3-24-2184/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

01.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2184

Haldusasi

Suomen Luottovalvonta OY kaebus Transpordiameti

kohustamiseks väljastama sõidukite müügilepingud

Menetlusosalised

Kaebaja Suomen Luottovalvonta OY, esindaja SS

Vastustaja Transpordiamet, esindaja Kristi Orumets

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.06.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Suomen Luottovalvonta OY määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Suomen Luottovalvonta OY määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.06.2025

määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale menetlusse.

2. Jätta Suomen Luottovalvonta OY määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 03.06.2025 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Suomen Luottovalvonta OY kaebus Transpordiameti

kohustamiseks väljastama sõidukite registrinumbriga 343BFJ ja registrinumbriga 141BFV ja

haagise Blyss A350KH osas ostu-müügilepingud.

2. Vastustaja taotles, et kohus piiraks kaebaja juurdepääsu vastuses esitatud dokumentidele

avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12 ja liiklusseaduse § 184 lg 3 alusel. Taotluse põhjenduste

kohaselt sisaldab 26.02.2025 esitatud vastus kohtunõudele kõiki andmeid, mida Suomen

Luottovalvonta OY esindaja on Transpordiametilt menetluses nõudnud ning mille esitamisest

on Transpordiamet kaebajal põhjendatud huvi puudumise tõttu keeldunud ja mille kaebajale

kättesaadavaks tegemine on poolelioleva kohtuvaidluse esemeks. Vastus sisaldab kolmandate

isikute andmeid (sh isikuandmeid) ja nende avalikustamine kaebajale pole põhjendatud.

Vastustaja poolt kohtule esitatud andmete kaebajale kättesaadavaks tegemisel on kaebaja

3-24-2184

saavutanud kaebuse eesmärgi ja sisuliselt laheneb käesolev vaidlus kaebaja kasuks juba enne

kohtuotsuse tegemist.

3. Kohus piiras 23.04.2025 määrusega kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu vastustaja poolt

26.02.2025 esitatud dokumentidele ning kuulutas menetluse nimetatud dokumentide osas

kinniseks. Kohus nõustus vastustajaga, et avalik huvi hoida poolelioleva kohtuvaidluse

esemeks olevaid isikuandmeid kaalub üles kaebaja huvi tutvuda nende andmetega juba enne

kohtuotsuse tegemist ja jõustumist.

4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 09.05.2025 määrusega Suomen Luottovalvonta OY

määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 23.04.2025 määruse ning saatis asja Tallinna

Halduskohtule Transpordiameti 08.04.2025 taotluse uueks lahendamiseks.

5. Vastustaja täpsustas 26.05.2025 vastuses kohtunõudele oma juurdepääsupiirangu taotlust,

esitades 26.02.2025 vastuse sisu uuesti, kuid eemaldades sellest süsteemiväljavõtted lisad 1-2,

lisad 6-8 ja lisa 18. Lisaks on välja jäetud süsteemisiseste toimingute dokumendid.

6. Tallinna Halduskohus keelas 03.06.2025 määruse resolutsiooni punktidega 1 ja 2

kaebajal tutvuda vastustaja 26.02.2025 esitatud vastuse terviktekstig ning selle lisadega 1,

3,4,5,7,8 ning 10–20.

Kaebajale on põhjendatud avaldada enne vaidluse sisulist lahendamist 26.02.2025

menetlusdokumendi kärbitud versioon. Samuti pole põhjendatud kaebaja juurdepääsu piirata

26.02.2025 vastuse lisadele, mis sisaldavad kaebaja või kaebaja või tema seadusliku

esindajaga seotud toiminguid ja nende ajalugu. Ülejäänud dokumentide varjamine on kuni

asja sisulise lahendamiseni vajalik. Need sisaldavad kõiki andmeid, mida kaebaja on

vastustajalt nõudnud ning mille esitamisest on vastustaja keeldunud. Kui need andmed teha

kaebajale kättesaadavaks, siis saavutab kaebaja oma eesmärgi ja vaidlusalus laheneb kaebaja

kasuks enne kohtuotsuse tegemist. Seadus ei näe ette võimalust, et kohus saaks

kohtutoimikule juurdepääsu piirangu määrusega lahendada vaidluse sisuliselt kaebaja kasuks.

Praktikas on määrusega põhivaidluse äraotsustamine kaebaja kasuks lubatud erandlikel

juhtudel esialgse õiguskaitse menetluses, kui vastasel korral võiksid aset leida sündmused,

mille tulemusena ei oleks kaebajal kaebuse rahuldamise korral võimalik oma eesmärki

saavutada ning esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu ei räägi ülekaalukad kolmandate

isikute õigused ega avalik huvi. Vaidlusaluste dokumentide kaebajale mitteavaldamine kuni

kohtuotsuse tegemiseni ei too kaebajale kaasa pöördumatuid ega raskesi kõrvaldatavaid

tagajärgi. Kaebuse rahuldamise korral tehakse vaidlusalused dokumendid kaebajale nähtavaks

ning kui otsus tehakse kaebaja kahjuks, on kaebajal võimalik otsust vaidlustada ning

edasikaebust lahendav kõrgema astme kohus saab uuesti hinnata, kas kaebaja juurdepääs

vaidlusalustele dokumentidele on põhjendatud. Seevastu tagajärg, mis kaasneb kolmandatele

isikutele nende andmete avaldamisega kaebajale enne asja sisulist lahendamist, on

pöördumatu. Seega kaaluvad kolmandate isikute õigused nende andmete kaitstusele kuni asja

sisulise lahendamiseni üles kaebaja huvi nende andmete saamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2

tühistamist. Halduskohtu määrus on ebaseaduslik. Kaebaja on vaidlusaluste asjade omanik.

Kaebaja ei suuda oma protsessiõigusi kasutada. Vastustaja võimaldas võltsitud andmete alusel

2(3)

3-24-2184

kolmanda isiku nimel vormistada kaebajale kuuluva järelhaagise. Haagise praegune

registrijärgne omanik pole asja tegelik omanik ja tema õigusi ei tule kaitsta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde

kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 27 lg 1 p 1

ja § 88 lg 1). HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud

alustel, sh riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud teabe kaitset – HKMS § 79 lg 1 p 1. Tutvumisõiguse piiramine on

lubatud vaid tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest

tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. Kuna tutvumisõiguse piiramine

tähendab piirangut menetlusosalise põhiõigusele olla oma kohtuasja arutamise juures

(põhiseaduse § 24 lg 2), on seda lubatud teha üksnes eeldusel, et sellega ei piirata õiguse

tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu

tasakaalustamiseks (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23‒24).

9. Menetlusosalise menetlustoimingult eemaldamise ja toimikule juurdepääsu õiguse

piiramisel piiratakse põhiseadusest (PS) tulenevat õigust olla oma kohtuasja arutamise juures

(PS § 24 lg 2). Kui piirangut kohaldatakse teise menetlusosalise esitatud tõendi kohta,

riivatakse ka õigusest ausale kohtumenetlusele tulenevat menetlusosaliste õigust võrdsele

kohtlemisele (PS §-d 12, 14 ja 15). Nimetatud põhiõigused ei ole absoluutsed. Juurdepääsu

tõenditele võib piirata eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning

kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks.

10. Halduskohus toob põhjendatult esile, et praeguse kohtuvaidluse esemeks on küsimus, kas

vastustaja oli õiguspäraselt keeldunud kaebajale väljastamast nõutud teavet avaliku teabe

seaduse § 35 lg 1 p 12 ja liiklusseaduse § 184 lg 3 alusel. Halduskohtu vaidlusalune määrus,

sh ringkonnakohtu määrus ei ole õige vorm selle küsimuse otsustamiseks. Kaebajal ei ole vaja

seda teavet mitte selleks, et halduskohtus oma menetluslike õigusi teostada, vaid selleks, et

kaebusega taotletav eesmärk saavutada. See küsimus tuleb kohtul lahendada esmajoones

kohtuotsusega. Vaidlusalusele teabe juurdepääsu mittevõimaldamine ei takista kaebajal

halduskohtumenetluses oma õigusi teostada, sh esitada tõlgendusi ja seisukohti küsimuses,

kas vastustaja oli kohustatud kaebajale vaidlusaluse teabe väljastama. Seetõttu nõustub

ringkonnakohus halduskohtu määruses toodud seisukohtadega.

11. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata.

12. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks muu hulgas välja tuua, et isikul esineb

põhjendatud huvi saada avaliku võimu kandjalt või tema abil teise eraisiku kohta käivat teavet

ulatuses, mis on vajalik selleks, et ta saaks teise isiku vastu panna maakohtus maksma oma

nõude. Näiteks tuvastada isik, kelle vastu hagi esitada (põhiseadus § 15 lg 1; vrd ka

korrakaitseseadus § 4 lg 2). Sellest tulenevalt on kaebajal ja vastustajal otstarbekas kaaluda,

kas praegune asi on pooltel siiski võimalik lahendada nt kompromissiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)