2-20-8178/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

27.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-8178

Tsiviilasi

Eestkostja ametiaja pikendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 02.04.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y.R määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik (eestkostetav, määruskaebuse esitaja)

Y.R

Eestkosteasutus (eestkostja) Pärnu linn (linnavalitsuse

kaudu), lepinguline esindaja Eve Hiiemäe

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 02.04.2025 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

4. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 21.09.2020 määrusega määrati piiratud teovõimega täisealise isiku Y.R

(eestkostetav) eestkostjaks viieks aastaks Pärnu linn (eestkostja). Eestkoste määrati kõigi

asjade ajamiseks, aga eestkostetavale jäi õigus teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid kuni

40 € nädalas. Eestkostetav on perekonnaõiguslike tehingute ja valimisõiguse tähenduses

teovõimeline ning hääleõiguslik.

2. Maakohus algatas 07.03.2025 määrusega eestkostja ametiaja pikendamise menetluse.

3. Maakohus kuulas eestkostetava ära. Eeskostetav avaldas, et tal on kolimisega probleeme

ja eeskoste pikendamine seetõttu vajalik. On olnud probleeme eestkostjaga, kõnedele ja

sõnumitele ei vastata, ainult e-kirjadele. Talle meeldib pigem rääkida, mitte e-kirja teel

suhelda. Eestkostetava arvates tuleks suurendada toiduraha, mis viis aastat oli 40 €, sellega ei

tule kuidagi toime. Piisav oleks 60 € nädalas, millest 20 € kulub tubakale. Põhimõtteliselt oli

ta eeskoste jätkumisega nõus.

4. Eestkosteasutus, kes on ühtlasi ka eeskostja, asus seisukohale, et eestkostet on vajalik ja

põhjendatud pikendada ning ülesannete ring tuleb jätta samaks. Eestkostetava sissetulekud on

sotsiaaltoetus ja puuduva töövõime toetus keskmiselt 679,35 € kuus. Regulaarsed

väljaminekud igas kuus on tasu eluaseme- ja teleteenuse eest keskmiselt 290 €, millele

lisanduvad kulud ravimite, toiduainete ja tarbekaupade/riietusesemete eest, mille eest tasub

eestkostja arve alusel. Näitena kulus 01.10.2024 – 31.03.2025 keskmiselt kuus söögile 85 €,

ravimitele 15 €, tarbe-ja riietuskaupadele 69 € ja juuksuriteenusele 10 €. Iseseisvateks

tehinguteks saab eestkostetav kasutada olenevalt kuu pikkusest 160 – 200 €. Kirjeldatud

tulude-kulude ülevaate põhjal jääb eestkostetaval kuus reservi keskmiselt 60 € kuus, mida

eestkostja püüab säilitada ootamatute kulude katteks. Neil kaalutlustel leidis eestkosteasutus,

et põhjendatud on jätta eestkostetavale alles pisitehinguõigus ja iseseisvaks rahakasutuseks

määrata kuni 40 € nädalas.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus tegi 02.04.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega pikendas eestkostet

viie aasta võrra kuni 02.04.2030. Eeskostja ülesanded ja eeskostetava õigused jäid samaks,

mh säilis eeskostetava õigus teha pisitehinguid kuni 40 € eest nädalas.

5.1.

Maakohus kohaldas TsMS § 528 lg 1 ja PKS § 203 lg 1 ning leidis, et eeskoste

pikendamise eeldused on täidetud. Eestkostetava seisukord pole oluliselt muutunud.

5.2.

Pisitehingute tegemise õigust ei saa suurendada eelkõige põhjusel, et eestkostetaval

puudub raha, mis seda võimaldaks. Kui kohus raha puudumisel summat suurendaks, satuks

ohtu eestkostetava majanduslik toimetulek, sest ta ise ei ole enda tervislikust seisundist

tulenevalt võimeline mõistma vajadust raha säästa ja suuremate kulude katteks koguda.

Maakohus nõustus eestkostjaga, et on oluline koguda ka teatatavat rahalist puhvrit. Kui

suurendada eestkostetava enda kasutusse antava summat, ei ole võimalik midagi koguda.

Eestkostetava igapäevased vajadused on tagatud, sh võimalus saada piisavalt toiduraha.

Eestkostja on taganud talle võimaluse tellida toitu e-selveri kaudu. Samuti saab ta tellida

tarbekaupu ja riideid arve alusel, mille eest tasub eestkostja. Seega, kui eestkostetav kulutab

nädalas suitsudele 20 €, saab ülejäänud 20 € kasutada toidu ostmiseks. Võttes arvesse e-

selveri teenuse kasutamise võimalust on nädalas toidu tarbeks kokku 45 €. See on

proportsioonis tema sissetulekuga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Eestkostetav saatis 03.04.2025 maakohtule e-kirjad, milles mh avaldas, et 40 € nädalas on

pisitehingute piirmäärana liiga vähe ja see summa peaks olema 60 €. Eestkostetav põhjendas,

et ainult 40 € eest nädalas ei ole võimalik ära elada.

7. Maakohus käsitles e-kirju määruskaebusena ja andis eeskosteasutusele võimaluse vastata.

8. Eestkosteasutus vaidles kaebusele vastu, sest eestkostetava sissetulek ei võimalda

suuremas summas pisitehinguid.

2 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu õiguslike ja faktiliste

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

10. Vastuseks kaebuse kesksele väitele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.1. Õige on eeskostetava arusaam, et talle pisitehinguteks määratud summat tuleks üldjuhul

teatava ajavahemiku järel suurendada – vähemalt näiteks elukalliduse kasvu võrra. Samas on

põhjendatud eestkostja ja maakohtu seisukoht, et seda saab teha üksnes eestkostetava

sissetuleku piires tingimusel, et tema igapäevane toimetulek ja heaolu ei kannata.

10.2. Käesoleval juhul hindas maakohus asjakohaselt eestkostetava sissetulekut ja kõrvutas

seda igakuiste püsikuludega. Kirjeldatud analüüsist tegi maakohus asjas esitatud andmetel

põhineva järelduse, et pisitehingute piirmäära suurendamine ei ole tegelikult eeskostetava

huvides, sest ei võimalda enam jätta mingit osa sissetulekust reservi. Ringkonnakohus

nõustub eeskostja seisukohaga, et igas kuus umbes 60 € suuruse reservi kogumine on

asjakohane ja vajalik, et katta võimalikud suuremad ja ootamatud kulutused.

10.3. Ekslik on eeskostetava põhjendus, et ta vajab pisitehingute piirmäära suurendamist

igapäevase toimetuleku, sh toidu ostmise tagamiseks. Toimikust nähtuvalt on eeskostja

taganud eestkostetavale võimalused tellida toidu- ja tarbekaupu väljaspool pisitehingute

piirmäära. Seega ei mõjuta pisitehingute piirmäär eeskostetava elukvaliteeti.

10.4. Lõpuks selgitab ringkonnakohus, et kohtul puudub võimalus suurendada eestkostetava

sissetulekut, kuid nii vaidlustatud määruses kui ka eelmistes alapunktides esitatud

põhjendustel on just see praegu määrav takistus pisitehingute piirmäära suurendamisel. Kui

eeskostja aruannetest maakohtule selgub, et tegelikult jääb eeskostetaval raha järgi

kavandatust suuremal määral või reservi ei ole pikemat aega olnud vaja kasutada, saab

edaspidi kaaluda, kas neid ressursse kasutada pisitehingute piirmäära suurendamiseks.

11. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi

kanda. Vaidluse sisu ja olemust silmas pidades pole õiglane panna kulusid TsMS § 171 lg 1

alusel eestkostetava kanda. Puudub ka vajadus jätta kaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 3 ls

2 alusel riigi kanda. Kulude sellise jaotuse tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

12. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1

alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)