3-24-3353/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3353

Haldusasi

X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt

videokaame-rate salvestuste ja vestluste koopiafaili

väljanõudmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. mai 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X.X.-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28. mai 2025. a määruse peale

menetlusse.

2. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. mai 2025. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3 ning § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) tõendi välja

nõudmiseks. Kaebaja selgitas lisaks, et soovib pöördumises kirjeldatud turvakaamerate

identselt dateeritud väljavõtteid ja iPhone 13 koopiafaili Instagrami kohta käivatest andmetest.

Kaebaja on vaidlustatava videotõendi üks osapool, mistõttu on tal alus selle tõendi kuupäev

kahtluse alla seada ka juhul, kui visuaalselt või muul viisil tõend kahtlust ei ärata. Lõuna

prefektuur on kriminaalasjas 23260100093 koostanud videokaamerate salvestuse vaatlus-

3-24-3353

protokolli 03.07.2023 kuupäeva tegevuse kohta. Väljavõtte on teinud uurija ja prokurörid on

kasutanud tõendit kohtumenetluses. Prokuröride eetikakoodeks näeb ette, et ei esitata teadvalt

ebaõiget või eksitavat teavet kohtule. Kuna antud tõend on osa kogumist, millega on

põhistatud kaebaja vabaduse kasutamise keelamist (HKMS § 37 lg 2 p 6), peab kaebaja

vajalikuks rikkumine tuvastada.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 28. mai 2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1)

ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus esitas

kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kaebuse nõue saada juurdepääs 3. juulil 2023 toimunud sündmuse videokaamera

salvestisele ning sotsiaalmeedia rakenduses Instagram kustunud sõnumitele tuleb tagastada

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja mõisteti 28. märtsi 2024. a Tartu Maakohtu otsusega

(jõustunud) kriminaalasjas nr 1-23-7243 süüdi KarS § 1411 lg 2 p 1 järgi (tahtevastane

sugulise iseloomuga tegu noorema kui 18-aastase isiku suhtes), KarS § 1573 lg 1 ja KarS §

266 lg 2 p 1 järgi (ahistav jälitamine ning omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata

jätmine) ja KarS § 1751 lg 2 järgi (lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine).

Talle on seatud kannatanute (alaealiste) suhtes lähenemiskeeld nii füüsiliselt kui ka

sidepidamisvahendite kaudu. Viidatud tõendeid hinnati süüteomenetluses. Kaebaja on

korduvalt proovinud kriminaalasja uurimistoiminguid, kogutud tõendeid ja nende alusel

tehtud hinnanguid kahtluse alla seada. Neid väiteid hindas ringkonnakohus kriminaalasjas.

Kaebaja esitas eelduslikult teistmisaluse saamise eesmärgil ka kuriteoteate, et videol on

kunstlikult loodud kuupäev ning esitas seejärel kriminaalmenetluse algatamata jätmise teate

vaidlustamiseks riigi õigusabi taotluse Tallinna Ringkonnakohtule (kohtuasi nr 1-25-1455).

Süüteomenetluses leiti, et salvestisel toimuva üle pole vaidlust ning väidet, et salvestis

pärineb mõnest muust ajast, ei kinnita ükski teine kriminaalasja tõend ja see väide pole teiste

tõendite valguses ka eluliselt usutav. Samasisulisi argumente on juba ka süüküsimust arutanud

ringkonnakohus lugenud põhjendamatuks. Kaebaja tegelik eesmärk on halduskohtu kaudu

tõendite väljanõudmisel taaskord seada kahtluse alla kriminaalmenetluses jõustunud

kohtuotsus ja selle kaudu määratud karistus. Kriminaalmenetluse toimingud ja kohtulahendid

on vaidlustatavad üksnes kriminaalmenetluse tingimusi ja korda järgides. Asjaolu, et kaebaja

kriminaalmenetluses tehtud lahenditega ei nõustu ja proovib erinevate taotlustega

kohtuotsuste õigusjõudu murda, ei tähenda, et tegemist saaks olla halduskohtu pädevusse

kuuluva asjaga HKMS § 4 lg 1 kohaselt;

2) kui möönda, et kaebajal võib olla mõnest muust avaliku õiguse normist lähtuv taotlus

andmetele juurdepääsuks, tuleks nõue tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel. Kaebaja

ei soovi enda väidete kohaselt videosalvestist iseendast, kuna väidete kohaselt ta sel ajal

vaidlusaluses kohas ei viibinud. Seega ei ole tegemist enda isikuandmete väljanõudmiseks ja

kaitseks esitatud kaebusega, nagu on selgitanud ka AKI oma seisukohtades. Kaebajal puudub

kaebeõigus kohtusse pöördumiseks selleks, et kontrollida abstraktselt või avalikes huvides

avaliku teabe seaduses sätestatud piiratud juurdepääsuga teabe nõuete täitmist. Kohtusse

pöördumise õiguse eesmärgiga ei oleks kooskõlas kaebaja võimalik huvi või soov, et ta saaks

uuesti tutvuda videoga, millel on kajastatud sündmus, mille eest kaebaja asjas nr 1-23-7243

KarS § 1411 lg 2 p 1 järgi süüdi mõisteti. Sellise videoga uuesti ja võimalik korduv tutvumine

oleks vastuolus AvTS § 35 lg 1 p-dega 11, 12 ja 15 (s.o kohustus kaitsta alaealist). Kaebaja

soov sellise teabega tutvumiseks pärast kriminaalmenetluse lõppu ei vaja halduskohtus

õiguskaitset. Kuna kaebajaga seotud kohtuasjas on jõustunud maakohtu otsus, mida on

kontrollinud kõrgemad kohtuastmed, ning sealjuures on kohtud hinnanud kohtuasjas kogutud

tõendeid, tuleb kaebusega kaitstavate õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Kaebuse

eduväljavaated on ilmselgelt vähesed. Maakohus analüüsis kohtuotsuses nr 1-23-7243

erinevate videokaamerate salvestisi, isikute ütluseid oma riietuse kohta sel päeval, kaebaja

elukohast leitud riideid, kaebaja ütluseid, et tal olid 3. juulil 2023 samad, videol nähtuvad

2(3)

3-24-3353

riided seljas, politsei andmebaasis sisalduvat teavet koos ründaja kirjeldusega, äratundmiseks

esitamise protokolli ja kaebaja ütluseid sel päeval toimunu kohta. Seega puudub mõistlik

kahtlus selles, et sama päeva kohta võiks olla olemas kriminaalasjas uuritud videote teine

versioon, millelt neid sündmuseid ei nähtu;

3) kaebaja nõue saada iPhone 13 koopiafail Instagrami andmetest tuleb tagastada HKMS §

121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 alusel. Jõustunud kohtuotsusega on määratud nii asitõenditel

tehaseseadete taastamine ja ebaseaduslike andmete eemaldamine kui ka PPA andmehoidlas

andmete hävitamine. Halduskohtul puuduvad volitused jõustunud kohtuotsuse muutmiseks.

Nõude muul viisil sõnastamisel või muu vastustaja vastu esitades tuleb arvestada Riigikohtu

27. oktoobri 2023. a määruses nr 1-22-1608 märgitut, milles Riigikohus leidis, et asitõendina

äravõetud andmekandjate tagastamise nõuet ei saa tõlgendada viisil, mis kohustaks menetlejat

panema toime õigusrikkumist. Kolmandate isikute põhiõiguste riive vältimiseks on

õiguskaitseasutusel pärast kohtuotsuse jõustumist üldjuhul kohustus kustutada

süüteomenetluses tõendamiseseme asjaolude selgitamise eesmärgil töödeldud isikuandmed,

v.a juhul, kui andmete säilitamiseks on õiguslik alus ja säilitamine on kooskõlas eelviidatud

andmekaitse põhimõtetega. Eeltoodud põhimõtet kohaldades ei ole võimalik anda kaebajale

ühelgi juhul juurdepääsu andmetele, mida ta kogus KarS § 1573 lg-le 1 (ahistav jälitamine)

vastavat tegu toime pannes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Kaebaja taotleb ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses halduskohtu määruse

tühistamist. Halduskohus leidis, et kohtusse kaebamiseks on alus. PPA on salvestist kasutanud

lubamatult, mida tõendab ka toimuv liikluskaamerate kasutamise lubamatuse arutelu

avalikkuses. Nimelt ei ole väljavõtete tegemine olnud kontrollitav. Õiguskaitseasutus on

isikukaitse seadusega vastuolus kasutanud videosalvestist, mis on vastuolus liidu õigusega.

Valesti kuupäevastatud video kasutust tõendab AKI tegeliku väljavõtte edastamisest

keeldumine. PPA ametnik väljavõtte tegijana esitas videost kaks versiooni, ühel juhul saatis

teenuse omanik selle ja teisel juhul tegi uurija isiklikult väljavõtte. Eelnevaga on rikutud

kaebaja põhiõigusi ja põhivabadusi, kuna turvakaamerate kasutamisel on olnud

õigusekaitseasutustel monopoolne seisund, see vajab riikliku järelevalve läbiviimist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebaja vaidlustab halduskohtu määruse, millega kohus tagastas kaebuse

kokkuvõtlikult põhjusel, et kaebaja soovib halduskohtu abil kriminaalasjas kogutud ja

hinnatud tõendeid uuesti kahtluse alla seada. Halduskohtumenetluse ülesanne pole luua

tõendeid kriminaalmenetluse jaoks ega kontrollida kriminaalmenetluses kogutud tõendite

seaduslikkust (RKHKo 3-19-2069, p 10). Kaebaja pole määruskaebuses esitanud sellised

väiteid, mida halduskohus poleks juba hinnanud. Ringkonnakohus jagab halduskohtu

seisukohta ja ei korda uuesti halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

5. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)