2-24-3238/72 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Mati Maksing ja kohtunik Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

30.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-3238

Kohtuasi

J.T avaldus alaealiste lastega suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 02.04.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

J.T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Menetluse liik

Avaldaja, määruskaebuse esitaja: J.T, isikukood XXX,

viibimiskoht: Viru Vangla

Puudutatud isik I G.N , isikukood XXX

Puudutatud isik II O.U , isikukood XXX

Puudutatud isikute esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Marina Kelpmann

Puudutatud isik III N.Z, isikukood XXX, tema

lepinguline esindaja Jelena Smorodina

Puudutatud isik IV eestkosteasutus Pärnu linn Pärnu

Linnavalitsuse kaudu (XXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 02.04.2025 määrus jätta muutmata.

2. J.T määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud puudutatud isikute I ja II esindamisega riigi õigusabi korras

seotud menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus kaevatav.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Avalduse aluseks olevad asjaolud, nõue ja puudutatud isikute arvamused

1.J.T esitas 26.02.2024 Pärnu Maakohtule avalduse, milles taotles lastega koos elava

kirjalikult teavet jagama ning vanglasse lastest tehtud fotosid edastama. Vanem esitas

sealjuures menetluses taotluse lapsi menetlusse mitte kaasata.

J.T esitas 30.08.2024 täienduse avaldusele, milles taotles esimest korda suhtluskorra

kindlaksmääramist alaealistele lastele. Avaldaja poolt taotletud lastega suhtlemise kord

seisnes alljärgnevas:

Laste isa ja lapsed G.N ja O.U kohtuvad kaks korda kuus laste isa viibimiskohas;

lastel ja laste isal on õigus teineteisega suhelda telefoni, Skype’i, videokonverentsi teel iga

päev. Lastele ja laste isale peab olema kõne tegemise ajaks tagatud privaatsus;

laste isal on õigus lapsi nende sünnipäeval või muul tähtpäeval õnnitleda; lastel on õigus

osaleda isa sünnipäevadel;

emadepäeva veedavad lapsed alati emaga ja isadepäeva veedavad lapsed alati isaga;

kerge haigestumine ei tühista laste ja laste isa kohtumist. Kohtumine jääb ära, kui lapse

haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee. Sel juhul teavitab lastega koosolev vanem sellest

teist vanemat hiljemalt eelmisel päeval kella 18.00.

ärajäänud suhtluskorda ei asendata;

vanemad edastavad lastele suhtlemise graafiku kui oma ühise seisukoha ja julgustavad lapsi

määratud ajal teise vanema juures olema ja temaga suhtlema;

vanemad toetavad laste suhet teise vanemaga. Vanemad ei või halvustada lapse kuuldes teist

vanemat;

suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel

kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt

nõustunud e-kirja või telefoni teel;

vanema sünnipäeval suhtlevad lapsed selle vanemaga, kelle sünnipäev on, olenemata sellest,

kelle juures ta suhtluskorra järgi viibib;

vanema lähedaste (ema, isa, vennad, õed, vanaemad, vanaisad) sünnipäeval on mõlemal

vanemal õigus kutsuda lapsed sünnipäevale ja võtta nad endaga sünnipäevapeole kaasa,

olenemata sellest, kelle juures laps suhtluskorra järgi viibib;

lastega koos elav vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab laste suhet teise vanemaga;

vanem, kelle juures lapsed viibivad, tagab laste tervise, turvalisuse, heaolu, järelevalve ning

suhtluse võimaluse teise vanemaga.

2. Pärnu linn esitas 01.10.2024 kirjaliku seisukoha esitatud avaldusele. Avaldaja J.T viibib

Viru Vanglas ja kannab eluaegset vanglakaristust, mistõttu toetub lastekaitsespetsialist

avaldaja poolt kohtule edastatud materjalidele. Lastekaitsespetsialist nõustub osaliselt J.T

avalduses välja toodud nõudega reguleerida ja kindlaks määrata suhtlemiskorda lastega.

Lastekaitsespetsialist näeb esmalt taotletava suhtlemiskorra probleemi selles, et vanglast saab

küll helistada välja, mitte aga sisse ja see omakorda takistab teatud määral sidevahendite teel

suhtlemise. N.Z sõnul käis noorem tütar O.U viimati isa vanglas külastamas 4 aastat tagasi.

Lastekaitse leiab, et vaatamata laste vanusele ja arusaamisvõimele on vangla nende eale

üsnagi ebasobiv ja stressitekitav asutus. Vastavalt lapse õiguste konventsiooni artiklile 9 on

ühest või mõlemast vanemast lahutatud lapse õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja

otsene kontakt mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus. Tegu on õigusega

säilitada otsene kontakt, mitte kohustusega.

3. Laste esindaja riigi õigusabi korras esitas kohtule omapoolse seisukoha 02.10.2024.

Esindaja kuulas alaealised lapsed vahetult ära. Esindaja leiab kokkuvõtvalt, et LasteKS § 5 lg

3 kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes esikohale seada lapse huvid. Lapse

heaolust lähtuvalt tuleb suhtluskorra määramisel arvestada asjaoluga, et lapsed õppivad ning

õppetöö vajab keskendumist. Lapsed on avaldanud, et suhtlus isaga tekitab stressi. Lastega

suhtlemise korraldamisel tuleb arvestada laste tundeid ja soove ega tohi lapsi kohustada

jätkama suhtlust, kui see tekitab nendel stressi või muutub lapsele raskeks ja traumeerivaks.

PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel ja vanemal vastastikune õigus teineteisega isiklikult

suhelda. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Tulenevalt

perekonnaseadusest ei ole vanemal seega mitte üksnes õigus lapsega suhelda, vaid ka

kohustus seda teha. Lapsel seevastu on õigus vanemaga suhelda. Kohustust vanemaga suhelda

lapsel ei ole.

Avaldaja on avaldanud soovi lastega suhtlemiseks ja kohtumiseks. Esindaja leiab, et kuivõrd

lapsed ei soovi praegu isaga suhelda, võib vanglas isa külastamiseks vastu tahtmist

kohustamine põhjustada lastele stressi ja ka psühholoogilist traumat. Poolte esitatud

asjaoludest ja tsiviilasjas nr 2-19-2090 11.09.2021.a lahendist nähtub, et varem on lapsed

suhelnud isaga telefoni teel, kuid laste suhtumine on muutunud laste sõnutsi isa survestava

suhtlemisviisi tõttu. Lastele on väga koormav kuulda isa poolt ema halvustamist.

Esindaja leiab, et G.N on juba XX-aastane (jaanuaris saab XX-aastaseks), seega on tegemist

alaealisega, kelles on kohtuasjas iseseisev kaebeõigus, kui kohtulahend puudutab teda

isiklikult (sh vanematega suhtlemise korraldamise küsimustes). Esindaja on seisukohal, et

seetõttu tuleb G.N sooviga lahendi tegemisel arvestada. G.N ei soovi suhelda isaga, sest

suhtlus isaga tekitab stressi, pinget ja ärevust, kahjustab tema vaimset tervist ning segab

õppimist. O.U on XX-aastane, kuid ka teda isaga suhtlemiseks sundida ei saa. Lapse tahte

vastaselt suhtluskorra täitmine võib avaldada lapsele negatiivset mõju ja tekitada trotsi.

Vanemal tuleks arvestada lapse soovide, huvide ja suhtluskorra mõjuga. Vanem saab last

mõjutada ja veenda teise vanemaga suhtlemise korra täitmiseks, kuid lapse vastumeelne

sundimine suhtluskorra täitmiseks ei ole kooskõlas lapse huvidega ja kahjustab lapse huve.

Esindaja on seisukohal, et laste suhtes n-ö jõu rakendamine võimaliku suhtluskorra lahendi

täitmisel võib endaga kaasa tuua pöördumatuid ning traumeerivaid tagajärgi.

Perekonnaasjades tuleb lähtuda lapse parimatest huvidest ning kohtulahendit tagavad

meetmed ei tohi häirida last ega tekitada vanema ja lapse vahelisi konflikte. Suhtlemise

korraldamise eesmärk on tagada vanemale võimalus tunda oma last ning säilitada temaga

isiklikud lähedased suhted, kuid vanem ei tohi kasutada suhtlust lapsega teise vanema

halvustamiseks. Lapsed on avaldanud esindajale, et isa survestava, nõudva, manipuleeriva ja

süüdistava suhtlemisviisi pärast on isaga suhtlemine ebameeldiv ja tekitab stressi. Eeltoodust

tulenevalt laste suhtumine ja soov isaga suhelda saaks muutuda ainult avaldaja enda

suhtlemisviisi muutmise tulemusel. Kuivõrd lapsed on avaldanud esindajale, et nad ei soovi

isaga suhelda ja lapsi vastu tahtmist sundida selleks ei tohi, siis avaldaja taotletud suhtluskord

esitatud kujul ei ole praegu laste huvides. Esindaja leiab, et lapsed vajavad väljakujunenud

situatsioonis eelkõige psühholoogilist abi ja nõustamist.

4. Puudutatud isik III N.Z esitas oma kirjaliku seisukoha 08.10.2024. Kokkuvõtvalt leiab N.Z,

et J.T ’i avalduse lahendamisel tuleb kõigepealt lähtuda laste huvidest ning nende soovidest

ega tohi mingil juhul sundida lapsi isaga suhtlemiseks ning määrata nendele selles osas

kindlaid kohustusi. Arvestades eeltoodut, palub N.Z kohtul jätta J.T avaldus alaealiste laste

G.N-iga ja O.U-ga suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes täies ulatuses rahuldamata.

Maakohtu määrus

5. Kohus on seisukohal, et avaldaja taotlused suhtluskorra sisseseadmiseks vanema poolt

esitatud tingimustel tuleb jätta rahuldamata. Esmalt tuleb suhtluskorra kehtestamisel arvesse

võtta asjaolu, et avaldaja kannab vanglas eluaegset vanglakaristust. Laste ja vanema suhet on

algusest peale olulisel määral mõjutanud asjaolu, et lapsed on sündinud vanema vangistuses

viibimise ajal. Avaldajal sisuliselt puudub side oma lastega ja lastel vanemaga. Samuti

tajuvad lapsed vanema suhtlust enda suunal üksnes vaenuliku ja hoolimatuna. Lisaks tajuvad

lapsed selgelt ka seda, et isa kasutab nendega suhtlemist üksnes eesmärgiga suhelda emaga ja

teda halvustada. Laste tegemistes suhtes isal laste. Käesoleva menetluse võtmeküsimuseks on,

kas avaldaja, kes kannab eluaegset vangistust ning tema vangistuses viibimise ajal sündinud

alaealiste laste vahel on olemas vanema-lapse suhe, millise õiguse kaitsmise vahendiks on

suhtluskorra seadmine.

Avaldaja ise oma avalduses eitab suhtluse olemasolu enese ja oma laste vahel, tuues juba oma

esmases 26.02.2024 avalduses välja, et avaldajal ei ole olnud võimalik pikka aega oma lastega

kohtuda ega suhelda. Avaldaja lapsed eitavad mistahes lähedaste suhete olemasolu isaga,

tuues välja, et ka viimaste telefonikõnede põhjal ei olnud isa nendega suhtlemisest huvitatud,

vaid soovis saada kontakti emaga. Lapsed tajuvad avaldaja suhtlemise korral avaldajat endi

suhtes hoolimatu ja vaenulikuna ning vanema huvi puudumisena nende elu ja tegevuse vastu.

Kohus on seisukohal, et ühestki käesolevas menetluses kohtu ette toodud asjaolust nähtuvalt

ei ole võimalik järeldada, et avaldajal oleks oma lastega olemas vanema-lapse suhe või

kiindumussuhe, mille säilitamine on ka vanema vangistuses viibimise aja vältel lastega

suhtlemise korra kindlaksmääramise peamiseks eelduseks.

Laste esindaja on välja toonud, et G.N on juba XX-aastane, ning tal on kohtuasjas iseseisev

kaebeõigus, kui kohtulahend puudutab teda isiklikult (sh vanematega suhtlemise korraldamise

küsimustes). Seetõttu tuleb G.N sooviga lahendi tegemisel arvestada. G.N ei soovi suhelda

isaga, sest suhtlus isaga tekitab stressi, pinget ja ärevust, kahjustab tema vaimset tervist ning

segab õppimist. O.U on XX-aastane, kuid ka teda isaga suhtlemiseks sundida ei saa. Lapse

tahte vastaselt suhtluskorra täitmine võib avaldada lapsele negatiivset mõju ja tekitada trotsi.

Vanemal tuleks arvestada lapse soovide, huvide ja suhtluskorra mõjuga. Vanem saab last

mõjutada ja veenda teise vanemaga suhtlemise korra täitmiseks, kuid lapse vastumeelne

sundimine suhtluskorra täitmiseks ei ole kooskõlas lapse huvidega ja kahjustab lapse huve.

Kohus on seisukohal, et laste allutamiseks suhtluskorra raames vanglakohtumiste

sisseseadmisele puudub õiguslik alus. Alaealisi ei saa vastu nende endi tahtmist allutada

vanema soovile kinnipidamisasutuses viibimiseks.

Kohus on seisukohal, et laste poolt vangistuses viibiva vanema külastamine, on küll laste

õigus, aga antud juhul ei ole see laste parimate huvidega kooskõlas. Kuigi PKS § 143 lg 3

järgi ei ole lapse ja vanema suhtlusõiguse piiramisel määrav lapse tahe, vaid see, et tuvastatud

asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja

arengut (vt RKTKm 06.04.2018, 2-15-16111, p 18). Kohus, olles igakülgselt analüüsinud nii

avaldaja kui teise vanema väiteid, laste ja laste esindaja ning lastekaitsespetsialisti

seisukohtades välja toodut, on seisukohal, et juhul kui alaealised on kategooriliselt vastu

kohtumiseks kinnipidamisasutusse minema, tuleb vanemal seda aktsepteerida. Kui alaealine ei

soovi vanemat kinnipidamisasutuses külastada, ei ole kohtul võimalik alaealist last vastu tema

tahet sundida kinnipidamisasutuses viibivat vanemat külastama. Kohtul ei ole käesoleval

juhul võimalik kohaldada ka mingeid täiendavaid meetmeid lapse mõjutamiseks või vanema

abistamiseks, kuna avaldaja keeldus 13.03.2025 kohtuistungil kohtuga mistahes suhtluskorda

puudutavasse arutellu laskumast ning lahkus kohtuistungilt omavoliliselt.

Lisaks leiab kohus, olles ära kuulanud alaealised lapsed, laste esindaja ja

lastekaitsespetsialisti, asjaoluga, et sellisele formaalsele vabaduse ajutise piiramise nõudele

allutamine kahjustaks antud kaasuses välja toodud asjaoludel edasi laste vaimset tervist ja

eakohast arengut. Alaealistel on juba varasemast suhtlemisest tekkinud vaimse tervise häired

(ärevus, stress, hirm suhtluse ees), mille tõttu lapsed on pöördunud perearsti poole ja

avaldanud, et vajavad psühholoogi abi. Seega tuleb kohtul antud asjaoludel jaatada laste

tervise edasise kahjustamise võimalust isegi avaldajaga telefoni teel suhtlemine laste jaoks

harjumuspärases keskkonnas viibimise korral. Kuna vanema valitud suhtlemisviis on laste

vaimset tervist otseselt kahjustav, esinevad kohtu hinnangul käesolevas asjas selgelt alused

PKS § 143 lg 3 kohaldamiseks. PKS § 153 lg 3 tõlgenduse kohaselt on lapse ja vanema

suhtlusõiguse piiramisel määrav lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja

lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt RKTKm

06.04.2018, 2- 15-16111, p 18). Lapse tahet tuleb suhtluskorra määramisel küll arvestada,

kuid see ei ole asja lahendamisel määrava tähtsusega; seda tuleb arvestada koosmõjus kõigi

asjaoludega, et selgitada välja lapse huvidele vastav lahendus.

Kohus, olles kõiki asjaolusid kaalunud ja analüüsinud, on veendunud, et alaealiste laste

huvides ei ole käesoleval ajal lubada ega sisse seada telefoni teel avaldajaga suhtlemise korda.

Kohtu veendumus põhineb lisaks laste ärakuulamisele ja muudele kogutud tõenditele ka

13.02.2025 läbi viidud kohtuistungil vahetult kogetul. Nimelt Viru vanglaga toimunud

videoistungil üritas kohus, ära kuulata J.T. Avaldaja rikkus ärakuulamise korda, oli

verbaalselt agressiivne, rääkis kohtunikule pidevalt vahele, rikkus kohtuistungi korda kohtu

peale karjudes ning seejärel omavoliliselt istungilt lahkudes.

Lapsed on ärakuulamisel avaldanud nii kohtule kui ka laste esindajale, varasemalt ka

lastekaitsespetsialistile et isa survestava, nõudva, manipuleeriva ja süüdistava suhtlemisviisi

pärast on isaga suhtlemine laste jaoks äärmiselt ebameeldiv ja tekitab ärevust ning stressi.

Lapsed on välja toonud, et varasemas telefonisuhtluses avaldaja ei ole sisuliselt üldse

huvitunud laste tegemistest ega lastega vanema kombel suhelnud. Selline verbaalselt

agressiivne suhtlus lastega on põhjustanud laste vaimse heaolu ohustamise sellises ulatuses, et

lapsed on varasemalt vajanud ärevusega toimetulemiseks psühholoogi teenuseid. Avaldajal

enesel oma suhtlusviisi ja käitumise osas igasugune enesekriitika puudub ning kahjuks ilmneb

ka kohtuistungil toimunust, et avaldajal kontroll enese käitumise üle on ebapiisav. Kohus on

kokkuvõtvalt veendunud, et käesoleval juhul oleks suhtluskorra kehtestamine oleks vaid

vangistuses viibiva lapsevanema, mitte aga laste huvides ja kahjustaks laste vaimset tervist

otseselt.

Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta ka taotlus alaealisi lapsi kasvatava vanema

kohustamiseks laste piltide saatmiseks vanglasse. Kohus on seisukohal, et selle nõude puhul

tuleb arvestada eelkõige laste endi õigusega eraelu puutumatusele. Alaealised (teismelised

tütarlapsed) on kohtule väljendanud kategoorilist vastasseisus oma fotode edastamiseks

kinnipidamisasutusse. Kohus märgib, et vanemal tuleb oma teismeliste laste vastavat soovi

arvesse võtta ning mitte edastada vangistuses viibivale vanemale pilte alaealistest lastest vastu

alaealiste endi tahtmist.

Kohtul tuleb PKS § 123 lg 1 tulenevalt järgida kõigis lastesse puudutavates menetlustes laste

parimaid huve. Kohus on seiskohal, et antud kaasuses tuleb laste parimatest huvidest lähtudes

jätta avaldaja avaldus suhtluskorra sisse seadmiseks tervikuna rahuldamata, kuna vanema

valitud suhtlemisviis ei ole lapse huvidega kooskõlas, vaid vastuolus ning kahjustab alaealiste

laste tervist ja arengut. Vanema käitumisest tulenevalt peab kohus aga kohaseks ja

põhjendatuks piirata vanema telefonisuhtlust alaealiste lastega, kuna vanema valitud

suhtlusviisi puhul tuleb jaatada võimalust, et vanema käitumine kahjustab piirangu

kehtestamata jätmise korral laste vaimset tervist.

Kohus selgitab, et vanemal on endiselt võimalus asuda suhete parandamiseks lastega algselt

kirja teel suhtlema, näidates üles huvi laste käekäigu ja tegemiste suhtes. Lapsed on vanema

tegevust seni üheselt tajunud vanema huvi puudumisena ning eneste suhtes vaenulikuna.

Vanemal tuleb esmalt muuta laste suhtumist läbi enese suhtlemisviisi muutmise, et lapsed

tunneksid suheldes end turvalisena ning mõte vanemaga suhtlemisest ei tekitaks lastes

ärevushäireid.

Määruskaebus

6. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus

määrus, millega määrata suhtluskord vastavalt isa poolt taotletule või saata asi uueks

arutamiseks maakohtule.

Menetlusosaliste seisukohad

7. Laste ema vaidles määruskaebusele vastu.

8. Eestkosteasutus palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

9. Lastele RÕA korras määratud esindaja ei toetanud määruskaebust, palus selle jätta

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

1, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses

esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le

659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega

neid ei kordamata. Vastuseks määruskaebusele toob ringkonnakohus esile järgneva.

12. Asja materjalidest nähtub:

-Avaldaja J.T (edaspidi ka isa) on puudutatud isikute I ja II (edaspidi ka lapsed) isa.

-Avaldaja viibib kinnipidamisasutuses ja talle on määratud karistuseks eluaegne

vanglakaristus.

-Lapsed sündisid ajal, kui avaldaja kandis eluaegset vanglakaristust kinnipidamisasutuses, st

puudutatud isikud I ja II ei ole mõlema vanemaga kunagi perekonnana koos elanud.

-Puudutatud isikud I ja II on koos emaga viibinud kinnipidamisasutuses, et avaldajaga

suhelda.

-Viimane kord, kui laste ema ja puudutatud isik II avaldajaga suhtlemiseks

kinnipidamisasutuses koos viibisid oli umbes 5 aastat tagasi.

-Peale seda on avaldaja on suhelnud lastega neile helistades.

-Kuna avaldaja viibib kinnipidamisasutuses, siis avaldaja saab kinnipidamisasutusest välja

helistada, kuid temale puudutatud isikud I-III kinnipidamisasutusse helistada ei saa.

-Puudutatud isikud I ja II on avaldaja telefoninumbrilt tulevad kõned käesolevaks ajaks

blokeerinud.

-Pärnu Maakohtu 11.06.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-2090 rahuldati N.Z avaldus ja

peatati J.T (end.O.U) hooldusõigus (nii isiku kui varahooldusõigus) alaealiste laste G.N ja

O.U suhtes ja anti laste ainuhooldusõigus (nii isiku kui varahooldusõigus) laste emale N.Z-

ile .

13. Määruskaebuses vaidlustab avaldaja maakohtu määruse osas, milles suhtluskord jäi tema

taotletud viisil määramata. Seega on määruskaebusmenetluses menetlusosaliste vahel

jätkuvalt vaidlus selles, kas isa avaldus lastega suhtlemiskorra määramiseks on põhjendatud.

Ringkonnakohus toob esile, et Riigikohus on 9. novembril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11

tehtud määruse p-s 21 märkinud, et vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus

PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii

vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja

huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse

võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Samuti on kolleegium juhtinud PKS § 143

kohaldamisel tähelepanu sellele, et vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati

silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus (tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 138 lg 1) (vt Riigikohtu 30. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-11, p 15).

14. PKS § 143 lg-st 1 tulenevalt on eelduslikult lapse huvides see, et laps saab lahus elava

vanemaga suhelda, samuti ei tohi vanem kahjustada lapse suhet teise vanemaga. Käesolevas

asjas puuduvad tõendid, et lapse ema piiraks laste suhtlust isaga või osutaks kahjulikku mõju

lastele, mille tõttu ei soovi lapsed isaga suhelda. Asjast nähtuvalt ei saa olla vaidlust aga

selles, et lapsed keelduvad isaga suhtlemisest, mh on nad on korduvalt seda väljendanud

käesolevas menetluses neid ärakuulanud isikutele. Seega on asja lahendamise üheks keskseks

küsimuseks välja selgitada põhjused, miks on lastele tekkinud vastumeelsus isaga suhelda

ning kuidas kujunenud olukorda parandada.

15. Lapsed on ärakuulamisel avaldanud nii kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale, kohtule

kui ka RÕA korras lastele määratud esindajale, et isa survestava, nõudva, manipuleeriva ja

süüdistava suhtlemisviisi pärast on isaga suhtlemine telefoni teel nende jaoks äärmiselt

ebameeldiv ja tekitab ärevust ning stressi. Lastel on jäänud kinnipidamisasutuses isaga

vahetust suhtlemisest väga halvad mälestused, isa oli vägivaldne ema suhtes ning lapsed pidid

seda pealt nägema. Laste suhtes oli avaldaja verbaalselt agressiivne. Lapsed keelduvad

kategooriliselt isaga kohtumiseks kinnipidamisasutusse minemisest. Lapsed tõid esile ka selle,

et telefonisuhtluses ei ole avaldaja huvitunud üldse nende tegemistest, kõnede teema puudutab

vaid laste ema, järelpärimisi tema tegevuste kohta ja laste ema halvustamist ning

kritiseerimist. Lapsed kinnitasid, et ema pole neil kunagi piiranud isaga suhtlemist.

16. Ringkonnakohus leiab, et algselt juba laste sünnist tulenev elukorraldus, kus isa veedab

perest eemal kinnipidamisasutuses ei ole võimaldanud ilmselt luua lähedast ja vanemlikku

suhet isa ja laste vahel. Laste ärakuulamisest on selgunud, et kui pere viibis pikaajalistel

kohtumistel avaldajaga kinnipidamisasutuses oli avaldaja agressiivne ja ähvardav, mistõttu ei

soodustanud selline käitumine ilmselgelt edasiselt lähedussuhte tekkimist laste ja avaldaja

vahel. Hiljem, kui laste vanemate abielu lahutati ning lapsed koos emaga enam avaldajaga

kinnipidamisasutuses suhtlemas ei käinud, suhtles avaldaja lastega telefoni teel, kuid kõned

tehti avaldaja poolt ajal, mis ei arvestanud laste koolikohustuse täitmist ja huvitegevuses

osalemist. Lisaks on lapsed avaldanud, et avaldaja kõned olid ebameeldivad, sest tegelikult

avaldaja huvi laste vastu ei tundnud, kõned olid suunatud vaid laste ema kohta teabe

saamiseks, manipuleerimiseks ning ema halvustamiseks. Kuna lastele olid kõned tehtud

ebasobival ajal, kõnede sisu oli ebameeldiv, tekitasid ärevust ning keskendumisraskusi

koolikohustuse täitmisel, siis blokeerisid lapsed avaldaja numbri.

17. Ringkonnakohus leiab, et arvestades laste vanust, nende poolt erinevatele isikutele

erinevatel aegadel avaldatust, et laste keeldumine avaldajaga suhtlemisest on põhjustanud

avaldaja ise.

18. Ringkonnakohus selgitab, et suhtluskorra kindlaksmääramisel võtab kohus lapse arvamust

arvesse ühe asjaoluna lapse huvide väljaselgitamisel (RKTKm, 15.02.2023, 2-21-5895, p 14).

Eeltoodu tähendab, et lapse arvamus ei ole selleks ainsaks ega ka primaarseks asjaoluks,

millest tema suhtes tehtava otsustuse puhul lähtuda tuleb. Ringkonnakohus leiab siiski, et

käesoleval ajal laste survestamine suhtlemiseks isaga ei ole nende huvides. Esiteks leidis

maakohus põhjendatult, et lapsi ei saa kohustada viibima kinnipidamisasutuses avaldajaga

suhtlemiseks, kuid muud vahetut võimalust (nn näost-näkku) suhtlemiseks hetkel ei ole, sest

avaldajale on määratud karistuseks kinnipidamisasutuses viibimine. Lapsed on väljendanud,

et kinnipidamisasutus on väga ebameeldiv koht ning sinna nad minna ei taha. Kuivõrd lapsed

on avaldajaga suhtlemiseks pikaajalise kokkusaamise korras korduvalt kinnipidamisasutuses

koos emaga viibinud, siis on nende arvamus kujunenud vahetult kogetust. Laste arvamusega

tuleb selles osas arvestada ning seega suhtluskord osas, mis eeldab laste vahetut viibimist

kinnipidamisasutuses avaldajaga suhtlemiseks, tuleb jätta rahuldamata.

19. Ringkonnakohus leiab, et suhtluskorra määramine osas, milles avaldajale võimaldatakse

lastega kontakt telefoni või mõne muu tehnilise vahendi (arvuti) kaudu, on samuti õigesti

jäetud rahuldamata. Lapsed on avaldanud, et nad ei soovi isaga kontakti telefoni teel.

Arvestades asjas esitatud arvamusi on laste seisukoht kujunenud põhjusel, et neil puudub

igasugune lähedussuhe avaldajaga, sest avaldaja ei ole huvi nende elukorralduse vastu

tundnud, lastel on kujunenud arvamus, et nendega kontakti otsimine on toimunud vaid

põhjusel, et teada saada laste ema elukorralduse kohta, millele järgneb halvustav kriitika nii

laste kui laste ema aadressil. Kuna asjast nähtuvalt on avaldaja kõnede sisu laste tervist

kahjustav, siis ei ole võimalik kohustada lapsi selliseid kõnesid taluma. Avaldaja on esitanud

seisukoha, et asjas ei ole tõendatud tema suhtlemise tõttu lastel tekkinud tervisekahju.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole sisuliselt avaldaja arvamus, et suhtlemise

piiramiseks peaks olema diagnoositud lastel tervisehäire. Kui lapsed avaldavad, et nad on

peale avaldaja kõnet ärevuses ja neil on tekkinud keskendumisraskused, siis on see piisav, et

tuvastada lastele avaldaja kõnedest lähtuv negatiivne mõju. Ringkonnakohtu arvates ei mõista

avaldaja piisavalt laste vajadust stabiilse elukorralduse ja turvatunde järele. Asjast nähtuvalt

on menetluse jooksul laste ja isa võõrandumine süvenenud. Algselt keeldusid lapsed

ebameeldivate kogemuste tõttu isaga suhtlemisest, kuid määruskaebusmenetluses avaldas

kohalik omavalitsus, et laste avaldused on käsitletavad abipalvena, mitte kohustada neid isaga

suhtlema.

20.Vanema ja lapse suhtlemise korra kujundamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema

astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või

rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28).

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus asja lahendades kaalutluspiire ületanud. Nõustuda ei

saa avaldaja arvamusega, et maakohus oli erapoolik. Avaldaja esitas maakohtus korduvaid

taandamise avaldusi ning vastavalt seaduses sätestatule need lahendati. Maakohtuniku

erapoolikust asjas, hoolimata korduvatest esitatud taandamisavaldustest, ei tuvastatud.

21. Määruskaebuses heidab avaldaja maakohtule ette ka seda, et maakohus ei püüdnud asja

lahendada kokkuleppel. Eelkõige leiab avaldaja, et kokkuleppimisele oleks aidanud jõuda

avaldaja ja laste ema vahetu suhtlemine kohtuistungil ning kohtu poolt nende kokkuleppele

suunamine. Ringkonnakohtu arvates on etteheited alusetud. Avaldaja jätab tähelepanuta, et

lapsed, kellega ta soovib suhelda on käesoleval ajal vastavalt XX- ja XX-aastased. Sellises

vanuses laste puhul pole võimalik laste tahte vastaselt sõlmida kokkulepet vanemate vahel

avaldaja ja lastega suhtlemise korra kohta. Seda enam, et laste avaldatust nähtuvalt tekitab

neile kohustus avaldajaga telefoni teel suhelda ärevust, stressi ja hirmu. Laste emal oli

kohustus tagada laste edaspidine areng ja heaolu ning seetõttu puudus võimalus laste jaoks

tervist kahjustavat suhtluskorda kokku leppida.

22.Käesoleval juhul on avaldajale jäänud võimalus kontakteeruda kirja teel. Näidates piisavat

huvi ja pühendumust laste elukorralduse kohta kirja teel on võimalik avaldaja ja laste

suhtlemise taastumine mõlemapoolselt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

23.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikule I ja II riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud määruskaebuste

menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi

kanda, kuna see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas põhjusel, et lahend tehakse laste

huvides. Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule I ja II riigi õigusabi korras määratud

esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega.

24.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 178 ja § 696 lg 3 esimesest lausest.

/allkirjastatud digitaalselt/