2-25-106606/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Kohtujurist

Ervin Makko

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-106606

Tsiviilasja hind

182,98 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490), lepinguline esindaja A. J.

Kostja OÜ Õigusbüroo M.O.B (registrikood

10555207), esindaja U. T.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-106606.

2. Menetluskulud jätta kostja kanda.

3. Välja mõista OÜ-lt Õigusbüroo M.O.B

AS ÜHISTEENUSED

kasuks

menetluskulude hüvitis 282,50 eurot.

4. Välja mõista OÜ-lt Õigusbüroo M.O.B AS kasuks viivis menetluskulude tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

5. Tagastada hagejale kohtumääruse jõustumisel Julianus Inkasso OÜ kontole

EEXXX viitenumbriga 918274245 pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 17,50

eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

17.06.2025 esitas AS ÜHISTEENUSED taotluse hagist loobumiseks ja poole riigilõivust, so

17,50 eurot tagastamiseks. Hageja hinnangul on TsMS § 162 lg 4 kohaselt äärmiselt ebaõiglane

2-25-106606

jätta kostja menetluskulusid hageja kanda, kuivõrd kostja esitas andmed ja tõendid tegelike

sõidukite kasutajate kohta alles hagimenetluses.

Parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui kostja ei

tõenda, et autot juhtis muu isik (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-68-16 p 31).

Viidatud lahendist järeldub, et hageja võib küll eeldada, et parkimislepingu on sõlminud kostja,

kuid seda eeldust on kostjal võimalik ümber lükata.

Hageja sai Transpordiametilt andmed sõiduki omaniku ja vastutava kasutaja isikukoodi kohta

ning seega sai hageja eeldada, et kostjaks on õige isik, kuni kostja vastava eelduse ümber lükkas.

Kostja sõiduki omanikuna peab olema teadlik, kes tema sõidukit kasutab ning seega oli kostjal

võimalus andme ja tõendid juba kohtueelselt korduvate võlateadete saamisel hagejale esitada.

Kostja vaidleb vastu hageja taotlusele menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude kostja kanda

jätmisele.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu

tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.

Riigikohus on tsiviilasjas 2-22-130552 p-des 15 ja 16 andnud juhised menetluskulude jaotuse

osas olukorras, kus hagi jäetakse läbi vaatamata, kuna kostja on menetluse käigus tõendanud, et

autot juhtis teine isik. Riigikohus on seisukohal, et TsMS § 168 lg-id 4 ja 5 tuleb tõlgendada

selliselt, et nõude rahuldamiseks nimetatud lõigete tähenduses loetakse ka tõendite esitamine

selle kohta, kes juhtis vaidlusalusel ajal sõidukit. Sellisel juhul peab kostja kandma kuni esitatud

tõendite põhjal kostja asendamiseni hagejal tekkinud menetluskulud. Ei oleks põhjust jätta

hageja menetluskulusid tema enda kanda, kui kostja oleks saanud ära hoida enda vastu hagi

esitamise.

Kuna kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses täpsustamata vastuväite: „Makseettepanek on

tehtud vale isiku vastu. Võlgnik saab esitada oma sisulised vastuväited hagimenetluses.“ (dtl

15), ei saanud hageja hagiavalduse esitamisel teada, et sõidukit juhtis teine isik. Kostja esitas

väite ja tõendi teise isiku poolt sõiduki juhtimise kohta alles peale hagi menetlusse võtmist, koos

vastusega hagiavaldusele (dtl 69-72). Kuna kostjal oli võimalik tõendada sõiduki juhtimist teise

isiku poolt juba enne hageja rahalise nõude üleminekut hagimenetlusse, siis oli kostjal võimalik

ära hoida enda vastu hagi esitamise.

Eelnevast tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu kahe tunni

eest 338 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 82,50 eurot. Kohus arvestab seejuures, et hagist loobumise tõttu

võib hageja taotleda poole hagimenetluses tasutud riigilõivu, so 17,50 eurot tagastamist. TsMS §

4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks.

Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

2 / 3

2-25-106606

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja

lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle

kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava

tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Juristi teenuse

tunni hind 169 eurot (dtl 57) on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale

tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus

hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 180 eurot.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 282,50 (82,50+20+180) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 282,50 eurot. Hageja

taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Kuna hageja loobus hagist, tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel ja arvestades TsMS § 150

lg 3 sätestatut, tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot. Riigilõiv

tagastatakse käesoleva kohtumääruse jõustumisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

kohtunik

3 / 3