1-25-2456/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-19-5104

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-2456

Kohtukoosseis

Andres Parmas

Kriminaalasi

Taavi Leeti süüdistus KarS § 3891 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. mai 2025. a otsus,

kokkuleppemenetlus

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja

Süüdistatav

Taavi Leet

(ik: 39103230290);

elukoht XXX,

viibimiskoht Tallinna Vangla; kahtlustatavana kinni

peetud 21. jaanuaril 2025, vahistatud alates 22. jaanuarist

2025; varem kriminaalkorras karistamata

Prokurör

Põhja Ringkonnaprouratuuri ringkonnaprokurör Meelis

Sentifoli

Kaitsja

Vandeadvokaat Tanel Mällas

RESOLUTSIOON

Jätta Tanel Leeti kaitsja apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1.

30. aprillil 2025 sõlmisid süüdistatav Taavi Leet, tema kaitsja Fränk Valdmann ning

ringkonnaprokurör Meelis Sentifoli kokkuleppe, mille kohaselt taotleb prokurör Taavi Leeti

süüditunnistamist KarS § 3891 lg 2 järgi ja tema karistamist kolme aasta vangistusega, mille

hulka loetakse eelvangistuses viibitud aeg. Prokurör taotleb, et mõistetud karistusest

pööratakse koheselt täitmisele neli kuud ning ülejäänud osa karistusest jäetaks tingimisi

täitmisele pööramata. Samuti taotleb prokurör T. Leetilt kriminaalmenetluse kuludena ositi

igakuiste maksetena 12 kuu jooksul sundraha väljamõistmist summas 2215 eurot.

1-19-5104

1.2.

Kokkuleppes on märgitud veel, et Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitab

Taavi Leeti vastu avalik-õigusliku nõudeavalduse, mille kohaselt tuleb Taavi Leetilt mõista

välja perioodi oktoober 2022 kuni november 2024 käibemaksukohustuse summas 412 105,11

eurot ja intressi 0,06% päevas alates maksukohustuse tekkimisest kuni selle täieliku täitmiseni

tasumata põhinõudelt, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus. Kannatanu esitas nõusoleku

kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, milles täpsustas nõuet. Kannatanu ning süüdistatav

Taavi Leet saavutasid kokkuleppe, mille tingimuseks on, et nõue kuulub rahuldamisele

kriminaalmenetluses arestitud vara arvelt ja Taavi Leetilt kuulub välja mõistmisele avalik-

õiguslikus nõudeavalduses toodud nõue summas 412 105,11 eurot ning intressi välja ei

mõisteta. Kokkuleppe p 8.2 kohaselt leppisid pooled kokku, et kohus mõistab Taavi Leetilt

välja avalik-õiguslikus nõudeavalduses toodud summa 412 105,11 eurot, mis kuulub

tasumisele Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Samuti on kokkuleppe p-s 8.3 kokku lepitud,

et välja mõistetava nõude tagamiseks jääb arestituks kokkuleppe punktis 12 loetletud vara.

Kokkuleppe p-s 13 on süüdistatav ja tema kaitsja väljendanud nõustumist kuriteo

kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning selle hüvitamisega kokkuleppes

toodud tingimustel, samuti kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid

kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

2. Harju Maakohtu 16. mai 2025. a otsusega tunnistati T. Leet kokkuleppemenetluses

süüdi KarS § 3891 lg 2 järgi ja teda karistati kolme aasta vangistusega, mille hulka arvati

eelvangistuses viibitud aeg. Karistusest määrati koheselt täitmisele neli kuud, jättes ülejäänud

osa karistusest tingimisi täitmisele pööramata. T. Leetilt mõisteti menetluskuluna ositi 12 kuu

jooksul välja sundraha 2215 eurot. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avalik-

õigusliku nõudeavalduse katteks mõisteti T. Leetilt välja 412 105,11 eurot. Avalik-õigusliku

nõudeavalduse tagamiseks jäeti kuni nõude täitmiseni aresti alla T. Leetilt Harju Maakohtu

17. juuni 2024. a määrusega nr 1-24-3405 arestitud a) Volkswagen Touareg (reg.nr

XXXXXX, VIN: WVGZZZCRZJD002698, aasta 2018, väärtus 38 990 eurot); b) BMW 640D

XDRIVE (reg.nr XXXXXX, VIN: WBAJW010X0BP40075, aasta 2018, väärtus 32 990

eurot); c) BMW 530 M-Pakett/X-Drive (reg.nr XXXXXX (2017), VIN:

WBAJN51000G615363, väärtus 22 990 eurot); ja d) Porsche Taycan 4S (reg.nr XXXXXX,

VIN: WP0ZZZY1ZLSA38152, aasta 2020, väärtus 69 990 eurot). Samuti jäeti nõude

täitmiseni aresti alla T. Leetilt Harju Maakohtu 25. veebruari 2025. a määrusega nr 1-25-420

arestitud BMW 520D XDRIVE (reg.nr XXXXXX, VIN: WBA21FL020CR02228, 2023,

väärtus 65 000 eurot). Maakohus märkis otsuses, et eeltoodu vara võib avalik-õigusliku

nõudeavalduse katteks realiseerida. Harju Maakohtu 17. juuni 2024. a määrusega nr 1-24-

3405 avalik-õigusliku nõude tagamiseks arestitud T. Leetile kuuluva sularaha 8890 eurot,

jättis maakohus aresti alla kuni avalik-õigusliku nõude täitmiseni. Kõnealuse summa määras

maakohus kanda T. Leetilt välja mõistetud avalik-õigusliku nõude katteks.

3. T. Leeti kaitsja on maakohtu otsuse peale esitanud apellatsiooni, taotledes maakohtu

otsuse tühistamist ja tagastada kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist. Samuti taotles

kaitsja, et ringkonnakohus määraks apellatsiooni esitamisega seonduvad menetluskulude riigi

kanda jätmise ja T. Leetile menetluskuluna lepingulisele kaitsjale makstud tasu hüvitamise.

1-19-5104

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga,

leiab, et see tuleb jätta läbi vaatamata ja seda alljärgnevatel kaalutlustel.

5. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse

seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1

sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

6. Kaitsja ei ole apellatsioonis esitanud ühtki pädevat argumenti, millest nähtuks

arutatavas kriminaalasjas kokkuleppemenetluse reeglite rikkumine või muud apellatsiooni

alused kokkuleppemenetluses. Süüdistatav ja tema kaitsja on kokkuleppes kinnitanud, et mh

on nad nõus kahju laadi ja suurusega ning selle hüvitamisega kokkuleppes toodud tingimustel.

Kokkuleppes on otsesõnu kajastatud, et kannatanu ning süüdistatav T. Leet saavutasid

kokkuleppe, mille tingimuseks on, et nõue kuulub rahuldamisele kriminaalmenetluses

arestitud vara arvelt ja T. Leetilt kuulub välja mõistmisele avalik-õiguslikus nõudeavalduses

toodud nõue summas 412 105,11 eurot. Täpselt selles summas ja täpselt kokkuleppes

märgitud arestitud vara arvelt kohus ka nõude hüvitamisele määras. Seejuures on maakohus

üksnes võimaldanud arestitud vara nõude rahuldamiseks realiseerida, kuid juhul kui T. Leet

rahuldab nõude muu vara arvelt, kuulub arestitud vara aresti alt vabastamisele (v.a arestitud

sularaha, mille kohta maakohus määras, et see tuleb nõude katteks kannatanu pangakontole

kanda). Kogu varasemas menetluses ega ka maakohtus kokkuleppe arutamisel ei ole kaitsja

ega süüdistatav esitanud argumenti, nagu võiks arestitud sõidukid kuuluda kolmandatele

isikutele. Seetõttu on niisugune argumentatsioon juba iseenesest ainetu. Lisaks jääb

arusaamatuks, millisel menetluslikul alusel on süüdistatava kaitsja asunud esindama

kriminaalmenetlusse kaasamata (ja seda ka ise mitte taotlenud) isikute huve. Tegelikult

ilmneb juba T. Leetilt vara arestimise määrustest, et mingeid kolmandaid isikuid, kelle huve

võidaks menetlusega riivata, ei ole.

7. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS §

318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse.

Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebusest ei nähtu KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg

1 sätte rikkumisi, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta T. Leeti

kaitsja apellatsioon läbi vaatamata.

8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390, § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4

jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.

1-19-5104

9. Kaitsja on koos apellatsiooniga esitanud taotluse, et ringkonnakohus määraks

apellatsiooni esitamisega seonduvad menetluskulude riigi kanda jätmise ja T. Leetile

menetluskuluna lepingulisele kaitsjale makstud tasu hüvitamise. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab,

et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja

apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad

menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud

apellatsiooni läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses

muutmata. Seega jääb kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/