2-24-311/81 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

01.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-311

Tsiviilasi

D.V

avaldus

lapsega

suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks

O.O avaldus D.V vastu vanemate ühise hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

ja

lapse

emale

haridusküsimustes (sh huvihariduse) ainuhooldusõiguse

üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.05.2024 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D.V määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (lapse isa) D.V (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Hanna Kivirand

Puudutatud isik I (lapse ema) O.O (isikukood XXX),

lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl

Puudutatud isik II (laps) U.T (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja Andres Lusmägi

Eestkosteasutused

Keila Linnavalitsus ja Tallinna

Kesklinna Valitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

2. Jätta rahuldamata O.O taotlus D.V määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks.

3. Tühistada Harju Maakohtu 30.05.2024 määrus suhtluskorra punktide 2.2 ja 2.10

osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

4. Rahuldada D.V määruskaebus osaliselt.

5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

6. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

6.1. Rahuldada O.O avaldus osaliselt ja anda O.O-le ühekordne otsustusõigus lapse

U.T koolivaliku küsimuses.

6.2. Määrata kindlaks lapse U.T ja isa D.V suhtlemise kord järgmiselt:

6.2.1. U.T viibib oma isa D.V juures igal paaris nädalal reede õhtust

pühapäeva õhtuni selliselt, et isa võtab reedel lapse lasteaiast pärast

lasteaiapäeva lõppu (alates 01.09.2024 koolipäeva lõppu või huviringist

pärast selle lõppemist) ning toob lapse ema juurde pühapäeva õhtul (kuni

31.08.2024 kell 19.00 ja alates 01.09.2024 kell 18.00).

6.2.2. Kui lapse isa ei saa last võtta lasteaiast pärast lasteaiapäeva lõppu

(alates 01.09.2024 koolipäeva lõppu või huviringist pärast selle lõppemist),

teavitab lapse isa lapse ema sama päeva hommikul hiljemalt kell 08.00.

Sellisel juhul läheb laps ema juurde ning isa võtab lapse ema juurest pärast

tööpäeva lõppu.

6.2.3. Laps veedab sügisese (oktoobris), talvise (veebruaris-märtsis) ja

kevadise (aprillis) vaheaja vaheldumisi kord ühe, kord teise vanemaga

selliselt, et 2024. aasta sügisese vaheaja veedab laps emaga, 2025. aasta

talvise vaheaja isaga ja kevadise vaheaja emaga.

6.2.4. Laps viibib juunis isaga tavapärase suhtluskorra alusel (p 6.2.1), juulis

veedab laps isaga kaks täisnädalat ja augustis ühe täisnädala. Täpse aja

kooskõlastavad vanemad omavahel kirjalikult (SMS, e-kiri, sõnum

suhtlusrakenduses) hiljemalt iga aasta 15. maiks (2024. aastal 15. juuniks).

6.2.5. Jõuluajal viibib laps perioodil 23.12–24.12 paaris aastal emaga,

paaritul aastal isaga ja perioodil 25.12–26.12 paaris aastal isaga, paaritul

aastal emaga. Kui laps veedab jõulud isaga võtab isa lapse ema kodust kell

15.00 ja toob tagasi ema koju hiljemalt kell 19.00.

6.2.6. Aastavahetuse (30.12–01.01) veedab laps paaris aastal isaga ja paaritul

aastal emaga. Kui laps veedab aastavahetuse isaga, siis võtab lapse isa lapse

ema kodust 30.12 kell 15.00 ja toob tagasi ema koju 01.01 hiljemalt kell

19.00.

6.2.7. Emadepäeva veedab laps alati emaga, isadepäeva veedab laps alati

isaga.

6.2.8. Ema sünnipäeva veedab laps alati emaga, isa sünnipäeva alati isaga.

6.2.9. Vanem teavitab teist vanemat lapsega välisriiki reisimisest, reisi

sihtkohast ja kestvusest esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 2 nädalat

enne reisi algust. Juhul, kui puhkusereis satub ajale, mil laps peaks

suhtluskorra järgi viibima teise vanema juures, tuleb reisimiseks küsida teise

vanema nõusolekut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vanem,

kelle käes on lapse reisidokument, isikutunnistus või Euroopa

ravikindlustuskaart, annab need reisivale vanemale üle mitte hiljem, kui

seitse päeva enne reisi.

6.2.10. Vanemad võivad kokkulepitud suhtluskorda muuta kirjalikult

taasesitatavas vormis (SMS, e-kiri, sõnum suhtlusrakenduses) kokkuleppe

sõlmimisega.

6.2.11. Lapsega koosolev vanem ei tee takistusi lapsel suhtlemiseks telefoni

teel (või muude kommunikatsioonivahendite abil) eemaloleva vanemaga.

Helistamisel arvestavad vanemad lapse päevakava ja uneaega ja lapse

õigusega privaatsusele.

6.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a

lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes

muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul

perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5631).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Isa avaldus

1. D.V (avaldaja, lapse isa) esitas 08.01.2024 Harju Maakohtule avalduse lapse U.T-ga

suhtluskorra kindlaksmääramiseks (avalduse täiendus esitatud 21.05.2024).

1.1. Avalduse kohaselt lõppes avaldaja ja lapse ema kooselu 20XX. aasta kevadel. Poolte ühine

laps jäi pärast lahkuminekut elama ema juurde. Isa ja tütre suhtluskord on pärast vanemate

lahkuminekut olnud ebaregulaarne. Isa on lapsega kohtunud keskmiselt paaril korral kuus.

Vanemate suhted on pingelised. Ema teeb takistusi isa ja lapse suhtlemisele.

1.2. Avaldaja pakkus välja omapoolse suhtluskorra ja leidis, et see vastab lapse huvidele.

Avaldaja soovib vältida olukorda, et suhtleb lapsega vaid nädalavahetustel. Oluline on, et isal ja

lapsel oleks võimalik koos aega veeta nii argipäevadel kui ka kohustustest vabal ajal.

Vanemate elukohtade (Tallinn–Keila) vahemaa läbimiseks kulub ca 30 minutit ja lapse

vanemaks saades on tal võimalik iseseisvalt liikuda mugavalt ka ühistranspordiga. Isa elukohas

on lapsele sisustatud omaette tuba ja isale tuleb tütar külla alati hea meelega. Avaldaja elab koos

elukaaslase, nende ühise lapse ning elukaaslase lapsega. Lapse läbisaamine isa uue kaaslase ja

tema lapse, samuti väikese poolõega on väga hea ja kohtumised on alati oodatud.

Ema seisukohad isa avalduse osas ning vastuavaldus

2. Lapse ema ei toetanud isa taotletud suhtluskorda, sest see ei vasta lapse huvidele ja on last

koormav.

2.1. Lapse isa lahkumine pere ühisest kodust 20XX. aasta kevadel tekitas lapses suurt segadust.

Peale seda soovis laps ainult ema toas magada ja vajas (vajab siiani) ema lähedust. Kui isa

lapsega kohtuda soovis, keeldus laps sellest. Kui laps isaga kohtus, soovis laps ööseks alati

minna ema juurde. Kui isa tutvustas 20XX. aasta suvel lapsele oma uut elukaaslast ning teatas, et

laps saab endale poolõe, viis see info lapse rivist välja.

Pärast lahkuminekut tingis lapse ja isa ebaregulaarse suhtluse isa leige huvi lapse vastu. Lapse

ema on kohtumisi võimaldanud, v.a kordadel, kui lapsega on juba plaanid tehtud. Suurem huvi

lapse vastu tekkis isal siis, kui lapse ema esitas nõude elatise saamiseks. Samuti on isa huvi lapse

vastu tunduvalt suurenenud pärast suhtlemiskorra avalduse kohtule esitamist.

Alates 2023. a septembrist on isa lapsega suhelnud viisil, et üle nädala võtab isa lapse reede

õhtul lasteaiast ja veedab temaga nädalavahetuse ning viib esmaspäeva hommikul lasteaeda ning

neil nädalatel, mil laps nädalavahetusel isa juures pole, on lapsel ja isal võimalus veeta koos aega

kord nädalas pärast lasteaeda, aga siis toob isa lapse ööseks koju.

Alates lapse sünnist on tegelenud lapsega ja tema eest hoolitsenud peamiselt ema. Lapse isa ei

ole piisavalt kursis last puudutavate küsimustega. Näiteks on lapsel raskusi lugema õppimisega

ning lapse ema palus isal lapsega lugemist harjutada. Laps aga rääkis hiljem emale, et isa oli

hoopis sauna läinud ja ta proovis üksi lugeda. Seetõttu peaks laps kooli minnes viibima

argipäevadel ema juures.

2.2. Laps läheb isa juurde vastumeelselt ja nutuga. Lapsel on siiani hirm, et isa ootamatult kodust

lahkus ning lapsel on isa juures igav. Isa ei tegele lapsega, isa elukaaslane kamandab ja hirmutab

last, et laps peab prääksuga kükke tegema, kui ta oma tundeid (igatsus kodu või ema järgi)

väljendab. Laps ei julge isale öelda, et ei soovi tema juures ööbida. Laps on emale helistades

nutnud ja hüsteerias olnud. Viimane suurem hüsteeriahoog oli XX.XX.2023, mil laps helistas

videokõnega emale ja ütles, et tahab koju tulla. Laps on kurtnud emale, et kui ta isa juures olles

oma toa ukse kinni paneb, siis tullakse teda kohe kontrollima ja lapsel puudub talle sobival

hetkel privaatsus.

Lapse isa on samuti emale avaldanud, et laps on tema juures kinnine ja melanhoolne. Laps on isa

juures oksendanud emotsionaalse seisundi tõttu. Lapsele on isa juures olemine mingil põhjusel

stressirohke. Laps vajab isa juurest tulles alati emalt tavapärasest suuremat lähedust.

2.3. Laps käib avalduse esitamise seisuga lasteaias elukoha kõrvaltänavas. Ema kodu lähedal on

mitmeid koole ning laps ei pea ema juurest kooli minnes liiga vara ärkama. Tööpäeviti võtab

autosõit Keilast Tallinna kesklinna 30–55 minutit ja laps peaks oluliselt varem ärkama. Veelgi

suurem ajakulu kooli liikumiseks tekib siis, kui laps peaks kasutama selleks ühistransporti.

Pärast pikka päeva peab laps hakkama tegema veel koolitöid. Selline elukorraldus ei ole lapse

huvides ja on koormav. Esimesse klassi minek toob lapsele niigi kaasa uue päevarütmi ja

kohustused. Lapse huvides on, kui tal on üks kindel kodu, kust ta saab igal hommikul kooli

minna.

Samuti tuleb arvestada lapse huviringide ja trennidega, mis jäävad ilmselt ka edaspidi Tallinna

piiresse. Mh on lapse sotsiaalne keskkond (sõbrad ja mängukaaslased) olnud sünnist saati

Tallinnas.

Lapse isa käib töölähetustes ning tal on vaja aeg-ajalt teha ka ootamatuid väljasõite väljaspoole

Tallinna. Avaldusest ei selgu, kuidas lapse isa plaanib sellisel juhul tagada, et laps jõuab

õigeaegselt kooli ja trennidesse. Lapse ema töökoht asub seevastu Tallinnas kodu lähedal ning ta

saab vajadusel töötada kodukontoris.

2.4. Ema täiendava seisukoha kohaselt on lapse emotsionaalne seisund üha rohkem murettekitav

olukordades, kui laps peab minema isa juurde või seal olema. Laps on endast väljas, kurdab

halba enesetunnet, on hüsteerias ja nutab. Kui isa juurde minek hakkab lähenema, on kodune elu

häiritud. Laps käib psühholoogi juures. Psühholoogi kinnitusel ei soovi laps öiseid kohtumisi

isaga ja tahab, et isa toob ta ööseks koju. Kui isa oli pikalt välismaal puhkusel, oli laps kodus

oluliselt rõõmsam.

2.5. Lapse ema esitas omapoolsed suhtluskorra tingimused.

3. Ema esitas 21.03.2024 avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse emale

haridusküsimustes (sh huvihariduse) ainuhooldusõiguse üleandmiseks.

3.1. Vanemate vahel on erimeelsus lapse koolivaliku osas. Lapse ema soovib panna /kooli

nimetus/, kuid isa ei ole sellega nõus. Põhjendatud on vanemate ühise hooldusõiguse osaline

lõpetamine lapse hariduseküsimustes, kuna lapse ema on see vanem, kes on lapse eest peamiselt

hoolitsenud, on kursis lapse vajadustega ning oskab nendega arvestada.

Lapse isa seisukoht ema vastuavalduse osas

4. Lapse isa vaidles ema avaldusele vastu ja palus see rahuldamata jätta.

4.1. Lapse isa jaoks on lapse heaolu olnud alati oluline. Lapse ema ei ole isa ja lapse suhtlemise

osas toetav. Lapse isa soovib siiralt lapsega võimalikult suures mahus suhelda ja tema elus

osaleda. Oma vanemlike oskuste täiendamiseks on lapse isa koos oma elukaaslasega hiljuti

läbinud ka vanemluskoolituse Gordoni perekoolis.

Lapse lasteaed sai valitud vanemate poolt ühiselt. Lapse viimasel arenguvestlusel pidas isa

põhjendatuks osaleda lapse emast konfliktsete suhete tõttu eraldi. Lapse isa on kursis lasteaias

toimuvaga ja osaleb aktiivselt lasteaiategevustes. Paratamatult on lapse isal praeguse

suhtluskorra tõttu lasteaiaga väiksem kontakt kui lapse emal, kuid pahatahtlik on lapse isa

süüdistada huvipuuduses ja passiivsus. Eelkoolivaliku tegi lapse ema lapse isaga seda arutamata.

Lapse isa jaoks on üllatuslik, et ema soovib lapse panna kristlikku kooli. Laps peaks käima

elukohajärgses koolis, mis on oma maailmavaatelt vaba, mugavalt ligipääsetav ja õppemaksuta.

Oma avaldusega soovib ema välistada täielikult lapse isa osalemise lapse haridusega seotud

küsimustes nii praegu kui ka tulevikus.

Lapse esindaja seisukoht

5. Lapsele määratud esindaja leiab, et isa avalduse võiks rahuldada osaliselt. Laps võiks veeta

isaga aega üle nädala kolmapäevast esmaspäevani. Juunis võiks jätkuda tavapärane suhtlemise

kord. 14-päevase ajavahemiku jooksul ei ole ühel neljapäeval ja reedel Keilast Tallinnasse kooli

minek lapsele ülemääraselt koormav, et kaaluks üle lahuselava vanemaga koos aja veetmisega

kaasneva kasu. Suhtluskorda võiks lisada, milline vanem viib ja toob lapse, millistel päevadel

ning mis kellajaajal ja kus.

Ema avalduse osas leiab esindaja, et puudub vajadus jätta lapse isa kõrvale haridusküsimuste

otsustamisest ühise hooldusõiguse teostamisel kuni lapse täiskasvanuks saamiseni etteulatuvalt.

Eeskosteasutuste seisukohad

6. Tallinna Kesklinna Valitsus on seisukohal, et vanemate keerulised suhted võivad jätta

tahaplaanile lapse huvid. Lapsel peab olema lähedane ja usalduslik suhe mõlema vanemaga.

Lapse arvamusest selgus, et tal ei ole isaga lähedane ja usalduslik suhe. Seega on oluline esmalt

lapse ja vanema vahelise sideme ning suhte parandamine, mille järgselt oleks võimalik tulevikus

suhtlemist suurendada. Eestkosteasutus ei toeta isa avaldust esitatud kujul, kuid kohtul tuleks

määrata suhtluskord, mis tagab lapsele regulaarse võimaluse suhelda oma mõlema vanemaga.

Emale tuleks anda otsustusõigus lapse koolivaliku osas.

7. Keila Linnavalitsus toetab isa avaldust osaliselt ja leiab, et laps soovib isaga koos aega veeta,

kuid vajab muutustega kohanemiseks aega. Laps ei peaks viibima isa juures alates kolmapäevast,

kuna läheb kooli ning Tallinna ja Keila vahel sõitmine võib olla lapsele väsitav. Isa ja lapse

suhtlus võiks toimuda kaks korda kuus reede õhtust esmaspäeva hommikuni, lisaks vanemate

omavahelisel kokkuleppel nädala sees. Koolivaliku osas tuleks vanematel saavutada kokkulepe.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Maakohus rahuldas lapse ema avalduse osaliselt ning andis lapse emale ühekordse

otsustusõiguse lapse koolivaliku küsimuses. Maakohus määras kindlaks lapse ja isa suhtluskorra

vastavalt lapse ema poolt taotletud variandile.

8.1. Ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks perekonnaseaduse (PKS) § 137 alusel ei ole

alust, sest puudub vajadus jätta lapse isa kõrvale nendes küsimustes hooldusõiguse teostamisel

kuni lapse täiskasvanuks saamiseni etteulatuvalt. Põhjendatud on PKS § 119 alusel anda emale

ühekordne otsustusõigus koolivaliku osas, et laps saaks sügisel kooli minna. Lapse ema on

koolivalikul lähtunud lapse huvidest ja lapse parima arengu saavutamisest. Lapse isa ei ole

täpsustanud, kuidas võiks usuõpetus last kahjustada.

8.2. Järgnevalt analüüsis maakohus suhtluskorra kindlaksmääramise küsimust.

Lapsel on sügisel ees suured elumuutused seoses esimesse klassi minekuga ja lapsel on praegu

üks kindel kodu, kust ta saab igal hommikul lähedal asuvasse kooli minna. See tagab lapsele

stabiilsuse, argipäeval rohkem uneaega ning hommikusel tipptunnil liiklusummikutes seismine

oleks samuti välistatud.

Selleks, et laps saaks veeta mõlema vanemaga võrdselt aega, peaks vanemate vahel olema hea

läbisaamine ning lapsel mõlema vanema juures võrdsed tingimused. Praegusel juhul ei ole

esimene eeldus täidetud.

Kui kool algab, siis peab laps nädalavahetusel ka kooliasjad ära tegema ning isaga veedetud

nädalavahetustel peab isa tagama, et lapsel on kooliasjad õpitud. Ema juures tuleb pühapäeva

õhtul teha ettevalmistusi esmaspäevaseks kooliminekuks. Eelmärgitud põhjustel on lapse

huvides isaga kohtuda üle nädala alates reedest kuni pühapäeva õhtuni.

Lapse huvides on, et laps kohtub isaga üle nädala neljapäeval, sest siis ei teki lapsel pikemat

vahet isaga suhtlemises ja see annab lapsele võimaluse säilitada isaga lähedussuhet ning isale

olla kursis lapse asjadega.

Kui isa ei saa last võtta lasteaiast pärast lasteaiapäeva lõppu (alates 01.09.2024 koolipäeva lõppu

või huviringist pärast selle lõppemist), teavitab isa lapse ema sama päeva hommikul hiljemalt

kell 08.00, et lapse ema teaks arvestada sellega ning sellisel juhul läheb laps ema juurde ning isa

võtab lapse ema juurest pärast tööpäeva lõppu.

Lapse huvides on, et laps veedab sügisese (oktoobris), talvise (veebruar-märts) ja kevadise

(aprillis) vaheaja vaheldumisi kord ühe, kord teise vanemaga selliselt, et 2024. aasta sügisese

vaheaja veedab laps emaga, 2025. aasta talvise vaheaja isaga ja kevadise vaheaja emaga. Juunis

käib veel kool ja seetõttu võiks juunikuus jätkuda tavapärane suhtlemise kord. Juulis veedab laps

isaga kaks täisnädalat ja augustis ühe täisnädala. Täpse aja kooskõlastavad vanemad omavahel

kirjalikult (SMS, e-kiri, sõnum suhtlusrakenduses) hiljemalt iga aasta 15. maiks.

Põhjendatud on, et jõuluajal viibib laps perioodil 23.12–24.12 paaris aastal emaga, paaritul aastal

isaga ja perioodil 25.12–26.12 paaris aastal isaga, paaritul aastal emaga. Aastavahetuse (30.12–

01.01) veedab laps paaris aastal isaga ja paaritul aastal emaga. Emadepäeva veedab laps alati

emaga, isadepäeva veedab laps alati isaga. Ema sünnipäeva veedab laps alati emaga, isa

sünnipäeva alati isaga.

Ema sõnul käivad lapse lähisugulased, kes elavad /riik/, aegajalt Eestis ning koos käiakse

väljasõitudel, mis lapsele on väga meeldinud. Lapse huvides on kohtuda oma lähisugulastega ja

teha ühiseid tegevusi. Kui lapse emapoolsed sugulased (tädi ja täditütred) tulevad suvel Eestisse,

on lapsel õigus nendega veeta 5–6 päeva.

Lapse huvides on, et vanem teavitab teist vanemat lapsega välisriiki reisimisest, reisi sihtkohast

ja kestvusest esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks nädalat enne reisi algust. Juhul, kui

puhkusereis satub ajale, mil laps peaks suhtluskorra järgi viibima teise vanema juures, tuleb

reisimiseks küsida teise vanema nõusolekut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vanem,

kelle käes on lapse reisidokument, isikutunnistus või Euroopa ravikindlustuskaart, annab need

reisivale vanemale üle mitte hiljem, kui seitse päeva enne reisi.

Vabariigi aastapäeval 24.02, lihavõttepühadel, kevadpühal 01.05, jaanipäeval 24.06,

taasiseseisvumispäeval 20.08 jätkub tavapärane suhtlemise kord.

Kui laps on isa juurde minemisest häiritud, tuleb lapsele turvatunde puuduse leevendamiseks

pakkuda talle lähedust ning laps peab nägema, et isa on tema jaoks olemas ja isa tegeleb temaga.

Lapse emal on suur võim selle üle, mis meelsusega laps isa juurde läheb.

8.3. Maakohus määras TsMS § 5621 lg 1 alusel, et kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia

täitemenetluse. Maakohus selgitas, et kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri

ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida (TMS § 179 lg 2).

8.4. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 3 alusel lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda ja

muude menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

Määruskaebus

9. Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada suhtluskorra

kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 2.1, 2.2, 2.5, 2.10) ning teha tühistatud osas uus

lahend, millega määrata vaidlustatud osas suhtluskord kindlaks isa poolt taotletud viisil.

9.1. Asjaolu, et laps alustab sügisel kooliteed, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks kohtu määratud

piiratud ajal. See ei ole piisav lähedussuhte säilitamiseks – laps lahkub isa juurest sisuliselt enne,

kui jõuab seal kohaneda. Samuti ei hakka lapse isal olema lapse kooliga reaalset puutumust.

Normaalne osa lapse ja vanema suhtlemisest on tavapärane rutiinne elu, mille juurde kuulub mh

koolitööde tegemine ja järgmiseks koolipäevaks ettevalmistumine.

Lapse huvidele ei vasta, et avaldajal on võimalik lapsega kohtuda üheksal kuul aastas kõigest

neli päeva kuus. 14-päevase ajavahemiku jooksul ühel neljapäeval ja reedel Keilast Tallinnasse

kooli minek ei ole lapsele ülemääraselt koormav.

9.2. Mõistlik ja õiglane on jaotada lapse transportimine selliselt, et last transpordib see vanem,

kelle juurde laps parasjagu suundub. Lapsega suhtlemiseks ei pea ajalisi ja rahalisi pingutusi

tegema vaid lapsest lahus elav vanem.

9.3. Lapse arvamus võib olla ema kallutatud. Lapse ärakuulamise protokollist nähtuvalt teatas

laps, et ei soovi isaga praegusest rohkem aega koos veeta, kuid samas mingit selgitust ei andnud.

Lapse häiritud olek (sh pisarad) näitab, et laps on väga pinges, kuna kardab anda valesid

vastuseid. Last ei ole sunnitud karistusena prääksuga kükke tegema, vaid see oli osa lõbusast

mängust, millele lapse ema on ise konteksti juurde loonud ja lapsele edasi andnud. Lapse ema on

üritanud luua avaldajast negatiivsest kuvandit.

9.4. Tööpäeva õhtul vähem kui kaheks tunniks kohtumine ei täida suhtlemiskorra eesmärki.

Avaldaja tööpäev lõppeb Tallinna äärelinnas kell 17.00, lapse juurde kesklinna jõudmiseks kulub

tipptunnil minimaalselt 30 minutit. Nii lühikese aja jooksul ei ole isal ja lapsel võimalik

rahulikult aega veeta, mistõttu võib lapsel sellisest kohtumisest negatiivne emotsioon tekkida.

9.5. Maakohus on ebaõigesti määranud lapsega suveperioodi veetmise. Kohustustest vaba aeg

peaks olema lapsevanemate vahel jaotatud võrdselt.

9.6. Avaldaja aeg lapsega on niigi piiratud. Lapse isa sugulastega aja veetmine planeeritakse

ajale, mil laps viibib suhtluskorra järgi isa juures. Sugulaste Eestisse tulek on eelduslikult pikalt

ette planeeritav.

Menetluse edasine käik

10. Lapse ema palub jätta määruskaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Lapse

isa esitas määruskaebuse pärast tähtaja möödumist ning see tuleks jätta läbi vaatamata.

Lapsele määratud esindaja, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Keila Linnavalitsus vaidlevad

määruskaebusele vastu ja paluvad see rahuldamata jätta.

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663

lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

12. Ringkonnakohus tegi 27.05.2025 järelpärimise Tallinna Perekeskuse psühholoog K.V ning

palus tal anda seisukoht selle osas, kas isa juures viibimine isa poolt soovitud ulatuses võiks

mõjuda lapse vaimsele tervisele ja emotsionaalsele seisundile halvasti, millest võiks lapse

vastumeelsus tingitud olla ning millised võiksid olla võimalikud lahendused.

Kohtu järelpärimisele vastas Tallinna Perekeskuse juhataja, et suhtluskorra sobivuse hindamine

ei ole keskuse spetsialistide pädevuses ning samuti ei tee spetsialistid protsesside kohta

kokkuvõtteid. Lapse heaolu soodustab stabiilne rutiin ning rahumeelne ja lapse vajadusi arvestav

vanematevaheline koostöö, mis aitab vähendada ärevust ning toetab last igapäevaselt.

13. Menetlusosalised esitasid ringkonnakohtule täiendavad seisukohad.

13.1. Tallinna linna 05.06.2025 seisukoha kohaselt toimus 18.12.2024 ümarlaud, kus osalesid

laps, mõlemad vanemad ning eestkosteasutuste esindajad. Kohtumise eesmärk oli hinnata lapse

valmisolekut suhtluseks isaga ning arutada võimalikke suhtluskorra lahendusi. Laps avaldas, et

ei soovi isa juures viibida, on nõus isaga kohtuma neutraalses keskkonnas, kuid mitte isa kodus.

Laps mainis, et tunneb hirmu. Kohtumisel isaga vältis laps temaga füüsilist kontakti. Laps ütles,

et ei soovi isaga rääkida, kuid on valmis seda proovima. Kui lapsele öeldi, et mõlemad vanemad

teda armastavad, vastas laps, et tema oma isa ei armasta. Lapse sõnul tunneb ta hirmu isa

elukaaslase ees. Isa vestles lapsega eraldi ruumis umbes viis minutit. Isa sõnul ütles laps, et ei

julge temaga rääkida, kui ema on lähedal.

Suhtluse taastamine peaks toimuma järkjärguliselt ja turvalises keskkonnas, nt spetsialisti

juuresolekul või neutraalses keskkonnas. Soovituslik on vanematele pakkuda pere- või

suhtenõustamist, et toetada lapse ja isa suhete taastumist ilma lapsele täiendavat emotsionaalset

survet avaldamata.

13.2. Lapse ema tõi oma 13.06.2025 seisukohas välja, et laps on jätkuvalt avaldanud suurt

vastumeelsust isa juurde mineku osas. 14.01.2025 saatis isa lapse emale kirja, milles mh ütles, et

jätab lapse rahule ja ootab, kuni laps ise huvi tunneb. Pärast seda on laps olnud rahulik ja

rõõmus. Tal on kindel päeva- ja nädalakava ning puudub pinge, pidev nutmine ja hirm, et ta peab

isa juurde minema või temaga kohtuma. Ema uurib lapselt siiski umbes korra nädalas, kas ta

sooviks ehk isaga kohtuda, kuid laps ütleb, et ei soovi. Lapse sõnul ta isa järele ei igatse.

Lapse huvid on ülimuslikud ning seda ei kaalu üle isa soov teatud viisil kohtuda, kui laps seda ei

soovi. Lapse isa peaks esmalt õppima märkama ja arvestama lapse vajadusi ning looma olukorra,

kus laps tunneks end isaga turvaliselt ja hoituna. Isa poolt soovitud suhtluskorra rahuldamine

seaks ohtu lapse heaolu ja vaimse tervise.

Lapse jaoks on ööbimised isa juures välistatud ning tegemist ei ole kohanemisraskusega. Laps ei

ole vastu nt tädi ja täditütarde juurde ööbima jäämisele. Ka maakohtu poolt määratud ulatuses ei

ole suhtluskord toimima hakanud. Öised kohtumised ei ole praegusel juhul võimalikud. Kui

ringkonnakohus peab põhjendatuks maakohtu poolt määratud suhtluskorda muuta, palub ema, et

kohtumised toimuksid ilma ööbimisteta ning lühiajaliselt neutraalsel pinnal (näiteks kohvikus,

kinos üle nädala ühe korra).

13.3. Lapse isa 13.06.2025 seisukoha kohaselt lapse ema alates kohtumenetluse algusest

järjepidevalt üritanud õõnestada isa ja lapse suhteid, mille tulemusena vahetu suhtlus puudub.

Enne kohtumenetluse algust ei olnud lapsel probleeme isa juures ööbimisega. Laps on oma ema

mõjusfääris ja kogeb lojaalsuskonflikti – selleks, et meeldida emale, tuleb tal välja näidata

vastumeelsust isa vastu. Lapses ei saa tekkida iseseisvalt sedavõrd tugev vastumeelsus isa isiku

suhtes, kui kokkupuude isaga on niivõrd vähene.

Eelmise aasta juulist saadik on lapse ema keeldunud lubamast last isa juurde ööbima ning isal ei

võimaldatud lapsega kohtuda isadepäeval. Lapse ema ei andnud isale võimalust tähistada lapsega

koos lapse sünnipäeva, väites, et laps seda ei soovi. Ka 2024. aasta jõuluajal ei õnnestunud

avaldajal lapsega pikema perioodi jooksul aega veeta, arvestades lapse ema ebamõistlikke

piiranguid sobivate aegade osas. Eeltoodut arvestades võttis lapse isa selle aasta jaanuaris vastu

keerulise otsuse ja teatas lapse emale, et ei pea enam õigeks „nõuda“ suhtluskorra täitmist ja ta

jääb ootele, kuni laps ise suhtluseks soovi avaldab. Lapse vaimse tervise huvidest lähtuvalt lootis

isa eemaldada sellega lapse elust emapoolse mõjutamise isaga suhtlemise osas.

Lapse isa poolt taotletav suhtluskord tagaks minimaalselt võimaluse säilitada lapsel lähedased

suhted mõlema vanemaga. Kuidas ja millal suhtluskord praktikas toimima hakkab, ei ole lapse

isa võimaluses mõjutada. Siiski looks suhtluskorra kindlaksmääramine selleks paremad

võimalused.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel

tühistada maakohtu poolt määratud suhtluskorra punktide 2.2 ja 2.10 osas. Ülejäänud osas jääb

maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

15. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel koosmõjus

TsMS § 463 lg-ga 2 on maakohtu määrus jõustunud osas, milles maakohus rahuldas lapse ema

avalduse osaliselt ja andis lapse emale ühekordse otsustusõiguse lapse koolivaliku küsimuses

(resolutsiooni punkt 1).

16. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu menetlusosaliste poolt

määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

17. Lapse ema taotlus määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. On õige,

et määruskaebuse esitamise tähtaeg tuleneb seadusest ning seda ei saa kohus pikendada. Lapse

isa oleks saanud taotleda tähtaja ennistamist TsMS § 67 alusel. Samas andis maakohus lapse

isale tähtaja pikendamise osas eksliku selgituse, millest lapse isa ka lähtus. Menetlusökonoomia

põhimõttest lähtuvalt tuleb käsitada määruskaebust tähtaegsena. Isegi kui käsitada lapse isa

tähtaja pikendamise taotlust tähtaja ennistamise taotlusena, olnuks mõjuva põhjuse olemasolu

tõttu (lapse isa viibis haiglaravil) tulemus eelduslikult sama ning määruskaebust tulnuks ikkagi

menetleda.

18. Siinses asjas esile toodud asjaolusid arvestades ei ole lapse ja isa suhtlemise ulatuse

suurendamine määruskaebuses taotletud viisil põhjendatud ega vastaks praegu lapse huvidele.

18.1. Lapsel on isa juurde mineku osas vastumeelsus, see olukord tekitab temas stressi ning toob

kaasa pingeseisundi koos füüsiliste sümptomitega (paha olla, oksendab jne). Nimetatud asjaolud

nähtuvad mitmetest tõenditest – lapse lasteaiakaaslase ema sõnumid lapse emale (dtl 309–310 ja

317), lapse lasteaiakasvataja sõnumid lapse emale (dtl 312–313 ja 318), lapse häälsõnum emale

(30.07.2024 menetlusdokumendi lisa), lapse õpetajate kirjad emale (dtl 601–602).

Mõistetav on isa seisukoht, et ta soovib lapsega rohkem aega veeta ning et ta ei soovi olla tema

jaoks üksnes pühapäevaisa. Samas tuleb arvestada sellega, et lapsele oleks tagatud turvatunne ja

stabiilsus. Suhtluskorra alusel suhtlemise mahu suurendamine seda praegusel juhul ei taga. Kuna

lapse jaoks tekitab isa juurde minek hetkel suurt vastumeelsust ja stressi, mõjuks isa juures

koolipäevadel viibimine eelduslikult halvasti mh lapse õppimisele ja muudele kooliga seotud

tegevustele. Arvestades lapse vaimset seisundit, tuleks talle vähemalt koolipäevadel tagada

kindel rutiin. Seetõttu on hetkel põhjendatud määrata suhtluskord selliselt, et laps viibib isa

juures üle nädala reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Kuna juunikuus on osaliselt veel

kooliperiood, on mõistlik ja lapse huvidega arvestav, kui juunis viibib laps isa juures tavapärase

suhtluskorra alusel.

Maakohtu menetlusega võrreldes ei ole hetkeks asjaolud oluliselt muutunud. Ema jäi maakohtus

enda poolt pakutud suhtluskorra variandi juurde ega vaidlustanud maakohtu määrust. Sel

põhjusel puudub alus isa ja lapse kohtumiste mahu vähendamiseks selliselt, et laps isa juures

üldse ei ööbiks. Lapse soove ja emotsionaalset seisundit arvestades on vanematel võimalik

omavahel siiski kokku leppida, et kohtumised toimuvad esialgu lühiajaliselt ja ööbimisteta ning

seejärel suhtluskorra alusel.

18.2. Kuna lapse isa leiab, et maakohtu poolt määratud suhtluskorra punkt 2.2 (neljapäevased

kohtumised paaritutel nädalatel pärast lapse koolipäeva või huviringide lõppu) ei täida lühikese

aja tõttu oma eesmärki (lapse isa jõuaks lapsele pärast enda tööpäeva lõppu järgi alles ca 17.30),

tühistab ringkonnakohus selle suhtluskorra punkti.

18.3. Põhjendatud on määruskaebuse väide, mille kohaselt on maakohtu määratud suhtluskorra

punkt 2.10 (emapoolsete sugulaste suvel Eestis viibimise ajal on lapsel õigus nendega veeta 5–6

päeva) ebaõiglane. Kuna suveperioodi (juuli ja august) osas saavad vanemad ise kokku leppida,

millised nädalad laps kummagi vanemaga veedab, saab lapse ema sellest isa teavitada ning

planeerida lapsega veetmise aja sugulaste Eestis viibimise perioodile.

18.4. Põhjendamatu on isa seisukoht, et lapsele peaks järgi minema see vanem, kelle juurde laps

suhtluskorrajärgselt parasjagu suundub. Arvestades, et lapse kodu on alati olnud ema elukohas

ning isa kolis perest eraldi elama, on mõistlik, et isa viib pärast enda suhtluskorrajärgset aega

lapse koju tagasi. Seega puudub alus maakohtu määrust selles osas muuta.

18.5. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud tühistada maakohtu määratud suhtluskorra punktid

2.2 ja 2.10 ning jätta ülejäänud osas suhtluskord muutmata.

19. Ema saab isaga suhete taastamisel last rohkem toetada ja julgustada. Kui lapsel on tekkinud

isaga seoses mingid traumad või hirmud, on emal võimalik lapsele olukorda selgitada ning tema

hirme maandada. Asja materjalidest ei nähtu, et isa oleks lapse suhtes ohtlik või et isaga

suhtlemine lapsele kahjustavalt mõjuks. Kui laps on võtnud isa uue elukaaslase suhtes negatiivse

hoiaku prääksuga kükkide intsidendi tõttu, saab ema lapsele selgitada, et tegemist ei olnud

pahatahtliku käitumisega. Laps võib selliseid olukordi teisiti tõlgendada ning selle põhjal

negatiivse suhtumise kujundada. Pidev hirmu- ja stressiseisund kahjustab lapse vaimset tervist,

mistõttu tuleb aidata lapsel hirmudest vabaneda.

20. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige

lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus

neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus

eraldi määrusega.

21. Vanema poolt lapsega suhtlemist reguleeriva määruse rikkumise korral võib teine vanem

pöörduda kohtutäituri poole suhtlemise korra sundtäitmiseks. Täitemenetluse seadustiku § 179 lg

2, 21 ja 22 kohaselt võib kohus kohtutäituri ettepanekul kohustatud isikut trahvida ja teistkordsel

trahvimisel asendada trahvi arestiga.

22. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Ringkonnakohus täpsustab

resolutsiooni selle õigusliku korrektsuse huvides ja eemaldab määruse resolutsioonist tarbetud

selgitused, mis ei oma tähendust lahendi täitmisel.

Siinse määruse resolutsiooni p-st 6.2.2 eemaldatakse lauseosa „et lapse ema teaks arvestada

sellega ning“. Määruse p-s 6.2.10 täpsustatakse, et suhtluskorda võib muuta kirjalikult

taasesitatavas vormis. Resolutsioonist jäetakse välja punktid mis, käsitavad pöördumist

kohtutäituri poole määruse sundtäitmiseks ja trahvimist, sest lahend on ka ilma selleta

sundtäidetav (RKTKm 28.05.2025, 2-22-14922/143, p 24.1). Selgitus on esitatud siinse määruse

põhjenduste p-s 21.

(allkirjastatud digitaalselt)