2-24-10550/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-24-10550

Tsiviilasi

Jelena Starostina hagi VKG OIL AS-i vastu

saamata jäänud tulemustasu 1068 euro 84 sendi

(bruto) ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1068 eurot 84 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. oktoobri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jelena Starostina apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Hageja

Jelena

Starostina

(isikukood

esindajad

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Roman Golovenko

Kostja VKG OIL AS (registrikood 10528765),

lepinguline esindaja Jüri Pool

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 24. oktoobri 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-24-10550

ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada Jelena Starostina hagi VKG OIL

AS-i vastu saamata jäänud tulemustasu 1068 euro 84 sendi (bruto) ja viivise

saamiseks ning mõista VKG OIL AS-lt Jelena Starostina kasuks välja saamata

jäänud tulemustasu 1068 eurot 84 senti (bruto) ja viivis tulemustasult, millelt on

maksud maha arvatud, alates 10. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtus

kantud menetluskulud jätta VKG OIL AS-i kanda. Mõista VKG OIL AS-lt

Jelena Starostina kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 1281 eurot (sh

käibemaks) ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

2. Rahuldada Jelena Starostina apellatsioonkaebus.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud VKG OIL AS-i kanda.

4. Mõista VKG OIL AS-lt Jelena Starostina kasuks välja apellatsioonimenetluse

kulud 622 eurot 20 senti (sh käibemaks).

5. Mõista VKG OIL AS-lt Jelena Starostina kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt apellatsioonimenetluse kuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva

kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

6. Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon on järgmine:

6.1. Rahuldada Jelena Starostina hagi VKG OIL AS-i vastu saamata jäänud

tulemustasu 1068 euro 84 sendi (bruto) ja viivise saamiseks.

6.2. Mõista VKG OIL AS-lt Jelena Starostina kasuks välja saamata jäänud

tulemustasu 1068 eurot 84 senti (bruto) ja viivis tulemustasult, millelt on maksud

maha arvatud, alates 10. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

6.3. Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud VKG OIL

AS-i kanda.

6.4. Mõista VKG OIL AS-lt Jelena Starostina kasuks välja maakohtus kantud

menetluskulud 1281 eurot (sh käibemaks) ja apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud 622 eurot 20 senti (sh käibemaks), kokku menetluskulud 1903

eurot 20 senti (sh käibemaks).

6.5. Mõista VKG OIL AS-lt Jelena Starostina kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (1903 eurolt 20 sendilt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva

kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Jelena Starostina (hageja) esitas 10. juulil 2024 Viru Maakohtule hagi VKG OIL AS-i

(kostja) vastu saamata jäänud töötasu (tulemustasu) 1068 euro 84 sendi (bruto) ja viivise

saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 30. aprillil 1999 sõlmitud tööleping nr 454. 12.

veebruaril 2024 esitas hageja kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse ja tööleping lõpetati

samal päeval töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 alusel. Kostja on kinnitanud „VKG OIL AS

TULEMUSTASU MAKSMISE KORRA“, mis reguleerib VKG OIL AS töötajatele

tulemustasu maksmise tingimusi ja korda. Tulemustasu on tasu, mida makstakse töötajale

püstitatud eesmärkide täitmise eest (p. 2.2). Tulemustasu koosneb kvartaalsest tulemustasust

ja aasta tulemustasust. Kvartaalne tulemustasu moodustab 50% aasta maksimaalsest

tulemustasust ehk iga kvartali eest eraldi kuni 12,5% aasta maksimaalsest tulemustasust ning

aasta tulemustasu on kuni 50% aasta maksimaalsest tulemustasust, mida makstakse üks kord

aastas, kui ettevõtte ja kontserni tulemuseesmärgid on täidetud ja likviidsuspositsioon on

piisav (p-d 2.4, 2.6 ja 5.4).

2023. aasta eest maksis kostja hagejale kvartaalset tulemustasu neli korda: 8. mail 2023 – 361

eurot 93 senti (bruto); 9. augustil 2023 – 213 eurot 82 senti (bruto); 17. novembril 2023 – 285

eurot 7 senti (bruto); 9. veebruaril 2024 – 208 eurot 2 senti (bruto). Seega 2023. aasta

kvartaalne tulemustasu oli kokku 1068 eurot 84 senti (bruto). Arvestades, et kvartaalse ja

aastase tulemustasu vahekord on 50%:50%, siis aastase tulemustasu suurus on ka 1068 eurot

84 senti (bruto). 2023. a tulemustasu kostja hagejale välja ei maksnud. Korra p 9.7 ei saa olla

aluseks tulemustasu tasumata jätmiseks. Poolte töösuhteid ei lõpetatud töötaja töökohustuste

rikkumise tõttu. Hageja ei ole ka rikkunud oma töökohustusi. Kostja ei ole veenvalt

tõendanud, et 9. veebruaril 2024 tuli hageja tööle joobeseisundis, ehkki kontrollimisel näitas

alkomeeter 0,2 mg/l, s.o 0,42 promilli. Korra p 9.7 on käsitatav tüüptingimusena, mis

kahjustab töötajat ebamõistlikult ja see on tühine võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 esimese

lause alusel.

Tulemustasu on osa hageja töötasust. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-118-10 tehtud lahendis

leidnud, et tööandja (sh ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu (lisatasu) maksmise juhend on

tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja muutub seega töölepingu osaks ning seetõttu ei saa

tööandja seda ühepoolselt muuta. Tartu Ringkonnakohus on asjas nr 2-15-7759 leidnud, et

lisatasu muutus palgatingimuseks, mida kostja oleks võinud muuta vaid poolte kokkuleppel.

Töötasu on Riigikohus käsitlenud asjas nr 2-21-9335. Hageja palub kostjalt välja mõista

saamata jäänud töötasu (tulemustasu) 1068 eurot 84 senti (bruto) ja viivise põhinõudelt alates

10. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on täitnud TLS § 28 lg 2

p-st 2 tuleneva tööandja kohustuse maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

Tulemustasu töötasuna käsitamiseks puudub alus. Tulemustasu makstakse püstitatud

eesmärkide täitmise eest (p 2.2) ja eesmärgiks ei tohi olla juba aastaid korduvalt saavutatud

eesmärk (p 3.1.4). Seega ei saa tulemustasu maksmise aluseks olla töötaja tavapäraste

tööülesannete täitmine ega muutumatute eesmärkide täitmine. Tegemist ei ole töötajale

garanteeritud tasuga (punkt 2.2). Tulemustasu maksmine on tööandja üksikotsustus,

diskretsiooniotsustus (punkt 2.2). Tulemustasu ei maksta, kui töötajaga on lõpetatud töösuhe

töökohustuste rikkumise tõttu peale hindamisperioodi lõppemist ja enne tulemustasu

väljamaksmise hetke saabumist (punkt 9.7). Töötaja ei järginud Elupäästvate reeglite reeglit

nr 8, ettevõtte territooriumil /../ alkoholijoobes /../ viibimine /../ on rangelt keelatud. 9.

veebruaril 2024 oli töötaja väljahingatavas õhus 0,2 mg/l, s.o 0,42 promilli etanooli.

Aastase tulemustasu suurus kujuneb erinevate eesmärkide täitmise hindamisest, mida

käesoleval juhul polnud töötaja käitumisest tulenevalt võimalik ega vajalik hinnata. Töötaja

kvartaalsed tulemustasud ei ole ühesuurused ning moodustavad väga väikese osa töötaja

töötasust. Töölepingu lõppemisel ei olnud aasta tulemustasu sissenõutav. Tulemustasu

maksmise korra p 7.1 alusel makstakse aasta tulemustasu VKG AS-i nõukogu otsusel ja VKG

AS-i nõukogu otsuses märgitud tähtajal, kuid mitte hiljem kui järgmisel kalendrikuul peale

kontserni majandustulemuste kinnitamist. Hageja töölepingu lõppemisel, s.o 12. aprillil 2024

ei olnud aasta tulemustasu sissenõutav.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 24. oktoobri 2024. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Tegemist on lihtmenetluses lahendatava hagiga. Hageja ütles töölepingu üles 12. veebruaril

2024. Pooled vaidlevad selle üle, kas tööandja peab maksma aasta (2023) tulemustasu

töötajale, kellega töösuhe on lõpetatud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tulemustasu

(lisatasu) maksmise kord on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja ka töölepingu osa, kuid

tulemustasu olemus ja selle väljamaksmine erineb põhipalgast. Asja materjalidest järeldub, et

iga kvartal ja aasta makstava tulemustasu suurus muutub. Selle suurus ei põhine töötatud ajal,

vaid see sõltub hoopis püstitatud tööeesmärkide täitmisest (korra p 2.2) ja tööandja

majandustulemustest (korra p-d 6.1, 7.1).

Õige on kostja viide korra p-le 3.1.4 ja väide, et tulemustasu ei maksta töötaja tavapärase töö

eest. Samuti ei maksta tulemustasu tasu aluseks olnud töö tegemise ajal, vaid nõukogu otsuses

märgitud tähtajal, kuid mitte hiljem kui järgmisel kalendrikuul peale kontserni

majandustulemuste kinnitamist (korra p 7.1). Korra p 7.1 ühtib TLS §-ga 30, mille kohaselt,

kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust

majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava

aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. TLS § 33 lg 3 kohaselt tuleb tööandja

majandustulemusest maksmisele kuuluv osa töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist,

kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. Seega

sõltub tulemustasu maksmine ka tööandja majandustulemustest (korra p 7.1).

Korra p 7.1 järgi makstakse aasta tulemustasu kõikidele VKG OIL AS-i töötajatele VKG AS-i

nõukogu otsusel. Puudub vaidlus, et nõukogu pole vastu võtnud otsust hagejale tulemustasu

maksmiseks ja selle suuruse kinnitamiseks, st sellist otsust ei ole. Töötajale tulemustasu

maksmise aluseks on tulemuskaart (korra p 2.8). Hageja ei ole ka tõendanud, millised oleksid

pidanud olema korra p-s 2.2 sätestatud eesmärgid ning kas ta täitis need. Seega on õige kostja

väide, et hageja aasta tulemustasu ei olnud töölepingu lõpetamisel sissenõutav, st hagejal ei

ole õigust saada tulemustasu.

Õige on hageja väide, et korra p 9.7 ei ole praegusel juhul aluseks tulemustasu maksmata

jätmiseks. Korra p 9.7 kohaldamise eelduseks on tööandja poolt töötajaga töösuhte

lõpetamine töötaja töökohustuste rikkumise tõttu, kuid antud juhul lõpetas töölepingu töötaja,

mitte tööandja. Eeltoodud põhjendustele tuginedes ei oma tähtsust poolte väited selle kohta,

kas korra p 9.7 on käsitatav tüüptingimusena, kas see on tühine, kas hageja viibis töökohal

joobeseisundis, kuidas joobeseisundit tuvastati ning kas hageja rikkus töökohustusi.

Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et esineksid korrast tulenevad eeldused talle

tulemustasu maksmiseks ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja

kanda. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning seega ei määranud maakohus

kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus,

millega rahuldada hagi ning mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu

(tulemustasu) 1068 eurot 84 senti (bruto) ning viivis saamata jäänud töötasult (s.o 1068 eurolt

84 sendilt) alates 10. juulist 2024 kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohus ei ole järginud TsMS §-des 229, 232, 436 ja 442 lg-s 8 sätestatud nõudeid.

Maakohus on selgelt rikkunud menetlusõiguse norme, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse

norme ja valesti hinnanud tõendeid ning see on kaasa toonud asjas ebaõige kohtulahendi.

Maakohtu otsus on üllatuslik. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusel, mis ei ole

otseselt seotud kostja esitatud väidetega. Maakohus eksis tõendamiskoormise jaotamisega.

Kostja poolt töötajatele makstav tulemustasu on töötajate töötasu osa.

Maakohus nõustus hageja väitega, et korra p 9.7 ei ole praegusel juhul aluseks tulemustasu

maksmata jätmiseks.

Kostja leiab ekslikult, et hageja nõuete rahalised arvestused on tõendamata ning ebaselged.

Isegi kui sellega nõustuda, ei ole see aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kuna töötasu

maksmise kohustus ja tööaja arvestuse pidamise kohustus on TLS § 28 lg 2 p 2 ja p 4 järgi

tööandjal ehk kostjal, peab kostja mh arvestama hageja tulemustasu suuruse ning seda

vajaduse korral tõendama (vt nt TLS § 28 lg 2 p 2, p 4 ja p 12). Arvestades, et töötaja on

töösuhte nõrgem pool, peab töötasu koosseisu TLS § 5 lg 1 p-st 4, lg-test 2 ja 5 ning TsMS §

5 lg-st 2 ja § 230 lg-st 1 tulenevalt tõendama tööandja. Seejuures on tööandjal võimalik

põhjendada muude väljamaksete tegemist ja tõendada, et tegemist oli tööandja ühepoolse

otsuse alusel tehtud maksetega, mis ei ole käsitatav töötasuna. Pärast seda, kui tööandja on

oma tõendamiskohustuse täitnud, on töötajal võimalik tööandja esitatu ümber lükata Kostja

pole hageja arvestusi ümber lükanud, s.o ei ole pakkunud muud alternatiivset arvestust.

Kostja ei ole esitanud ka tõendeid, et hagejal puudub õigus 2023. a eest tulemustasu

saamiseks.

Maakohus jättis hagi rahuldamata sel põhjusel, et hageja ei ole tõendanud, et esineksid korrast

tulenevad eeldused talle tulemustasu maksmiseks. Selliseid vastuväiteid ei ole kostja

hagiavaldusele esitanud. Hagi esitamisele eelnevas kirjavahetuses (hageja 16. septembri 2024.

a seisukoha lisa 1) märkis kostja hagejale aastase tulemustasu maksmata jätmise põhjuseks

üksnes korra p 9.7 (hagiavalduse lisa 4). Arvestades kostja vastuväidet, et aasta tulemustasu ei

makstud välja p. 9.7 alusel, saab järeldada, et see oli kostja seisukoha järgi hageja teenitud.

Kostja ei ole kordagi (enne kohtumenetluse algatamist ega ka kohtule esitatud vastuses)

väitnud, et hageja ei täitnud korras sätestatud tingimusi aastase tulemustasu saamiseks.

Maakohus leidis ekslikult, et hageja peab tõendama täiendavalt aastase tulemustasu saamisega

seotud asjaolud. Apellant tõendas, et 2023. aasta jooksul maksis kostja talle kvartaalsed

tulemustasud (4 korda). Kvartaalsete tulemustasude väljamaksmine hagejale kinnitab, et

hageja täitis kõik püstitatud eesmärgid. Tulemustasu on tasu, mida makstakse töötajale

püstitatud eesmärkide täitmise eest (korra p. 2.2). Korra p 7.2 sätestab, et tulemustasu aasta

osa väljamaksmise hindamise korral võetakse arvesse strateegiliste eesmärkide täitmist aasta

lõikes, vaatamata nende mittetäitmisele eraldi kvartalites (kui sellised olukorrad esinevad).

Töötaja või töötajate kollektiivile kalendriaastaks püstitatud ülesanded on kvartali eesmärkide

summa. Tulemustasu suuruse arvestamise ja tõendamise kohustus on kostjal, sh tulemustasu

maksmata jätmise aluste puhul. Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja nõutav tulemustasu

on tööandja majandustulemuselt makstav tasu (TLS § 30). Korra alusel tulemustasu

maksmine töötajale sõltub püstitatud eesmärkide täitmisest. Hageja täitis ülesanded ning

eesmärgid. Ülesannete täitmisel ja eesmärkide saavutamisel ei saa loobuda lubatud

tulemustasu maksmisest. See oleks vastuolus TLS § 5 lg 1 p 5, § 28 lg 2 p 2 ja töölepingu p-

ga 5.1. Eeltoodut arvestades tuleb hagi rahuldada.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, maakohtu otsus

muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Kõik hageja väited ja tõlgendused tulemustasu

suuruse arvutamise ja tulemustasu kui sellise kohta tuginevad valele arusaamisele, et

tulemustasu saamine on hageja vaikimisi õigus. Seadusest, vaidlusalusest tulemustasu

maksmise korrast ning muudest eelneva kohtumenetluse raames esitatud materjalidest ja

kostja põhjendustest nähtuvalt nii ei ole. Tulemustasu olemus ja selle väljamaksmine erineb

põhipalgast oluliselt – selle suurus ei põhine töötatud ajal ning iga kvartal ja aasta makstava

tulemustasu suurus muutub. Tulemustasu oleneb püstitatud eesmärkide täitmisest ja tööandja

majandustulemustest. Kord sätestab ühetähenduslikult, et tulemustasu makstakse püstitatud

eesmärkide täitmise eest (punkt 2.2), ning eraldi rõhutab, et eesmärk peab soodustama töötajat

pingutama, mistõttu eesmärgiks ei tohi olla juba aastaid korduvalt saavutatud eesmärk (punkt

3.1.4). Tulemustasu saamine ühe perioodi eest ei tähenda automaatselt, et hagejal tekiks õigus

saada tulemustasu ka järgmise perioodi eest – korraga on selline olukord sõnaselgelt

välistatud. Korra järgi on tulemustasu maksmise eelduseks ja aluseks iga kord eraldi tehtav

nõukogu otsus, millele eelneb püstitatud eesmärkide ja muude korras määratletud tingimuste

täitmise hindamine ja fikseerimine. Hageja töölepingu lõppemisel 12. veebruaril 2024 ei

olnud ühtegi nimetatud eeldustest täidetud ning hageja pole vastupidist tõendanud ega

veenvalt põhistanud ei maakohtu menetluse raames ega apellatsioonkaebuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning

asjas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada hagi ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

saamata jäänud tulemustasu 1068 eurot 84 senti (bruto) ja viivis tulemustasult, millelt on

maksud maha arvatud, alates 10. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras. Maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 1281 eurot (sh

käibemaks) ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning apellatsioonimenetluse kulud

tuleb jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud

622 eurot 20 senti (sh käibemaks) ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva

kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Hageja nõuab kostjalt tasumata tulemustasu 1068 euro 84 sendi (bruto) ning viivise

väljamõistmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et tulemustasu (lisatasu)

maksmise kord on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja ka töölepingu osa (vt ka nt RKTKo

30.11.2010, 3-2-1-118-10, p-d 9 ja 10). Õige on ka hageja poolt kogu menetluses viidatu, et

töötasu komponente peaks tõendama tööandja.

8. Õige on maakohtu viide, et tulemustasu suurus sõltub korra järgi püstitatud töö eesmärkide

täitmisest ja tööandja majandustulemustest. Õige on ka maakohtu viide, et korra p 7.1

sätestab, et aasta tulemustasu makstakse kõikidele VKG OIL AS-i töötajatele VKG AS-i

nõukogu otsusel ja otsuses märgitud tähtajal, kuid mitte hiljem kui järgmisel kalendrikuul

peale kontserni majandustulemuste kinnitamist. VKG kontserni nõukogul on õigus

ühepoolses korras keelduda tulemustasu väljamaksmisest või lükata selle maksmine edasi

kontserni majandusolukorra ootamatu halvenemise korral.

9. Samas leiab ringkonnakohus, et maakohus on ekslikult leidnud, et kuivõrd hageja pole

tõendanud, millised oleksid pidanud olema töölepingu korra p-s 2.2 sätestatud eesmärgid ning

kas ta need täitis, samuti, et kuna ei nähtu, et nõukogu oleks võtnud vastu otsuse hagejale

tulemustasu maksmise ja selle suuruse kinnitamiseks, siis ei ole hagejal õigust tulemustasu

saada.

10. Töölepingu p 5.1 kohaselt makstakse töötajale tema tööülesannete täitmise eest palka, mis

koosneb põhipalgast, lisatasust ja juurdemaksetest. Töölepingu p 5.4 viitab sellele, et lähtudes

töötaja töötulemustest võib tööandja oma otsuse alusel maksta töötajale lisatasu ja

juurdemakseid, samuti ühekordseid toetusi, preemiaid ja teostada teisi ühekordseid

väljamakseid. Vaidlust ei ole, et tulemustasu maksmist reguleerib VKG OIL AS-i tulemustasu

maksmise kord (dtl 52–56). Korra p 2.2 järgi on tulemustasu tasu, mida makstakse töötajale

püstitatud eesmärkide täitmise eest. Tegemist ei ole töötajale garanteeritud tasuga.

Tulemustasu võib maksta nii kvartali kui ka aasta eesmärkide täitmise eest. Kalendriaastas

töötajale välja makstava tulemustasu maksimaalne summa on 20% töötaja sama kalendriaasta

põhitöötasu kogusummast. Kuigi korra p 2.2 järgi ei ole tulemustasu töötajale garanteeritud

tasu, tuleneb ringkonnakohtu hinnangul korrast, et kui tulemustasu maksmise tingimused on

täidetud ja alust maksmiseks keeldumiseks pole, on töötajal õigus tulemustasu saada.

Maakohus on viidanud sellele, et lisaks töö eesmärkide täitmisele sõltub tulemustasu

maksmine ja selle suurus ka tööandja majandustulemustest, viidates korras märgitud p-dele

6.1 ja 7.1, millest tulenevalt on VKG kontserni nõukogul õigus ühepoolselt kontserni

majandusliku olukorra järsul/ootamatul halvenemisel keelata või edasi lükata tulemustasu

väljamaksmine. Praegusel juhul ei ole kostja tuginenud sellele (mh ringkonnakohtus), et

hageja ei oleks püstitatud eesmärke täitnud või et tööandja majandustulemused oleks olnud

sellised, mis takistanuks tulemustasu väljamaksmist või väljamaksmist sellises summas, nagu

seda on nõudnud hageja.

11. Korra p 7.2 sätestab, et tulemustasu aasta osa väljamaksmise hindamise korral võetakse

arvesse strateegiliste eesmärkide täitmist aasta lõikes, vaatamata nende mittetäitmisele eraldi

kvartalites (kui sellised olukorrad esinevad). Töötaja või töötajate kollektiivile kalendriaastaks

püstitatud ülesanded on kvartali eesmärkide summa. Eelnimetatud korra punkti alusel saab

eeldada, et kui kvartali tulemustasud on hagejale 2023. a eest välja makstud (dtl 57–61) ja

väiteid ja tõendeid selle kohta, mis annaks alust öelda, et hagejale tulemustasu maksmiseks

korrast tulenevalt alust pole, võib eeldada, et hageja on püstitatud eesmärgid täitnud ning tal

on alust saada ka aasta tulemustasu.

12. Muu hulgas nähtub hageja esitatud tõendist – vanemraamatupidaja-palgaarvestaja T.

Kuzmina e-kirjast, et tulemustasu ei makstud 2023. a eest välja hagejale põhjusel, et töötajaga

on lõpetatud töösuhe töökohustuste rikkumise tõttu peale hindamisperioodi lõppemist ja enne

tulemustasu väljamaksmise hetke saabumist (punkt 9.7) (dtl 119–120). Korra p-le 9.7 ja

sellele, et töötaja rikkus töökohustusi, mis oli aluseks töölepingu ülesütlemisavalduse

esitamisele, on viidanud menetluses ka kostja (dtl 73–75). Ringkonnakohus nõustub

maakohtu järeldusega selles osas, et korra p 9.7 ei saa olla praegusel juhul aluseks

tulemustasu maksmata jätmiseks, kuna selle punkti kohaldamise eelduseks on tööandja poolt

töötajaga töösuhte lõpetamine töötaja töökohustuste rikkumise tõttu, kuid antud juhul lõpetas

töölepingu töötaja, mitte tööandja TLS § 85 lg 1 alusel (vt dtl 62).

13. Kostja on tuginenud mh sellele, et töötaja ei ole 2024. aastal tulemusvestlusel osalenud.

Vahetu juht ei saanud töötajaga tulemusvestlust läbi viia, kuna töötaja esitas 12. veebruaril

2024 lahkumisavalduse (dtl 73). Samuti viitas kostja maakohtus, et aastase tulemustasu

suurus kujuneb erinevate eesmärkide täitmise hindamisest, mida käesoleval juhul polnud

töötaja käitumisest tulenevalt võimalik ega vajalik hinnata. (dtl 75). Kostja viidatud

tulemusvestlusega seonduvat reguleerib aasta tulemustasu arvestamisel korra p 7.6, mis

sätestab, et kui töötaja töösuhe lõpeb peale hindamisperioodi lõppemist, kuid enne

majandusaasta tulemuste selgumist, peetakse töötajaga tulemusvestlus, mille käigus

hinnatakse töötaja või kollektiivi individuaalsete eesmärkide täitmist. Sellisel juhul

teostatakse tulemustasu väljamakse ainult töötaja või kollektiivi individuaalsete eesmärkide

täitmise alusel. Asjaolust, et tulemusvestlust ei ole töötajaga läbi viidud, ei saa

ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et tal õigust tulemustasu saada polnud. Töötajat ei saa

kohustada tõendama eesmärkide täitmist, mille hindamine oli tööandja kohustus ja mille

hindamist tööandja töötajaga läbi ei viinud. Mh nähtub nimetatud korra punktist, et olukorras,

kus majandustulemusi pole selgunud, tehakse väljamakse ainult eesmärkide täitmise alusel,

seega majandustulemusi pole vajagi sellisel juhul arvesse võtta. Seega on põhjendamatu ka

kostja viide sellele, et tulemustasu polnud sissenõutav, kuna korra p 7.1 kohaselt makstakse

aasta tulemustasu VKG AS-i nõukogu otsusel ja VKG AS-i nõukogu otsuses märgitud

tähtajal, kuid mitte hiljem kui järgmisel kalendrikuul peale kontserni majandustulemuste

kinnitamist. Nagu ka eespool viidatud, siis kuna korra p 7.2 järgi on kalendriaastaks püstitatud

ülesanded kvartali eesmärkide summa ning kvartaalsed tulemustasud on välja makstud (seega

kvartaalsete tulemustasude maksmise eeldused olid täidetud), saab vastupidiste tõendite ja

väidete puudumisel järeldada, et ka aasta tulemustasu maksmiseks ettenähtud eesmärgid olid

täidetud.

14. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et asja materjalidest tulenevalt saab järeldada, et

tulemustasu maksmise tingimused on praegusel juhul täidetud ning ei saa öelda, et kostjal on

õigus hagejale 2023. a eest aasta tulemustasu maksmata jätta. Kostja ei ole toonud esile ega

tõendanud aluseid, mis tulemustasu maksmata jätmist hagejale õigustaks.

15. Kostja on küll viidanud, et tulemustasu suurus on erinev ja tulemustasu fondi suurus ei

määra väljamakstava tulemustasu suurust, kuid pole esitanud omapoolset arvestust,

missugune oleks pidanud olema hagejale makstav aasta tulemustasu. Sellele on viidanud ka

hageja, leides, et kostja ei ole hageja arvestusi ümber lükanud, s.o ei ole pakkunud muud

alternatiivset arvestust (dtl 118). Seega saab ringkonnakohus lähtuda tulemustasu suuruse

puhul hageja märgitud summast, mille arvestuspõhimõtet on ka hageja korra vastavatele

punktidele viidates selgitanud (vt mh korra p-d 2.4, 2.6 ja 5.4).

16. Kuna hagi tuleb rahuldada saamata jäänud tulemustasu osas, tuleb rahuldada ka

viivisenõue. Kuivõrd tulemustasu 1068 eurot 84 senti (bruto) sisaldab ka makse, siis makse

puudutavas osas ei ole hagejal õigus viivist nõuda. Maksud tuleb tasuda riigile ja ka intressi

saamise õigus maksuosalt on riigil. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

tulemustasult, millelt on maksud maha arvatud, alates 10. juulist 2024 (s.o alates hagiavalduse

esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

17. Kuna hagi tuleb rahuldada, tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohtu

menetluses kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Ringkonnakohus määrab kindlaks ka maakohtus kantud hageja vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Hageja on esitanud maakohtu menetluses kantud menetluskulude nimekirja

(dtl 133), mille kohaselt on hageja lepingulise esindaja menetluskulud maakohtus 1281 eurot

(sh käibemaks). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepinguline esindaja osutas

hagejale õigusabi 8,75 tunni eest, tunnitasu määraks 146 eurot 40 senti (sh käibemaks).

Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Arvestades asja olemust, tehtud

toiminguid ja nendele kuluvat aega, on hageja märgitud ajakulu 8,75 tundi põhjendatud.

Samuti on põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu määr 146 eurot 40 senti (sh käibemaks).

Seega on maakohtus kantud vajalik ja põhjendatud kulu õigusabile 1281 eurot (sh käibemaks)

(8,75 tundi * 146,40 eurot).

18. Kuivõrd hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

kostja kanda. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud.

Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja

menetluskulud apellatsioonimenetluses kokku 622 eurot 20 senti (sh käibemaks). Hageja

menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepinguline esindaja osutas hagejale

apellatsioonimenetluses õigusabi 4,25 tunni eest, tunnitasu määraks oli 146 eurot 40 senti (sh

käibemaks). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Arvestades asja olemust, mahtu, keerukust ning tehtud toiminguid, on ringkonnakohtu

hinnangul hageja märgitud ajakulu 4,25 tundi põhjendatud. Nagu eespool märgitud, on

põhjendatud tunnitasu määr 146 eurot 40 senti (sh käibemaks). Seega on

apellatsioonimenetluses vajalik ja põhjendatud kulu õigusabile 622 eurot 20 senti (sh

käibemaks) (4,25 tundi * 146,40 eurot) ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista. Kokku on seega maa- ja ringkonnakohtus kantud põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud 1903 eurot 20 senti (1281 + 622,20).

19. Vastavalt hageja taotlusele märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud

menetluskuludelt) tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)