2-24-5246/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-5246

Kohtuasi

OSAÜHINGU PROFEXPERT hagi P.Q vastu

põhivõla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.02.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OSAÜHINGU PROFEXPERT apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

16 703,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OSAÜHING PROFEXPERT (registrikood

11530209), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Kristjan Tamm ja Heili Püümann

Kostja P.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Jaanus Silm

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 04.06.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 07.02.2025 otsus muutmata.

2. Jätta OSAÜHINGU PROFEXPERT apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud OSAÜHINGU PROFEXPERT kanda.

4. Mõista OSAÜHINGULT PROFEXPERT P.Q kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulude hüvitis 1773,75 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-24-5246

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OSAÜHING PROFEXPERT (hageja) esitas 02.04.2024 Harju Maakohtule P.Q (kostja)

vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamiseks 22 290 eurot, viivis 479,60 eurot ja viivis põhinõudelt (22 290 eurot)

alates 01.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

toodud määras.

Hageja

vähendas enda nõudeid menetluse kestel. Hageja palus 12.11.2024

menetlusdokumendis võtta vastu loobumine hagist põhinõude osas 7868,75 euro ulatuses.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja juhatuse liige ja osanik. Kostja on hageja juhatuse

liikmena rikkunud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust ja tekitanud sellega hagejale kahju.

1.2. Kostja sõlmis 31.10.2022 lepingu (leping), millega võõrandas hagejale kuulunud sõiduki

Mercedes-Benz, numbrimärgiga 711DBJ (sõiduk) endaga seotud äriühingule OÜ-le Fresh

Room (ostja). Kostja võõrandas sõiduki ilma hageja osanike eelneva otsuseta. Kostja on

ostjaks olnud äriühingu faktiline juht. Leping on koostatud tagantjärele ja on seetõttu

näilikkuse tõttu tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 2 järgi. Lisaks on

leping sõlmitud hageja jaoks kahjulikel tingimustel.

1.3. Hageja osanikel Cl ja kostjal oli kokkulepe, et hageja tegevuse lõpetamise tõttu

võõrandatakse hagejale kuuvad sõidukid turuhinna eest ning saadud rahalised vahendid

jagatakse osanike vahel võrdselt.

1.4. Kostja võõrandas sõiduki oluliselt alla turuhinna. Sõiduki turuväärtus oli 45 000–50 000

eurot. Kostja müüs sõiduki hinnaga 42 000 eurot (koos käibemaksuga).

1.5. Kostja võttis hageja nimel lepingu alusel vastu vastusooritusi kulude ja summade osas,

mida hageja ei oleks pidanud kandma.

1.5.1. Lepingu p 2.2 järgi loeti osa müügihinnast tasutuks sellega, et ostja tasub OÜ-le Jasitex

8022 eurot õigusteenuse eest, mida hageja ei ole OÜ-lt Jasitex tellinud. Hagejale ei ole

asjaomaseid arveid 2020–2022. a jooksul esitatud. Arvetel on kajastatud õigusteenused, mida

hagejale ei ole osutatud või mis on osutatud kostjale (kui osanikule) isiklikult.

1.5.2. Lepingu p 2.3 kohaselt loeti osa müügihinnast tasutuks läbi selle, et ostja täitis 10

458,66 euro ulatuses hageja väidetavaid sissenõutavaks muutunud kohustusi kostja ees Hageja

ei võlgnenud kostjale 10 458,66 eurot. Hagejale teadaolevalt tasus kostja perioodil

08.02.2022–20.09.2022 sõiduki liisingu osamakseid, intresse ning viiviseid 8288,67 euro

ulatuses. Vastavalt osanike kokkuleppele tuleb 8288,67 eurost maha arvata ka viivised 905,07

eurot (mis on tingitud kostja enda viivitusest) ning intressid 322,45 eurot. Lepingu p-s 2.3

kirjeldatud maksest saab hageja eest kohustuse täitmiseks lugeda vaid liisingu põhimakseid

7061,15 euro ulatuses.

2-24-5246

1.6. Hageja poolt sõiduki eest saadud vastusoorituseks saab pidada kostja kulusid hageja

asjale, st kostja poolt liisinguandjale tasutud jääkväärtust 15 650,59 eurot ning kostja poolt

hüvitatud liisingu põhimakseid 7061,15 eurot, s.o kokku 22 711,74 eurot. Hageja nõuab

kostjalt kahju hüvitamist 22 290 euro ulatuses (45 000 – 22 711,74).

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole leping näilik. Kostja lasi sõiduki enne selle

võõrandamist hinnata Veho AS-il, kes tegeleb Mercedes-Benz sõidukite müügiga. Veho AS

hinnangu kohaselt oli sõiduki väärtus 42 000 eurot (koos käibemaksuga). Sõiduki

võõrandamisel turuhinnaga on kostja käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja ei ole

tekitanud hagejale kahju.

2.2. Müügihinna tasumise kokkuleppimine selliselt, et müügihind tasutakse otse hageja

võlausaldajatele ei kahjusta hagejat, sest lepingu täitmiseks tehtud maksete tulemusena

vähenesid samas ulatuses ka hageja täitmata kohustused.

2.2.1. Vastavalt lepingu p-le 2.1 tasus ostja liisinguandjale sõiduki jääkmaksumuse 15 650,59

eurot. Tegemist oli hageja lepingulise kohustusega liisinguandja ees.

2.2.2. Samuti leppisid hageja ja ostja lepingus kokku, et ostja täidab müügihinna tasumise

kohustuse otse hageja võlausaldajale OÜ-le Jasitex, tasudes hagejale väljastatud neli arvet (nr

1912, 2910, 2996 ja 3028) kokku 8022 eurot. OÜ Jasitex arved ei ole näilikud. Kõik OÜ

Jasitex arved on edastatud arve koostamise kuupäeval või sellele ligilähedasel kuupäeval

kostjale, kui hageja juhatuse liikmele, kes asjaomase teenuse OÜ-lt Jasitex tellis.

Kõigi OÜ Jasitex arvete aluseks on toimingud, mis on seotud hagejaga ja mis on tehtud

hageja huvides. Arve 1912 on väljastatud selle kohta, et OÜ Jasitex aitas hageja tellimusel ette

valmistada hageja osanike vahetust. Q võõrandas 2018. aastal hageja osa kostjale.

Arve nr 2910 seondub sellega, et hageja teine juhatuse liige C oli ilma teise osaniku

nõusolekuta asutanud hagejaga konkureerivad äriühingud Steel Element OÜ ja ISM OÜ. OÜ

Jasitex tutvus kaasuse materjalidega, kujundas esialgse seisukoha ja kohtus hagejat esindanud

kostjaga, et panna paika edasine tegevuskava ja arutada läbi võimalikud nõuded juhatuse

liikme vastu.

Arve nr 2996 puudutas hageja üldkoosoleku ettevalmistamist, et otsustada nõude esitamise

üle hageja juhatuse liikme C vastu ning sellega seotud nõupidamist hageja teise osaniku ja

juhatuse liikmega. Asjaomane üldkoosolek on toimunud.

Arve nr 3028 oli ettemaksuarve, mis sisaldas lisaks õigusabile ka OÜ Jasitex poolt hageja eest

hagilt tasutavat riigilõivu. Arve väljastamine oli hageja juhatuse liikmega kokku lepitud 2022.

a märtsiks. Kuna hageja ei tasunud arvet pika aja jooksul, viibis ka hagi esitamine. Praeguseks

on hagiavaldus hageja juhatuse liikme vastu kohtule esitatud ja OÜ Jasitex on hagilt tasunud

riigilõivu. Harju Maakohus menetleb osundatud nõuet tsiviilasjas nr 2-23-16041.

2.2.3. Lepingu kohaselt tasuti sõiduki müügihinnast 10 458,66 eurot kostja arveldusarvele.

Tegemist oli kostja poolt enne lepingu sõlmimist kantud hageja kuludega, milliste hüvitamise

2-24-5246

nõue oli kostjal hageja vastu. Liisingulepingust tulenevad kohustused liisinguandja ees olid

nii põhiosamaksete kui ka kõrvalkohustuste osas hageja kui liisinglepingu poole kohustuseks.

Pooled ei ole sõlminud kokkulepet, nagu tuleks kostjal hageja eest tasuda liisinguandjale

intressi ja viivist.

Kostja on teinud liisinguandjale SIA Citadele Leasing Eesti Filiaal hageja eest makseid

8288,67 euro ulatuses. Kostja on 08.03.2022 tasunud hageja eest ka OÜ-le Gapert Grupp

1033,23 eurot (tegemist oli kinnistu müügilepingust tuleneva hageja intressimakse kohustuse

täitmisega hageja võlausaldaja ees). Samuti on hageja 15.02.2022 tasunud Arco Vara

Kinnisvarabüroo OÜ-le 504 eurot (tegemist on hageja kinnisasja hindamise eest tekkinud

hageja kohustusega). 21.02.2022 tasus kostja Smart Kindlustusmaakler AS-ile 632,76 eurot

vara kindlustuslepingust tuleneva hageja kohustuse eest.

2.2.4. Kokkuvõttes täitis kostja hageja juhatuse liikmena hageja lepingulisi kohustusi viimase

võlausaldajate ees vähemalt 10 458,43 euro ulatuses. Kostjal oli VÕS § 628 (alternatiivselt

VÕS § 1041) alusel nõue hageja vastu kulude hüvitamiseks. Müügihinna tasumisega kostjale

kui hageja võlausaldajale vähenesid ka hageja kohustused. Kostja ei ole hagejale kahju

tekitanud.

Edasine menetlus

3. Maakohus jättis 27.12.2024 määrusega hagi selle osalise tagasivõtmise tõttu osaliselt läbi

vaatamata põhinõude osas 7868,75 euro ulatuses.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 07.02.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

4.1. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

hageja juhatuse liikmed ja osanikud on C ja P.Q ;

-

hageja kandis sõiduki omandamiseks 08.11.2018–09.12.2021 liisingumakseid 51

600,30 euro ulatuses;

-

hageja omandas SIA Citadele Leasing Eesti Filiaalilt liisitud sõiduki ja võõrandas selle

04.11.2022 ostjale.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt olid mõlemad hageja osanikud nõus sõiduki

turuhinnaga võõrandamisega ning et sõiduki turuväärtus oli 42 000 eurot. Kostja käitus

korraliku ettevõtja hoolsusega, kui küsis sõiduki võõrandamisel Veho AS-ilt hindamisakti ja

andis sõiduki hindajale ülevaatamiseks.

4.3. Maakohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et hageja ostis OÜ-lt Jasitex õigusabiteenust.

Tegemist oli hageja huvides tehtud toimingutega – hageja osanike vahetuse

ettevalmistamisega, C poolt konkureeriva äriühingu asutamisega seotud nõuete esitamiseks

analüüsi ja tegevuskava väljatöötamisega, C suhtes nõude esitamise otsustamiseks

üldkoosoleku korraldamisega ning hagilt riigilõivu tasumisega tsiviilasjas nr 2-23-16041.

Kõik arved on edastatud kostjale kui hageja juhatuse liikmele. Samuti on OÜ Jasitex saatnud

meeldetuletusi arvete tasumiseks enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist. Kuna hageja oli arvete

tasumisega viivituses, oli OÜ-l Jasitex müügilepingu sõlmimise ajaks tekkinud nõudeõigus

2-24-5246

hageja vastu 8022 eurot. Puudub alus kahelda, et arvetel märgitud teenust hagejale ei

osutatud. Sõiduki müügihinna tasumise osaline kokkuleppimine selliselt, et müügihind

tasutakse otse hageja võlausaldajale (OÜ-le Jasitex) ei kahjusta hagejat, sest lepingu

täitmiseks tehtud maksete tulemusena vähenesid ka hageja täitmata kohustused samas

ulatuses.

4.4. Kostja täitis OÜ Gapert Grupp, Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ ja Smart

Kindlustusmaakler AS-i ees hageja lepingulisi kohustusi kokku 2169,99 euro ulatuses. Samuti

tegi kostja liisinguandjale SIA Citadele Leasing Eesti Filiaalile hageja eest kokku makseid

8288,67 eurot. Tõendatud ei ole, et hageja eest pidi liisingumakseid, intresse ja viivised

tasuma kostja. Seetõttu ei tekitanud müügihinna osaline tasumine kostja kontole hageja eest

kantud kulude hüvitamise eest hagejale kahju. Kostja sai sellega hüvitatud enne lepingu

sõlmimist hageja eest kantud kulud.

4.5. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et leping ei ole näilik ning hageja sai kolmandalt isikult

sõiduki eest kohase vastusoorituse. Kostja ei ole hageja juhatuse liikmena rikkunud juhatuse

liikme kohustusi. Samuti pole sõiduki müügist tekkinud hagejale kahju.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt hindas maakohus tõendeid ebaõigesti. Samuti jättis

maakohus tähelepanuta asjas olulise tähtsusega asjaolud ja põhjendamata, miks ta ei nõustu

hageja faktiliste väidetega.

5.1.1. Maakohus andis vale hinnangu sõiduki võõrandamiseks sõlmitud lepingu kehtivusele.

Maakohus jättis hindamata, et hageja raamatupidaja ei olnud lepingust pikka aega pärast

sõlmimist teadlik (leping sõlmiti väidetavalt 31.10.2022, raamatupidaja sai sellest teada 2023.

a novembris). Samuti jättis maakohus hindamata tõendid selle kohta, et hageja osanikud

kostja ja C olid otsustanud hageja tegevuse lõpetada, varad ja töötajad jagada ning uute

äriühingute alt tulevikus eraldiseisvalt edasi tegutseda.

5.1.2. Maakohus andis ebaõige hinnangu ka OÜ Jasitex arvetele. Arveid ei esitatud hagejale,

vaid üksnes kostjale ning need ei kajastu hageja raamatupidamises. Igal juhul ei olnud hagejal

OÜ Jasitex teenuste järele vajadust.

5.1.3. Samuti andis maakohus vale hinnangu Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ kinnisvara

eksperthinnangule ja asjaomase arve põhjendatusele. Maakohus jättis arvestamata, et

hinnangu eesmärk oli „turuväärtuse hindamine esitamiseks krediidiasutusele laenutagatiseks“.

Laenutagatist vajab ostja, mitte hageja müüjana.

5.1.4. Maakohus tegi hageja raamatupidaja tunnistajana antud ütlustest valed järeldused

hageja osanike kasutuses olnud sõidukitega seotud kulude kandmise kohta. 2022. a alguses

Smart Kindlustusmaakler AS teenuste eest tasumise kohustus ei olnud hageja kohustus, sest

2022. a algusest ei maksnud hageja enam osanike kasutuses olevate sõidukitega seotud

kulusid.

5.1.5. Maakohus jättis hindamata kostja poolt Gapert Grupp OÜ arve tasumise. Kostja ei ole

esile toonud ja tõendanud, millistest asjaoludest lähtuvalt tuli kostjal viidatud kulu kanda.

2-24-5246

5.2. Tõendite ebaõige hindamise tõttu andis maakohus vale hinnangu kostja kui hageja

juhatuse liikme kohustuste rikkumisele äriseadustiku (ÄS) § 187 kohaselt.

5.3. Maakohus eksis ka menetluskulude jaotamisel, kui jättis kohaldamata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4. Kostja teatas menetluse ajal (s.o

15.10.2024) kohtule, et ostja tasus 10.10.2024 hagejale 7868,75 eurot. Ostja on kostja faktilise

kontrolli all olev isik. TsMS § 168 lg 4 mõttes on kolmanda isiku poolt kohustuse täitmine

samaväärne kostja poolt kohustuse täitmisega. Hageja leiab, et nõue täideti hageja kohtusse

pöördumise tulemusel. Hageja saavutas selle eesmärgi, milleks ta kohtusse pöördus.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jäi

maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS §

654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on

maakohtu otsuse vaidlustanud täies ulatuses. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu

otsust tervikuna.

9. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja, sõlmides hageja juhatuse liikmena 31.10.2022

lepingu, millega võõrandas hagejale kuuluva sõiduki, rikkus juhatuse liikme kohustusi ning

põhjustas sellega hagejale kahju.

10. Pooled ei ole vaidlustanud siinse otsuse p-s 4.1 märgitud asjaolusid, mistõttu võtab

ringkonnakohus need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi vaidluse lahendamisel aluseks.

11. Hageja nõue kostja vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi

oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud

kahju hüvitamise eest.

12. Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised (vt nt

RKTKo 24.11.2015, 3-2-1-129-15, p 13):



juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);



osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);



rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);



juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku

ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).

2-24-5246

13. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kostja ei ole juhatuse liikme

kohustusi rikkunud. Vastuseks apellatsioonkaebuse asjaomastele väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

14. Maakohus leidis õigesti, et leping, millega hageja võõrandas sõiduki ostjale, oli kehtiv.

Lepingu näilikkust ei tingi see, et hageja raamatupidaja ei olnud lepingust teadlik, samuti see,

et kostja hageja juhatuse liikmena ei esitanud lepingut teisele juhatuse liikmele vahetult pärast

selle sõlmimist. Ringkonnakohtul ei ole alust eeldada, et lepingu sõlmimine paberkandjal

väljendaks selle sõlmimist tagantjärele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et osanike

võimalik kokkulepe hageja majandustegevuse lõpetamise ja vara jagamise kohta, ei omanud

asja lahendamisel tähtsust, sh OÜ Jasitex arvete tasumisel. Hageja nõue ei seondu ega põhine

osanike väidetaval kokkuleppel. Hageja esitas kostja vastu juhatuse liikme kohustuste

rikkumisega seotud kahju hüvitamise nõude, ning tõi rikkumisena esile hagejale ebasoodsatel

tingimustel lepingu sõlmimise.

15. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja tellis OÜ-lt Jasitex korduvalt õigusabiteenust.

Maakohus ei ole seejuures tõendite hindamisel eksinud. OÜ Jasitex esitas arved kostjale (dtl

94–95, 100, 103, 106, 109–110), kes oli hageja juhatuse liige. Arved on adresseeritud hagejale

(dtl 47–50). Maakohus on andnud hinnangu OÜ Jasitex arvetel kajastatud teenustele (dtl 425–

427, p 30 jj). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et osanike vahetust puudutav (arve nr

1912), nõude esitamisega juhatuse liikme vastu seotud nõupidamine jm ettevalmistus, samuti

riigilõiv asjaomaselt hagilt (arved nr 2910 ja osaliselt 3028), hageja üldkoosoleku

ettevalmistamisega seonduv (arved nr 2996 ja osaliselt 3028) kulu oli hageja kulu. ÄS § 170

lg 4 esimese lause kohaselt kannab osanike koosoleku korraldamise kulud osaühing. Ka

ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et OÜ Jasitex on arvetel kajastatud teenused hagejale

osutanud. OÜ Jasitex arvetel märgitud toimingud ei ole olemuselt sellised, mille saanuks

välistada hageja väidetud osanike kokkulepe hageja tegevus lõpetada. Ringkonnakohtu

hinnangul on kostja tõendanud, et arved esitati hagejale ja seda arvete koostamise järel (dtl

94–96, 100–101, 103–104, 106–107, 109–111), vaatamata sellele, et arveid ei edastatud

raamatupidajale. Maakohus on hageja väiteid otsuses ammendavalt käsitlenud.

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja kohustuseks oli ka Arco Vara

Kinnisvarabüroo OÜ teenuse eest tasumine. Asjaomane kinnisasi kuulus hagejale, hageja

tellis eksperthinnangu (dtl 293) ja hageja oli ka Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ arve

adressaadiks (dtl 120). Sellel, et hinnangu eesmärgiks oli turuväärtuse hindamine esitamiseks

krediidiasutusele laenutagatiseks (dtl 295), ei ole olulist tähendust ning see ei muuda

kinnisasja hindamisega seotud kulu kostja ega kolmanda isiku kuluks. Kinnisasja

võõrandamiseks turuhinnaga käitub juhatuse liige korraliku ettevõtja hoolsusega, kui laseb

kinnisasja turuväärtuse enne kindlaks teha.

17. Maakohus ei eksinud ka selles, kui leidis, et Smart Kindlustusmaakler AS-i teenuste eest

tasumine oli hageja kohustus – tegemist oli hageja liisingulepingu alusel kasutatud sõiduki

kindlustusega ja arve adressaadiks oli hageja (dtl 122). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga,

et hageja ei ole tõendanud, et osanikel tuli nende kasutuses olevate autode eest maksta ise.

Tunnistaja Galina Kulikova kinnitas, et sõidukid (sh kostja kasutuses olnud sõiduk) kuulus

hagejale (dtl 349, ajamärk 00:22:41). Tunnistaja teadis, et osanikud olid otsustanud sõidukid

võõrandada ning et vaidlusaluse sõiduki müügiga tegeles kostja. Tunnistaja ütlused ei kinnita

aga osapoolte kokkulepet, et kostjal tuli kanda sõidukiga seotud kulud (sh kulu kindlustusele).

See, et hageja talle väljastatud arvet ei tasunud, ei väljenda, et kostjal olnuks selle tasumise

kohustus.

2-24-5246

18. Maakohus ei ole jätnud hindamata OÜ Gapert Grupp arve tasumisega seonduvat.

Maakohus leidis otsuse p-s 31.3 (dtl 427), et hageja ei ole tõendanud mh seda, et hageja eest

pidi intresse tasuma kostja. Jällegi on tegemist hagejale väljastatud arve (dtl 118) ja hageja

kuluga, mille kostja kandis (dtl 117).

19. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus õigesti, et leping ei olnud näilik ja hageja sai sõiduki

eest kohase vastusoorituse. Kostja ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi ega hagejale

kahju tekitanud.

20. Ringkonnakohtu hinnangul jaotas maakohus ka menetluskulud õigesti, kui jättis need

tervikuna TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel hageja kanda. OÜ Fresh Room tasus hagejale

7868,75 eurot, täites vaidlusalust lepingut (dtl 45, p 2.4 ja dtl 387), mitte hageja kostja vastu

esitatud kahju hüvitamise nõuet. Seega on täitmata TsMS § 168 lg-st 4 tulenev eeldus, mis

võimaldaks jätta menetluskulud osaliselt kostja kanda – s.o kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. Seda, et OÜ Fresh Room oleks kostja kontrolli all olev isik, ei ole

hageja tõendanud, mööndes seda ka ise (dtl 251, p 23.1 – „[...] hageja ei suuda menetluses

tõendada, et Fresh Room on kostjaga seotud ühing [...]”).

21. Kokkuvõttes jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel hageja kanda.

23. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

24. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja ja selle täpsustuse järgi on tema

apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1773,75 eurot

(ilma käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal

apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 10,75 tundi, sh tutvumine apellatsioonkaebusega,

apellatsioonkaebusele vastuse ettevalmistamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel

osalemine.

25. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi

hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja

vajalik.

26. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 165 eurot (ilma

käibemaksuta), mis ei ületa juristi keskmist tasumäära.

(allkirjastatud digitaalselt)