3-23-2841/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-2841

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30.06.2025, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Priit Ritslaidi kaebus Tartu Linnavalitsuse 13.11.2023. a

otsuse nr RL-23-0291 tühistamiseks ja Tartu linna

kohustamiseks puu raiumiseks loa andmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Priit Ritslaid

Vastustaja – Tartu linn, volitatud esindaja Kadri Valdre

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Priit Ritslaidi kaebus.

2. Tühistada Tartu Linnavalitsuse 13.11.2023. a otsus nr RL-23-0291.

3. Kohustada Tartu linna andma raieluba kaebaja 23.10.2023. a taotluses nimetatud

puu raiumiseks.

4. Mõista Tartu linnalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.07.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

3-23-2841

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Priit Ritslaid (edaspidi ka kaebaja) on Tartus aadressil Tulika tn 7 asuva kinnistu omanik.

Kinnistul asuva elamu fassaadi ja tänava vahelisel haljasalal ca 4 m kaugusel hoone seinast ja

ca 1 m kaugusel kõnnitee servast kasvavad 3 keskealist mitmeharulist robiiniat.

2. P. Ritslaid esitas 23.10.2023 Tartu linnale taotluse (digitaalse toimiku lehed (dtl) 15–16)

ühe tema kinnistul kasvava robiinia raiumiseks raieloa saamiseks. Taotluses on raiet

põhjendatud sellega, et suur haru, mis on kaldu maja poole, ohustab maja ja selles maja osas

paiknevaid päikeseelektrijaama kalleid akupankasid ja invertereid. Käimasoleva

renoveerimise kaevetööde käigus on kahjustatud puu juuri. Renoveerimisprojekti järgi on

maja katusele planeeritud lisaks olemasolevale abihoone päikesepargile veel 30

päikesepaneeli (ligikaudu 12 000 Wp võimsusega).

3. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna haljastus- ja puhastusteenistuse arborist

teostas 08.11.2023 Tulika tn 7 aadressil paikvaatluse.

4. Tartu Linnavalitsus keeldus 13.11.2023. a otsusega nr RL-23-0291 (dtl 24–25) Tulika

tn 7, Tartu kinnistul kasvavatele robiiniatele raieloa andmisest järgmistel põhjendustel.

4.1. Raielubade väljastamine ja väljastamisest keeldumine toimub looduskaitseseaduse (LKS)

ja Tartu Linnavolikogu 01.07.2004. a määruse nr 79 „Puu raiumiseks loa andmise kord“

(määrus nr 79) alusel, kusjuures arvestatakse ka Tartu linna üldplaneeringus sätestatud

põhimõtteid. Üldplaneeringuga on seatud eesmärgiks, et krundi pinnast oleks vähemalt 10%

kaetud kõrghaljastusega (üle 10 m kõrguste puude võrade pind) ning eelistada tuleb

olemasoleva väärtusliku haljastuse säilitamist uue haljastuse rajamisele. Linnavolikogu

määruse nr 79 p 3.2.4 kohaselt keeldutakse puu raiumiseks loa andmisest, kui avalduse esitaja

põhjendused osutuvad ebapiisavateks. Linnamajanduse osakonna haljastus- ja

puhastusteenistuse arboristid teostasid puu ülevaatuse 08.11.2023. Tegemist on mitmeharulise

puuga. Puu harude vahel asub õõnsus. Mädanikke või muid puu murdumisohtu suurendavaid

kahjustusi ei tuvastatud. Puu juuri on elamupoolselt küljelt läbi lõigatud, kuid arboristide

hinnangul on allesjäänud piisavalt juuri, mis tagavad peenetüvelise ja ažuurse võraga puu

seisukindluse. Tulika tn 7 robiiniate grupid on liigiliselt, mõõtmetelt ning dekoratiivsuselt

äärmiselt tähelepanuväärsed puud. Tegemist on väga väärtuslike puudega tänavaäärse

kõrghaljastuse seisukohast, kusjuures otsuse tegemisel on arvestatud vajadusega säilitada

kinnistu olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust.

5. Kaebaja esitas 06.12.2023 Tartu Linnavalitsusele kaebuse (dtl 27) raieloast keeldumise

otsusele, milles juhtis linna tähelepanu sellele, et linna esindajad möönsid puud vaatamas

käies, et maja poole kaldu olev puu haru võib kukkuda küll – harude vahe on tühimikuga, mis

kogub sodi ja vett, mis tekitab talvel paisumist ning haru ei saa teiste harude külge turvaliselt

kinnituda.

6. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond vastas kaebaja 06.12.2023. a pöördumisele

11.12.2023. a kirjaga (dtl 6–7). Kirja kohaselt teostasid 08.12.2023 linnamajanduse osakonna

arborist ja OÜ ROHELINE RUUM arborist robiinia korduva ülevaatuse. OÜ ROHELINE

RUUM arboristi kinnitusel on võimalik harude vahele paigaldada toestussüsteem (tugivöö),

mille tulemusel on võimalik vähendada puu harude ja okste murdumise riski ning vajadusel

saab tagasi lõigata hoone katuse kohale ulatuvaid oksi. Kuna kõnealuse puu puhul on tegemist

dendroloogilise harulduse eriti suure ja elujõulise isendiga (I väärtusklassi puu), mille

3-23-2841

säilitamine olemasolevate gruppidena on linna huvi, on linn nõus paigaldama kaheharulisele

puule toestussüsteemi omal kulul. Juhul, kui puu, millele on keeldutud raieloa andmisest,

peaks siiski tekitama kahju, palub linn sellest koheselt teavitada ning iga kahjujuhtum ja

kahjunõue vaadatakse eraldi läbi ja põhjendatud juhtudel hüvitab linn kahju. Puu seisukorra

olulisel muutumisel (lõhed, suurte okste kuivamine või murdumine, seente viljakehad tüvel

vmt) on kaebajal kohustus esitada linnale uuesti raieloa taotlus.

7. P. Ritslaid esitas 12.12.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse

13.11.2023. a otsuse nr RL-23-0291 tühistamiseks ja linna kohustamiseks puu raiumiseks loa

andmiseks.

8. Tartu linn esitas 15.02.2024 kaebusele vastuse, milles palub jätta kaebus rahuldamata.

9. Kohus otsustas 20.05.2025. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning

andis pooltele tähtajad täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks.

10. Kaebaja esitas kohtule täiendavad selgitused 29.05.2025 ja 06.06.2025.

11. Vastustaja esitas kohtule täiendavad selgitused ja seisukohad 06.06.2025.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Kaebaja palub rahuldada tema kaebuse järgmistel põhjendustel.

12.1.

Kaebaja kinnistul asuv kõnealune puu on maja poole kaldu ning ohustab majaelanike

elu ja tervist, maja ennast ja selles maja osas paiknevaid päikeseelektrijaama akupankasid ja

invertereid. Puu võib kukkuda maja peale. Päikesejaama hävimise korral küündib varaline

kahju, arvestamata maja taastustöid, 50 000 kuni 60 000 euroni. Linna esindajad möönsid

puud vaatamas käies, et maja poole kaldu olev puu haru võib kukkuda, sest harude vahe on

tühimikuga, kuhu koguneb sodi ja vesi, mis tekitab talvel paisumist, ning haru ei saa teiste

harude külge turvaliselt kinnitada. Vikatimees OÜ töötaja tuvastas 2023. a suvel puule

hooldusraiet tehes, et puu tüvel (maapinna lähedal) kasvavad seente viljakehad, mis viitavad

lagunemisprotsessidele puu sees. Hoolduslõikuse käigus eemaldati kõnealuselt puult suur

kogus kuivanud oksi ja harusid, mille tõttu võis jääda mulje, nagu olnuks puu hea tervise

juures. Tegelik olukord oli vastupidine ja see oli üks põhjustest, miks kaebaja taotles raieluba.

13. Vastustaja leiab, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused, ning põhjendab enda

seisukohta järgmiselt.

13.1.

Raieloa väljaandmisest keeldumise otsus on põhjendatud ja kooskõlas

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 54. Kaebuses toodud väited puu ohtlikkuse osas on

paljasõnalised. Kaebaja ei ole ühtegi oma väidet tõendanud. Tegemist on väärtusliku ja

haruldase puuga.

13.2.

Pärast kaebuse esitamist tellis vastustaja täiendava eksperthinnangu puittaimede

spetsialistilt. 14.02.2024. a eksperthinnangu kohaselt on puud murdumis- ja seisukindlad,

kuid arvestades juurestike võimaliku kahjustamise mõju ning puude kasvukohta elamu ja

õhuliinide vahel, on soovitatav toestada raskemad harud spetsiaalsete tugivöödega ning

tuuletakistuse vähendamiseks kärpida võrasid ca 2 m võrra. Lisaks on antud soovitus katuse

kohal olevate okste eemaldamiseks. Seega on vastustaja võtnud juurde kahe erineva eksperdi

hinnangu puude seisukorra kohta, sh andnud soovitused võimaliku ohu minimaliseerimiseks

ning puude hoolduseks. Eksperthinnangu koostaja on jõudnud vastustajaga samale järeldusele

ning hinnanud puud elujõuliseks ning väärtuslikeks. Üksnes puu suure haru eemaldamiseks

reeglina luba ei anta, kuna puu ei suuda seda haava kinni kasvatada ja tüvelähedastest suurtest

haavadest saavad alguse tüvemädanikud, mis võivad muuta puu murdumisohtlikuks. Seetõttu

3-23-2841

on eelistatud harude teostamine tugivööga. Kaebaja ei aktsepteerinud linna 11.12.2023. a

pakkumist paigaldada puule linna kulul toetussüsteem.

13.3.

Ei linnal raieloa taotluse lahendamise ajal ega linna palgatud eksperdil polnud

võimalik hinnata puu lehestiku seisundit (lehtede suurust ja värvi) ja selle põhjal täpsemalt

puu elujõulisust. Linn sai hinnata puu väärtust ja elujõulisust vaid visuaalselt paikvaatlusel ja

fotode põhjal ning anda soovitused hooldustöödeks ja ohu minimaliseerimiseks. Linn tugines

ka 2023. a juulis ja augustis jäädvustatud Google Maps ja StreetU tänavavaadetele, millest

nähtuvalt oli puu siis elujõus. Võimalikke kuivanud oksi, mille osas on 2023. aastal teostatud

hooldusraie, esineb igal vanemal puul, see ei tähenda, et puu oleks kuivamas või hääbumas.

On eluliselt ebausutav, et ilmselgelt elujõus puu kuivaks ca 2 kuuga (raieloa taotlus esitati

23.10.2023). Seega ei ole tõene ka kaebaja väide, et puu oli kuivanud juba enne ehitustöödega

alustamist (ehitamise alustamise teatis on esitatud 18.08.2023).

13.4.

Vastustaja on haldusaktis ekslikult viidanud väiksema kõrghaljastuse osakaalu

protsendile, kui kehtiv üldplaneering ette näeb. Üldplaneeringu punktist 1.4.18 tulenevalt

peab väikeelamute maal haljastatud ala olema reeglina 40% krundi pinnast. Kõrghaljastuse

osakaal haljastatud alast peab reeglina olema vähemalt 25%.

13.5.

Vikatimees OÜ poolt 2024. a oktoobris tehtud fotodelt ning StreetU 26.07.2024. a

tänavavaate fotolt nähtub puu märkimisväärne hääbumine. 2025. a kevadel ei ole kõnealune

puu lehtinud ning 2023. aastal veel elujõuline olnud puu on täielikult ära kuivanud. Seega on

asjaolud kaebuse esitamise aja seisuga võrreldes muutunud ning kaebaja saab esitada linnale

uue raieloa taotluse ja vastustajal tuleb asjaolusid arvestades raieluba nüüd välja anda. Puu

ajas muutunud seisukord ei saa olla aluseks tagantjärele haldusakti kehtetuks tunnistamiseks,

kuivõrd esmase ülevaatuse ajal oli puu haldusaktis ja paikvaatluse aktis kirjeldatud seisundis.

KOHTU SEISUKOHT

14. Kaebaja palub tühistada Tartu Linnavalitsuse 13.11.2023. a otsuse nr RL-23-0291,

millega jäeti rahuldamata tema 23.10.2023. a taotlus tema kinnistul kasvava ühe

mitmeharulise robiinia raiumiseks. Samuti palub kaebaja kohustada Tartu linna puu

raiumiseks loa andmiseks.

15. LKS § 45 sätestab, et tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets

metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa

andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus. Tartu linnas reguleerib puu

raiumiseks loa andmist LKS § 45 alusel antud Tartu Linnavolikogu määrus nr 79. Kasvava

puu raiumiseks tuleb esitada linnavalitsusele avaldus, mis peab muu hulgas sisaldama

põhjendust puu raiumiseks (määruse nr 79 p 2). Seejuures tuleb linnavalitsusel puu

raiumiseks loa andmise menetluses muu hulgas kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust

ja puu raiumise otstarbekust ning vajadusel nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ja

selgitusi (määruse nr 79 p-d 3.1.1 ja 3.1.2). Määruse nr 79 p 3.2 kohaselt võib puu raiumiseks

loa andmisest keelduda eelkõige juhtudel, kui avalduse esitaja ei ole saanud selleks vajalikke

nõusolekuid ja/või lube (p 3.2.1); puu raiumiseks on esitanud avalduse selleks õigust

mitteomav isik (p 3.2.2); avalduse esitaja ei ole tähtajaks esitanud täiendavaid dokumente ja

selgitusi (p 3.2.3); avalduse esitaja ei ole puu raiumise vajadust põhjendanud või põhjendused

osutuvad ebapiisavateks või muul moel väärateks (p 3.2.4); puu raiumine on vastuolus avaliku

huviga (p 3.2.5); keeldumine on vajalik teiste isikute õiguste või huvide kaitseks või see

tuleneb seadustest (p 3.2.6).

16. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

3-23-2841

ning vastab vorminõuetele. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine

peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida

haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud

(HMS § 56 lg-d 2 ja 3). Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on

piiratud (vt HKMS § 158 lg 3). Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid

kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis

võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja

õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud

diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga (Riigikohtu

14.10.2003. a otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 38). HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust

teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,

arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Juhul, kui haldusorgan on

lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti

tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (vt Riigikohtu 16.01.2008. a otsus

asjas nr 3-3-1-81-07, p 16 ja seal viidatud praktika).

17. Kaebaja 23.10.2023. a raieloa avalduse (dtl 15–20) kohaselt on tema kinnistul kasvava

ühe robiinia raie vajalik, kuna puu suur haru, mis on maja poole kaldu, ohustab maja ja selles

maja osas paiknevaid päikeseelektrijaama kalleid akupankasid ja invertereid, samuti maja

katusele rajatavaid päikesepaneele. Veel märkis kaebaja, et renoveerimise kaevetööde käigus

on kahjustatud puu juuri. Seega tugines kaebaja raieloa taotlemisel ennekõike puust

tulenevale kukkumis- ja sellega seonduvale kahju tekkimise ohule, aga ka puu kahjustustele.

Vastustaja jättis 13.11.2023. a otsusega (dtl 24–25) kaebajale raieloa väljastamata, viidates

esmajoones krundil kõrghaljastuse osakaalu tagamise vajadusele ja puu väärtuslikkusele

tänavaäärse kõrghaljastuse seisukohast, sh selle tähelepanuväärsusele liigiliselt, mõõtmetelt ja

dekoratiivsuselt. Vastustaja märkis, et puu ülevaatuse (08.11.2023. a paikvaatluse protokoll

dtl 21, fotod dtl 84–94) käigus selgus, et puu juuri on elamupoolselt küljelt läbi lõigatud, kuid

arboristide hinnangul on jäänud alles piisavalt juuri, mis tagavad puu seisukindluse. Samuti

tõi vastustaja välja, et tegemist on mitmeharulise puuga ja puu harude vahel on õõnsus, kuid

mädanikke või muid puu murdumisohtu suurendavaid kahjustusi ülevaatusel ei tuvastatud.

Kaebaja esitas 06.12.2023 linnale pöördumise pealkirjaga „Kaebus raieloast keeldumise

otsuse nr. RL-23-0291“ (dtl 27). Pärast selle pöördumise saamist otsustas linn teostada puu

korduva ülevaatuse, kaasates lisaks linna arboristile puittaimede hindaja puude hoolduse ja

raiega tegelevast äriühingust OÜ ROHELINE RUUM. Linn selgitas 11.12.2023. a vastuses

(dtl 6–7) kaebaja 06.12.2023. a pöördumisele, et arboristid hindavad puu raieloa andmisel

kõiki võimalikke riske, sealhulgas seda, millist kahju võiks puu murdumise korral tekitada.

Veel märgiti vastuses, et kuigi vaidlusalusel puul puudusid kahjustused, mis viitaksid

suurenenud murdumisohule, loetakse mitmeharulisi puid nõrgema võra struktuuriga puudeks,

võrreldes ühetüveliste puudega, ning harude vahel olev õõnsus võib aidata kaasa harude

vahele lõhe tekkimisel. Korduval ülevaatusel leitule tuginedes märkis linn vastuses, et harude

vahele on võimalik paigaldada toestussüsteem (tugivöö), mille tulemusel on võimalik

vähendada puu harude ja okste murdumise riski, ning vajadusel saab tagasi lõigata hoone

katuse kohale ulatuvaid oksi.

18. Kohus leiab esmalt, et vastustajal tulnuks käsitada kaebaja 06.12.2023. a pöördumist

puudustega vaidena raieloast keeldumise otsusele. Pöördumise sisust pidi olema vastustajale

selge, et kaebaja soovis raieloast keeldumise otsust vaidlustada. Kui vaie ei vasta HMS §-s 76

sätestatud nõuetele, sh ei ole selles märgitud vaide esitaja selgelt väljendatud nõuet (HMS §

76 lg 2 p 5), nagu see oli antud juhul, tuleb haldusorganil anda isikule tähtaeg puuduste

3-23-2841

kõrvaldamiseks (vt HMS § 78). Kuigi vastustaja ei käsitanud kaebaja 06.12.2023. a

pöördumist vaidena, möönis ta selle pöördumise alusel läbi viidud menetluse tulemusel

koostatud vastuses kaebajale selgelt, et vaidlusaluse puu kui nõrgema võra struktuuriga ja

harudevahelise õõnsusega puu puhul esineb harude ja okste murdumise risk. Selle riski

vähendamiseks oli vastustaja valmis paigaldama enda tellimusel ja kuludega puule

toestussüsteemi. Kohtu hinnangul möönis vastustaja puu murdumisohtu kaudselt ka juba

13.11.2023. a raieloast keeldumise otsuses, kuivõrd viitas ka selles otsuses puu

mitmeharulisusele ja harude vahel asuvale õõnsusele, märkides lisaks vaid, et mädanikke või

muid puu murdumisohtu suurendavaid kahjustusi ei tuvastatud. Kaebaja kinnitusel ei peetud

aga esimesel ülevaatusel haru teiste harude külge turvaliselt kinnitamist võimalikuks. Ka

vastustaja 11.12.2023. a vastusest nähtub, et toestussüsteemi paigaldamist pidas võimalikuks

just korduvale ülevaatusele kaasatud puittaimede hindaja, kes esimesel ülevaatusel ei

osalenud.

19. Vastustaja on vaidlustatud otsuses raieloast keeldumise formaalse alusena viidanud

määruse nr 79 p-le 3.2.4. Vastustaja väitel osutusid kaebaja esitatud puu raiumise vajaduse

põhjendused ebapiisavateks. Otsusest ei nähtu aga kohtule, et linn oleks kaebaja avalduses

toodud põhjendusi lähemalt analüüsinud või ka olukorrast selgema ülevaate saamiseks

kaebajalt täiendavaid selgitusi või dokumente palunud (s.o näiteks ohustatud vara

hinnangulise väärtuse kohta). Üksnes otsuses toodud väitest, et puu alles jäänud juured

tagavad selle seisukindluse, ei piisa kohtu hinnangul selleks, et lükata veenvalt ümber kaebaja

väited maja poole kaldu olevast harust tulenevast ohust majale ja katusel olevatele

päikeseelektrijaama akupankadele, inverteritele ja päikesepaneelidele, seda iseäranis

olukorras, kus linn sisuliselt möönis juba pärast esimest ülevaatust mitmeharulise ja

harudevahelise õõnsusega puu murdumisohtu. Puu harude vaheline õõnsus on selgelt

jäädvustatud 08.11.2023. a paikvaatluse protokolli lisaks oleval pildil nr 8 (dtl 91).

20. Vastustaja ei ole otsuses sõnaselgelt viidanud määruse nr 79 p-s 3.2.5 sätestatud

keeldumise alusele, s.o puu raiumise vastuolule avaliku huviga, kuid otsuse põhjendustest

nähtuvalt on sellele siiski tuginetud. Ennekõike on peetud vajalikuks järgida üldplaneeringust

tulenevaid nõudeid kõrghaljastuse osakaalule (vt ka planeerimisseaduse § 74) ning säilitada

vaidlusalust puud kui väga väärtuslikku puud. Kuigi pelgalt õiguslikule alusele viitamata

jätmine ei pruugi tuua kaasa otsuse tühistamist (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p

1), on otsusel kohtu hinnangul olulisemad puudused kaalutlusõiguse teostamisse puutuvalt.

Nimelt ei nähtu kohtule otsusest, et kaebaja esitatud põhjendusi, s.o viidet puu majale

kukkumise ohule koos juurte kahjustamise väitega, oleks nõuetekohaselt kaalutud linna poolt

välja toodud vajadusega säilitada krundil ja tänava ääres väärtuslikku kõrghaljastust ehk

vastuoluga avaliku huviga. Mööndes mitmeharulise ja harudevahelise õõnsusega puu

kukkumisohtu, tulnuks vastustajal kaaluda, kas selline oht on enda olemuselt ja tõenäosuselt

kaalukam kui vajadus säilitada väärtuslik puu kui krundi ja tänavaäärse haljastuse üks

elemente. Pelgalt puu väärtuslikkuse ja haljastuse säilitamise vajaduse rõhutamine sellist

kaalumist ei kujuta. Vastustaja ei ole seejuures otsuses käsitlenud ka seda, kuidas vaidlusaluse

puu raiumine täpsemalt kaebaja krundil paikneva haljastuse osakaalu mõjutaks, arvestades

seejuures, et kaebaja ei taotlenud luba teise kahe tänava ääres kasvava robiinia raiumiseks.

Seega ei ole vastustaja selles osas kaalumist läbi viinud, jättes sellega kaebaja põhjendatud

huvid piisava tähelepanuta. Eeltoodu tõttu ei ole kohus vaidlustatud otsuses esitatud

põhjenduste pinnalt veendunud, et vastustaja poolt kaalutlusõiguse nõuetekohase teostamise

korral ei oleks jõutud teistsugusele lõppjäreldusele ja peetud asjaolusid arvestades puu

raiumist siiski põhjendatuks. Tegemist on kohtu hinnangul olulise kaalutlusveaga, mis võis

mõjutada asja lahendamist (vrd RVastS § 3 lg 3 p 1) ja toob seetõttu kaasa haldusakti

3-23-2841

õigusvastasuse.

21. Eelnevalt esitatud põhjendustest lähtuvalt on kohus seisukohal, et Tartu Linnavalitsuse

13.11.2023. a otsus nr RL-23-0291 ei ole õiguspärane ja tuleb tühistada.

22. Taotletud haldusakti väljastamisest keeldumise õigusvastasus on üks kohustamisnõude

rahuldamise eelduseid. Veel tuleb kohtul kohustamisnõude rahuldamiseks hinnata haldusakti

andmise võimalikkust ja õiguslikku lubatavust kohtuotsuse tegemise ajal, arvestades

muutunud õigust ja faktilisi asjaolusid (vt Riigikohtu 20.03.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-64-12,

p-d 33 ja 36). HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel

kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist

või toimingu tegemist uuesti otsustama. RVastS § 6 lg-te 4 ja 5 kohaselt võib kohus nõude

rahuldamise korral teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse toimingu sooritamiseks ilma

asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu

kandja toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Kohus leiab,

et arvestades muutunud asjaolusid ning vastustaja kinnitust vaidlusaluse puu hääbumisest ja

raieloa andmise vajadusest, on vastustaja kaalutlusõigus kaebajale vaidlusaluse puu

raiumiseks loa andmise otsustamisel sisuliselt taandunud nullini. Seega on põhjendatud

kohustada vastustajat kaebaja 23.10.2023. a raieloa taotluses nimetatud puu raiumiseks loa

andmiseks.

23. Kohus rahuldab seega kaebuse terves ulatuses.

24. Kohus ei pea vajalikuks käsitleda eraldi kaebaja 06.06.2025. a avalduses esitatud palvet

võtta seisukoht vastustaja poolt kaebaja mustamise osas seoses puu kuivamise põhjustega.

Kaebaja ei ole esitanud käesolevas asjas ühtegi sellist nõuet, mille lahendamisel omaksid

tähtsust puu kuivamise põhjused või vastustaja vastavate väidete tõelevastavus. Seejuures

viitab kohus sellele, et asja materjalide hulgas on mitmeid erinevaid viiteid puu kuivamise

põhjustele, millest kõige enam tuginetakse siiski juurte vigastamisele renoveerimise käigus,

millele on kaebaja viidanud ka ise linnale esitatud raieloa taotluses.

25. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel

riigilõivu 20 eurot. Need menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamise tõttu mõista kaebaja

kasuks välja vastustajalt. Kohus ei pea võimalikuks jätta menetluskulusid kaebaja kanda

üksnes vastustaja viidatud põhjustel, et käesolevaks ajaks on puu raiumine põhjendatud ja

vastustaja pakkus kaebajale kompromissi sõlmimist. Praegusel juhul ei kohaldu

menetluskulude jaotusele HKMS § 108 lg-s 3 toodud erikord seoses ühe poole poolt

kompromissiga mittenõustumisega, kuivõrd kohus ei rahuldanud kaebust osaliselt, nagu

HKMS § 108 lg 3 ette näeb (vt ka Riigikohtu 06.11.2013. a otsus asjas nr 3-2-1-89-13, p 18).

Samuti ei ole kulude vastustajalt väljamõistmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11).

(allkirjastatud digitaalselt)