2-24-136658/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-136658

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi X vastu põhivõlgnevuse 885,72 euro,

viivise 233,74 euro, sissenõudmiskulude 40 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1369,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), asukoht

Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema; e-post: xxx

Kostja: X (isikukood XXX), elukoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1. Välja mõista Xilt Elisa Eesti AS-i kasuks põhivõlgnevus 885,72 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot, seisuga 27.11.2024 sissenõutavaks muutunud viivis

233,74 eurot ja alates 28.11.2024 edasiulatuv viivis põhinõudelt (885,72 eurot)

määras 0,065% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

2. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulud 10 euro ulatuses.

2. Jätta menetluskulud Xi kanda.

3. Välja mõista Xilt Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskulud kokku 400 eurot, s.o

riigilõiv 280 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 120 eurot.

Menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXX

viitenumbriga xxxxx.

4. Välja mõista Xilt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 27.06.2023 sõlmitud:

-

osamaksetega vara müügileping nr 15355763;

-

nutikindlustuse leping nr 15355764;

-

osamaksetega vara müügileping nr 15355765;

-

nutikindlustuse leping nr 15355767;

-

sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 15356720;

-

sõlmitud nutikindlustuse leping nr 15356721;

-

osamaksetega vara müügileping nr 15356722;

-

nutikindlustuse leping nr 11857248.

Kostja rikkus kohustust tasuda korrapäraselt arveid. Lepingu ülesütlemiseni viis arvete

tasumata jätmine juuli, augusti ja septembri 2023 eest. Kostjale saadeti 15.09.2023 lepingu

ülesütlemise hoiatus koos täiendava tähtaja andmisega. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud

lepingu üles 23.09.2023.

Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt

rahuldamata sissenõudmiskulude 10 euro nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on laenuandja ja hageja kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale

saatnud maksemeeldetuletusi. Hagiavalduse punkti 2.2 kohaselt on sissenõudmiskulud 40

eurot: 26.10.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 18.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot

29.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas

kuni 5 eurot. Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse. Lõike 2 p 2 järgi võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500

euro ja kuni 1000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm tasulist iga lepingu kohta peale

lepingute ülesütlemist. Hageja ei ole tõendanud lisaks meeldetuletuskirjadele ka muude

sissenõudmiskulude olemasolu ning esimese kirja eest võib nõuda ainult 20 eurot (hageja nõue

meeldetuletuskirjade saatmisel oli kuni 1000 eurot). Kuivõrd esimese meeldetuletuskirja

ülempiir on kõrgem, kuna see hõlmab kõikvõimalikud võla sissenõudmiseks tehtavate

toimingute kulud, ei ole hageja muud sissenõudmiskulud põhjendatud. Eeltoodule tuginedes

jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 10 euro nõudes.

Eelnevalt on maksekäsu kiirmenetluses kohus proovinud korduvalt kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil xxx, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistri

järgi kostjal elukoha aadress puudub, lisa-aadressi xxx korteriomanik kinnitas 14.10.2024, et

võlgnik ei ela juba kuus aastat antud aadressil. Teises menetluses seisuga 23.09.2024 võlgnik

X ei oma Soome rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi Soomes. Eeltoodu põhjal

asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus

kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 12.05.2025 ning

see loeti kättetoimetatuks 28.05.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata

jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud

tähtajaks (17.06.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 527 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja

esindaja tunnitasu on olnud 169 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline

esindaja teinud järgmisi toiminguid: 1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja

kohtule esitamine (TsMS § 4842 alusel 20 eurot); 2) täiendavate alusdokumentidega tutvumine

ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja

komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule (3 h 507 eurot). Lisaks taotleb hageja

kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 280 eurot.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka

ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-

129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte

tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu

hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud

õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma

käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja

on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal

õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja

põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 280 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 400 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXX viitenumbriga

xxxxx.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik