3-24-2949/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2949

Määruse kuupäev

27. juuni 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

R. P kaebus Sotsiaalkindlustusameti 27. septembri 2024. a otsuse nr

E13998-1 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks

vaadata kaebaja 18. detsembril 2023 esitatud avaldus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – R. P , lepinguline esindaja Kristi Haas

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-24-2949 menetlus.

2. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt R. P

kasuks välja

menetluskulud 488 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud

poolte endi kanda. Väljamõistetud menetluskulude hüvitis

tuleb kanda Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu

arveldusarvele nr EE234204278601339500.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärkidega.

Edasikaebamise

kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtu menetluses on R. P (kaebaja) kaebus Sotsiaalkindlustusameti (SKA)

27. septembri 2024. a otsuse nr E13998-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

vaadata kaebaja 18. detsembril 2023 esitatud avaldus väljateenitud aastate penisoni

määramiseks uuesti läbi.

2. SKA esitas kohtule 11. juunil 2025 menetluse lõpetamise taotluse. Taotlusele on lisatud

SKA 23. mai 2025. a otsus nr P5-V2025-172905, millega tunnistati SKA 27. septembri 2024.

a otsus nr E13998-1 kehtetuks alates selle andmisest.

3. Kohus küsis 11. juuni 2025. a kohtunõudega kaebajalt seisukohta menetluse lõpetamise

taotluse osas ja menetluskulu dokumente.

4. Kaebaja teatas 12. juunil 2025 kohtule, et on nõus haldusasja menetluse lõpetamisega.

Kaebaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid ning palus SKA-lt

menetluskulud tema kasuks välja mõista.

3-24-2949

5. Vastuseks kohtunõudele teatas SKA 16. juunil 2025, et neil ei ole vastuväiteid

menetluskuludele. SKA märkis, et halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) ei näe ette

menetluskulude hüvitamisega viivitamisel viivise tasumist (Riigikohtu lahend 3-3-1-37-16, p

26).

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. HKMS § 152 lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1

punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või

toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste

kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

7. Praegusel juhul on vastustaja tunnistanud ise vaidlusaluse 27. septembri 2024. a otsuse

nr E13998-1 kehtetuks alates selle andmisest. Seega vaidlusaluse otsusega kehtetuks

tunnistatud SKA 7. veebruari 2024. a otsus nr 1, millega oli kaebajale määratud väljateenitud

aastate pension alates 7. veebruarist 2024, kehtib. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja

saavutanud kaebusega taotletava eesmärgi. Kaebaja on menetluse lõpetamisega nõustunud

ega taotle menetluse jätkamist vaidlustatud otsuse nr E13998-1 õigusvastasuse tuvastamise

nõudes. Eelnevat arvestades tuleb praeguse asja menetlus HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel

lõpetada.

8. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda

sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lõige 6 ja §

43 lõike 1 punkt 2).

9. Haldusasja menetluse lõpetamise korral tuleb kohtul tulenevalt HKMS § 109 lõikest 2

otsustada menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotus. HKMS § 108 lõike 6

kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1

punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks

tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud

kaebuse esitamisest.

10. Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist 488 euro ulatuses. Samuti on

kaebaja taotlenud, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi

jõustumisest kuni täieliku täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud ulatuses. Kohtule on esitatud menetluskulude kohta arved ja maksekorraldus,

millest nähtub, et kaebaja eest on õigusabikulud kandnud Eesti Päästeala Töötajate

Ametiühing.

11. Kaebaja esindaja on osutanud kaebajale õigusteenust tunnihinnaga 122 eurot, sh

käibemaks 22 eurot, mida saab kohtu hinnangul pidada mõistlikuks kuluks. Seetõttu on

põhjendatud vastustajalt kaebaja kasuks 488 euro väljamõistmine. Väljamõistetud

menetluskulude hüvitis tuleb kanda Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu arveldusarvele nr

EE234204278601339500.

12. Kuna HKMS ei näe ette võimalust menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks (vt ka

Riigikohtu 6. juuni 2019. a otsus nr 3-17-842, p 37; 15. veebruari 2021. a otsus nr 3-18-2294,

3-24-2949

p 27), jääb kaebaja taotlus VÕS § 113 lõike 1 alusel menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks rahuldamata.

13. HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 kohaselt asendab kohus kaebaja taotluse alusel

avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)