4-25-1192/27 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-25-1192

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2025, Tartu

Kohtuasja number

4-25-1192

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann

Väärteoasi

Jano Ilvese karistamises liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 ja

§ 224 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 09.05.2025. a otsus

Apellant

menetlusalune isik Jano Ilves

Menetlusalune isik

Jano Ilves, isikukood 39603066012; Eesti Vabariigi

kodanik; elukoht: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri eriasjade

uurija Kajar Pent

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 09.05.2025. a otsus muutmata ja Jano Ilvese apellatsioon

rahuldamata.

Edasikaebekord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise

õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema

advokaadist esindajal.

Menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna

patrullpolitseinik Kaupo Jõgi koostas 14.03.2025 väärteoprotokolli väärteoasjas nr

2780,25,003998 selle kohta, et 14.03.2025 kella 17.59 ajal juhtis Jano Ilves Jõgeva

maakonnas Põltsamaa linnas Lossi tn 34 juures mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg/l. Tõendusliku

alkomeetri mõõtetulemus oli 0,39 mg/l +/- 0,05 mg/l. Samuti juhtis J. Ilves mootorsõidukit

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning ta oli varem sõiduki

4-25-1192

juhtimiselt kõrvaldatud. Oma tegevusega rikkus J. Ilves LS § 69 lg-t 3 ning LS § 90 lg 1 p-de

1 ja 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad

väärteod.

2.

27.03.2025 saatis PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna eriasjade uurija

Kajar Pent väärteoasja läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Kohtuväline menetleja taotles J.

Ilvese karistamist arestiga.

3. Tartu Maakohus tunnistas J. Ilvese 09.05.2025. a otsusega süüdi LS § 201 lg 2 ja §

224 lg 2 järgi ning karistas teda KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi 15 päeva pikkuse

arestiga. Maakohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku,

kohtuvälise menetleja esindaja ja tunnistaja selgitused, leidis, et menetlusalusele isikule

inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud ning õigesti

kvalifitseeritud. Maakohus luges tõendatuks, et J. Ilves juhtis 14.03.2025 Jõgeva maakonnas

Põltsamaa linnas Lossi tn 34 juures mootorsõidukit VW Passat (reg nr XXX ) isikuna, kelle

ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg/l. Lisaks

juhtis J. Ilves mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning

ta oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

3.1.

Maakohus tuvastas, et J. Ilves pani väärteod toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3

mõttes. Samuti leidis maakohus, et J. Ilvese suhtes ei esine õigusvastasust ega süüd

välistavaid asjaolusid. Maakohus asus seisukohale, et J. Ilvest tuleb karistada KarS § 63 lg 1

alusel ehk toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte, s.o LS §

224 lg-s 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil

karistada J. Ilvest arestiga 15 päeva.

3.2.

Maakohus hindas menetlusaluse isiku süüd keskmiseks ega pidanud eripreventiivsed

eesmärke silmas pidades võimalikuks karistada J. Ilvest rahatrahviga. Kuigi raskeid tagajärgi

ei kaasnenud, leidis kohus, et J. Ilvese käitumine ohustas nii enda kui ka teiste isikute elu ja

tervist. Joobeseisundis juhtimine toimus Põltsamaa linnas, kus on tänavapildis suurem hulk

inimesi kui kõrvalistel teedel, ning sõidule eelnes kange alkoholi (viina) tarvitamine mõni

tund enne autoga sõitma asumist. Liiatigi oli kõnealuse sõidu eesmärgiks alkoholi soetamine,

ning sõiduki kinnipidamise hetkel oli J. Ilves teel poest tagasi koju. J. Ilves juhtis

mootorsõidukit alkoholijoobes ning omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles varem

korduvalt liiklussüütegude eest väärteokorras karistatud. Menetlusalusel isikul on kaks

kehtivat kriminaalkaristust, seda KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi. Viimane karistus täideti

13.11.2024, seega vaid neli kuud enne uue rikkumise toimepanemist. Karistusregistri

väljavõtte andmetel on J. Ilvest karistatud nii rahatrahvide, üldkasuliku töö kui ka arestiga.

Samuti on ta kandnud reaalset vangistust, viibinud kriminaalhooldusel ja vabastatud tingimisi

enne tähtaega vangistusest koos käitumiskontrolli nõuete ja kohustustega. Ükski varasem

karistus aga ei ole saavutanud J. Ilvese suhtes soovitud mõju, ta ei ole neist järeldusi teinud

ega enda käitumist muutnud. Oma viimases sõnas avaldas J. Ilves, et muud kui aresti panna ei

osatagi, ning lahkus saalist. Arvestades eeltoodut, leidis maakohus, et J. Ilvest ei ole võimalik

karistada kergemaliigilise karistusega ja ainuvõimalik karistuse liik on arest.

3.3.

Kohus märkis, et J. Ilvesel on küll perekond, sealhulgas 8-aastane laps, kuid

hoolimata sellest ei ole ta hoidunud süütegude toimepanemisest. Pigem nähtub asjaoludest, et

isegi peresuhted ja varasem vabaduskaotuslik karistus ei ole suutnud isikut mõjutada.

Üldkasuliku töö tegemise soovist J. Ilves kohtuistungil ei teatanud ning arvestades tema

4-25-1192

käitumist kohtuistungil, st saalist lahkumist pärast viimase sõna õiguse saamist, ei saanud

kohus kontrollida ka võimaliku nõusoleku olemasolu. Samuti leidis maakohus, et isegi juhul,

kui nõusolek oleks esitatud, ei oleks üldkasulik töö käesoleval juhul põhjendatud, kuna ei

täidaks karistuse eesmärki.

Apellatsioon ja menetlus ringkonnakohtus

4. Tartu Maakohtu otsuse vaidlustas menetlusalune isik J. Ilves, kes taotleb otsuse tühistamist

karistuse osas ning palub mõistetud aresti asendada üldkasuliku tööga.

5. Apellant leiab, et aresti kandmine mõjutaks märkimisväärselt tema perekonda, kuna peres

kasvab alaealine laps ning elukaaslane käib tööl. Aresti kandmise ajal ei oleks elukaaslasel

võimalik töö- ja pereeluga samaaegselt toime tulla, mis võiks kaasa tuua töökoha kaotuse ja

pere raskesse majanduslikku seisu sattumise. J. Ilves avaldas, et on valmis tegema

üldkasulikku tööd ning palus kohtult mõistvat suhtumist.

6. Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2025. a määrusega võeti menetlusaluse isiku apellatsioon

menetlusse ning anti kohtumenetluse pooltele aega kirjalike seisukohtade, taanduste ja

taotluste esitamiseks kuni 26.06.2025.

7. Nimetatud ajaks esitas täiendava kirjaliku seisukoha apellant J. Ilves, kes saatis

ringkonnakohtule elukaaslase töölepingu koopia, märkides, et elukaaslane on tööle asunud

alles hiljuti ning seetõttu ei saa ta aresti kandmise ajal oma tööst loobumata last hooldada.

Menetlusalune isik leidis, et see asjaolu takistab reaalselt tema karistuse kandmist arestimajas

ning kinnitas uuesti valmisolekut teha üldkasulikku tööd.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja

selle täiendusega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ja kergema karistuse mõistmiseks

puudub alus.

9. Apellatsioonis ei ole vaidlustatud Tartu Maakohtu otsust väärtegude toimepanemise, vaid

ainult mõistetud karistuse osas. Tulenevalt VTMS § 146 lg-st 2 arutab ringkonnakohus

väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse

oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud

menetlusaluse isiku olukorda. Selliseid rikkumisi ringkonnakohus ei tuvastanud ja käsitleb

seetõttu järgnevalt vaid apellatsioonis esitatud väiteid.

10.Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 141 lg 1 p 6 kohaselt võib ringkonnakohus

eelmenetluses mh lahendada asja kirjalikus menetluses vastavalt VTMS §-le 145. Selle sätte

kohaselt võib ringkonnakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse ja teha

lahendi VTMS § 153 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse

teisele poolele ning selgitanud nende seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled

on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Asja

eelmenetluse käigus lahendamise eeldused on täidetud.

11.Vaidlus puudub selle üle, et J. Ilves on toime pannud LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi

kvalifitseeritavad väärteod. Menetlusalune isik vaidlustab sisuliselt üksnes seda, et tal tuleb

karistusena kanda aresti. Menetlusaluse isiku hinnangul on 15-päevane arest tema

4-25-1192

perekondlikku olukorda arvestades ülemäära koormav ning teda oleks võimalik mõjutada

mõistetud aresti asendamisega üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et

maakohus analüüsis võimalust asendada arest üldkasuliku tööga, ent leidis, et selleks puudub

J. Ilvese poolt kohtuistungil avaldatud seisukoht ja nõusolek ning ka menetlusaluse isiku

senine karistusajalugu ei toeta selle rakendamist. Maakohus põhjendas selgelt, miks

varasemad mõjutusvahendid, sh rahatrahvid, üldkasulik töö ja arest, ei ole isiku käitumist

muutnud.

12.Karistusregistri andmed J. Ilvese kohta näitavad järjepidevat ja korduvat samalaadsete

süütegude toimepanemist, mh ka pärast reaalset vangistust ja kriminaalhooldust.

Ringkonnaohus leiab, et J. Ilvese suhtumine õiguskorda ei ole muutunud ning puudub veenev

alus arvata, et üldkasuliku töö tegemine oleks edaspidi piisav meede, mis hoiaks ära tema

poolt uute süütegude toimepanemise. Täiendavat kahtlust J. Ilvese motiveerituses ja oma

kohustuste täitmises tekitab tema käitumine kohtuistungil: ta ei avaldanud valmisolekut teha

üldkasulikku tööd ning lahkus saalist pärast viimase sõna õiguse kasutamist. Selline

suhtumine ei võimalda eeldada, et isik täidaks üldkasuliku tööga kaasnevaid kohustusi

järjepidevalt ja vastutustundlikult. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J. Ilvese osas

pole karistuse eesmärke võimalik saavutada rahatrahviga või üldkasuliku tööga.

13.Samuti ei esitanud apellant ringkonnakohtule ühtegi uut õiguslikult siduvat või veenvat

asjaolu, mis välistaks tema poolt aresti kandmise. Tõendina esitatud elukaaslase tööleping ei

muuda hinnangut karistusliigi sobivusele, kuna tegemist ei ole asjaoluga, mis muudaks

karistuse täitmise võimatuks. Perekondlikud kohustused ega ka potentsiaalne sotsiaalne mõju

ei saa olla iseenesest takistuseks karistuse täitmisele, kui eelnevad karistused pole isikule

soovitud mõju avaldanud. Rikkumist toime pannes oli J. Ilves oma perekondlikest

kohustustest samuti teadlik, ent see ei takistanud teda alkoholi tarvitanuna sõiduki rooli

istumast. Seega on võimalikud perekondlikku elu puudutavad negatiivsed tagajärjed tingitud

ennekõike J. Ilvese tegudest, mitte nende eest määratud karistusliigist.

14.KarS § 48 järgi on kohtul võimalik mõista karistusena arest kuni kolmkümmend päeva.

Maakohus karistas J. Ilvest arestiga sanktsiooni keskmises määras. Maakohus on karistuse

valikul arvestanud nii toimepandud teo raskust, J. Ilvese varasemaid karistusi kui ka tema

suhtumist õiguskorda. Kohus on andnud põhjendatud hinnangu, miks arest on käesolevas

asjas ainumõeldav karistusliik. Ringkonnakohus ei näe alust selle seisukoha

ümberhindamiseks ega apellandi karistuse muutmiseks.

15.Toodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, leiab ringkonnakohus, et Tartu

Maakohtu 09.05.2025. a otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioon jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)