2-25-109221/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-109221

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Y U vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1918,36 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepingulised esindajad S R ja A J

Kostja: Y U (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalikus menetluses

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi Y U vastu võlgnevuse nõudes.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

2-25-109221

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 25.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1599,97 euro saamiseks. Kohus tegi 01.04.2025 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

andis 11.04.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. 2. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30.04.2025 hagi Y U

(kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

3. Vastavalt 30.04.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS xxx ja kostja Y U vahel

08.05.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust 1298,83 eurot,

intresse 170,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 100,66 eurot, võla sissenõudekulu

50 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (1298,83 eurot) alates 30.04.2025

lepingujärgses määras 23% aastas.

4. Kostja ja AS xxx (esialgne võlausaldaja) sõlmisid 08.05.2024 järelmaksulepingu nr xxx,

mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1298,83 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 36,85%

aastas: laenusumma 1298,83 eurot, 24 osamakset, igakuine osamakse 85,07 eurot,

intressimäär 23% aastas, viivisemäär 23% aastas, igakuine haldustasu 0 eurot, lepingutasu 0

eurot, laenuperiood 20.11.2024 kuni 20.10.2026.

5. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 05.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 19.12.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise

seisuga 05.12.2024 oli kostja võlgnevuses 20.11.2024 osamaksega 85,07 eurot. Esialgne

võlausaldaja saatis kostjale 27.12.2024 lepingu lõpetamise teatise, kuna kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

6. AS xxx loovutas 30.12.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

7. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

7.1.

põhivõlg 1298,83 eurot, kuivõrd kostja soetas kauba maksumusega 1298,83 eurot ning

ei teinud põhiosa katteks ühtegi tagasimakset;

7.2.

intressid 170,14 eurot, kuivõrd kostjal on intressivõlgnevus alates 20.11.2024

osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 20.12.2024 osamakseni kokku summas

170,14 eurot (85,07+85,07), hageja on arvestanud intresse lepingujärgses

intressimääras 23% aastas, kostja intressi tasunud ei ole;

7.3.

sissenõutavaks muutunud viivised 100,66 eurot (põhivõlgnevuselt 1298,83 eurot alates

28.12.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 29.04.2025 lepingujärgses

viivisemääras 23% aastas;

7.4.

edasiulatuvad viivised põhivõlgnevuselt (1298,83 eurot) alates 30.04.2025 kuni

võlgnevuse tasumiseni lepingujärgses määras 23% aastas

7.5.

võla sissenõudekulud 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud

kirjade eest: 02.01.2025 kiri 25 eurot; 10.01.2025 kiri 5 eurot; 27.01.2025 kiri 5 eurot;

muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega

2-25-109221

seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili

teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

8. Hagiavalduse kohaselt on 08.05.2024 sõlmitud järelmaksulepingu nr xxx puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1400

eurot, kohustused 85 eurot) ja avalikes registrites (maksehäireregister – kehtivad maksehäired

ja maksukohustused puudusid) avaldatud andmetest. Arvestades krediidilepingute

krediidisummasid, osamaksete suurust (lepingus xxx on kuumakse 24 kuu jooksul 85,07

eurot, lepingus xxx on kuumakse 12 kuu jooksul 70,80 eurot) ning lepingutega kaasnevaid

kohustusi tervikuna, oli krediidiandja hinnangul krediidisaaja poolt võetud kohustuste

täitmine krediidisaajale jõukohane. Krediidisaaja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga

inimesega ehk täiesti usaldusväärse krediidivõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi

kohustusi raskusteta täitma. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu

puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille

kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete

väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva

laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna,

oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava

sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline

lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

9. Hageja esitas 14.05.2025 ümberarvutuse, milles taotleb kostjalt krediidisumma 1298,83 euro

väljamõistmist, kuivõrd kostja sai krediiti 1298,83 eurot ega teinud ühtegi tagasimakset ning

viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 28.12.2024

lepingujärgses viivisemääras 23% aastas. Hageja selgitas ka lepingu ülesütlemise asjaolusid

ning märkis, et kuivõrd kostja oli eelnevalt võlgnevuses nelja osamakse tasumisega lepingu

nr xxx osas, ütles võlausaldaja kõik lepingud (sh ka vaidlusaluse lepingu nr xxx) üles.

10. Kohus tegi 15.05.2025 määruse, millega võttis hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale

tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagivastuse esitamiseks. Kohus selgitas määruses

muuhulgas hagejale kohalduvat õigust ning seda, et vastavalt hageja esitatud asjaoludele on

kohus esialgsel seisukohal, et vaidlusalune leping ei ole kehtivalt üles öeldud, mistõttu on

ülesütlemine toimetu ja leping kehtib. Sama määrusega kohustas kohus hagejat teistkordselt

täpsustama haginõuet ja esitama kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete

kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga 7 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

11. Hageja esitas 20.05.2025 seisukoha, milles jäi 14.05.2025 seisukohas ja ümberarvutuses

toodud asjaolude ja nõuete juurde, sh märkides, et kuivõrd kostja oli lepingu nr XXX osas

võlgnevuses kahje järjestikuse osamaksega (s.o 20.11.2024 ja 20.12.2024) ning lepingu nr XXX

osas võlgnevuses nelja osamakse tasumisega, ütles võlausaldaja kõik lepingud (sh ka

vaidlusaluse lepingu nr XXX) üles. Lisaks esitas hageja lisas 3 ümberarvutuse/maksegraafiku.

12. Kostjale Y U on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

06.06.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 20.06.2025) oma vastust esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi

ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.

14. Vastavalt 30.04.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS xxx ja kostja Y U vahel

08.05.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenevat põhivõlgnevust 1298,83 eurot,

2-25-109221

intresse 170,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 100,66 eurot, võla sissenõudekulu 50

eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (1298,83 eurot) alates 30.04.2025 lepingujärgses

määras 23% aastas.

15. Kohus tuvastab, et kostja ja AS xxx (esialgne võlausaldaja) sõlmisid 08.05.2024 2023

järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1298,83 eurot (dtl 42 jj).

Kostja ja AS xxx vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et AS xxx

(esialgne võlausaldaja) loovutas 30.12.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-l

(dtl 55).

16. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes,

mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v

Cajasur

Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka

siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus

kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande

korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o.

versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla

teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude

väljatoomise kohustus võlausaldajal.

17. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust.

18. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

19. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

20. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

2-25-109221

21. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes

1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa

hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või Krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

22. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

23. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja

laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmete alusel.

24. Hagiavalduse kohaselt on 08.05.2024 sõlmitud järelmaksulepingu nr XXX puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1400 eurot,

kohustused 85 eurot) ja avalikes registrites (maksehäireregister – kehtivad maksehäired ja

maksukohustused puudusid) avaldatud andmetest. Arvestades krediidilepingute

krediidisummasid, osamaksete suurust (lepingus XXX on kuumakse 24 kuu jooksul 85,07 eurot,

lepingus XXX on kuumakse 12 kuu jooksul 70,80 eurot) ning lepingutega kaasnevaid kohustusi

tervikuna, oli krediidiandja hinnangul krediidisaaja poolt võetud kohustuste täitmine

krediidisaajale jõukohane. Krediidisaaja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk

täiesti usaldusväärse krediidivõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta

täitma. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist

pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank

kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud

eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat,

osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine

kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti

usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

25. Kohus asus 02.05.2025 ja 15.05.2025 kohtumääruses esialgsele seisukohale, et

krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Kohtu hinnangul ei

ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise

põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus

selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest

lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija

krediidivõimelisuses. Hageja on hagiavalduses märkinud, et krediidiandja lähtus laenuotsuse

tegemisel kostja poolt avaldatud regulaarsest sissetulekust, kuid seejuures ei ole hageja esitanud

andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse

ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja

ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja

pangakonto väljavõtet.

26. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija

kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes

2-25-109221

väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega

kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale

väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata

seadusest tulenevat kohustust. Asjaolu, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on

tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb

pank kiireid otsuseid, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohustusest.

27. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus,

et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

28. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete

alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

29. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

30. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

31. Kohus tuvastas eelnevalt (vt otsuse punktid 25-28), et krediidiandja ei ole järginud

vastustundliku laenamise põhimõtet.

32. Kohus andis hagejale 02.05.2025 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja

esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS §

4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 7 päeva jooksul 02.05.2025 kohtumääruse kättesaamisest.

33. Hageja esitas 14.05.2025 ümberarvutuse, milles taotleb kostjalt krediidisumma 1298,83

euro väljamõistmist, kuivõrd kostja sai krediiti 1298,83 eurot ega teinud ühtegi tagasimakset

ning viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 28.12.2024

lepingujärgses viivisemääras 23% aastas. Hageja selgitas ka lepingu ülesütlemise asjaolusid ning

märkis, et kuivõrd kostja oli eelnevalt võlgnevuses nelja osamakse tasumisega lepingu nr XXX

osas, ütles võlausaldaja kõik lepingud (sh ka vaidlusaluse lepingu nr XXX) üles, seejuures

tugines hageja Riigikohtu otsusele tsiviilasjas 3-2-1-5-10.

34. Kohus tegi 15.05.2025 määruse, millega võttis hagiavalduse menetlusse ning andis

kostjale tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagivastuse esitamiseks. Kohus selgitas

määruses muuhulgas hagejale kohalduvat õigust ning seda, et vastavalt hageja esitatud

asjaoludele on kohus esialgsel seisukohal, et vaidlusalune leping ei ole kehtivalt üles öeldud,

mistõttu on ülesütlemine toimetu ja leping kehtib. Kohus märkis, et hagejal tuleb esitada uus

hagiavalduse resolutsioon, mis hõlmab nii esmast nõuet, kui hageja selle nõude juurde jääb, kui

ka alternatiivset nõuet (sh kas ja millises ulatuses hageja taotleb juba sissenõutavaks muutunud

ja/või tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksete tasumist) ning täpsustama alternatiivse nõude

asjaolusid. Sama määrusega kohustas kohus hagejat teistkordselt täpsustama haginõuet ja

esitama kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS §

4034 lg 7 sätestatuga 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.

2-25-109221

35. Hageja esitas 20.05.2025 seisukoha, milles jäi 14.05.2025 seisukohas ja ümberarvutuses

toodud asjaolude ja nõuete juurde, sh märkides, et kuivõrd kostja oli lepingu nr XXX osas

võlgnevuses kahje järjestikuse osamaksega (s.o 20.11.2024 ja 20.12.2024) ning lepingu nr XXX

osas võlgnevuses nelja osamakse tasumisega, ütles võlausaldaja kõik lepingud (sh ka

vaidlusaluse lepingu nr XXX) üles. Lisaks esitas hageja lisas 3 ümberarvutuse/maksegraafiku.

36. Vastavalt 30.04.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS xxx ja kostja Y U vahel

08.05.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenevat põhivõlgnevust 1298,83 eurot,

intresse 170,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 100,66 eurot, võla sissenõudekulu 50

eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (1298,83 eurot) alates 30.04.2025 lepingujärgses

määras 23% aastas.

37. Vastavalt 14.05.2025 ümberarvutusele (dtl 87 jj) ja 20.05.2025 ümberarvutusele (dtl 217

jj) taotleb hageja kostjalt krediidisumma 1298,83 euro väljamõistmist, kuivõrd kostja sai krediiti

1298,83 eurot ega teinud ühtegi tagasimakset ning viiviseid alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast, s.o. alates 28.12.2024 lepingujärgses viivisemääras 23% aastas. Hageja

selgitas ka lepingu ülesütlemise asjaolusid ning märkis, kuivõrd kostja oli lepingu nr XXX osas

võlgnevuses kahje järjestikuse osamaksega (s.o 20.11.2024 ja 20.12.2024) ning lepingu nr

XXX osas võlgnevuses nelja osamakse tasumisega, ütles võlausaldaja kõik lepingud (sh ka

vaidlusaluse lepingu nr XXX) üles.

38. Hagiavalduse punktis 1.3 märgib hageja, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.12.2024 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS

§ 416 lg-le 1. Esialgne võlausaldaja saatis 27.12.2024 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta,

kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Hagiavalduse punktis 2.1 on

hageja märkinud, et kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku

alusel perioodil 20.11.2024 kuni 20.10.2026 (sama nähtub ka maksegraafikust, mille kohaselt

esimese osamakse 85,07 eurot tasumise tähtaeg oli 20.11.2024 ja teise osamakse 85,07 eurot

tähtaeg oli 20.12.2024). Hagiavalduse punkti 2.2 kohaselt oli kostjal intressivõlgnevus alates

20.11.2024 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 20.12.2024 osamakseni kokku 170,14 eurot

(85,07+85,07).

39. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

40. Käesoleval juhul on seega lepingu ülesütlemise hoiatus saadetud 05.12.2024, mil kostja

oli viivituses üksnes ühe maksegraafikujärgse osamaksega, s.o 20.11.2024 osamaksega 85,07

eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 27.12.2024, oli kostja võlgnevuses üksnes kahe

järjestikuse osamaksega, s.o 20.11.2024 ja 20.12.2024 osamaksetega kogusummas 170,14 eurot.

Vastavalt eeltoodule ei kehti 27.12.2024 lepingu ülesütlemine, kuivõrd järelmaksulepingu nr

XXX ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga (s.o 05.12.2024) ei olnud kostja täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (VÕS § 416 lg 1).

41. Lisaks märgib kohus, et asjakohatu on hageja viide Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-5-10

seoses lepingute ülesütlemisega. VÕS § 421 sätestab, et VÕS teises jaos (tarbijakrediidilepingud)

sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine ning teises jaos sätestatut

kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse

2-25-109221

sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. Seega on kohus

seisukohal, et vaidlusalune leping ei ole kehtivalt üles öeldud, mistõttu on ülesütlemine toimetu

ja leping kehtib.

42. Kohus kohustas 15.05.2025 kohtumäärusega hagejat teistkordselt täpsustama haginõuet,

arvestades, et järelmaksuleping nr XXX kehtib jätkuvalt, kuivõrd ülesütlemise eeldused ei ole

täidetud. Seega hagejal tulnuks esitada uus hagiavalduse resolutsioon, mis hõlmab nii esmast

nõuet, kui hageja selle nõude juurde jääb, kui ka alternatiivset nõuet (sh kas ja millises ulatuses

hageja taotleb juba sissenõutavaks muutunud ja/või tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksete

tasumist) ning täpsustada alternatiivse nõude asjaolusid. Kohtunõude täitmise tähtaeg oli 7 päeva

kohtumääruse kättesaamisest. Hageja lepingulisele esindajale oli 15.05.2025 kohtumäärus

avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 15.05.2025, seega saabus kohtunõude täitmise tähtaeg

22.05.2025.

43. Hageja esitas 20.05.2025 ebaselge ümberarvutuse, jäädes 14.05.2025

menetlusdokumendis toodud asjaolude ja nõuete juurde ning esitas eraldi lisana 3

maksegraafiku. Hageja esitas küll uue hagiavalduse resolutsioon, mis hõlmab nii esmast nõuet

kui ka alternatiivset nõuet, kuid hageja 20.05.2025 menetlusdokument ei sisalda alternatiivset

nõuet arvestades, et järelmaksuleping nr XXX kehtib jätkuvalt (sh kas ja millises ulatuses hageja

taotleb juba sissenõutavaks muutunud ja/või tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksete

tasumist). Hageja 20.05.2025 menetlusdokumendile lisatud lisa 3 jääb ebaselgeks, kuivõrd

hageja ei ole 20.05.2025 dokumendis esitanud lisas 3 toodud nõude asjaolusid ega selget nõuet

(s.o uut hagiavalduse resolutsiooni, mis hõlmaks ka lisas 3 esitatud ümberarvutust,

sissenõutavaks muutunud ja/või tulevikus sissenõutavaks muutuvate nõuete kohta). Seega hageja

kohtunõuet ei täitnud, hageja ei täpsustanud haginõuet ega esitanud kohtule selget/arusaadavat

teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7

sätestatuga kohtu määratud tähtajaks (s.o 22.05.2025).

44. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud,

et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile,

et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale

teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades

hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole

kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja

tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed

on muutunud sissenõutavaks.

45. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku

laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 02.05.2025 ja 15.05.2025

kohtunõuetest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja

hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõuet ega selle aluseks olevaid asjaolusid ega

esitanud alternatiivset nõuet, sh kas ja millises ulatuses hageja taotleb juba sissenõutavaks

muutunud ja/või tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksete tasumist, arvestades, et

järelmaksuleping nr XXX kehtib jätkuvalt), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole

õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

46. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

2-25-109221

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus

jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

47. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute

infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab

kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

48. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

49. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 06.06.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja

eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole

asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta

ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik