2-24-103302/14 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

2-24-103302

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-103302

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagiavaldus V.I

vastu

tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2750,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586)

lepinguline esindaja Riho Siil, e-post XXX;

Kostja: V.I (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata GS Core OÜ hagi V.I vastu lepingust XXX võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

2-24-103302

Hageja nõue

GS Core OÜ esitas Pärnu Maakohtule hagi V.I vastu Bondora AS ja V.I vahel 11.06.2019

sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Lepingu alusel

kandis laenuandja kostja arvelduskontole 3000 eurot. Laenulepingus lepiti kokku

lepingutasus 185 eurot, intressimääras 30,64%, haldustasus 4% laenusummalt aastas ja

lepingu täitmise tähtpäevaks 10.06.2024. Kostjal tuli lepingu üldtingimuste punkti 6.1. järgi

laenuandjale laenusumma tagasi maksta igakuiste annuiteetmaksetena eritingimustes ette

nähtud tingimustel.

Kostja on laenulepingu nr XXX tagasimakseteks tasunud kokku 994,54 eurot. Kuna kostja jäi

tagasimaksetega võlgnevusse osaliselt või täielikult vähemalt kolm järjestikkust kuud (alates

10.05.2021 osamaksest), saatis Bondora AS kostjale 28.07.2021 teate lepingu ülesütlemise

kohta ning kuna kostja hoiatuse järgselt võlgnevust ei tasunud, ütles Bondora AS kostjaga

sõlmitud lepingu nr XXX üles 30.08.2021. Bondora AS loovutas lepingust nr XXX tuleneva

nõude kostja vastu 20.07.2022 hagejale OÜ GS Core, nõude loovutamise teade saadeti

kostjale 26.02.2024.

Hageja selgitab, et hagejal ei ole võimalik tõendada, et miinimumnõuded laenuandja poolt

seoses vastutustundliku laenamise põhimõttega oleks täidetud. Seetõttu esitab hageja nõude

kostja vastu põhinõude osas, s.o summas, mis kostjale välja maksti ning millest on maha

arvestatud kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed kõnealuse lepingu osas ning palub välja

mõista viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisest

kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2005,46 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivitusintressi alates 30.08.2021 kuni 19.03.2024, kokku summas 494,50 eurot ja

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viiviseid alates 20.03.2024 kuni põhinõude

täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista hageja menetluskulud

välja kostjalt. Hageja menetluskuludeks on märgitud riigilõiv summas 385 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Kostja vastuväidete osas on hageja täiendavalt 04.06.2025 menetlusdokumendis selgitanud

järgmist. Kostja vastuväite osas, et laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, selgitab hageja, et on hagiavalduse punktis 3.2. sõnaselgelt ja tagasivõtmatult

öelnud, et hagejal asus seisukohale, et Bondora AS ei ole laenu väljastamisel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seetõttu on hageja esitanud nõude põhinõude

arvestuse järgi. Kostja poolt makstud summade ja võlgnevuse puudumise vastuväitele

selgitab hageja, et kostja ei ole ühtegi tõendit esitanud, mis võlgnevuse puudumist hageja ees

kinnitaks ning samuti ei ole kostja esitanud ühtegi konkreetset summat ega tõendit selle

kohta, kui palju kostja on tasunud lepingust nr XXX tulenevate kohustuste katteks. Hageja

palub kostja väited, et kostjal ei ole võlga ja võlg on makstud, jätta tähelepanuta.

Hageja vastas kostja seisukohale 18.06.2025 järgmist. Hageja on seisukohal, et kostja

ebamäärased väited on paljasõnalised ja tõendamata, kostja lisatud väljavõte tasumiste kohta

arvelduskontolt ei näita, millised sealsetest maksetest on läinud lepingu XXX kohustuste

katteks. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja oli sõlminud laenuandja Bondora

AS-ga mitu laenulepingut, millest 3 on loovutatud hagejale. Kostjal puudub ülevaade, milliste

kohustuste katteks ja kui palju on ta tagasimakseid teinud.

2-24-103302

Kostja seisukoht

Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 24.07.2024

Kättetoimetamisportaalis KÄPO.

Kostja esitas hagivastuse 29.07.2024, avaldades, et vaidleb hagile täies ulatuses vastu.

30.07.2024 selgitas kostja täiendavalt, et hageja nõue on alusetu ja faktiliselt tõendamata.

Kostja leiab, et laenuleping on tühine, viivise nõue on alusetu, krediidikulukuse määra on

tühine, rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostjal ei tekkinud kõrvalnõuete

maksmise kohustust, lepingu ülesütlemine on tühine, võlg polnud hagi esitamise seisuga

muutunud sissenõutavaks, kostjal ei ole hageja ees sissenõutavaks muutunud võlga ka hagile

vastamise ajal. Kostja ei ole lepingut sõlminud, leping on allkirjastamata ja poolte vahel

sõlmimata. Kostja ei ole teinud tahteavaldust lepingu sõlmimiseks.

Hageja on kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 30.09.2021 esitanud nõude suurusega 6400

eurot ja 4876,18 eurot, s.o kokku 11276,18 eurot, lootes, et õnnestub põhjendamatute nõuete

osas, et kostja jätab vastuväite tähtaegselt esitamata. 2024 esitas hageja juba varem esitatud

maksekäsu kiirmenetluse avaldused uuesti, aga juba teistes võlgnevuste summades ja kolm

eraldi avaldust.

Kostja avaldab, et hagiavalduse punktis 2.4. märgitud maksete tabelis ei nähtu kuskilt, et need

tasumised on tehtud kostja poolt. Lepingutasu tasumise kohustus summas 185 eurot, mis on

hagis märgitud, kostjal puudub. Kostjal ei ole võlga hageja ees, juhul, kui oligi, siis mitte

sellises ulatuses ega suuruses, võlgnevus on alusetu ja põhjendamatu. Tagasimaksete

arvestuses puuduvad isikuandmed, kelle tasumistega on tegemist, võimalik, et tasumisi on

toimunud suuremas summas, kui seda märgib hageja.

Kostja selgitab nõude loovutamise osas järgmist. Tõend nõude loovutamise kohta on

koostatud ja allkirjastatud E B (isikukood XXX) poolt 26.02.2024 kell 11:06, kuid kostja

palub jätta antud dokument jätta tähelepanuta ja hinnanguta, kuna ei ole arusaadav, kes oli/on

E B volitatud teatise nõude loovutamise kohta allkirjastamise ajal. Kostja pöörab tähelepanu

äriregistri väljavõttele, millest nähtuvalt on Bondora AS seaduslik esindaja P T (XXX). Kes

on E B, jääb arusaamatuks. Loovutamise teates ei ole märgitud uue võlausaldaja

kontonumbrit, kuhu võlga tasuda saaks, sellega on tarbijast kostja pandud olukorda, kus

kohustuse täitmine ei olnud võimalik ja on sattunud vastuvõtuviivitusse. Alternatiivselt on

nõude loovutamine ilma võlgnikule uue võlausaldaja makserekvisiite teatamata vastuolus hea

usu põhimõttega ja viivist ei või nõuda VÕS § 6 lg-st 2 tulenevalt. Hageja esitas loovutamise

teatise kuupäevaga 26.02.2024, kuigi võlgnevus on loovutatud 20.07.2022, seega ei ole teada,

millal hagejale on kostja nõuded üleüldse loovutatud.

Kuivõrd kostjal ei ole hageja ees võlgnevust, on põhjendamatu ja alusetu viivise nõue. Juhul

kui kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt viivist nõuda, palub kostja kohtul viivist

maksimaalses võimalikus ulatuses vähendada ja seada väljamõistetud viivisele piirang

selliselt, et kõrvalnõuete summa kokku ei ületaks põhivõla suurust. Kostja palub arvestada ka

viivise välja mõistmisel, et kostjal ei ole võimalik ka seadusejärgset viivisemäära tasuda oma

teiste kohustuste tõttu.

Kostja on tagastanud hagejale suuremas summas kui hageja hagiavalduses märgib. Seega ei

saa olla põhivõla jääk selline nagu hagiavalduses esile toodud. Hagejal siiski ei ole õigust

kostjalt ka seda nõuda, kuna kostjal on õigus nõude täitmisest keelduda, kuni hageja täidab

esmalt enda kohustuse nõuete vähenemist arvestava maksegraafiku esitamiseks. Põhivõlg ei

ole sissenõutav, muuhulgas seetõttu, et krediidiandja ega hageja pole koostanud kostjale

vähenenud intressi arvestades uut maksegraafikut tagasimakseteks, mis on võlausaldaja

2-24-103302

kohustus VÕS § 4034 lg-st 7 ja § 408 lg-st 4 tulenevalt. Kuni on täitmata võlausaldaja

kohustus, ei ole kostjal kohustust maksta. Ei ole ka alust eeldada, et tulevikus uue

maksegraafiku alusel kostja oma kohustusi ei täida.

04.06.2025 seisukohas jäi kostja eelnevalt esitatud vastuväidete juurde, lisades seisukoha

dokumendis väljavõtte tasumistest arvelduskontolt perioodil 11.07.2019-01.05.2021. Kostja

selgitab väljavõtte põhjal, et on teinud tasumisi summas 3301,14 eurot. Kostja on seisukohal,

et hageja esitatud nõue on ebaõige ning ei ole maksegraafikus märgitud tegelike kuumaksete

suurusega vastavuses.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava

osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus

TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus

selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale

tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina

ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama,

miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda

tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

2. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, sätte

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

3. Hagi aluseks olev nõue tuleneb Bondora AS ja V.I (lepingus endise nimega J) vahel

11.06.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX /dtl 85-94/.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus-

või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti, vastupidist tuleb

tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11).

4.1. Lepingu alusel on kostja saanud laenu 11.06.2019 kuupäeval summas 3000 eurot /dtl

109/. Lepingu kohaselt oli intressi määr 30,64% aastas laenu jäägilt ja krediidi kulukuse määr

47,13%. Lepingu kohaselt on laenule juurde arvestatud 185 eurot lepingutasu ja 4%

põhisummalt aastas lisanduv haldustasu. Laenu tagasimakse on kokku lepitud 60 kuu jooksul,

lõpptähtajaga 10.06.2024 /dtl 34, 85/.

4.2. Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik

võttis laenuna ostu eest tasumiseks laenuandjalt krediiti väljaspool majandustegevust. Seega

on vaidlusalune leping tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

5. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

2-24-103302

Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Seega on nõude loovutamiseks piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning nõue

loovutatakse sõltumata võlgniku tahtest.

VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet

tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on

nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi

võlgnikule.

Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-62-07 (p.12) selgitanud, et VÕS § 172 järgi võib võlgnik

keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja

väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja

on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Samas võisid kostjad kohustuse täitmisest

keelduda, kui neile ei esitatud dokumenti nõude loovutamise kohta või ei teatatud kirjalikult

nõude loovutamisest. Hagi rahuldamist ei välista iseenesest see, kui kostjatele teatati

võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse esitamist.

5.1. Hagiavalduse kohaselt loovutas Bondora AS nõude lepingust XXX kostja vastu

20.07.2022 hagejale /dtl 36/, mida tõendab hagiavaldusele lisatud 26.02.2024 allkirjastatud

kinnitus nõude loovutamise kohta /dtl 116/.

5.2. Kostja vaidleb mh nõude loovutamisele vastu. Kostja palub hagile lisatud loovutuse

kinnitus tõendina tähelepanuta jätta, kuivõrd kinnituse on allkirjastanud E B, kes kinnituse

allkirjastamise ajal ei ole Bondora AS seaduslik esindaja ning seetõttu on kinnituse

allkirjastanud isik jäänud arusaamatuks. Kostja viitab ka sellele, et loovutamise teade on

allkirjastatud alles 26.02.2024, mistõttu ei ole teada, millal hagejale kostja vastu nõuded

üleüldse on loovutatud /dtl 137/. Kostja avaldab lisaks, et hageja on edastanud mh

loovutamise teate, kuid ei ole teada millal ja mismoodi on meeldetuletuskirjad kostjale

edastatud või kas kostja on need ka kätte saanud, hageja viide lepingu punktile 17.2.

kättetoimetamise osas ei tõenda, et kostja on vastavad kirjad kätte saanud /dtl 155/.

5.3. Hageja kostja vastuväidetele seoses lepingust XXX tuleneva nõude loovutamisega

täiendavalt seisukohta ega tõendeid esitanud ei ole.

5.4. Äriregistri väljatrükk kinnitab kostja väidet, et 26.02.2024 on allkirjastanud nõude

loovutuse kinnituse isik, kes äriregistrist nähtuvalt seadusest tulenevalt esindusõigust

allkirjastamise ajal ei omanud Bondora AS-s /dtl 168/.

5.5. Kohus leiab, et hageja on jätnud oma tõendamiskoormuse täitmata. Hageja ei ole

kostja vastuväidetest lähtuvalt tõendanud hagi aluseks oleva nõude loovutuse kinnituse osas

seda, et selle on väljastanud Bondora AS poolt volitatud isik. Seega ei loe kohus nõuet

loovutatuks. VÕS § 170 järgi loetakse loovutus võlgniku suhtes toimunuks ka siis, kui

võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab

dokumendi võlgnikule. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja uue võlausaldajana hagi lisana

Bondora AS nimel 26.02.2024 välja antud kinnituse nõude loovutamise kohta ning

Riigikohtu seisukoha järgi (vt lahend 3-2-1-62-07, p. 12) ei välista hagi rahuldamist ka see,

kui kostjale teatati nõude loovutamisest ka pärast hagiavalduse esitamist. Kuna kostja vaidleb

eelnimetatud teatise formaalselt lubatavusele vastu ning hageja ei ole kostja väiteid ümber

lükanud, siis on nõude loovutamise teatise õiguspärasus tõendamata. Hageja ei ole kostja

vastuväitest tulenevalt tõendanud ka nõude loovutamise teate kättetoimetamist kostjale,

millest tulenevalt ei saa loovutust võlgniku suhtes VÕS § 170 järgi kehtivaks lugeda.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna nõude loovutus algselt võlausaldajalt

2-24-103302

hagejale on tõendamata, hageja nõue ei ole selge.

6. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

6.1.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise

tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

6.2.

Kostja ei ole käesolevas menetluses tsiviilasja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid

kandnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik