4-25-2302/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-2302

Kohtunik

Aulike Salo

Kohtuistungi sekretär

Hanne-Liia Toomeoja

Väärteoasi

M Ki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 2. juuni 2025

üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2301,25,000244

Kaebuse esitaja

M K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 126 lg 2, § 192, § 193, kohus

m ä ä r a s:

Jätta rahuldamata M Ki taotlus kaebuse arutamise edasilükkamiseks.

Jätta M Ki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 2. juuni 2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2301,25,000244

läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva

jooksul alates määruse tegemisest.

Määruse peale võib menetlusväline isik esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtu määrusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

1. M K esitas 12. juunil 2025 Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 2. juuni 2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas

nr 2301,25,000244. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga

560 eurot ja LS § 223 lg 2 alusel võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 kuuks. LS § 236 lg

1 alusel määrati kaebajale rahatrahv 640 eurot ning LS § 226 lg 2 alusel võeti ära

mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Kaebuse esitaja vaidlustab temal määratud karistust.

2. Kohus võttis kaebuse menetlusse ning edastas kohtukutsed kaebuse esitajale ning

kohtuvälisele menetlejale. Kohtuistung M Ki kaebuse kohtulikuks arutamiseks oli määratud

30. juuniks 2025 kella 14.

3. Kohtuistungi sekretär tegi kohtukutse kaebajale nähtavaks avaliku e-toimiku süsteemi

kaudu. Kaebuse esitajale oli teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta.

Ühtlasi on kohtukutsel äratoodud kohtuistungile mitteilmumise tagajärjed.

4. 30. juunil 2025 kell 11.40 saatis kaebuse esitaja e-posti teel kohtule kirja, et ei saa halva

enesetunde tõttu kohtuistungil osaleda. Sai arstiaja neljapäevaks, istungile saaks tulla alates

neljapäevast 3. juulist.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse esitaja ei

ilmunud kohtuistungile ning ühtegi tõendit haigestumise kohta ei ole ta kohtule esitanud, mis

tähendab, et tema väide on paljasõnaline.

Kohtu seisukoht

6. VTMS § 42 lg 1 kohaselt peab isik juhul, kui tal ei ole võimalik kutses märgitud ajal

menetleja juurde ilmuda, sellest viivitamata teatama. VTMS § 42 lg 2 p 3 järgi on ilmumata

jäämise mõjuvaks põhjuseks mh ka asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kohus leiab, et

VTMS § 42 lg 2 p 3 sisustamiseks tuleb käesoleval juhul pöörduda kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) sätete juurde, kuivõrd VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

7. KrMS § 170 lõike 1 kohaselt kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks ilmuda, peab ta

sellest viivitamata teatama. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse ilmumata jäämise mõjuvad

põhjused ning p 1 kohaselt on selleks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest

kõrvalehoidumisega, p 2 kohaselt kutse mittekättesaamine või hilinenult kättesaamine, p 3

kohaselt raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul

ilmuda menetleja juurde, p 31 kohaselt osavõtt varem määratud kohtuistungist ja p 4 kohaselt

muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

8. Kaebuse esitaja saatis 30. juunil 2025 kohtule avalduse, milles märkis, et tema istungile

ilmumist takistab halb enesetunne, mida kohus käsitleb haigestumisena. Seega võivad

kaebuse esitaja suhtes kohalduda KrMS § 170 lg 2 p 3 sätted. Samas loetakse mõjuvaks

põhjuseks isiku raske haigestumine, mis eeldab vältimatut tervishoiuteenuse osutamist ning

raske haigestumise toomine mõjuva põhjusena peab olema tõendatav ning pelgalt

haigestumine ei ole viidatud sätte kohaselt ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks.

9. 26. jaanuaril 2016 vastu võetud sotsiaalministri määruse nr 5 („Menetlustoimingule

väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud

põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“ –

edaspidi määrus) § 1 lg 2 kohaselt käsitletakse määruse tähenduses tõendina väljavõtet

tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi

osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit

kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa.

10. Määruse § 2 lõike 2 kohaselt antakse tõend välja menetlustoimingule väljakutsutud

isikule, kelle terviseseisund või lähedase isiku haigus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda

kutses esitatud tähtajaks menetlustoimingule. Vastavalt sama paragrahvi lõike 4 sätetele

vormistatakse tõend ja väljastatakse isikule pärast tervishoiuteenuse osutamist ning

sellekohase kande tegemist tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mis on

vormistatud sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 ja 17.09.2008 määrusega nr 53

kehtestatud tingimustel ja korras.

11. Kuigi kaebaja on oma pöördumises viidanud halvale enesetundele (haigestumine), siis

tema väidet istungile ilmumist takistava terviseseisundi esinemise kohta saab kohus

kontrollida üksnes nõuetekohase tõendi alusel. Kaebaja ei ole oma kirjale lisanud ülalviidatud

määruse nr 5 § 2 sätestatud korras vormistatud tõendit, mistõttu on kaebuse esitaja kohtule

edastatud kirjas väljendatud menetlustoimingule ilmumist takistav terviseseisund tõendamata.

Kohus ei saa siinkohal jätta märkimata, et haigestumine on aset leidnud vahetult enne

kohtuistungi toimumist. Küsitavusi tekitab ka kaebaja märkus, et alates neljapäevast oleks tal

võimalik istungile tulla. Kui haigestumine oleks tõsine, siis kuidas saab kaebaja teada

esmaspäeval, et tema tervislik seisund võimaldab tal kohtusse tulla neljapäeval, kui arstiga

kohtumine toimub alles kolmapäeval.

12. Tulenevalt eeltoodust ei ole M Ki taotlus kaebuse arutamise edasi lükkamiseks

põhjendatud ja seetõttu ei kuulu taotlus rahuldamisele.

13. Kuna kohus on teinud M Kile kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks, isik kohtuistungile

ei ilmunud, siis kooskõlas VTMS § 126 lg 2 jätab kohus M Ki kaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)