2-24-2482/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-2482

Kohtuasi

E.J-i hagi T.O vastu hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. juuni 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

E.J-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja E.J (isikukood XXX)

Kostja T.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Merit Tammik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20.06.2024 määrus osas, milles maakohus mõistis E.J-

ilt T.O kasuks välja menetluskulud 1050 eurot ületavas osas, samuti 1050 eurot

ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus

määrus, millega jätta selles osas T.O menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

rahuldamata.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 20.06.2024 määrus muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Jätta läbi vaatamata E.J-i hagi T.O vastu 2 000 000 000 euro saamiseks.

3.2. Jätta menetluskulud E.J-i kanda.

3.3. Välja mõista E.J-ilt T.O kasuks menetluskuluna 1050 eurot.

3.4. E.J-il tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda T.O-le viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Võtta asja materjalide juurde E.J-i poolt määruskaebemenetluses esitatud

tõendid.

6. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, mis tekkisid seoses maakohtu

menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, jätta E.J-i kanda ning ülejäänud osas

jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

7. Mõista E.J-ilt T.O kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulude katteks 87,50

eurot ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. E.J (hageja) esitas 13.02.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse T.O (kostja) vastu, milles

palus tunnustada hageja omandiõigust XXX 2500 euro suurusele osale ja vara väljaandmise

võimatuse korral hüvitada tekitatud kahju kohtu äranägemisel. Hageja täpsustas 15.02.2024,

et omandiõiguse tunnustamise nõude näol soovib hageja õigusliku suhte tuvastamist, nimelt,

et kostja kui õigusteenust pakkuv isik hoidis oma nimel hagejale kuuluvat osaühingu osa.

Hageja märkis, et eeltoodud hüve minimaalseks väärtuseks on XXX kuulunud terminali

omandamishind (kinnisvarahind) hinnaga 2 miljonit eurot ning maksimaalseks väärtuseks

ettevõtte käitise väärtus.

2. Harju Maakohus jättis 20.02.2024 määrusega menetlusse võtmata hageja nõude tuvastada

käsundussuhte olemasolu, märkis, et hagi hind on 2 000 000 000 eurot, ning võimaldas

hagejal tasuda riigilõivu 5000 eurot osamaksetena. Harju Maakohus võttis 12.03.2024

määrusega hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks 20

päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

3. Kostja esitas 16.04.2024 taotluse, milles märkis et palub seoses välisriigis viibimisega

täiendavat tähtaega asja materjalidega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja hagile

vastamiseks. Lisaks märkis kostja, et vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kohus rahuldas

kostja taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks.

4. Kostja esitas 14.05.2024 taotluse, milles palus kohustada hagejat andma kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tagatise summas 12 169,50 eurot ning taotluse pikendada hagile

vastamise tähtaega.

5. Hageja esitas 11.06.2024 hagi tagasivõtmise avalduse.

6. Kostja teatas 14.06.2024 menetlusdokumendis, et tal puuduvad vastuväited hagi

tagasivõtmisele ja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Kostja menetluskulude

nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulu 1881,25 eurot. Kostjale osutati õigusabi

kokku 10,75 tundi hinnaga 175 eurot tund. Sealjuures on lepingulisel esindajal 15.04.2024

kulunud kohtumäärusega tutvumisele 0,25 tundi; hagimaterjalide analüüsile, kliendiga

kohtumisele, asjasse puutuva materjali kliendilt vastuvõtmisele ja nendega tutvumisele ning

äriühingu raamatupidamise analüüsile kokku 5,5 tundi; 14.05.2024 menetluskulude tagatise

taotluse koostamisele 4,5 tundi ning 13.06.2024 menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5

tundi. Kostja märkis, et õigusabisummad ei ole arvestatud koos käibemaksuga, kuivõrd kostja

kulusid kannab advokaadibüroo, mis on käibemaksukohustuslane. Samuti kinnitas lepinguline

esindaja, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses käesoleva

kohtumenetlusega. Kostja palus kohtul lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 20.06.2024 määrusega hagi läbi vaatamata ja jättis menetluskulud

hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas 1881,25

eurot ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 ja TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jättis

kohus hagi selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 4 alusel jättis maakohus

menetluskulud jätta hageja kanda.

9. Kostjale on osutatud õigusabi kokku 10,75 tundi, hinnaga 175 eurot tund summas 1881,25

eurot. Hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Maakohus, hinnates käesoleva

vaidluse keerukust ja mahukust, kostja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning

esindaja kvalifikatsiooni, samuti tunnitasu suurust, leidis, et antud juhul on kostjale osutatud

tsiviilasja menetlemisel põhjendatud ja vajalikku õigusabi 10,75 tundi. Kohus leidis, et kostja

esindaja kirjeldatud toimingutele kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalik. Esindaja

kvalifikatsiooni arvestades on tunnitasu suurus põhjendatud. Seega on kostja põhjendatud

kulud esindajale 1881,25 eurot, mis tuleb hagejalt kostjale välja mõista. TsMS § 177 lg 2 ja

kostja taotlusel kohustas kohus hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

10. Hageja esitas 22.06.2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada ja teha uue määruse, millega mõista kostjalt välja hageja menetluskulud

summas 24 375 eurot.

11. Määruskaebuse kohaselt ei saa advokaat Merit Tammik olla kostja lepinguliseks

esindajaks ning kostjal puudus vajadus esindajat palgata. Nähtuvalt 13.06.2024 koostatud

dokumendi metaandmetest on dokument koostatud kostja enda poolt. Lisaks nähtub e-

toimikust, et kostja on ise saanud hagiavalduse 15.04.2024. 16.04.2024 esitas kostja ise

kohtule taotluse, milles palus seoses enda viibimisega /riigis 1/ pikendada tähtaega asja

materjalidega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja hagile vastamiseks kuni 22.05.2024.

Eeltoodust nähtub, et kostja kavatses vastata hagile reisilt tagasitulekul ning esindajat ei ole

palgatud. Kuna kostja ei ole palganud lepingulist esindajat Merit Tammiku näol, siis puudub

õigusabi osutaja ning kostja ei ole kohtukulusid kandnud. Lisaks saab välja tuua, et

büroosiseselt on teenuse osutamise tunnihind liialt kõrge ning Merit Tammikul puudus

võimalus tutvuda likvideeritud äriühingu dokumentidega, kuna osaühingu dokumentide hoidja

viibis interneti ja telefoniühenduseta /riigis 1/, saamata teha protsessitoiminguid.

Menetluskulude tagatise taotluses puuduvad sisulised argumendid ning see on koostatud

ainult eesmärgil tsiviilasja kulgu venitada. Taotlus on koostatud kostja enda poolt ning kostja

esindab ennast ise. Esindaja on võetud formaalselt eesmärgiga luua ja tekitada vastaspoolele

menetluskulusid, luues fiktsiooni läbi digitaalse allkirja.

11.1. Tulenevalt kohtupraktikast tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel

arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hageja on arvestanud, et kostja on ise

ennast pädev esindama omades vastavaid õigusteadmisi. Samuti hõlmab eeltoodud vaidlus

kostja ametitegevuse käigus tekkinud kahju hüvitamist, mistõttu ei ole põhjendatud kostja

poolt võetud fiktiivse esindaja menetluskulude hüvitamine hageja poolt. Vaadeldes kostja

poolt 16.04.2024 kohtule saadetud elektronkirja, siis nähtub, et kostjal puuduvad hagile

sisulised vastuväited.

11.2. Alternatiivselt märkis hageja, et käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades on

menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane (TsMS § 162 lg 4). Kostjal on

olemas pädevus ja teadmised asjaoludest käesolevas lihtsas tsiviilasjas osalemiseks, mistõttu

oli taotlus menetluskulude katteks tagatise saamiseks esitatud põhjendamatult ning mõeldud

asja venitamiseks (TsMS § 169 lg 1 ja 3). Kostja oleks pidanud vastavalt kohtu 12.03.2023

menetlusse võtmise määrusele vastama hagile 1. aprilliks. Vaadeldes menetluse kulgu, siis

oleks tänaseks kohus saanud teha otsuse, selle asemel esitas kostja pahatahtlikult

menetluskulude katteks tagatise nõudmise taotluse eesmärgiga asja venitada, viidates

lepingulise esindaja vajalikkusele. Käesoleval juhul on jäänud tagatise nõudmise taotlus

arvestamata ning eeltooduga seotud menetluskulud võib jätta kostja kanda ning nõuda kostjalt

välja hageja kantud menetluskulud vastavalt hageja poolt määruskaebusele lisatud

menetluskulude nimekirjale. TsMS § 162 lg 3 kohaselt hüvitatakse poole seadusliku esindaja

menetluskulud samas korras kui poolte menetluskulud. Hageja on määratud usaldusisikuks

(04.10.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-XX-XXX) ning ta on võlgniku seaduslikuks esindajaks.

Hageja osutab /riigis 2/ õigusteenust hinnaga 390 eurot tund.

Menetluse edasine käik

12. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Määruskaebusest nähtuvalt on hageja vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse

ning menetluskulude kindlaksmääramise osas, mitte hagi läbivaatamata jätmise osas.

15. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning vaidlustatud

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud 1050 eurot ületavas osas ja menetluskulude 1050 eurot ületavalt

osalt viivise. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja

taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks selles osas rahuldamata. Juhindudes TsMS §

654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

16. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid,

mistõttu võtab ringkonnakohus vastu hageja poolt määruskaebusele lisatud tõendid.

17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt

määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis põhjendatult TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel

menetluskulud hagiavalduse tagasivõtmise tõttu hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 alusel võib

kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Kolleegiumi arvates ei esine käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mis annaks

alust jaotada menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel.

18. Kolleegium leiab, et kostja lepingulise esindaja kulude hagejalt välja mõistmata jätmiseks

ei anna alust määruskaebuse väited, mille kohaselt ei olnud kostja poolt menetluses

lepingulise esindaja kasutamine hagejale ettenähtav ega ka vaidluse asjaolusid arvestades

põhjendatud ja vajalik. Igal menetlusosalisel on õigus osaleda menetluses isiklikult või

esindaja kaudu ning isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas

esindajat või nõustajat ning esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise

menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast (TsMS § 217 lg-d 1 ja 2). Seda õigust ei piira ka see,

et menetlusosaline on võimeline enda õigusi kaitsma ka isiklikult. Eeltoodust tulenevalt ei saa

kostjale tasulise õigusteenuse kasutamist ette heita ning ka asjaolu, et kostja on isiklikult

taotlenud hagile vastamise tähtaja pikendamist, ei anna alust jätta lepingulise esindajale tehtud

kulutusi hüvitamata. Riigikohus on selgitanud, et kuna seadus ei piira menetlusosalise

esindajaga seotud kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida

menetlusosaline on pidanud lepingulise esindaja tõttu kandma (RKTKm 27.05.2020, 2-18-

7550/80, p 15).

19. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1

kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja

ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm

15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja

menetluskulude kindlaksmääramisel osaliselt diskretsioonipiire ületanud.

20. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulisel esindajal advokaat Merit

Tammikul 15.04.2024 kulunud kohtumäärusega tutvumisele 0,25 tundi ning hagimaterjalide

analüüsile, kliendiga kohtumisele, asjasse puutuva materjali kliendilt vastuvõtmisele ja

nendega tutvumisele ning äriühingu raamatupidamise analüüsile kokku 5,5 tundi. Lisaks

menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse koostamisele 4,5 tundi ja menetluskulude

nimekirja koostamisele 0,5 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on advokaat M. Tammik

esitanud kostja lepingulise esindajana 14.05.2024 taotluse menetluskulude katteks tagatise

saamiseks ning 14.06.2024 vastuse hagi tagasivõtmise avaldusele ja kostja menetluskulude

nimekirja. 14.05.2024 taotluses, milles kostja nõudis hagejalt kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tagatist, on kostja prognoosinud, et hagiavalduse ja hagile lisatud

tõendite analüüsile, tegelike asjaolude väljaselgitamisele, kliendiga suhtlemisele, tõendite

kogumine nõudele vastuvaidlemiseks ja nõude analüüsile kulub esindajal eeldatavasti 15

töötundi. Kolleegiumi hinnangul oli kostja esindajal ka enne menetluskulude katteks tagatise

taotluse esitamist mõningal määral vajalik tutvuda kohtuasja materjalidega ning edasise

menetluse plaani osas kliendiga suhelda, kuid 5,5 tunnine ajakulu on nendeks toiminguteks

ülemäärane. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu, mis seondub enne

kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise taotluse koostamist asja materjalidega

tutvumisega ning kliendiga suhtlemisega, saab menetluse käiku ning hagiavalduse sisu ja

mahtu arvestades pidada põhjendatuks ja vajalikuks 1 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab,

et menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse koostamise ajakulu 4,5 tundi ja

menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 30 minutit võib nende menetlusdokumentide

sisu ja mahtu arvestades pidada põhjendatuks ning nende kindlaksmääramise osas ei saa

maakohtule diskretsioonipiiride ületamist ette heita.

21. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude hüvitamata jätmiseks ei anna alust

määruskaebuse väited, mille kohaselt oli hageja hinnangul menetluskulude katteks tagatise

saamise taotlus esitatud üksnes menetluse venitamise eesmärgil. Kuna hageja võttis

hagiavalduse tagasi, ei ole maakohus võtnud sisulist seisukohta menetluskulude katteks

tagatise nõudmise sisulise põhjendatuse osas, seega ei ole alust jätta menetluskulu hüvitamata

põhjendusel, et taotluse esitamine oli alusetu. Samuti ei oma tähendust hageja väide, et

14.06.2024 esitatud menetlusdokumendi metaandmetes on koostajana märgitud kostja

isiklikult. Kostja on selgitanud, et menetluskulude nimekirja faili autoriks on märgitud T.O,

kuna esindaja saatis dokumendi kliendile ülevaatamiseks ja kostja tegi dokumendis

paranduse. Sellega salvestati T.O dokumendi meta-andmetesse viimase modifitseerijana ja

pdf-i loomisel faili autoriks. Asja materjalidest nähtuvalt on 14.06.2024 menetlusdokument

allkirjastatud ja kohtule esitatud lepingulise esindaja poolt ning menetluskulude nimekirjas on

lepinguline esindaja kinnitanud, et menetlusdokument on koostatud tema poolt. Seega tuleb

dokumendi koostamise ajakulu lugeda lepingulise esindaja ajakulu hulka. Ringkonnakohus

leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 175 eurot (käibemaksuta) jääb keskmise

turuhinna raamesse ning selles osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust

muuta.

22. Ülaltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning vähendab

hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikku ajakulu 6 tunnini. Arvestades tunnihinda

175 eurot, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele lepingulise esindaja kulu summas

1050 eurot (käibemaksuta).

23. TsMS § 178 lg 4 näeb ette, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. Menetluskulude jaotuse vaidlustamisel seadus vastavat piirangut ette ei

näe. Võttes arvesse, et osas, milles hageja vaidlustas maakohtu määrust menetluskulude

jaotuse osas, jääb hageja määruskaebus rahuldamata, on TsMS § 171 lg 1 järgi põhjendatud

jätta sellega seonduvad määruskaebemenetluse kulud hageja kanda. Osas, milles

menetluskulud tekkisid maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega,

jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

23.1. Kostja esitas 12.06.2025 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on

kostja kandnud määruskaebemenetluses menetluskulusid summas 443,75 eurot. Sealjuures

kulus esindajal 09.07.2024 määruskaebusega tutvumisele ja sellele seisukoha koostamisele

2,25 tundi tunnihinnaga 175 eurot ning 12.06.2025 menetluskulude nimekirja koostamisele

0,25 tundi tunnihinnaga 200 eurot. Võttes arvesse menetluskulude jaotuse vaidlustamist

puudutavate väidete mahtu hageja määruskaebuses ning kostja määruskaebusele esitatud

vastuses, samuti mõistlikku aega menetluskulude nimekirja koostamisele, on kolleegiumi

hinnangul põhjendatud mõistja hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja ajakulu kokku

30 minuti ulatuses tunnihinnaga 175 eurot, s.o summas 87,50 eurot. Vastavalt kostja

taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

24. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov