3-25-1647/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1647

Haldusasi

Tallinna linna kaebus L.Q vastu kuriteoga tekitatud

kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Tallinna linn, esindaja v-adv Martin Männik

Vastustaja L.Q

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna linna määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Tallinna linna määruskaebus Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2025. a määruse

peale menetlusse.

2. Jätta Tallinna linna määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. juuni

2025. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3 ning § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis L.Q-lt kuriteoga tekitatud

kahju hüvitamist. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras arestida L.Q raha kõigi Eesti

Vabariigis registreeritud krediidiasutuste ja Eesti Vabariigis tegutsevates välisriikide

krediidiasutuste filiaalide arveldusarvetel 170 000 euro ulatuses. Kaebaja esitas

kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) puudutatud isik töötas 30. maist 2019 26. novembrini 2021 ja 9. detsembrist 2021 14.

juulini 2022 Tallinna linna Pirita linnaosa vanemana;

3-25-1647

2) Harju Maakohus tunnistas 19. novembri 2024. a otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX

(XXXXXXXXXXX) L.Q kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 294 lg 2

p-des 2 ja 4, § 201 lg 2 p-des 3 ja 4 ning KarS § 3001 lg-s 1 sätestatud süütegudes. L.Q

süüteod seisnesid selles, et ta nõustus vastu võtma ja võttis vastutasuna vastu varalisi hüvesid

oma ametiseisundi ebaseadusliku kasutamise eest kolmandate isikute huvides. Kohtuotsus on

jõustunud;

3) L.Q tekitas Tallinna linnale kahju, kui ei nõudnud mitte nõuetekohaste hooldustööde eest

leppetrahve ega kasutanud õiguskaitsevahendeid. Samuti langetas ta otsuseid teiste isikute

huvides. Kahjuhüvitiselt tuleb tasuda ka viivist;

4) nõue on esitatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 1 lause 1 alusel ja seda

raha tuleb nõuda HKMS § 260 lg-s 2 sätestatud korras (vt RKÜKo 1-21-5728).

2. Tallinna Halduskohus tagastas 9. juuni 2025. a määrusega kaebuse. Halduskohus

esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel põhjusel, et kaebaja pole kinni pidanud

kohustuslikust kohtueelsest menetluskorrast;

2) Riigikohtu seisukohad otsuses nr 1-21-5728/128 ei kohaldu praeguses asjas. Vallavanema

ja linnapea varalisele vastutusele tuli laiendada TsÜS-i norme seetõttu, et avalikus õiguses

puuduvad sellise kahju hüvitamise nõudmist võimaldavad erinormid;

3) linnaosa- ja osavallavanema vastutus oma teenistusülesannete täitmisel tekitatud kahju eest

ei ole linna- ja vallavalituse liikme vastutusega samastatav. Nende ametiisikute vastutuse

alused on seadusega selgesõnaliselt reguleeritud ja kehtivas õiguses ei eksisteeri õiguslikku

lünka osavalla ja linnaosa vanema ülesannete täitmisega tekitatud kahju hüvitamisel;

3) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 571 lg 11 sätestab, et osavalla ja

linnaosa vanemale laieneb avaliku teenistuse seaduses (ATS) ametniku kohta sätestatu

niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei sätestata teisiti. Osas, milles KOKS-is ei ole osavalla

ja linnaosa vanemate kohta toodud erisusi, tuleb aga KOKS § 571 lg 11 alusel pidada nende

suhtes kohaldatavaks ATS-i (vt TlnRngKo 3-16-549, p 10);

4) kuna ametniku varalise vastutuse alused oma teenistusülesannete täitmisega tekitatud kahju

hüvitamisel on reguleeritud ATS §-s 80 ning KOKS-is ei ole sätestatud, et ametniku vastutuse

kohaldumine osavalla või linnaosa vanemale oleks välistatud, siis järeldub, et sellest normist

tulenev vastutus laieneb ka linnaosa vanema ülesannete täitmisel tekitatud kahjule. Kuna

kaebaja väidab, et puudutatud isik on oma ülesannete täitmisel tahtlikult kahju tekitanud, siis

vastutaks ta sellise kahju tekitamise eest täies ulatuses (ATS § 80 lg 3);

5) ATS § 80 kohaldamisel on määrav, et isik tekitas kahju ametnikuks oleku ajal oma

teenistusülesandeid rikkudes, mitte see, et isik on kahjunõude esitamise ajal veel teenistuses

ametnikuna. Seetõttu ei saa puudutatud isiku suhtes kohaldada TsÜS §-i 37;

6) ATS § 81 sätestab kohustusliku kohtueelse menetluskorra. Esmalt tuleb kahju hüvitamiseks

teha puudutatud isikule kirjalik ettepanek ning kaebajal on võimalik pöörduda kohtusse alles

juhul, kui isik ei ole tähtpäevaks kahju hüvitamise ettepanekule vastanud, keeldub kahju

hüvitamisest või on kahju hüvitamisega nõustunud, kuid ei ole kahju hüvitamise ettepanekus

esitatud tähtaja jooksul kahju hüvitanud. ATS § 81 lg 3 kohaselt võib kahju hüvitamise

ettepaneku teha kolme kuu jooksul arvates päevast, millal ametisse nimetamise õigust omav

isik sai või pidi teada saama kahju tekkimisest ja kahju tekitanud isikust, kuid mitte hiljem kui

kolm aastat pärast kahju tekkimist. ATS § 81 lg 4 kohaselt võib ametiasutus pöörduda

kaebusega halduskohtusse üksnes pärast seda, kui sama paragrahvi lg-tes 1-3 sätestatud

menetlus kahju kohtueelseks nõudmiseks on läbitud. Viimati viidatud norm sätestab

kohustusliku kohtueelse menetluskorra. Kaebaja ei ole vastustajale kahju hüvitamiseks ATS §

81 lg 1 kohast kirjalikku ettepanekut esitanud;

2(6)

3-25-1647

7) kaebuse p-st 2.6 järeldub, et kaebaja sai puudutatud isiku väidetavalt tekitatud kahjust

teadlikuks juba kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kahtlustatavana kinnipidamisel 2022. a juulis.

Isegi, kui vastustaja väidetavalt tekitatud kahju või kogu selle ulatus ei olnud kaebajale veel

teada aastal 2022, pidi see olema kaebajale igal juhul teada hiljemalt 19. detsembril 2024, mil

jõustus vastustajat süüdi mõistev Harju Maakohtu otsus. Seega oli ATS § 81 lg 3 kohane

kolme kuu pikkune kohtueelse kahjunõude esitamise tähtaeg käesoleva kaebusega kohtusse

pöördumise hetkeks (30. maiks 2025) möödunud ja kaebaja on jätnud nõude kohtueelseks

lahendamiseks ette nähtud korra tähtaegselt läbimata. Kaebaja ei ole kohtule ka selgitanud, et

tal oli objektiivselt võimatu eeldatavale vastustajale kirjaliku kahju hüvitamise nõude

esitamine;

8) TsÜS § 37 ei kohalduks ka põhjusel, et osavald või linnaosa ei ole iseseisev avalik-õiguslik

juriidiline isik, vaid valla või linna kui juriidilise isiku maa-alal ja koosseisus tegutsev üksus

(KOKS § 56 lg 1). Seadustest ei nähtu, et linnaosa vanemal oleks ülesandeid valla või linna

kui juriidilise isiku juhtimisel. Samuti ei ole linnaosa vanem või linnaosa valitsus

omavalitsusorgan KOKS § 4 tähenduses;

9) kuna kaebus on perspektiivitu, siis tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Kaebaja taotleb ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses halduskohtu määruse

tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kohaldada tuleb TsÜS § 37, sest KOKS § 571 lg 1 ja ATS § 80 ei kohaldu linnaosa

vanemale;

2) viide TlnRngKo asjas nr 3-16-549 pole õige, sest see lahend käsitles linnaosa vanema

vabastamist;

3) kui linnaosa vanema suhtes peaks kohalduma ATS § 80, ei oleks see ühitatav

demokraatliku õigusriigi ja avaliku võimu seaduslikkuse põhimõtetega, kuna ametiisik

vabaneks kahju hüvitamisest. Linn ei saanud puudutatud isikule teha ettepanekut kahju

hüvitamiseks ATS § 81 alusel, sest ta ei olnud alates 15. juulist 2022 enam ametnik ATS § 7

lg 1 mõttes;

4) puudutatud isiku ülesanne oli juhtida tegutsevat üksust, hoolimata sellest et Pirita linnaosa

ei ole eraldi avalik-õiguslik juriidiline isik. Kaebaja oli Pirita linnaosa juhtorgani liige

(linnaosavanem). Seega saab TsÜS § 37 kohaldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Vaidluse all on küsimus, kas Tallinna linn saab esitatud kaebusega endiselt Pirita

linnaosa vanemalt nõuda halduskohtu kaudu kahju hüvitamist. Halduskohus asus seisukohale,

et ATS-i §-d 80 ja 81 näevad endiselt Pirita linnaosa vanemalt kahju hüvitamise nõudmiseks

ette kohustusliku kohtueelse menetluskorra, mida Tallinna linn aga ei järginud. Seetõttu

tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

5. Kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (HKMS § 121 lg 1 p 4).

Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse

ning sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole

selles korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1).

3(6)

3-25-1647

6. Kui ametnik on teenistuskohustuse süülise rikkumisega tekitanud ametiasutusele

varalist kahju, on ta kohustatud selle kahju hüvitama ATS § 80 lg-tes 3–5 nimetatud ulatuses

(ATS § 80 lg 1). Kahju hüvitamiseks teeb ametisse nimetamise õigust omav isik ametnikule

kirjaliku ettepaneku, märkides kahju hüvitamise ulatuse, korra ja tähtaja ning hüvitise

nõudmise aluseks olevad asjaolud (ATS § 81 lg 1). Kui ametnik ei ole tähtpäevaks kahju

hüvitamise ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või on kahju hüvitamisega

nõustunud, kuid ei ole kahju hüvitamise ettepanekus esitatud tähtaja jooksul kahju hüvitanud,

võib ametiasutus pöörduda kaebusega halduskohtusse (ATS § 81 lg 3).

7. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kui ametiasutus soovib ametnikult

teenistuskohustuse süülise rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamist nõuda, siis näeb

ATS § 81 sellise nõude esitamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Ametiasutus peab

esmalt andma isikule vabatahtliku täitmise tähtaja. Normi mõtteks on esmalt leida lahendus

poolte endi vahelise suhtlemise teel ja selle läbi vähendada kohtute töökoormust.

8. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et ATS § 80 lg 1 kohaldamise eelduseks

pole see, et ametnik oleks nõude esitamise hetkel teenistuses. Nõude esitamise hetkel

teenistuses olemise eeldust viidatud norm ei sätesta. Normi kohaselt on oluline, et isik oleks

süüliselt oma kohustusi rikkunud siis, kui ta oli ametnik ja ta teenistusülesannete raames

põhjustas ametiasutusele kahju.

9. Vaidluse all on küsimus, kas Pirita linnaosa vanemat saab käsitada ametnikuna ATS-i

mõttes ja kas temale saab nõude esitada ATS § 80 lg 1 alusel.

10. ATS-i kohaldatakse mh kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele ning

ATS-s sätestatud juhtudel kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele (ATS § 2 lg

1). Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, siis ei kohaldata ATS-i linnaosavanemale (ATS § 2

lg 3 p 11). Avaliku teenistuse seaduse 193SE (eelnõu 193) seletuskirja kohaselt (lk 5) jäeti

kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, valla- ja linnavalitsuse liikmed ning osavalla või

linnaosavanemad ATS-i reguleerimisalast välja, sest tegemist on isikutega, kes täidavad

poliitilise iseloomuga ülesandeid. ATS-i eesmärgiks oli reguleerida neutraalsete ning avalikku

võimu teostavate isikute ehk ametnike teenistussuhet.

11. ATS § 2 lg-t 3 on võimalik mõista nii, et seadus võib näha ette konkreetsed olukorrad,

millal ATS-i kohaldatakse lg-s 3 nimetatud ametikandjatele. Näiteks volikogu liikme,

vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme lähetuskulud hüvitatakse ATS-s sätestatud

tingimustel ja korras (KOKS § 17 lg 42 ja § 49 lg 44).

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista ATS § 2 lg 3 tõlgendust, et eriseaduses võidakse

teatud ametikandjate grupi suhtes näha ette üldine viide, mille kohaselt kohaldatakse neile

ATS-i kõiki sätteid, v.a, kui eriseadus ei näe ette teisti. Praeguses asjas on küsimus, kas

KOKS § 571 lg-ga 11 taheti teha üldine viide, et osavalla ja linnaosavanematele kohaldatakse

ATS-i sätteid, v.a juhul, kui KOKS näeb ette selle, milliseid ATS-i sätteid ei kohaldata.

13. Vastata tuleb küsimusele, kas KOKS § 571 lg-st 11 järeldub, et osavalla- või

linnaosavanem vastutab ametiasutuse ees ATS § 80 lg 1 alustel ja ulatuses ning ATS §-s 81

sätestatud korras.

4(6)

3-25-1647

14. Osavalla ja linnaosa vanemale laieneb avaliku teenistuse seaduses ametniku kohta

sätestatu niivõrd, kuivõrd KOKS-s ei sätestata teisiti (KOKS § 571 lg 11).

15. Eespool punktis viidatud norm on sätestatud paragrahvis, mille pealkiri on osavalla või

linnaosa vanema ametisse nimetamine ja ametist vabastamine. Ka sama paragrahvi lõige 1

reguleerib üksnes osavalla või linnaosa vanema ametikohale nimetamise küsimust. Sama

küsimust reguleerivad ka sama paragrahvi lõiked 2–4. Seega viidatud paragrahvi lg-d 1 ning

lg-d 2–4 ja paragrahvi pealkiri võivad osutada sellele, et antud paragrahviga on soovitud

reguleerida ainult ametikohale nimetamise ja vabastamise küsimusi. Eelnev viitab seega

esmapilgul sellele, et kogu paragrahvis sätestatud normid võiksid reguleerida osavalla ja

linnaosavanema ametisse nimetamist ja vabastamise küsimusi.

16. Kuid üksnes paragrahvi pealkirja alusel ei saa teha lõplike järeldusi selle kohta, et selles

paragrahvis sätestatud kõik normid on mõeldud reguleerima üksnes osavalla- ja

linnaosavanema ametisse nimetamist ja vabastamist. Norm võib olla sätestatud vales

paragrahvis.

16.1. KOKS § 571 lg 11 ei näe ette, et osavalla- ja linnaosavanema teenistusse võtmisel ja

teenistusest vabastamisel laieneb ATS-s ametniku kohta sätestatu, kui KOKS ei näe ette

teisiti. Normis on viidatud üldiselt, et osavalla- ja linnaosavanemale laiendatakse ATS-i

norme. Seega viidatud lõike grammatiline tõlgendus ei toeta lähenemist, et see norm oleks

seotud üksnes ametisse nimetamise ja vabastamise küsimusega.

16.2. Eelnõuga 193 täiendati KOKS-i § 571 lg-tega 11 ja 12 ning seletuskirjas põhjendati (lk

83) muudatusi üksnes sellega, et viidati normi sõnastusele (s.o „osavalla- ja linnaosavanemale

laieneb ATS-s ametniku kohta sätestatu niivõrd, kuivõrd KOKS-s ei sätestata teisiti). Üksnes

lg 12 osas toodi välja, et osavalla- ja linnaosavanema vaba ametikoha täitmiseks ei pea

korraldama konkurssi, sest nad täidavad poliitilise iseloomuga ülesandeid. Eelnõu 193 SE

seletuskirjast pole võimalik teha kindlat järeldust, et KOKS § 571 lg-t 11 sooviti osavalla- ja

linnaosavanematele kohaldada üksnes ametisse nimetamise ja vabastamise küsimustes. Seega

eelnev arusaam räägib halduskohtu valitud tõlgenduse kasuks.

17. Sõltumata sellest, millist tõlgendust eelistada, tuleks praeguses asjas nõustuda

halduskohtuga, et kohaldamisele kuulusid ATS-i §-d 80 ja 81. Isegi juhul, kui KOKS § 571 lg

11 on mõeldud kohalduma üksnes linnaosa vanema teenistusse võtmise ja vabastamise

küsimustes – nii nagu on märgitud paragrahvi pealkiri –, ei välista see norm ATS-i §-de 80 ja

81 kohaldamist. ATS reguleerib seda, millisel alusel ja korras peab ametnik ametiasutuse ees

vastutama. Olemuslikult on see üks osa nendest küsimuste ringist, mis seondub teenistuses

jätkamise tingimuste ja vabastamisega. Linnaosa vanema ameti täitmisega kaasnev rahaline

vastutus omavalitsuse üksuse ees on võimalik samuti seostada ametis jätkamise tingimuse ja

vabastamist puudutava küsimusega. KOKS § 571 lg-d 12 ei näe ette, et linnaosa vanema puhul

ei kuulu kohaldamisele ATS-i §-d 80 ja 81.

18. Halduskohus toob õigesti esile, et antud juhtumil TsÜS § 37 kohaldamine poleks

ebaloogiline. Linnaosavanemat ei saa käsitada juhtorgani liikmena. Kas ta on poliitiliselt

nimetatud või mitte, see pole määrav. Linnaosavanem ei tegele linna kui kohaliku

omavalitsuse üksuse juhtimise ega esindamisega.

19. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Tallinna linna määruskaebuse rahuldamata

ja halduskohtu määruse muutmata.

5(6)

3-25-1647

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)