3-24-2108/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-24-2108

Otsuse kuupäev

27. juuni 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

J.S.-i kaebus Maksu- ja Tolliameti vastu kahju

hüvitamiseks seoses 27.01.2024 Koidula piiripunktis

toimunuga

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: J.S.

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Indrek Lind

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 28.07.2025.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

4. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 12).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kaebaja J.S. esitas 18.07.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti vastu,

menetluse käigus esitas kaebaja täiendavaid seisukohti. Kaebuse nõudeks on varalise kahju

224 euro ja mittevaralise kahju 800 euro hüvitamise nõue.

Kaebuse kohaselt on kaebaja Soome Vabariigi kodanik. Kaebaja soovis 27.01.2024 liikuda

Koidula piiripunkti kaudu Vene Föderatsiooni. Kaebajal oli kaasas sularaha 715 eurot.

Kaebajal ei lubatud Venemaale raha välja viia. Kaebajal polnud oma reisi rahastamiseks

muud valuutat ning ta pidi reisist loobuma. Õigusnormid lubavad eurosid üle kanda, kui see

on vajalik Venemaale reisiva füüsilise isiku isiklikuks kasutamiseks. Vastustaja ei selgitanud,

millise summa oleks kaebaja saanud kaasa võtta.

Varaline kahju tekkis seetõttu, et kaebaja pidi 27-29.01.2024 tegema kulutusi 164 eurot

majutusele ja toitlustusele. Kaebaja kulutas ka 60 eurot transpordile, kuna piiripunktist

Värskasse ja tagasi sai sõita ainult taksoga. Kaebajal ei ole dokumenti transpordikulude

tõendamiseks. Mittevaraline kahju tekkis seetõttu, et vastustaja piiras õigusvastaselt kaebaja

liikumisvabadust ja alandas tema väärikust.

Kaebaja esitas tõenditena

- 27.01.2024.a läbivaatuse akti nr 24LA0127961-1 (dtl 2). Selle kohaselt saabus kaebaja

27.01.2024 kell 19.55 Koidula maantee piiripunkti ja deklareeris suuliselt sularaha 715

eurot. Kaebajale selgitati, et eurode eksport on keelatud, ja ta suunati koos sularahaga tagasi

Euroopa Liitu;

- kaebaja e-kirjavahetuse vastustajaga (dtl 3-10);

- Värska Vara OÜ arved toitlustamise kohta 28-29.01.2024 summas 51 eurot ja AS Värska

Sanatoorium arve majutuse kohta ajavahemikul 27-30.01.2024 summas 195 eurot (dtl 11-

12).

2. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja tegevus oli õiguspärane.

Vaidlust ei ole selles, et eurodes nomineeritud pangatähtede eksport Eestist Venemaale pole

lubatud. Selle keelab alates 01.03.2022 Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 2022/345,

millega muudeti määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa

tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, art 5i lg 1. Määruse art 5i lg 2 punkt a

sätestab omakorda erandi, mille kohaselt keeldu ei kohaldata, kui rahasumma on vajalik

Venemaale reisiva füüsilise isiku isiklikuks kasutuseks.

Art 5 lg 2 punktis a on mõeldud vaid reisivate füüsiliste isikute enda tarbeks kantavaid

kulutusi reisimise ajal. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et ta kandis kaasas olnud

sularahaga reisikulu või kavatses seda teha. Venemaal ei ole euro ametlikuks maksevahendiks

ja kaebaja on läbivaatuse aktil omakäeliselt kinnitanud, et ta suundus Venemaale ilma

igasuguse pagasita, mis objektiivselt hinnates ei viita kuidagi eesmärgile sihtkohas pikemalt

viibida.

Kohtu seisukoht

3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3,

4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel võib

füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise,

tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva

avaliku võimu kandja õigusvastane tegu või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja

subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju

tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) mittevaralise kahju korral

avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud

kõik need tingimused. Kui vähemalt üks tingimus on täitmata, siis ei ole kahju hüvitamise

nõude rahuldamine võimalik.

4. Nõukogu määrus (EL) nr 833/2014, 31.07.2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses

Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (edaspidi määrus 833/2014)

artikkel 5i lg 1 sätestab, et keelatud on müüa, tarnida, üle kanda või eksportida liikmesriigi

ametlikus vääringus nomineeritud pangatähti Venemaale või Venemaal asuvale füüsilisele või

juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas valitsusele ja Venemaa Keskpangale,

või Venemaal kasutamiseks.

Sama määruse artikli 5i lg 2 punkt a ütleb, et lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata

liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähtede müügi, tarnimise, ülekandmise

ega ekspordi suhtes, kui kõnealune müük, tarnimine, ülekandmine või eksport on vajalik

Venemaale reisivate füüsiliste isikute või nendega koos reisivate lähisugulaste isiklikuks

kasutuseks.

Viidatud sätted

- lisati määrusesse 833/2014 nõukogu määrusega (EL) 2022/345, 01.03.2022, millega

muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa

tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas;

- muudeti viimati nõukogu määrusega (EL) 2022/576, 08.04.2022, millega muudetakse

määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega,

mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.

5. Pooled ei vaidle selle üle, et otsuse punktis 4 toodud keeld eksportida Venemaale /

Venemaal kasutamiseks euro pangatähti kehtis. Kaebaja väidab, et tema puhul oli tegemist

määruse 833/2014 artikli 5i lõikes 2 sätestatud olukorraga ehk rahasumma oli vajalik tema kui

Venemaale reisiva füüsilise isiku isiklikuks kasutuseks.

6. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja tegutsenud õigusvastaselt. Kaebaja ei ole tõendanud, et

ta esitas kohased ja piisavad põhjendused, millest lähtudes oleks vastustaja saanud lubada

eurode eksporti kaebaja isiklikuks kasutamiseks.

Kaebaja kirjeldas e-kirjavahetuses, et ta ütles tollipunktis, et kavatseb Venemaal viibida

umbes kuu aega (dtl 4). Kaebaja kinnitas kaebuses, et tal ei ole Venemaal elukohta või muid

sidemeid. Läbivaatuse aktile (dtl 2) on kaebaja märkinud, et tal ei olnud kaasas mingeid asju

peale ühe raamatu. Kirjavahetuses kaebajaga kirjeldas vastustaja sündmust nii, et vastustaja

hindas raha vajalikkust kahepäevase Petseri reisi tarbeks ning kaebajal ei olnud kaasas

pagasit, mis tõendaks pikemat reisi (dtl 6).

Kohtu hinnangul lähtus vastustaja õigesti sellest, et kaebaja kavatseb viibida Venemaal

mõned päevad. Keskmine mõistlik isik ei reisi ligikaudu kuuks ajaks riiki, kus tal ei ole

elukohta, töökohta, lähedasi vms nii, et tal ei ole kaasas mingit pagasit peale raamatu. Sel

juhul on vastustaja õigesti hinnanud, et rahasumma 715 euro kaasavõtmine isiklikeks

vajadusteks ei olnud põhjendatud.

7. Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja ei hinnanud, milline summa oleks olnud

vajalik tema reisiks, vaid keelati kogu summa kaasavõtmine. Kohus leiab, et sellise hinnangu

andmine või rahasumma määratlemine, mida kaebajal oleks olnud õigus kaasa võtta, ei oleks

kaasa toonud olukorda, kus kaebaja oleks saanud reisi jätkata.

Mõlemad pooled kinnitavad, et tollipunktis ei olnud võimalust raha hoiustada. Pooled on eri

meelt selles, kas tollipunktis oleks olnud võimalus valuuta vahetamiseks – kaebaja väitel seda

võimalust ei olnud, vastustaja väitel pakuti kaebajale võimalust vahetada eurod Vene

rubladeks või USA dollariteks. Sellel asjaolul ei ole ka määravat tähtsust, kuna võimalust

valuuta vahetamiseks kas ei olnud või kaebaja ei kasutanud seda.

See tähendab, et ka juhul, kui kaebajal oleks lubatud teatud rahasumma eurodes kaasa võtta,

oleks kaebajal sel päeval tulnud piiripunktist lahkuda ning naasta pärast seda, kui ta on

korraldanud ülejäänud rahasumma hoiule andmise või vahetamise.

8. Olukorras, kus Venemaale reisimisel kehtivad ranged piirangud, on eeskätt kaebaja

kohustus teha oma reisiks piisavad ettevalmistused, s.h olla valmis põhjendama ja vajadusel

tõendama vajadust viia Venemaale kaebajal kaasas olnud rahasumma eurodes. Vastustaja

veebilehel on avaldatud selgitus, milliste pangatähtede väljavedu Venemaale on keelatud ning

et isik, kes väidab, et summa on vajalik isiklikuks kasutuseks, peab olema valmis põhjendama

asjaolusid, miks pangatähtede väljavedu on vajalik1.

See, et kaebajale ei olnud eelnevalt teada, millises ulatuses euro rahatähti on tal võimalik

Venemaale kaasa võtta, on osa praeguses olukorras Venemaale reisimisega seotud

paratamatust riisikost. Kaebajal oli võimalus seda riski vältida, võttes sularaha kaasa

vääringus, mille ekspordi suhtes piiranguid ei ole.

9. Kokkuvõttes puudub kohtu hinnangul vastustaja õigusvastane tegevus. Sel juhul ei ole

hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik varalise ega mittevaralise kahju osas.

Muude kahju hüvitamise eelduste põhjalikum käsitlemine ei ole asja lahendamiseks vajalik.

Kohus märgib lühidalt, et kaebuses välja toodud asjaolud ei kujuta endast vabaduse võtmist

RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Samuti ei ole tegemist väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1

tähenduses. See, et kaebajal tuli soovitud reisi päeval piiripunktist lahkuda ja jätkata reisi

hiljem, samuti see, et vastustaja ei nõustunud kaebaja seisukohtadega, võis põhjustada

kaebajale pahameelt, kuid kaebaja üleelamised ei ületa lävendit, mille puhul tegemist saab

olla väärikuse alandamisega.

10. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja

kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus

jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata. Sisuliselt

tähendab see, et kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda ja kaebajal ei ole kohustust

kanda vastustaja menetluskulusid.

12. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks

1 www.emta.ee/eraklient/saadetised-reisimine-elama-asumine/reisimine/sularaha-deklareerimine#piirang