3-25-1784/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

27.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1784

Haldusasi

M.Q esialgse õiguskaitse taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotleja M.Q , esindaja Valentin Moto

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Marta

Gromtsev

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.Q määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse M.Q määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määruse

peale.

2. Jätta M.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.Q (taotleja, kaebaja) sündis XX.XX.XXXX Vene Föderatsioonis ning tal on Vene

Föderatsiooni kodakondsus.

2. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (praegune PPA) andis 15.06.2000 otsusega M.Q-le

alalise elamisloa, mis alates 01.06.2006 muutus pikaajalise elaniku elamisloaks välismaalaste

seaduse (VMS) muudatuse alusel.

3. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega mõisteti M.Q süüdi karistusseadustiku (KarS)

§ 184 lg 2¹ järgi ning karistuseks määrati kuueaastane vangistus. Karistuse kandmine algas

02.07.2021 ja lõpptähtajaks on määratud 02.07.2027.

3-25-1784

4. Tallinna Vangla 12.07.2022 ettepanekul algatati PPA poolt menetlus M.Q pikaajalise

elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 241 lg 1 p 2

alusel, lähtudes tema süüdimõistmisest Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega.

5. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega asjas nr XX-XX-XXXX vabastati M.Q

karistuse kandmisest enne tähtaega ning allutati elektroonilisele valvele ja

kriminaalhooldusele käitumiskontrolliga kuni 02.07.2027. Harju Maakohtu 04.04.2025

määrusega lühendati isiku elektroonilise valve kohustust ja vabastati ta elektroonilise valve

kohustuse täitmisest tuginedes kriminaalhooldusametniku positiivsele hinnangule ning

kohustuste korrapärasele täitmisele.

6. PPA 07.05.2025 otsusega nr 15.3-3.4/746-1 tunnistati VMS § 241 lg 1 p 2 alusel

kehtetuks M.Q pikaajalise elaniku elamisluba nr XXXXXXXXXXX alates 07.06.2025.

Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega mõisteti M.Q süüdi KarS § 184 lg 2¹ järgi ning

karistuseks määrati kuueaastane vangistus. Isikul on karistusregistri andmetel üheksa

arhiveeritud väärteokaristust. Väärteod viitavad impulsiivsele käitumisele. 25.04.2025 on

taotleja suhtes alustatud väärteomenetlust liiklusseaduse § 227 lg 2 tunnustel. Karistuse

kandmise ajal vanglas on isikule 25.01.2024 määratud distsiplinaarrikkumise eest karistuseks

kartser 14 päeva. Isik on korduvalt üles näidanud lugupidamatust Eesti riigi õigussüsteemi kui

ka ühiskonna vastu tervikuna. M.Q-l on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Oma

süütegudega lõi ta ohu avalikule korrale, mis on realiseerunud narkootikumide käitlemisega

seotud kuriteo toimepanemises ja korduvate liiklusalaste väärtegude toimepanemises. Tema

seadusevastane käitumine omakasu motiivil viis ta tõsise kuriteo toimepanemiseni.

Positiivse asjaoluna arvestab PPA isiku poolt vanglas sotsiaalprogrammis „Õige hetk“

osalemist, puidupingioperaatori eriala omandamist, riigikeele taseme A2 eksami sooritamist.

Taotleja laps ja abikaasa elavad Eestis. Isikul on Eestis toetavad lähedased, korter ja töökoht.

Isik on elanud Eestis alates aastast 1987.

Isikust tulenev ohutase võimaldab kehtetuks tunnistada tema pikaajalise elaniku elamisloa,

kuid mitte teda riigist välja saata. Isikul on seetõttu võimalus suhtlust lähedastega jätkata

samamoodi nagu varasemalt. Isikule tuleb anda viimane võimalus näidata oma tõsist

muutumise soovi. Oma edaspidise Eestis seadusliku viibimise saab isik tagada seaduskuuleka

käitumisega, õiguspäraselt elatist teenides ja hoidudes uus süütegusid toime panemast.

7. M.Q esitas 24.05.2025 vaide PPA 07.05.2025 otsuse nr 15.3-3.4/746-1 kehtetuks

tunnistamiseks.

8. M.Q esitas 04.06.2025 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse peatada

vaidemenetluse ajal PPA 07.05.2025 otsuse nr 15.3-3.4/746-1 täitmine.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa vahetud ja rasked pöördumatud

tagajärjed taotlejale ja tema perekonnale. Taotleja kaotaks oma pikaajalise elaniku elamisloa

kehtivuse ning sellega seonduvad õigused, sh õiguse töötada ja kasutada sotsiaaltoetusi Eestis.

Lisaks piirduksid tema õigused ajutise viibimise õiguslike alustega, mis piiraksid oluliselt

tema elukorraldust ja perekonnaelu Eestis. Sellised tagajärjed võivad põhjustada pöördumatut

kahju, mida ei ole võimalik hilisema kohtulahendiga täielikult heastada. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine tagab, et isiku õigused ei satuks pöördumatult ohtu enne, kui kohus on saanud

kontrollida vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ja kaalutlusõiguse kasutamise korrektsust.

2(5)

3-25-1784

9. Tallinna Halduskohus jättis 04.06.2025 määrusega taotleja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata.

Kaebaja esitatud väidetest ei järeldu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saaksid

kaebaja õigused pöördumatult kahjustatud. PPA 07.05.2025 otsuses ei ole samaaegselt tehtud

kaebajale ettekirjutust Eestis lahkumiseks ega kohaldatud sissesõidukeeldu. Kaebajat ei

ähvarda juba vaidemenetluse ajal Eestist väljasaatmine ja Eestisse naasmise keeld. Kui

kaebajale tehakse alates 07.06.2025 Eestis viibimiseks seadusliku aluse puudumise tõttu

lahkumisettekirjutus, saab kaebaja enda väljasaatmise ärahoidmiseks vastava ettekirjutuse

vaidlustada ja selle raames esialgset õiguskaitset taotleda. Kohus ei saa keelata PPA-l

07.05.2025 otsuse õiguspärasuse üle toimuva vaidluse raames kaebajale edaspidi

lahkumisettekirjutuse tegemist, kuivõrd selline abinõu väljuks vaidluse esemest. Ka ei saa

kohus asuda PPA eest sisustama seda, millistel tingimustel (nt vabatahtliku täitmise tähtaja

pikkus, järelevalvemeetmete kohaldamine jms) kaebajale võimalik lahkumisettekirjutus teha

tuleb.

Ei ole äratuntav, mil moel ainuüksi PPA 07.05.2025 otsus piirab oluliselt kaebaja

elukorraldust ja perekonnaelu Eestis. Pöördumatu tagajärjena ei ole käsitatav ka kaebaja

üldsõnaline ja põhistamata viide, et ta kaotab õiguse Eestis töötada ja siin sotsiaaltoetusi

kasutada. Kaebaja ei ole väitnud, et ta töötaks ning vaidemenetluses vaidluse all olevast

otsusest nähtuvalt kaebaja ei töötanud, vaid tegeles töö otsimisega. Taotlusest ei nähtu, et

kaebaja oleks taotlenud mõne sotsiaaltoetuse määramist, kuid PPA 07.05.2025 otsuse tõttu

pole tal neid võimalik saada ning see põhjustaks kaebajale raskeid tagajärgi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Taotleja palub määruskaebuses halduskohtu määruse tühistada ning uue määrusega

peatada PPA 07.05.2025 otsuse nr 15.3-3.4/746-1 täitmine.

PPA otsuse täitmine alates 07.06.2025 tähendab, et kaebaja kaotab oma pikaajalise elaniku

elamisloa ja sellega kaasnevad õigused, sh õiguse töötada, õiguse saada sotsiaaltoetusi, õiguse

kasutada tervishoiuteenuseid ja muid ühiskonnaelus osalemise õigusi. Isegi kui kaebaja jääb

ajutiselt Eestisse, on tema õigused pärast otsuse jõustumist võrreldavad Eestis viibiva

välismaalase õigustega, kellel puudub pikaajalise elaniku staatus ja kõik sellega kaasnevad

õigused.

Halduskohus on jätnud tähelepanuta EÕK taotlusele lisatud tõendid töötamise kohta ja

ekslikult leidnud, et kaebaja ei töötanud vaide esitamise ajal. Töövõimaluste kaotus ja

sotsiaalkindlustuse lõppemine raskendab kaebaja toimetulekut Eestis, sest see piirab tema

elatusvahendeid ja takistab tal oma perekonda ametlikul viisil toetada.

Kaebaja on elanud Eestis alates lapsepõlvest ja olnud siin haridussüsteemis, omades stabiilset

töö- ja pereelu. Halduskohus oleks pidanud kontrollima, kas selliste asjaolude põhjal on

kaebaja õiguste riive põhjendatud ja proportsionaalne. Halduskohus jättis hindamata, kas PPA

otsus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (PS § 11) ning EIÕK artikkel 8 kaitsega

pere- ja eraelule.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ohusta riigi huve, sest tegemist on ajutise meetmega, mis

tagab kaebaja õiguste kaitse kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kaebajale lahkumisettekirjutuse

mittetegemine näitab, et tema viibimist Eestis ei ole seni peetud koheselt ohtlikuks ega

ebaseaduslikuks.

3(5)

3-25-1784

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning see vastab nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

12. HKMS § 249 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt võib isik taotleda halduskohtult esialgse

õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal, kui vastasel juhul saabuksid isiku jaoks sellised

pöördumatud või raskesti kõrvaldatavalt tagajärjed, mille tõttu ei oleks tal võimalik saavutada

oma vaidega taotletavat eesmärki ka vaide rahuldamise korral. Esialgne õiguskaitse on ajutine

abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne vaidlusküsimuse lõplikku

lahendamist. Esialgse õiguskaitse raames ei lahenda kohus lõplikult põhivaidlust (Riigikohtu

21.06.2024 määrus asjas nr 3-23-885, p 11; Riigikohtu 25.11.2021 määrus asjas nr 3-21-

2241/11, p 15). Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral tuleb jätta esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata (Riigikohtu 08.02.2021 määrus asjas nr 3-20-915, p 15).

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et taotleja väidetest ei järeldu, et esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisel saaksid taotleja õigused vaidemenetluse ajal pöördumatult

kahjustatud. Küsimus, kas kaebaja töötas vaidemenetluse ajal või mitte, nagu halduskohus

leidis, ei oma määruskaebuse lahendamisel määravat tähendust. PPA on taotleja pikaajalise

elaniku elamisloa kehtetuks tunnistanud VMS § 241 lg 1 p 2 alusel põhjusel, et taotleja

kujutab endast ohtu avalikule korrale. PPA ei ole teinud taotlejale ettekirjutust Eestis

lahkumiseks ega kohaldanud sissesõidukeeldu. PPA otsuses on selgitatud, et pikaajalise

elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisega juhul, kui taotleja taotleb edukalt tähtajalist

elamisluba, ei võeta temalt võimalust jätkata seaduslikku elamist ja töötamist Eestis ning

samuti lähedastega suhtlemist. PPA selgitus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

25.11.2003. a direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike

staatuse kohta artikli 9 lõikes 7 ja kohtupraktikas märgituga, et pikaajalise elaniku staatuse

äravõtmine ei too automaatselt kaasa riigist väljasaatmist (vt Riigikohtu 20.06.2024 otsus

asjas nr 3-22-722, p 14 ja 19.02.2019 otsus asjas nr 3-17-1545, p 17; Tartu Ringkonnakohtu

09.04.2020 otsus asjas nr 3-17-2378, p 23; Euroopa Kohtu 14.03.2019 otsus asjas nr

C-557/17, p 73). Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärjeks on Eestis

viibimiseks viibimisaluse puudumine (VMS § 43; Riigikohtu 19.02.2019 otsus asjas nr 3-17-

1545, p 19). Taotlejal on seetõttu küll sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lõike 2

järgi õigus saada üksnes vältimatut abi, kuid ei ole tõepoolest õigust töötada ega saada

sotsiaaltoetusi. Samas üksnes taotleja abstraktne viide sotsiaaltoetuste saamise võimaluse

kaotamisele ja töötamise õiguse ajutisele puudumisele ei põhista vajadust esialgse õiguskaitse

järele. Tähtajalise elamisloa saamisel taotleja õigused taastuvad. Taotleja ei ole esialgse

õiguskaitse taotluses ega määruskaebuses väitnud, et taotleja abikaasa ei tööta ja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel oleks taotleja või tema perekonna minimaalsete

vajaduste rahuldamine ohus. Pelgalt ebamugavuste talumine vaidemenetluse ajal ei ole piisav,

et kohaldada esialgset õiguskaitset.

14. Taotleja on põhjendamatult heitnud halduskohtule ette, et viimane pole piisava

põhjalikkusega kontrollinud PPA otsuse õiguspärasust. Esialgse õiguskaitse vajaduse

puudumise korral puudus halduskohtul vajadus analüüsida HKMS § 249 lg-s 3 viidatud muid

asjaolusid. Vaatamata esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisele leiab ringkonnakohus

praeguses menetlusetapis, et vaide perspektiiv on pigem väike. Taotleja pikaajalise elaniku

elamisluba on kehtetuks tunnistatud VMS § 241 lg 1 p 2 alusel põhjusel, et ta kujutab endast

4(5)

3-25-1784

ohtu avalikule korrale. Ringkonnakohtu hinnangul PPA otsuses kajastatu ei tekita praeguses

menetlusetapis põhjendatud kahtlust, et vastustaja ei oleks piisaval määral arvestanud VMS §

241 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei anna kohus

lõplikku seisukohta sisulises vaidlusküsimuses, mistõttu ei pea kohus lõplikult tuvastama ka

kõiki vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ega andma neile ammendavaid õiguslikke

hinnanguid. Seda, kas vastustaja on arvestanud VMS § 241 lg-s 3 sätestatud asjaolusid

piisaval määral ja kas PPA otsus on proportsionaalne, selgitab PPA välja vaide lahendamisel

või halduskohus temale esitatava võimaliku kaebuse lahendamisel.

15. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)