2-19-4971/57 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-19-4971

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-19-4971

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2025, Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

2D Kindlustusmaakler Osaühingu (pankrotis)

pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse raugemine pärast pankroti väljakuulutamist

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Võlgnik:

2D Kindlustusmaakler Osaühing

(pankrotis) (rk 11522534)

Võlgniku esindaja:

Julia Fedorenko (seaduslik esindaja)

Võlgniku esindaja:

Daniil Salnikov (seaduslik esindaja)

Pankrotihaldur:

Martin Krupp

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada 2D Kindlustusmaakler Osaühingu (pankrotis) (rk 11522534)

pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

2. 2D Kindlustusmaakler Osaühingu (pankrotis) (rk 11522534) pankrotimenetluses on

tunnustatud võlausaldajate nõuded:

2.1.

AS S (rk XXX) II rahuldamisjärgu nõue summas 2301 (kaks tuhat kolmsada

üks) eurot 63 senti;

2.2.

A (rk XXX) II rahuldamisjärgu nõue summas 48 894 (nelikümmend kaheksa

tuhat kaheksasada üheksakümmend neli) eurot 14 senti;

2.3.

C (endine S AS) (rk XXX) II rahuldamisjärgu nõue summas 17 479 (seitseteist

tuhat nelisada seitsekümmend üheksa) eurot 85 senti.

3. 2D Kindlustusmaakler Osaühing (pankrotis) ei esitanud vastuväiteid võlausaldajate

nõuetele.

4. 2D Kindlustusmaakler Osaühingu (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on

raske juhtimisviga.

5. Vabastada pankrotihaldur Martin Krupp pankrotihalduri ülesannetest 2D

Kindlustusmaakler Osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses pärast 2D

Kindlustusmaakler Osaühingu (pankrotis) kustutamist äriregistrist.

1(15)

2-19-4971

6. Määrata 2D Kindlustusmaakler Osaühingu (pankrotis) dokumentide hoidjaks 2D

Kindlustusmaakler Osaühingu (pankrotis) juhatuse liige Julia Fedorenko (ik XXX;

XXX; XXX).

7. Jätta pankrotimenetluse kulud 2D Kindlustusmaakler Osaühingu (pankrotis) kanda.

8. Määrata pankrotihalduri Martin Krupp tasuks 2430,00 eurot, millele lisandub

käibemaks summas 534,60 eurot, kokku 2964,60 eurot.

9. Rahuldada pankrotihalduri Martin Krupp taotlus menetlusabi saamiseks osaliselt.

10. Hüvitada pankrotihaldurile Martin Krupp riigi vahenditest pankrotihalduri tasu

397,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 87,34 eurot, kokku 484,34 eurot.

11. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldurile Martin Krupp

pankrotihalduri tasu 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 87,34 eurot,

kokku 484,34 eurot S OÜ (rk XXX) arveldusarvele nr XXX Swedbank AS.

12. Välja mõista 2D Kindlustusmaakler Osaühingult (pankrotis) pankrotihalduri Martin

Krupp kasuks pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotihalduri tasu summas

2033,00 eurot, millele lisandub käibemaks 447,26 eurot, kokku 2480,26 eurot.

Pankrotihalduri tasu tuleb välja maksta S OÜ-le, registrikood XXX, arveldusarvele

nr XXX Swedbank AS.

13. Kinnitada 2D Kindlustusmaakler Osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluse kulud

kokku 4378,33 eurot.

14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamisest raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

15. Saata kohtumäärus pankrotihaldurile,

2D Kindlustusmaakler Osaühingule

(pankrotis) ning Tartu Maakohtu registriosakonnale.

16. Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtumääruse

resolutsiooni punkti 11. osas täitmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib võlgnik esitada määruskaebuse.

Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldajad ja

pankrotihaldur.

Menetlusabi andmise osas võivad määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja, saaja, Eesti

Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi

valitsemisala asutuse kaudu.

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

2(15)

2-19-4971

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 24. jaanuari 2020 määrusega kuulutati välja 2D Kindlustusmaakler Osaühingu

(edaspidi võlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp (edaspidi pankrotihaldur).

Nõuete kaitsmise koosolek toimus 14. mail 2020, kus vaadati läbi kolm nõudeavaldust

kogusummas 68 675,62 eurot. Koosolekul nõudeid ei vaidlustatud. Pankrotihaldur esitas 18.

juunil 2024 kohtule jaotusettepaneku. Viru Maakohus 08. augusti 2024 määrusega kinnitas

jaotusettepaneku võlgniku pankrotimenetluses.

Pankrotihaldur esitas 14. oktoobril 2024 kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks

raugemise tõttu, sest pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks

vajalike väljamaksete tegemiseks.

Pankrotihaldur palub määrata deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks 4000 eurot. Juhul kui

võlausaldajad deposiiti ei tasu, palub pankrotihaldur lõpetada võlgniku pankrotimenetlus

raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku PankrS §-is 146 sätestatud väljamakseteks, vabastada

pankrotihaldur võlgniku pankrotihalduri kohustustest, kinnitada pankrotihaldurile lõplik tasu, anda

menetlusabi ja määrata halduri tasu menetlusabi andmise korras ning määrata võlgniku

dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige Julia Fedorenko.

Viru Maakohus avaldas 17. veebruaril 2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi

ettepaneku võlgniku edasisest pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele)

tasuda pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna

4000 eurot 14 päeva jooksul ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

Kohus tegi 20. märtsil 2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda pankrotimenetluse

jätkamist avaliku uurimisena.

Maksejõuetuse teenistus andis 28. aprillil 2025 kohtule teada, et ei esita antud pankrotiasjas

ettepanekut algatada uurimisena ehk riikliku järelevalvena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et

võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline täiendav avalik huvi. Võttes arvesse, et viimased

ülekanded on tehtud 29. märtsil 2019, siis tänasel päeval on minetatud nõuete esitamise tähtajad,

mis teeb avaliku uurimisena läbiviidava pankrotimenetluse jätkamise ebaotstarbekaks.

Kohus esitas 02. mail 2025 pankrotihaldurile nõude menetluse asjaolude kohta täiendavate

selgituste ja tõendite kohtule esitamiseks.

Pankrotihalduri 13. mai 2025 vastuse kohaselt võib pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse

põhiliseks põhjuseks pidada võlgniku tahtlikku tegevust. Vaatamata pankrotihalduri ja kohtu

korduvatele nõuetele võlgniku juhatuse liikmele ja prokuristile võlgniku

raamatupidamisdokumentatsiooni esitamiseks ei ole pankrotihaldurile esitatud ega üle antud ühtegi

võlgniku raamatupidamisdokumenti, mistõttu pankrotihalduri hinnangul esinevad võlgniku

3(15)

2-19-4971

juhatuse tegevuses nii raamatupidamise kohustuse rikkumine kui ka muud süüteo tunnused,

sealhulgas ka võimalikud juhtimisvead.

Pankrotihaldur küsis täiendavalt 07. mail 2025 kõigilt võlausaldajatelt, kas nad on nõus edaspidist

pankrotimenetlust finantseerida, et vältida pankrotimenetluse raugemist. Võlausaldajad AS S ja C ,

A (S) vastasid, et ei soovi edaspidist pankrotimenetlust rahastada. Võlausaldaja A ei ole

pankrotihaldurile oma seisukohta esitanud. Tulenevalt sellest on haldur seisukohal, et

võlausaldajad ei ole käesolevast pankrotimenetlusest ja selle finantseerimisest huvitatud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega.

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega. PankrS

§ 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude

katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3

kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud

andmeid. PankrS § 158 lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus

halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei

jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise

tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks

vajalike väljamaksete tegemiseks.

Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et

võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, jaotise väljamakse tegemiseks rahalised vahendid puuduvad,

panditud vara puudub, olemasolev, müüdud ja müümata pankrotivara võlgnikul puudub ning

pankrotimenetluses ei plaani pankrotihaldur hagisid esitada, kuna puuduvad vahendid

hagimenetluse finantseerimiseks.

PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui

võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.

Kohus tegi 17. veebruaril 2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja

kolmandatele isikutele ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole

4000 eurot.

Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei

makstud.

PankrS § 158 lg 5-1 kohaselt, enne PankrS § 158 lõike 4 alusel pankrotimenetluse lõpetamist teeb

kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada taotlus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab taotluse esitamiseks mõistliku

tähtaja. PankrS § 192-11 kohaselt teeb kohus maksejõuetuse teenistusele vastavalt PankrS § 158

lõikes 51 sätestatule ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui

juriidilisest isikust võlgnikul ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks raha ja keegi ei ole tasunud

§ 158 lõike 6 kohaselt menetluskulude katteks deposiiti.

4(15)

2-19-4971

PankrS § 192-11 lg 2 kohaselt võib maksejõuetuse teenistus kohtult PankrS § 192-11 lõikes 1

nimetatud ettepaneku saamisel teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks

avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus pankrotimenetlus § 158 alusel

raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik

huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo,

ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga.

Kohus teavitas PankrS § 158 lg 51 alusel Konkurentsiametit (maksejõuetuse teenistus), et deposiiti

raugemise vältimiseks käesolevas tsiviilasjas antud tähtajaks tasutud ei ole, ning tegi ettepaneku

esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistus vastas kohtule, et ei esita antud pankrotiasjas

ettepanekut algatada uurimisena ehk riikliku järelevalvena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et

võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline täiendav avalik huvi.

Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti

väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude

katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, keegi ei ole tasunud PankrS § 158 lõike 6 kohaselt

menetluskulude katteks deposiiti ning et maksejõuetuse teenistuse andmetel puudub põhjendatud

kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline täiendav avalik huvi.

PankrS § 158 lg 4 II lause sätestab, et kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine

toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele

nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

Nõuete kaitsmise koosolek toimus 14. mail 2020., kus vaadati läbi kolm nõudeavaldust

kogusummas 68 675,62 eurot. Koosolekul nõudeid ei vaidlustatud. Viru Maakohus 08. augusti

2024 määrusega kinnitas 18. juuni 2024 jaotusettepaneku võlgniku pankrotimenetluses.

Kohus märgib määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud. Võlgnik ei esitanud

vastuväiteid võlausaldajate nõuetele.

Kuriteoteate esitamise kohustus

PankrS § 28 lg 1 kohaselt, kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud

toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile

kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

Pankrotihalduri vastuse kohaselt esitas pankrotihaldur 11. märtsil 2021 Viru

Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse võlgniku juhatuse liikme Julia Fedorenko ja prokuristi

Daniil Salnikovi suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 381-1 sätestatud kuriteo

(raamatupidamise kohustuse rikkumine) tunnustel ning nimetatud kuriteokaebuse alusel algatati

kriminaalasi nr. 21740000032. 29. oktoobril 2021 lõpetati Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusega

kriminaalasjas nr. 21740000032 kriminaalmenetlus võlgniku juhatuse liikme Julia Fedorenko

suhtes täielikult ja kohustati teda tasuma riigituludesse 250 eurot nelja kuu jooksul alates määruse

tegemisest.

Ka võlgniku prokuristi Daniil Salnikovi suhtes Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt läbiviidud

kriminaalmenetlus on käesolevaks hetkeks lõpetatud. Korduva päringule võlgniku prokuristi

Daniil Salnikovi suhtes läbiviidud uurimismenetluse kohta vastas Viru Ringkonnaprokuratuur

08.05.2025.a. , et kriminaalasjas nr 21740000032 oli Daniil Salnikov tunnistaja staatuses ning

5(15)

2-19-4971

29.10.2021.a. lõpetati kriminaalasi prokuröri määrusega ning kriminaaltoimik saadeti Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri arhiivimiseks.

Kohus tuvastas, et prokuratuuri 29. oktoobri 2021 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

kohaselt lõpetati kriminaalasjas nr 21740000032 menetluse Julia Fedorenko suhtes täielikult

juhindudes KrMS § 202 lg-st 6 ja §-st 206. Kriminaalasjas nr 21740000032 oli Daniil Salnikov

tunnistaja staatuses.

Kohus leiab, et pankrotihaldur on oma PankrS § 28 lg 1 tulenevat kohustust täitnud, esitades

kuriteoteate, mille alusel algatati kriminaalmenetlus.

Kuna kriminaalmenetlus on juba algatatud ja hiljem lõpetatud prokuratuuri määrusega, ei pea

kohus uuesti esitama kuriteoteadet prokurörile sama asja kohta.

Maksejõuetuse põhjus

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on

raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust

võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist

tahtlikult või raske hooletuse tõttu. PankrS § 163 lg 5 esimese lause kohaselt märgib kohus

pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on

kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

Pankrotihalduri hinnangul võib maksejõuetuse pidada võlgniku tahtlikku tegevust. Vaatamata

pankrotihalduri ja kohtu korduvatele nõuetele võlgniku juhatuse liikmele ja prokuristile võlgniku

raamatupidamisdokumentatsiooni esitamiseks ei ole pankrotihaldurile esitatud ega üle antud ühtegi

võlgniku raamatupidamisdokumenti, mistõttu pankrotihalduri hinnangul esinevad võlgniku

juhatuse tegevuses esineda nii raamatupidamise kohustuse rikkumine kui ka muud süüteo

tunnused, sealhulgas ka võimalikud juhtimisvead. Võlgnik ei teinud halduriga koostööd ega

esitanud raamatupidamisdokumente ja vajalikku teavet. Lisaks on haldur seisukohal, et osaliselt

võib maksejõuetuse põhjuseks pidada ka võlgniku suutmatust oma teenuseid muutunud

turusituatsioonis odavamalt pakkuda ja efektiivsemalt turustada ning samuti suutmatust juurde

leida uusi kliente.

Pankrotihaldur esitas prokuratuurile kuriteokaebuse võlgniku juhatuse liikme Julia Fedorenko ja

prokuristi Daniil Salnikovi suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 381-1 sätestatud

kuriteo (raamatupidamise kohustuse rikkumine) tunnustel ning nimetatud kuriteokaebuse alusel

algatati kriminaalasi. 29. oktoobril 2021 lõpetati Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusega

kriminaalasjas kriminaalmenetlus võlgniku juhatuse liikme Julia Fedorenko suhtes KrMS § 202 lg-

st 6 ja §-st 206 alusel.

Kohus leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel ei välista, et võlgniku esindajad

on rikkunud raamatupidamiskohustusi. KrMS § 202 kohaselt on kriminaalmenetluse lõpetamine

võimalik, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või

süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud

kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi (KrMS § 202 lg 1). See tähendab, et

teo karistatavuse üldised eeldused – süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü – on tuvastatud, kuid

menetlus lõpetatakse avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja süü väiksuse tõttu. Seega on

prokuratuur sisuliselt tuvastanud, et raamatupidamiskohustuse rikkumine on aset leidnud, kuid

otsustanud menetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Seda asjaolu saab kasutada

pankrotimenetluses, et põhjendada raske juhtimisvea olemasolu.

6(15)

2-19-4971

Kuigi PankrS ei anna ammendavat loetelu, võib praktikas raskeks juhtimisveaks lugeda:

pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse oluline rikkumine (PankrS § 91 lg 2);

raamatupidamiskohustuse oluline rikkumine; vara varjamine või kõrvaldamine võlausaldajate

kahjustamise eesmärgil; ebamõistlikult suure äririski võtmine; tehingud, mis on tehtud

võlausaldajate kahjustamise eesmärgil (PankrS § 110).

Kohus tuvastas, et võlgnik lubas 23. aprilli 2019 kohtuistungil edastada ajutisele haldurile kõik

raamatupidamise algdokumendid hiljemalt 03. maiks 2019. Ajutise halduri 14. mai 2019 ja 27.

mai 2019 teatiste kohaselt ei ole võlgniku esindajad täitnud kohtu ja ajutise halduri korraldusi

esitada teavet ja dokumente. Kohus 28. mai 2019 määrusega määras võlgniku esindajatele (s.o

juhatuse liikmele ja prokuristile) rahatrahvi ning kohustas korduvalt neid esitama ajutisele

haldurile kõik võlgniku raamatupidamise dokumendid. Võlgniku esindajad ei ole täitnud kohtu

korraldusi esitada ajutisele haldurile dokumente. 11. detsembri 2019 kohtuistungil lubasid

võlgniku esindajad esitada kohtule määratud ajaks vastuse ajutise halduri teabenõudele. Võlgniku

esindajad ei ole täitnud korduvalt kohtu korraldusi esitada ajutisele haldurile ja kohtule võlgniku

raamatupidamisdokumente.

Pankrotihaldur tegi 05.01.2022.a. päringu Viru Ringkonnaprokuratuurile, mille palus teatada, kas

kriminaalmenetluse käigus on õnnestunud tuvastada 2D Kindlustusmaakler OÜ

raamatupidamisdokumentide asukoht. 06.01.2022.a. on Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova pankrotihaldurile vastanud, et raamatupidamise materjale ei

õnnestunud politseil kriminaalmenetluse käigus leida.

Seega ei ole raamatupidamise dokumente ja raamatupidamist pankrotihaldurile senini üle antud.

Antud juhul on kohtu hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tahtlik tegevus. Vaatamata

pankrotihalduri ja kohtu korduvatele nõuetele ei ole võlgniku juhatuse liige ega prokurist esitanud

ühtegi raamatupidamisdokumenti.

Raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) kohaselt on raamatupidamiskohustuslasel mitmeid

kohustusi:



RPS § 4 sätestab raamatupidamise korraldamise põhinõuded, sh kohustuse dokumenteerida

kõiki majandustehinguid, kirjendada need raamatupidamisregistrites ja säilitada

raamatupidamise dokumente;



RPS § 6 lg 2 kohustab raamatupidamiskohustuslast dokumenteerima ja kirjendama kõiki

majandustehinguid;



RPS § 12 sätestab raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustuse;



RPS § 14 kohustab koostama majandusaasta aruande.

Kuna võlgniku esindajad ei ole pankrotihaldurile ega kohtule esitanud ühtegi

raamatupidamisdokumenti, on rikutud raamatupidamise kohustust. Dokumentide korduv esitamata

jätmine vaatamata kohtu ja pankrotihalduri nõuetele viitab tahtlikule tegevusele või vähemalt

raskele hooletusele.

Kohus järeldab, et tegemist on raske juhtimisveaga PankrS § 28 lg 2 tähenduses, mis on toime

pandud kas tahtlikult või tulenevalt raskest hooletusest.

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda raske juhtimisviga.

Kahju hüvitamise nõue

7(15)

2-19-4971

PankrS § 55 lg 3-3 sätestab, et haldur on kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes

juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu kohe, kui nõude esitamiseks on piisav alus. PankrS § 163 lg 5

viimase aluse kohaselt kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on

haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui

seda nõuet ei ole juba esitatud.

Pankrotihaldur plaanis hagiavalduse esitamist võlgniku juhatuse liikme ja prokuristi suhtes seoses

asjaoluga, et võlgniku pangakontodelt on tehtud suurel arvul ülekandeid võlgniku prokuristile

Daniil Salnikovile ja temaga seotud äriühingule ning nende ülekannete tegemine võlgniku huvides

ei ole tõendatud, sest võlgniku esindajad pole pankrotihaldurile esitanud ühtegi

raamatupidamisdokumenti, kuid menetluses puuduvad vahendid kohtumenetluste läbiviimiseks.

Maksejõuetuse teenistuse vastuse kohaselt kuna võlgniku esindajad pole andnud pankrotihaldurile

mingeid selgitusi ega esitanud ühtegi raamatupidamisdokumenti, oli pankrotihalduri arvates

võimalik esitada hagi võlgniku juhatuse liikme ja prokuristi vastu vara tagasinõudmiseks.

PankrS § 55 lg 3-3 kohaselt on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes

juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu kohe, kui nõude esitamiseks on piisav alus.

Pankrotihaldur on tuvastanud põhjendamatud ülekanded, mis võivad viidata raskele juhtimisveale.

Seega on nõude esitamiseks piisav alus olemas. Antud juhul on pankrotihaldur plaaninud

hagiavalduse esitamist võlgniku juhatuse liikme ja prokuristi suhtes seoses põhjendamata

ülekannetega, kuid menetluses puuduvad vahendid kohtumenetluste läbiviimiseks.

Kohus leiab, et menetluses olevate vahendite puudumine kohtumenetluste läbiviimiseks võib

mõjutada pankrotihalduri võimet seda nõuet esitada. PankrS § 55 lg 1 sätestab, et haldur peab

tagama majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Kui kohtumenetluse kulud ületavad

potentsiaalselt sissenõutavat kahju või kui menetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid, võib see

mõjutada halduri kohustust nõue esitada.

Pankrotihaldur võib kaaluda ka järgmisi võimalusi: 1) pöörduda võlausaldajate poole ettepanekuga

rahastada kohtumenetlust, kuna eduka nõude korral saaksid võlausaldajad oma nõuded suuremas

ulatuses rahuldatud; 2) kaaluda võimalust esitada nõue ilma riigilõivu tasumata, taotledes

menetlusabi. Seega peab pankrotihaldur kaaluma kõiki asjaolusid, sealhulgas nõude aluseid,

tõendusmaterjali olemasolu, menetluskulusid ja potentsiaalset sissenõutavat summat. Kui

pankrotihaldur leiab, et kohtumenetluse läbiviimine ei ole majanduslikult otstarbekas või

vahendite puudumise tõttu võimatu, võib ta jätta nõude esitamata. Sellisel juhul peab

pankrotihaldur seda põhjendama ja dokumenteerima oma otsuse. Pankrotihaldur peab oma

kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate

huve (PankrS § 55 lg 2).

Pankrotihalduri täiendavate selgituste kohaselt küsis pankrotihaldur täiendavalt kõigilt

võlausaldajatelt, kas nad on nõus edaspidist pankrotimenetlust finantseerida, et vältida

pankrotimenetluse raugemist. Võlausaldajad AS S ja C, A (S) vastasid, et ei soovi edaspidist

pankrotimenetlust rahastada. Võlausaldaja A ei ole pankrotihaldurile oma seisukohta esitanud.

Tulenevalt sellest on haldur seisukohal, et võlausaldajad ei ole käesolevast pankrotimenetlusest ja

selle finantseerimisest huvitatud. Seega puuduvad menetluses vahendid võimalike kahjuhüvitamise

hagimenetluses riigilõivude maksmiseks.

Kohus tuvastas, et antud juhul on pankrotihaldur plaaninud hagiavalduse esitamist võlgniku

juhatuse liikme ja prokuristi suhtes seoses põhjendamata ülekannetega, kuid menetluses puuduvad

8(15)

2-19-4971

vahendid kohtumenetluste läbiviimiseks. See asjaolu võib mõjutada halduri võimet esitada kahju

hüvitamise nõue.

Kohus leiab, et esitatud asjaolude põhjal on pankrotihaldur teinud kõik temast sõltuva:

pankrotihaldur on täitnud oma kohustuse teavitada kuriteo tunnustega teost vastavalt PankrS § 28

lg-le 1; pankrotihaldur on selgitanud välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise võimalikud põhjused

(raamatupidamise kohustuse rikkumine, põhjendamatud ülekanded prokuristile) ning ta on

planeerinud hagiavalduse esitamist raske juhtimisvea tõttu, kuid menetluses puuduvad vahendid

kohtumenetluste läbiviimiseks.

Kohtu hinnangul on pankrotihaldur teinud kõik temast sõltuva, arvestades esitatud kuriteokaebust

ja planeeritud hagiavaldust. Kuid vahendite puudumine kohtumenetluste läbiviimiseks on oluline

takistus. Ka ei ole võlausaldajad käesolevast pankrotimenetlusest ja selle finantseerimisest

huvitatud. PankrS § 66 reguleerib halduri kulutuste hüvitamist, kuid kui pankrotivaras puuduvad

vahendid, ei saa haldurit kohustada tegema kulutusi oma vahenditest.

PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on

jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4

nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt

käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja

nõuet tunnustanud.

Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus

pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud

likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku

lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei

tulene teisiti.

Kohus paneb pankrotihaldurile kohustuseks juriidiline isik kustutada äriregistrist, mille järel

pankrotihaldur Martin Krupp vabastatakse tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses.

ÄRS § 23 lg 4 kohaselt kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud

pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, kantakse äriregistrisse väljakuulutatud

pankroti raugemine koos juriidilise isiku registrist kustutamisega. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti

avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana.

Kohus määrab pankrotihalduri taotlusel dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige Julia

Fedorenko.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise

isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme

aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 2 kohaselt kui juriidiline isik oli kantud

registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht ning elektronposti

aadress.

9(15)

2-19-4971

Vastavalt PankrS § 39 lg 1, kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu

registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud

PankrS § 158 lõike 4 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist

registriosakonnale.

Seega tuleb pankrotimenetluse lõpetamise määrus edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Pankrotimenetluse raugemise teate avaldamine

PankrS § 7 lg 1 kohaselt kui pankrotiseaduses on ette nähtud teate või menetlusdokumendi

avaldamine, tuleb see avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 163 lg 7 kohaselt

avaldatakse teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 163 käsitleb konkreetselt pankrotimenetluse lõpetamist lõpparuande kinnitamisega.

PankrS § 157 kohaselt on pankrotimenetluse lõppemise üheks aluseks pankrotimenetluse

raugemine (PankrS § 158). Pankrotimenetluse raugemise korral ei ole seaduses otsesõnu sätestatud

teate avaldamise kohustust, erinevalt pankrotimenetluse lõpetamisest lõpparuande kinnitamisega

(PankrS § 163 lg 7). Samas on PankrS § 7 lg 1 üldnorm, mis kohaldub kõikidele

pankrotimenetluse teadetele, kui seaduses on ette nähtud teate avaldamine.

Kohus leiab, et kuna pankrotimenetluse raugemine on üks pankrotimenetluse lõppemise alustest

(PankrS § 157 p 2), siis kohaldub ka raugemise korral PankrS § 163 lõige 7.

Kuna pankrotimenetluse raugemine on oluline menetluslik sündmus, mis mõjutab võlausaldajate

õigusi, ning arvestades PankrS § 7 lg 1 sätestatud üldist teadete avaldamise põhimõtet, tuleb ka

pankrotimenetluse raugemise kohta teade avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulud

Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

TsMS) § 172 lg 1 alusel, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 2 I

lause kohaselt, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne

teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale,

ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse.

Kohus tuvastas, et pankrotiavalduse esitas võlgnik kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ning tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotimenetluse kestel tuvastas

kohus, et võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, millega katta pankrotimenetluse kulusid,

keegi võlausaldajatest kohtu ettepanekule tasuda 4000 eurot deposiiti pankrotimenetluse

rahastamiseks, ei vastanud.

Sellest tulenevalt tuleb pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku kanda.

Pankrotihalduri tasu

PankrS § 193 lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari,

kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti

10(15)

2-19-4971

52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183

lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele pankrotiseaduse § 3 lõike 2, § 77

punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti

9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini.

Võlgniku pankrotiavaldus on menetlusse võetud 02. aprillil 2019, seetõttu kohaldub ajutise halduri ja

halduri tasu arvestamisele kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-

de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning TsMS § 183 lõike 2 redaktsioon.

Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotimenetluse kestel haldur läbi viinud vajalikud

koosolekud, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest

tulenevaid ülesandeid. Pankrotihalduri tööaja arvestus on alljärgnev: võlausaldajate esimene

üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (pankrotiteadete, üldkoosoleku protokolli, vara

nimekirja, ettekande koostamine) - 3 tundi; võlausaldajatega suhtlemine -2 tundi; võlgniku juhatuse

liikme ja prokuristiga suhtlemine dokumentide saamiseks ja varasemate tehingute kontrollimiseks,

nõuete koostamine -2 tundi; võlausaldajate üldkoosolekuteks ja nõuete kaitsmise koosolekuks

ettevalmistamine, nõudeavalduse kontrollimine, koosolekute läbiviimine - 7 tundi; võlgniku vande

võtmiseks istungil osalemine sh kohtuga suhtlemine, taotluste ja kuriteoteadete koostamine ja

menetlustes osalemine – 8 tundi; lõpliku pankrotimenetluse aruande ja halduri tasu taotluste

koostamine – 5 tundi. Kokku on pankrotihalduri otseseid töötunde pankrotimenetluse läbiviimiseks

27 tundi.

Arvestades halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust palub pankrotihaldur kohtul

kinnitada pankrotihaldurile lõplik tasu summas 2430 eurot (1 tund = 90 eurot), millele lisandub

käibemaks 534,60 eurot, seega kokku 2 964,60 eurot, mille palub määrata S OÜ, registrikood XXX,

(a/a XXX Swedbank AS) kasuks.

Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 65 lg 1 alusel on halduril õigus saada tasu oma

ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande

kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab

kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS §

65 lg 2 kohaselt on halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu

tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 65 lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab

kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab

kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei

hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks.

Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 65 lg 12 alusel, kui halduri tasu arvestamise aluseks

olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata

võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri

vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab

kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel.

Kuna halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, määrab kohus pankrotihalduri

taotlusel pankrotihalduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel.

11(15)

2-19-4971

Vastavalt kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 on halduril õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud

aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või

aluse ja tekkimise aja. Halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Halduri tasule maksude lisamisel

lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust.

Pankrotihaldur palub määrata tasuks 27 töötunni eest 2430 eurot arvestusega 90 eurot tunnis.

Kohus leiab, et pankrotihalduri näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja pankrotihalduri kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu

90 eurot, mis jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri (96 eurot) ja on kooskõlas täidetud ülesannete

sisule ja mahuga. Arvestades pankrotihalduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid,

pankrotimenetluse mahtu ja keerukus, leiab kohus, et pankrotihalduri taotlus pankrotihalduri tasu

määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 2430 eurot (27 töötundi *90 eurot).

Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 65 lg 1-1 alusel sisaldab halduri tasu seaduses

ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust

ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri

tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning

büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Martin Krupp tegutseb pankrotihaldurina läbi S OÜ, mis on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning S OÜ on

käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi

22 protsenti (KMS § 15 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus pankrotihalduri tasu suuruseks 2430 eurot, millele lisandub

käibemaks 534,60 eurot, kokku 2964,60 eurot,

Menetlusabi taotluse lahendamine

Pankrotihaldur palub anda menetlusabi ja määrata halduri tasu menetlusabi andmise korras

summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot, riigi

vahenditest S OÜ, registrikood XXX, (a/a XXX Swedbank AS) kasuks; ülejäänud summas,

1964,20 eurot (koos käibemaksuga), välja mõista halduri tasu võlgnikult.

Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda

menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta

pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi

omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani

liikmed või pankrotivõlausaldajad.

Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 65 lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab

kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab

12(15)

2-19-4971

kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei

hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks.

Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 23 lg 4 alusel kui võlgniku avalduse alusel alustatud

menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja PankrS §

171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri

tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Pankrotihaldur palub määrata halduri tasu menetlusabi andmise korras summas 820 eurot.

Alates 01. juulist 2022 kehtiva TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda

menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta

pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud

kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed,

osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku

ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta

pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti

väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

2024. a on kuupalga alammäär 820 eurot.

Kohus järeldab, et pankrotihaldur taotleb menetlusabi TsMS § 183 lõike 2 alusel kehtivas

redaktsioonis.

Kohus ei nõustu pankrotihalduri seisukohaga, et menetlusabi määramisel tuleb kohaldada TsMS §

183 lõike 2 kehtivat redaktsiooni.

Kohtu hinnangul tuleb PankrS § 193 lg 5 alusel kohaldada ka riigi vahenditest hüvitatud summade

suuruse osas varem kehtinud redaktsiooni kuna riigi vahenditest hüvitatud summade suurus on

lahutamatu osa ajutise halduri ja halduri tasu arvestamise süsteemist. PankrS § 193 lg 5 viitab

otseselt PankrS §-dele 23 ja 65 ja TsMS §-le 183, mis sisaldavad sätteid riigivahenditest hüvitamise

kohta (PankrS § 23 lg 4 ja § 65 lg 11 ning TsMS § 183 lg 2) ning seadusandja eesmärk on olnud

tagada, et enne 2021. aasta 1. veebruari algatatud menetlustes kohaldatakse terviklikult varem

kehtinud tasu arvestamise süsteemi, mis hõlmab ka riigivahenditest hüvitamise korda ja määrasid.

Seega, kui võlgniku pankrotiavaldus on menetlusse võetud 02. aprillil 2019, siis kohaldub nii ajutise

halduri ja halduri tasu arvestamisele kui ka riigi vahenditest hüvitatud summade suurusele kuni 31.

jaanuarini 2021 kehtinud PankrS redaktsioon.

Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks, deposiiti ei ole

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu nõutud summat tasutud ja kohus lõpetab pankrotimenetluse

raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel menetlusabi. Pankrotihaldur

palub määrata halduri tasu menetlusabi andmise korras summas 820 eurot. Kuni 31. jaanuarini 2021

kehtinud PankrS § 65 lõike 11 kohaselt on riigi vahenditest hüvitatava tasu maksimaalne suurus 397

13(15)

2-19-4971

eurot (lisandub käibemaks). Arvestades eeltoodut rahuldab kohus menetlusabi taotluse osaliselt ning

määrab pankrotihalduri tasuks 397 eurot.

Kohus määrab pankrotihalduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot, mida ei

mõisteta võlgnikult riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda

pankrotihalduri Martin Krupp tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 87,34

eurot, kokku 484,34 eurot. Tasu tuleb maksta halduri taotlusel S OÜ (registrikood XXX)

arvelduskontole nr XXX Swedbank AS, s.o büroole mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 p 3 kohaselt on halduri tasu pankrotimenetluse kulu. Kohus jättis

pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.

Pankrotimenetluse kulud, mis jäävad tasumata ja saamata võlgniku pankrotivara arvelt ja riigi

vahendite arvelt, s.o pankrotihalduri tasu summas 2033,00 eurot, millele lisandub käibemaks 447,26

eurot, kokku 2480,26 eurot, tuleb välja mõista võlgnikult pankrotihalduri kasuks.

Pankrotimenetluse kulude kinnitamine

PankrS § 66 lg 3 II lause järgi, jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel

kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning

kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse.

Riigikohus on leidnud, et kohus peab kontrollima kulude vajalikkust ja põhjendatust ka

pankrotimenetluse raugemisel (RKTKm 17.02.2025, 2-17-2233/97, p 21).

Seega on kohtul kohustus kontrollida halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja

põhjendatust ning kinnitada üksnes vajalike ja põhjendatud kulutuste suurus, seda nii

pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kui ka pankrotimenetluse raugemisel.

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu;

3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud

kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6) PankrS § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa.

Kohus tuvastas, et Viru Maakohus määras 24. jaanuari 2020 pankroti väljakuulutamise määrusega

ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 1080 eurot, millele

lisandub käibemaks 216 eurot ja kinnitas ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 117,73

eurot, kokku 1413,73 eurot.

Kohus on käesoleva määrusega määranud pankrotihalduri tasuks 2430,00 eurot, millele lisandub

käibemaks summas 534,60 eurot, kokku 2964,60 eurot.

Kohus leiab, et kõik pankrotimenetluse kulud on põhjendatud ja vajalikud, arvestades menetluse

kestust, keerukust ja halduri tegevuse ulatust. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu on määratud

kooskõlas seadusega ning kinnitatud kohtu poolt. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks

pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Kohus on

kontrollinud kulude vajalikkust ja põhjendatust vastavalt PankrS § 66 lg 3 nõuetele ning kinnitab

need.

Kohus kinnitab võlgniku kogu pankrotimenetluse kulud kokku 4378,33 eurot, mis koosnevad

järgmistest summadest: ajutise halduri kulutused ja tasu koos käibemaksuga (117,73+1080+216)

ning pankrotihalduri tasu koos käibemaksuga (2430+534,60).

14(15)

2-19-4971

Edasikaebamine

PankrS § 164 lg 1 ja 2 alusel, määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib

võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale

esitada määruskaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt PankrS § 161

lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite.

PankrS § 150 lg 5 kohaselt võib pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale esitada

määruskaebuse.

TsMS § 191 lg 1 esimese lause kohaselt, maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või

sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale,

võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest

vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada

määruskaebuse.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus

Kohtunik

15(15)