3-25-1870/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1870

Haldusasi

O.F kaebus Eesti Töötukassa vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus O.F-ile.

2. Jätta O.F menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. 08.06.2025 saabus Tallinna Halduskohtule O.F kaebus Eesti Töötukassa vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kaebusest nähtub, et vaidlus on tekkinud seoses Eesti Töötukassa 04.06.25 kirjaga nr MVM-

25001747-2, milles palutakse kaebajal taotlus töövõimetoetuse maksmiseks vangla K-Raha

arvele allkirjastada TVTS § 17 lg 2 p 2 kohaselt, kas digitaalselt, notariaalselt või kohapeal

käies. Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa nõudis kaebajalt alusetult TVTS § 17 lg 2 p 2

täitmist. Kaebaja pöördus antud küsimuses ka vangla poole, kes viivitas probleemi

lahendamisega.

Kaebaja palub kohustada Eesti Töötukassat hüvitama kaebajale põhjustatud mittevaraline

kahju väärikuse alandamise ja sellega seonduvalt kaebaja tervise kahjustamise eest.

Kaebaja täpsustas oma kaebust 27.06.2025. Kaebaja märgib, et vangla direktor kinnitas

kaebaja allkirja lõpuks ja mille järel saatis kaebaja vastavad dokumendid postiga Eesti

Töötukassale. Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et Eesti Töötukassa oleks pidanud

aktsepteerima juba algset avaldust. Kaebaja toob välja, et Eesti Töötukassa töötajad suhtusid

kaebajasse üleolevalt.

Kaebaja toob välja, et EIÕK art 3 kohaselt lasub riigil objektiivne kohustus kindlustada, et

isikut peetakse kinni inimväärikust austavates tingimustes, et ühegi meetme rakendamise

viis ega meetod ei põhjustaks talle selliseid kannatusi ega raskusi, mis ületavad

kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme ja et kinnipeetu tervis ja heaolu oleksid

piisavalt kindlustatud, arvestades vangistuse praktilisi nõudeid. Nii nagu on vangla

kohustatud järgima neid nõudeid tuleb neid järgida ka Eesti Töötukassal. Eesti Töötukassa

õigusvastane tegevus on kaebajale kaebuse kohaselt põhjustanud valu ja kannatusi määral,

mis ületavad Euroopa Inimõiguste Kohtu nimetatud praktika. Oluline on, et vanglas pole

kaebajale tagatud efektiivne ravi. Kaebaja täiendab oma nõuet sellega, et talle hüvitataks

kahju ulatuses nii, et tema vanglasisesele kontole jääks vabaks kasutuseks 10 000 eurot.

Ühtlasi esitas kaebaja kohtule menetlusabi taotluse riigi õigusabi korras esindaja

määramiseks. Kaebaja märgib, et kaebus on riigilõivu vaba, kuna talle on tekitatud

tervisekahju.

2. Vastuseks kohtunõudele selgitas Eesti Töötukassa, et O.F esitas töötukassale 22.05.2025

taotluse (lisa 1, dtl 9-12), millega palus muuta töövõimetoetuse makseviisi. Eesti Töötukassa

26.05.2025 teatega nr MVM-25001747-1 palus töötukassa O.F-il kõrvaldada 22.05.2025

töötukassale esitatud makseviisi muutmise taotlusel esinevad puudused (lisa 2, dtl 13). Eesti

Töötukassa 04.06.2025 teatega nr MVM-25001747-2 palus töötukassa O.F-il kõrvaldada

22.05.2025 töötukassale esitatud makseviisi muutmise taotlusel esinevad puudused (lisa 3,

dtl 14). 16.06.2025 edastas Viru Vangla inspektor-kontaktisik O.F palvel e-kirjaga

töötukassale O.F lisa taotlusele (lisa 4, dtl 15-18). 19.06.2025 saabus töötukassale posti teel

O.F lisa taotlusele (lisa 5, dtl 19-20). Eesti Töötukassa on arvutanud töövõimetoetust

perioodi 01.05.2025-16.05.2025 eest summas 347,84 eurot. Nimetatud summast on kinni

peetud 0,41 eurot (täiteasi 072/2015/1683, kohtutäitur R.K). Töövõimetoetus perioodi

01.05.2025-16.05.2025 eest summas 347,43 eurot on 20.06.2025 üle kantud üle O.F

vanglasisesele isikuarvele (K-Raha) nr EE891010220034796011. Ülekanne tehti lisa 5 (dtl

19-20) alusel.

Kaebuse tagastamine

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse

menetluse materjalidega ning lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus

saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Eesti Töötukassa tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist seoses kaebajalt digitaalselt allkirjastatud, notariaalselt

tõestatud või töötukassa esinduses kohapeal allkirjastatud taotluse nõudmisega, kuivõrd

kaebaja oli valinud makse kohaliku omavalitsuse või muu asutuse arvelduskontole Eestis,

kuid tuvastamata oli kaebaja isikusamasus. Kaebaja viibis sel hetkel vahistatuna vanglas ning

oli pöördunud probleemi lahendamiseks ka vangla poole.

Kaebaja selgituse kohaselt põhjustati talle moraalset kahju ja tervise kahju, kuna vastava

nõudmisega alandati kaebaja inimväärikust. Kaebaja leiab, et temasse suhtuti üleolevalt.

Kaebaja toob veel välja, et vanglas ei ole kvaliteetne arstiabi kättesaadav. Kaebaja nõuab

seega RVastS § 9 lg 1 mittevaralise kahju rahalist hüvitamist väärikuse alandamise ja tervise

kahjustamise eest.

4. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib

füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh inimväärikuse alandamise ja

tervise kahjustamise eest. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on

aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid

kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas,

kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a

otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

6. TVTS § 17 lg 2 sätestab, et töövõimetoetust makstakse vastavalt isiku soovile: 1) tema

arvelduskontole Eestis maksja kulul; 2) tema elektroonilise, notariaalselt tõestatud või

töötukassa kohalikus osakonnas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku, sealhulgas

kohaliku omavalitsuse üksuse pangakontole Eestis maksja kulul; 3) kojukandena Eestis saaja

kulul või 4) tema arvelduskontole välisriigis saaja kulul.

Kaebaja palus oma 21.05.2025 avalduses maksta talle määratud töövõimetoetus

Rahandusministeeriumi arveldusarvele kaebaja K-Raha kontole (vt dtl 9-12). Seega oli

kaebaja valinud makse teise isiku kontole, millest tulenevalt tuli kohaldada TVTS § 17 lg 2 p

2 ja tuvastada kaebaja isikusamasus. Kohus peab usutavaks kaebaja väidet, et vastava nõude

esitamine tekitas teatud arusaamatust ja teatud ebamugavust vangla tingimustes (kaebaja ei

saa vanglas digitaalselt allkirjastada dokumente, ega vanglast minna ka isiklikult Eesti

Töötukassasse kohapeale avaldust allkirjastada, notari kutsumine on soetud rahalise kuluga),

kuid vanglas on antud probleemi lahendamiseks võimalik vangla direktoril kinnipeetava

isikusamasus tuvastada ja seda kinnitada. Antud juhul on kaebaja seda võimalust ka

kasutanud (vt dtl 19-20) ning töövõimetoetus on kaebajale käesolevaks ajaks välja makstud.

Kohus selgitab, et kahju hüvitamise esmaseks eelduseks on vastustaja õigusvastane tegevus.

Olukorras, kus vastustaja nõudis kaebajalt seaduse täitmist, ei saa asuda seisukohale, et

vastustaja on käitunud õigusvastaselt või veelgi enam - tekitanud süüliselt kaebajale sellega

mittevaralist kahju. Arusaamatus ja väike ebamugavus, mida kaebaja võis talle esitatud

nõudmise tõttu kogeda, ei anna seaduse mõttes mingit alust mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne, Eesti Töötukassa ei saanud tekkinud

olukorras õigusvastaselt põhjustada kaebajale hüvitatavat mittevaralist kahju ning kaebuse

rahuldamine oleks kohtumenetluse järel ülimalt ebatõenäoline.

7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus selle esitajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

8. Kuivõrd kaebaja kaebus kuulub ülal toodud põhjustel tagastamisele, siis jääb kaebaja

menetlusabi taotlus riigi õigusabi korras esindaja määramiseks läbi vaatamata.

9. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik