2-25-6000/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-6000

Tsiviilasi

G.E W.V hagi W.V vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja G.E W.V, isikukood XXX;

Kostja W.V, isikukood XXX.

Ärakuulamise aeg

27. juuni 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G.E W.V hagi W.V vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada G.E W.V ja W.V

abielu, mis on sõlmitud

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

3. G.E W.V perekonnanimena taastada perekonnanimi G.E.

4. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast selle jõustumist kande tegemiseks

rahvastikuregistrile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. G.E W.V (hageja) esitas 20. aprillil 2025 kohtule hagi W.V (kostja) vastu abielu

lahutamiseks.

2. Avalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxxxxxxxxxxxxx. Pooled ei ela enam koos

ega plaani kooselu jätkata. Vaatamata sellele, et hageja on korduvalt

rahvastikuregistris lahutuse algatanud, ei ole abikaasa sellega nõustunud. Pooltel ei

ole ühisvara ega ühiseid lapsi.

3. Kostja vaidles hagile vastu.

4. Vastuse kohaselt ei pea kostja hagi õigeks ega soovi abielu lahutada. Kostja tegi

hagejale kuuluvas majas remonti, mis kestis kuni 2024. aasta sügiseni. Remondi lõpus

tekkisid tülid, mis lõppesid sellega, et hageja otsustas kostja majast lõplikult välja

visata.

5. Kohus kuulas pooled ära telefoni teel 27. juunil 2024. Kostja leidis, et hageja otsus

abielu lahutada on emotsionaalne otsus ning poolte vahel on kohtus pooleli varaline

vaidlus. Kostja märkis, et suhtlus hagejaga puudub. Kostja ei taotlenud leppimisaega.

Hageja jäi oma nõude juurde abielu lahutada ning taotles perekonnanimena

neiupõlvenime taastamist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa

hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel

abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS

§ 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud

vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte

lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või

ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

6. Kostja on küll hagile vastu vaielnud, kuid sisuliselt ei ole ta kohtumenetluse ajal

midagi ette võtnud, et hagejaga suhteid taastada, vastupidi, hagejaga kostjal suhtlus

puudub. Kohus leiab, et leppimisaja andmine ei oleks tulemuslik. Hageja esitas hagi

20. aprillil 2025 ning kinnitas 27. juunil 2025 kohtule soovi abielu lahutada. Kohus on

seisukohal, et seetõttu tuleb abielu lahutada. Abielu on vabatahtlik liit, milleks on vaja

mõlema poole tahet. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet, mis asjaoludest

nähtuvalt käesoleval juhul puudub. Seega on kohtu hinnangul PKS §-s 67 toodud

eeldused abielu lahutamiseks täidetud ja hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb

rahuldada.

7. Eeltoodust tulenevalt kohus lahutab abielu. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu

lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval,

millal kohtuotsus jõustub.

8. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse

alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud

perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 2 alusel võib taastatav perekonnanimi olla

lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati

kantud perekonnanimi.

9. Hageja taotleb taastada tema perekonnanimena G.E, mis on tema neiupõlvenimi.

Kohus rahuldab hageja taotluse.

10. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS

§ 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad

poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik