selgus, et lapsed ei hakka enam kostja juures

elama. Emal tekkis lisaks kõigele soov ka elatist hakata saama ja nõudis kostjalt 162 euro

tasumist, mis kattis ära ema auto liisingmakse. Kostja maksis ema arvele lastele mõeldud elatist

162 eurot kuus.

Kostja igakuine sissetulek on keskmiselt 1325 eurot. Sellest 350 eurot on töövõimetoetus ning

975 eurot moodustab palk töö eest, nii palju kui kostjal õnnestub seda teha. Kostja igakuised

väljaminekud on keskmiselt 1414 eurot, s.h üür 100 eurot, toit 200 eurot, transport 20 eurot, side

50 eurot, tervishoid 150 eurot, hüpoteeklaen 330 eurot, elatis 162 eurot, kostja ema igakuised

laenumaksed 402 eurot.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli

baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja X (dtl

48, 50). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos.

Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100

lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud

normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt

vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et

lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st

arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise

kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse

kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma

lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejatele elatist regulaarselt

vähemalt miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu

iseenesest õiguslikult põhjendatud.

5. Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses ning toonud välja

25.03.2025 dokumendis oma eluasemekulud, kulutused toidule ja hügieenile, interneti- ja

sidekulud, kulutused tervishoiule, kulutused riietele ja jalanõudele ning ka koolile,

meelelahutusele ja vabale ajale (dtl 172). Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud

kululiigid igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema

võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel.

Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks

vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see

vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas

oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et

inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on

usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades

hagejate vanusega on ka side- ning koolikulud usutavad. Samuti ei saa täielikult

ebavajalikuks pidada meelelahutuskulude olemasolu.

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust

tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks käesoleval

ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

6. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel,

mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Hagiavalduse kohaselt saavad hagejad lasterikka pere toetust summas 450 eurot kuus

ning hageja I lastetoetust summas 80 eurot, hageja II 80 eurot ja hageja III 100 eurot.

Nimetatud summad vastavad ka perehüvitiste seaduses (PHS) sätestatud toetuste

suurusele. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud miinimumelatise suuruse arvestamisel

saab kohus ka antud toetustega arvestada tulenevalt PKS §-st 101 lg 5.

7. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesoleval juhul

puuduvad tõendid, et hagejad viibiksid kostja juures keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva

kuus. Seega puudub alus elatist PKS § 101 lg 6 alusel vähendada.

8. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on viidanud menetluses oma majanduslikule olukorrale. Kohus on oma

12.12.2024 kirjas kostjale selgitanud, et kui kostja leiab, et ta ei ole suuteline elatist

tasuma, siis tuleb kohtule ka vastavaid asjaolusid tõendada, s.h tuleb kostjal esitada

tõendid oma igakuiste sissetulekute (s.h võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta (dtl

111-114).

Kostja on vastuses hagile märkinud, et tema igakuine sissetulek on keskmiselt 1325

eurot, millest 350 eurot on töövõimetoetus ning 975 eurot moodustab palk töö eest.

Kostja igakuised väljaminekud on keskmiselt 1414 eurot, s.h üür 100 eurot, toit 200

eurot, transport 20 eurot, side 50 eurot, tervishoid 150 eurot, hüpoteeklaen 330 eurot,

elatis 162 eurot, kostja ema igakuised laenumaksed 402 eurot. Hilisemas menetluses on

kostja välja toonud, et laenude ja täitemenetluste maksete teenindamise igakuine kulu on

minimaalselt 400 eurot, lisaks on igakuised vältimatud kulud: 100 eurot üür, 200 eurot

toit ja hügieenitarbed, 50 eurot transport, 50 eurot side, 150 eurot riided ja tervishoid.

Kostja sissetulekuteks on sotsiaaltoetus ja töötuskindlustushüvitis, mis on igakuiselt ca

900 eurot.

Kohus loeb tõendatuks, et perioodil 01.01.2024 kuni 01.08.2024 on kostjale laekunud

töötasu kokku 7169,66 eurot ehk 1024,24 eurot kuus (dtl 108). Kohus on teinud ka

päringu krediidiasutustele, mille vastustest nähtub, et kostja omab SEB Pank AS-s

arvelduskontot (vabad vahendid puudusid, konto on miinuses) ja kogumishoiust jäägiga

3,87 eurot (dtl 189-193), Swedbank AS-s arvelduskontot jäägiga 570,03 eurot (dtl 203-

217) ning AS-s LHV Pank kontot jäägiga 0 eurot (dtl 222). Swedbank AS-i

arvelduskontost nähtuvalt olid kostja sissetulek perioodil 09.11.2024 -09.05.2025 kokku

10 522,35 eurot (kohus ei arvesta sissetuleku hulka raha tagastamisi kohtutäituri ja

hagejate ema poolt), s.o ca 1754 eurot kuus. Samas nähtub, et kostja on koondatud

02.12.2024 ning on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas (dtl 119-120). Samuti loeb

kohus tõendatuks, et kostjal on tuvastatud 2021 aastal osaline töövõime kuni 19.06.2026

(dtl 105-107).

Kostja igakuiste kohustuste osas on kostja esitanud Qga seotud lepingud ning

dokumendid täitemenetluste ja ülalpidamiskohustuse täitmise osas (dtl 85-103). Muid

tõendeid igakuiste kulude olemasolu kohta ei ole kostja kohtule esitanud. Iseenesest on

eluliselt usutav, et teatud kulud kostjal igakuiselt tekivad (s.h toit, hügieen jms). Samas

tuleb kostjal majanduslike raskuste korral oma teatud kulusid vähendada (nt transport,

side, riided). Samuti märgib kohus, et Q kohustusi ei saa pidada kostja kohustuseks ning

samuti ei vabasta kostja enda võimalik laenu tagasimakse kohustuse olemasolu ega ka

täitemenetluste olemasolu kostjat tema ülalpidamiskohustuse täitmisest.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma

laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka

muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-

1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel

tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema

osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-

07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures

tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard.

Kohus asub seisukohale, et kuigi kostjal on tuvastatud osaline töövõime, siis ei tähenda

see automaatselt, et kostjal puuduks võimalus sissetulekut saada. Nimetatut kinnitab

asjaolu, et kuni koondamiseni sai kostja töötada ka vaatamata oma osalisele töövõimele.

Kostja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund oleks selline, mis takistaks täielikult

sissetulekut teenida (ja seega ka elatist tasuda). Arvestades kohtu poolt tuvastatud kostja

keskmist sissetulekut, siis asub kohus seisukohale, et kostjal on võimekust jagada oma

sissetulekut elatise miinimummäära tasumisega selliselt, et nii talle, kui ka hagejatele

oleks tagatud ligikaudu sarnane elatustase.

Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS §

102 alusel ning hagejate nõue elatise saamiseks miinimummääras alates hagiavaldusest

on põhjendatud.

9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi.

Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis alates 27.07.2024 kuni 31.03.2025

250,22 eurot kuus ning alates 01.04.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o

xx.xx.xxxx) 264,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40

eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot).

Hageja II kasuks tuleb kostjalt välja mõista elatis alates 27.07.2024 kuni 31.03.2025

212,69 eurot kuus ning alates 01.04.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o

xx.xx.xxxx) 224,60 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40

eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot ning vähendatud

PKS §-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra).

Samuti tuleb kostjalt hageja III kasuks välja mõista elatis hageja III kasuks alates

27.07.2024 kuni 31.03.2025 204,19 eurot kuus ning alates 01.04.2025 kuni hageja III

täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 216,10 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud

pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot

ning vähendatud PKS §-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra).

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatis

tasuda igakuiselt esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Juhul

kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb

väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h 27.02.2025 tasutud 162 eurot ja 28.03.2025

tasutud 162 eurot (dtl 203-217). Kohus selgitab, et tasutud summad tuleb arvestada

võrdselt kolme hageja peale.

10. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

11. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik