2-25-103023/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Määruse tegemise aeg ja koht

01. juuli 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-103023

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi Osaühingu Horizont

Kinnisvara vastu võla nõudes

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine; kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490)

Hageja lepinguline esindaja:

S. R. (e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: Osaühing Horizont Kinnisvara (registrikood

11991092)

Kostja seaduslik esindaja:

M. E. (e-post

info@horizontkinnisvara.ee)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AS ÜHISTEENUSED hagist loobumine AS ÜHISTEENUSED hagis

Osaühingu Horizont Kinnisvara vastu võla nõudes.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-103023 AS ÜHISTEENUSED hagis

Osaühingu Horizont Kinnisvara vastu võla nõudes.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, so 17,50 eurot, kandes

selle Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EEXXX selgitusega „2-25-103023“.

Riigilõiv tagastatakse pärast määruse kohta jõustumismärke tegemist

kohtuinfosüsteemi.

5. Määrus saata pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie

kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud

AS ÜHISTEENUSED esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühing

Horizont Kinnisvara vastu võla nõudes. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele ta esitas

vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.03.2025 esitas AS

ÜHISTEENUSED hagi Osaühingu Horizont Kinnisvara vastu võla nõudes, mille kohus

11.04.2025 kohtumäärusega menetlusse võttis. 10.06.2025 esitas hageja hagist loobumise

avalduse, kuivõrd kostja on esitanud rendilepingu tõendamaks, et sõidukit kasutas leppetrahvi

saamise ajal kolmas isik. Mh taotleb hageja pooles ulatuses riigilõivu tagastamist. Hageja palub

jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada.

TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt saab kohus jätta kulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul äärmiselt ebaõiglane jätta kostja menetluskulud hageja

kanda, kuivõrd kostja esitas andmed tegeliku sõiduki kasutaja kohta alles vastuses

hagiavaldusele, kuigi kostjal oli võimalus andmed esitada juba maksekäsu kiirmenetluse raames.

Kohus selgitab, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat

kasutajat, kui kostja ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-

2-1-68-16 p 31). Viidatud lahendist järeldub, et hageja võib küll eeldada, et parkimislepingu on

sõlminud kostja, kuid seda eeldust on kostjal võimalik ümber lükata. Hageja sai

Transpordiametilt andmed sõiduki omaniku ja vastutava kasutaja registrikoodi kohta ning seega

sai hageja eeldada, et kostjaks on õige isik, kuni kostja vastava eelduse ümber lükkas. Kostja

sõiduki omanikuna peab olema teadlik, kes tema sõidukit kasutab ning seega oli kostjal võimalus

juba maksekäsu kiirmenetluses nimetatud andmed kohtule ja hagejale esitada. Eeltoodust

tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta kulud poolte endi kanda.

Kohtule nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 65 eurot ning

hagimenetluses tasunud riigilõivu 35 eurot, s.o kokku 100 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le

2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3

järgi avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või

hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud

riigilõivu. Kohus selgitab, et kuivõrd Pärnu Maakohus on 04.03.2025 kohtumäärusega andnud

asja menetlemiseks hagimenetlusse üle ja riigilõiv 65 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluses,

siis TsMS § 150 lg 3 kohaselt kohus ei tagasta hagist loobumise korral maksekäsu kiirmenetluses

tasutud riigilõivu, mistõttu hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud osaliselt.

Hagejale tuleb tagastada TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o

17,50 eurot, kandes selle Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EEXXX selgitusega „2-25-

103023“.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik